Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
DAB Eesti OÜ hagi OÜ Happy Smile (likvideerimisel) ja M. G vastu põhivõla 5437 euro 39 sendi ja viivise 4977 euro 19 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-13-5159
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja DAB Eesti OÜ (registrikood 11149461) Kostja M. G, esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
Asja läbivaatamise kuupäev
9. märts 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-13-5159 ja Harju Maakohtu 31. jaanuari 2014. a määrus samas tsiviilasjas ning saata asi kaja esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.
Tagastada määruskaebuselt 14. novembril 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot
A. E.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.DAB Eesti OÜ esitas 31. jaanuaril 2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mehis Mõtuse, M. G (end E.) ja OÜ Happy Smile (likvideerimisel) vastu solidaarselt põhivõla 2208 euro 44 sendi ja viivise 2121 euro 71 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14. veebruari 2013. a määrusega võlgnikele makseettepaneku, millele viimased esitasid vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 7. juuni 2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses.
2.DAB Eesti OÜ (hageja) esitas 15. juulil 2013 hagi OÜ Happy Smile (likvideerimisel) (kostja I) ja M. G (kostja II) vastu põhivõla 5437 euro 39 sendi ja viivise 5224 euro 15 sendi saamiseks. Harju
Maakohus võttis hagi 14. novembri 2013. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile vastama. Kostjad ei vastanud hagile tähtaegselt.
3.Harju Maakohus rahuldas 23. detsembri 2013. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 5437 eurot 39 senti ja viivise 4977 eurot 19 senti ning menetluskulud. Tagaseljaotsus tehti ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjatele toimetati tagaseljaotsus kätte elektrooniliselt 23. detsembril 2013 avaliku e-toimiku kaudu.
4.Kostja II esitas 23. jaanuaril 2014 tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja kohaselt oli kostja II hagile vastamise tähtaja jooksul haige ega teadnud, et tema vastu võidakse nõue rahuldada enne tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõppemist.
5.Harju Maakohus keeldus 31. jaanuari 2014. a määrusega kaja menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel kaja esitamise tähtaja möödumise tõttu.
6.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja II märkis mh, et esitab määruskaebuse menetlustähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse kohaselt sai kostja II tagaseljaotsusest teada 23. detsembril 2014, kuid ta ei osanud arvestada, et riigipühad arvatakse kaja esitamise tähtaja hulka. Lisaks oli kostja II kaja esitamiseks ettenähtud ajavahemiku ajal haige.
7.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt esitas kostja II kaja pärast selle esitamiseks ettenähtud tähtaega, mistõttu keeldus maakohus õigesti kaja menetlusse võtmast. Kostja II on maininud menetlustähtaja ennistamise vajadust, kuid ta ei ole tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kaja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse kohaselt hilines kostja II kaja esitamisega ühe päeva teadmatuse ja haiguse tõttu. Kohtud jätsid kaja esitamise tähtaja ekslikult ennistamata. Kostjal II oli õigus taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist, kajast nähtus tema tahe tähtaeg ennistada. Kuigi kostja II ei esitanud sõnaselget tähtaja ennistamise taotlust, oleks maakohus pidanud kaja sisu ja tema tegeliku tahte välja selgitama ja vajadusel andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, sest kostja II oli esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses ning hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja II ei vastuta äriühingu juhatuse liikmena äriühingu võla eest.
10.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ja asi saata kaja esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks maakohtule.
12.TsMS § 415 lg 2 esimese lause järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kuna kostja II sai tagaseljaotsuse kätte 23. detsembril 2013, kuid esitas kaja
23.jaanuaril 2014, on kaja esitatud ühepäevase hilinemisega. Maakohus keeldus kaja menetlemast tähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja leidis, et kostja II ei ole taotlenud tähtaja ennistamist kooskõlas TsMS §-des 67 ja 68 sätestatuga. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga.
13.TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib TsMS § 67 lg 2 järgi taotleda 14 päeva jooksul, alates tähtaja möödalaskmise takistuse äralangemisest, kuid mitte hiljem, kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse TsMS § 68 lg 1 kohaselt samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. TsMS § 68 lg 2 järgi tuleb ühel ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kolleegium selgitab, et TsMS § 68 lg 2 eesmärgiks on välistada tähtaja ennistamine etteulatuvalt, kui ei ole veel teada, kas menetlustoimingut, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, üldse tehakse. Seega ei saa TsMS § 68 lg 2 kohaselt menetlusosalise tähtaja ennistamise avaldust lahendada enne menetlustoimingu tegemist. See säte ei välista aga õigust esitada tähtaja ennistamise avaldust pärast menetlustoimingu tegemist (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112, p 15).
14.Kostja II ei esitanud kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldust maakohtule koos kajaga (I kd, tl 137 jj). Samas on kostja II esitanud maakohtule pärast kaja menetlusse võtmisest keeldumist
12.veebruaril 2014 menetlusdokumendi, milles vaidlustas kaja menetlusse võtmata jätmise ning palus kohtumenetluse ennistada. Kostja II selgitas seejuures, et ta hilines kaja esitamisega teadmatuse ja haiguse tõttu, esitades lisaks arstitõendi (I kd, tl 152). Kolleegiumi arvates saab kostja II menetlusdokument olla käsitatav kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldusena. Kui maakohtule jäi kostja II dokumendi eesmärk ebaselgeks, oleks ta pidanud seda kostjale II selgelt väljendama ning vajadusel jätma avalduse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andma kostjale II tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Maakohus on küll 30. juulil 2014 kostjale II selgitanud, et viimasel on õigus esitada avaldus menetlustähtaja ennistamiseks, kuid 12. augustil 2014 avaldanud lisaks, et käsitab kostja II menetlusdokumenti määruskaebusena kaja menetlusse võtmata jätmise määruse peale (II kd, tl 30– 32).
15.Kuivõrd maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistatakse põhjusel, et maakohus jättis ekslikult kaja esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamata, ei käsitle kolleegium põhjalikult määruskaebuse väiteid selle kohta, et maakohus ei võinud teha tagaseljaotsust. Juhuks kui maakohus otsustab kaja esitamise tähtaja ennistada, juhib kolleegium tähelepanu sellele, et TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse peale sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus peab kaja lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (vt nt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 13). Lisaks, kuna maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, peab maakohus kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitama tagaseljaotsuse põhjendused (Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1129-14, p 11).
16.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
17.Määruskaebuselt asutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada kostja II nimetatud isikule. Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.