Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
Vladimir Beljakovi hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu tüüptingimuse tühisuse tuvastamiseks ja 26 euro 17 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-51874
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Beljakovi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
26 eurot 17 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Vladimir Beljakov, esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (varasem ärinimi OÜ KAKUMÄE VÕRGUD) (registrikood 10407719), esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Hetti Lump
Asja läbivaatamise kuupäev
17. märts 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-10-51874 tehtud Harju Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2013. a otsus osas, milles jäeti rahuldamata Vladimir Beljakovi haginõuded ja jaotati menetluskulud. Muus osas jätta nimetatud kohtuotsused muutmata.
2.
Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Jelena Beljakovale (konto nr 221010744177) 24. oktoobril 2013 Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vladimir Beljakov (hageja I), Anatoli Bendera (hageja II), Tatjana Maslennikova (hageja III), Tatjana Skorik (hageja IV), Rinat Fazullin (hageja V), Galina Nikkinen (hageja VI), Gennadi Lazurin
(hageja VII) ja Kristen Lahtein (hageja VIII) esitasid 20. oktoobril 2010 Harju Maakohtule ühise hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ (kostja) vastu. Pärast hagi korduvat muutmist palusid hagejad tuvastada kostja tüüptingimuste p 4.7 tühisuse ning keelata tulevikus teguri kasutamine tarbitud maagaasi koguse arvestusel ja teha kõik rahalised arvestused üksnes hagejatele paigaldatud arvestite alusel, samuti kohustada kostjat tagastama ebaseaduslikult võetud raha tarbitud maagaasi eest 2008. a septembrist (2008. a augusti eest) kuni 2012. a novembrini (2012. a oktoobri eest). Hageja I rahaline nõue oli 26 eurot 17 senti. 28. mai 2012. a määrusega jättis maakohus hageja VIII haginõude läbi vaatamata, sest ta ei ole kostjaga sõlmitud lepingu pooleks. 5. oktoobri 2012. a määrusega lõpetas maakohus hageja VII haginõuete menetluse, kuna hageja VII loobus hagist.
2.Hagejate väitel on kostja maagaasiseaduse (MGS) § 4 mõttes võrguettevõtja, kes tegeleb maagaasi jaotamisega Kakumäe piirkonnas, osutades hagejatele võrguteenust. Enne 2008. a-t müüs kostja hagejatele ka maagaasi, edasi osutas müügiteenust aktsiaselts Eesti Gaas (EG). Hageja I sõlmis kostjaga lepingu maagaasi müügiks 15. novembril 2007. Enne maagaasi müügi EG-le üleandmist sõlmitud lepingud ei ole kehtetud, need lepingud reguleerivad ka võrguteenuse osutamist. Tasu maagaasi eest arvestatakse hagejate esitatud maagaasi kogust kuupmeetrites mõõtvate maagaasimõõturite näitude alusel, mille on paigaldanud hagejate territooriumitel asuvatele gaasitorustikele kostja. Paigaldatud on enamasti temperatuurikorrektorita mõõturid, osalt ka temperatuurikorrektoriga mõõturid, mitte aga mõõturid, mis mõõdaksid gaasi kogust standardrõhu suhtes ja mille kasutuselevõtt oleks ka ebamõistlikult kallis. 30. septembril 2009 paigaldati hagejale I tema soovil temperatuurikorrektoriga mõõtur. Kostja arvestab esitatud näidud temperatuuri ja rõhu osas alates 2008. a septembrist (augusti eest) ümber koefitsiendi alusel, suurendades nii mõõtmistulemusi 7–9%. Koefitsient on ette nähtud
12.märtsil 2009 konkurentsiameti kooskõlastatud kostja maagaasi müügi- ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste (MTT) p-s 4.7. MTT p 4.7 järgi kasutab kostja koefitsiendi leidmisel temperatuurinäitajaid, mis erinevad maagaasi tegelikust temperatuurist tarnimisel tarbijale ega arvesta tarbija mõõtepunkti tingimustega. MTT p 4.7 kahjustab hagejaid ebamõistlikult, on vastuolus seadusega ja seetõttu tühine. Kostja ei ole tõendanud, et valemi kasutamist nõuab EG ja et vastupidisel juhul peaks kostja tarbitud maagaasile juurde maksma. Konkurentsiameti pädevuses ei ole mõõtmismeetodite väljatöötamine ega kooskõlastamine. Temperatuurikorrektori paigaldamist taotlenud tarbijad soovisid, et tarbimist ei arvutataks valemi alusel ega korrigeeritaks rõhu osas. MGS § 22 lg 4 järgi peab kostja tagama tarbitud gaasi koguste mõõtmise. Sama tuleneb alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 33 lg-st 4 ja § 332 lg-st 1. Kui kostja leiab, et ta on ebaõigesti hinnanud liitumise majanduslikke ja tehnilisi tingimusi ja määranud enda jaoks sobimatu mõõtevahendi või selle asukoha, on tegu liitumistingimuste muutmisega võrguettevõtja algatusel, mille kulud peab MGS § 20 lg 4 järgi kandma tema. Kui mõõtevahend ei vasta tehnilistele tingimustele, asendab selle MGS § 24 lg 4 kohaselt kostja omal kulul. Võimalikud gaasi kaod võrgus kuuluvad võrguteenuse hinna sisse ja kaod määratakse bilansiselgituse kaudu. Kostja ei ole kadude
katteks gaasi ostnud, vaid on need õigusvastaselt juurde kirjutanud tarbijate võrguteenuse ja gaasi arvetele. Korrektsioonivalemi kasutamine on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Hagejate ja EG vahelistes maagaasi müügilepingutes ei ole ette nähtud muud arvestusviisi kui mõõtmisvahendi alusel. Konkurentsiamet on leidnud, et MTT ei saa tarbija suhtes rakendada, kui seda ei ole temaga kokku lepitud. Hagejad I–III sõlmisid maagaasi müügi- ja võrguteenuse osutamise lepingu enne MTT kehtestamist, mistõttu ei saa MTT p 4.7 nende hagejate lepingutele kohaldada. Kostja ei saanud lepingut ühepoolselt muuta. Hagejatega IV–VIII võrguteenuste lepingute sõlmimisel viitas kostja tüüptingimustele, kuid hagejad ei ole nendega tutvunud ega nõustunud. Enne 12. märtsi 2009 ei olnud kostjal õigust koefitsienti määrata. Konkurentsiamet ei hinnanud MTT kooskõlastamisel võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalu. Kostja peab tagastama hagejatele alusetult saadu, lähtudes kostja esitatud arvetest, mille väljanõudmist kostjalt hagejad taotlesid. Augustist 2008 kuni oktoobrini 2012 on hageja I alusetult maksnud 26 eurot 17 senti.
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel on tema gaasivõrk n-ö kinnine võrk, millel on liitumispunkt AS EG Võrguteenus (EGVT) (EG tütarühing, mis haldab gaasivõrku) gaasivõrguga, kuhu on paigaldatud gaasimõõtur, mis mõõdab EG võrku läbivat maagaasi kogust kostja gaasivõrku. Liitumispunkti läbinud maagaasi kogused teisendab EG vastavalt lepingule, mille järgi on gaasi temperatuur 20 °C ja gaasi absoluutne rõhk 1,01325 baari (1 atm). Tegelikult on maagaasi temperatuur Eestis talvel 2–4 °C ja suvel 13– 17 °C. EGVT ja kostja võrkude liitumispunktis mõõdetakse maagaasi temperatuuri igal hetkel ja EGVT paigaldatud korrektor teisendab vastavalt maagaasi koguseid. Sama temperatuuri edastab EGVT kord kuus kostjale ja kostja kasutab seda omakorda oma klientide maagaasikoguste korrigeerimisel, v.a klientide osas, kes on soovinud, et neile paigaldataks temperatuurikorrektoriga mõõtur. EG-lt saab kostja maagaasi ülerõhul keskmiselt 4 baari ja maagaasi üleandmisel kostjale teisendatakse gaas EGVT liitumispunktis 1,01325 baarile. Kostja võrgus alandatakse gaasi rõhku 100 mbar-le ja klientide gaasipaigaldistes 20 mbar-le. Kuna maagaas on eri võrguettevõtjate võrkudes liikudes erineva temperatuuri ja rõhuga, on gaasi bilansipidamiseks vaja kõik arveldused teha ühtsetel tingimustel (leppetingimustel). Selleks kasutatakse MTT p 4.7 järgset korrigeerimist. Leppetingimused tulenevad sellest, et samadel tingimustel ostab EG gaasi Venemaalt Gazpromilt. Sarnast korrektsiooni kasutatakse Euroopas mitmetes riikides, samuti teevad seda mitmed teised võrguettevõtjad Eestis. Kostja on paigaldanud kõigile klientidele, kes seda on soovinud, temperatuurikorrektoriga mõõturid. Samas jääb alles rõhu korrektsioon, kuna kodutarbijate liitumispunktis on ülerõhk 100 mbar ja gaasipaigaldistes tarbimiskohas 20 mbar. Kõigi mõõteseadmete vahetamine tõstaks oluliselt võrguteenuse hinda. ATKEAS § 66 lg 21 järgi arvutatakse aktsiisisumma maagaasi rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 °C. Seega on maagaasikoguste standardtingimustele teisendamine kostja seadusjärgne kohustus. Kostja on maagaasi võrguettevõtjana maagaasiaktsiisi maksja ja kohustatud mõõtma tarbijale
edastatud maagaasi koguseid asjakohase Eesti standardi järgi, selle puudumisel Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud standardi kohaselt. Kostja maagaasi koguste standardtingimustele ümberarvutamise metoodika on analoogne standardiga EVSEN ISO 13443:2005 „Natural gas – Standard reference conditions" (standard nr 13443:2005). Kostja tegevuse õiguspärasust tõendab konkurentsiameti järelevalvemenetluse kokkuvõte kostja maagaasi ja võrguteenuse mahu korrigeerimise koefitsientide rakendamise kohta. Kostja esitas vastuväited ka konkreetsete hagejate nõuetele. 15. novembril 2007 hagejaga I sõlmitud leping on lõppenud 2008. a juunist. 9. juulil 2008 on hageja I ja kostja sõlminud võrguteenuse osutamise lepingu, mille osaks on ka MTT. MTT kehtib nii kirjaliku võrguteenuse osutamise lepingu sõlminud klientide kui ka suulise lepingu alusel teenust tarbivate klientide suhtes. MTT on avalikustatud kostja veebilehel ja on olnud hagejatele kättesaadav. Ka igakuistel arvetel on viide teenuse osutamise tingimustele. Kuna maagaasi koguste teisendamise nõue tuleneb seadusest, ei ole ka oluline, millal hakkas kehtima teisendamist käsitlev tüüptingimuste säte.
4.Harju Maakohus jättis hagi 22. veebruari 2013. a otsusega rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et kostja on sõlminud hagejatega I, IV, V ja VI võrguteenuse osutamise lepingud. Hagejatega II ja III ei ole kostja võrguteenuse osutamise lepingut sõlminud. Poolte vahel oli lepinguline suhe ka enne kirjalike lepingute sõlmimist, sest kostja on osutanud hagejatele maagaasi võrguteenust ja hagejad on selle eest regulaarselt tasunud. Kuna MTT on avalikustatud kostja veebilehel ja on olnud hagejatele kättesaadav, on hagejatel olnud võimalus selle sisust teada saada. Seega on MTT hagejatega I, IV, V ja VI sõlmitud lepingute osaks, kuid ei ole seda hagejatega II ja III sõlmitud lepingute puhul. Konkurentsiamet kooskõlastas kostja tüüptingimused 20. veebruari 2008. a, 27. märtsi 2008. a ja
12.märtsi 2009. a otsustega. Viimasest otsusest nähtub, et MTT p 4.7 kooskõlastamisel asus konkurentsiamet seisukohale, et selles esitatud valem on põhjendatud, kuna temperatuurist tingitud gaasi mahu erinevus tuleb viia vastavusse tegeliku mahuga, sest vastasel korral võib tekkida olukord, kus kostja müüb rohkem teenust, kui ta sisse ostab või vastupidi. Samuti on õige kajastada koguse ümberarvutamise valemis maagaasi tegelikku temperatuuri tarnimisel ja rõhku (st tegelikke tingimusi) tarbija mõõturis, mis leitakse mõõtmistega või kokkuleppel tarbijaga, ning need kajastatakse tarbijaga sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingus. Konkurentsiamet asus seisukohale, et MTT p 4.7 ei piira tarbijate lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et küsitav oleks lepingu eesmärgi saavutamine. Samuti leidis konkurentsiamet, et võrguettevõtja ja tarbija õigused ja kohustused on tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui ka lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Konkurentsiameti 15. aprilli 2010. a kirjast nähtub, et kostja on ajavahemikul august 2008 kuni 17. märts 2009 kooskõlas MGS § 22 lg-ga 4 ja § 24 lg-ga 1 korraldanud võrgust tarbitava gaasi koguste mõõtmist, pidanud sellekohast arvestust, taganud kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate gaasikoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise. Kuna mõõdetav
maagaasi maht kuupmeetrites sõltub temperatuurist ja rõhust, tuleb temperatuurist tingitud maagaasi mahu erinevus viia vastavusse tegeliku mahuga leppetingimustel, et tagada võrgust väljuvate maagaasikoguste kindlaksmääramine. Konkurentsiameti hinnangul on sellist korrigeerimist vaja ja ei ole oluline, kas selline õigus on antud tüüptingimustega või mitte. Korrigeerimiseks on võrguettevõtjal kaks võimalust: paigaldada igale tarbijale korrektoriga mõõtur, mis võtab temperatuuride ja rõhkude erinevusi leppetingimustest arvesse automaatselt või kasutada iga tarbija jaoks valemit, mis võimaldab teha korrektoriga varustatud mõõturiga samaväärse tehte matemaatiliselt. Konkurentsiamet asus seisukohale, et kuigi 20. veebruaril 2008 kooskõlastatud tüüptingimused ei sisaldanud maagaasi koguste korrigeerimise põhimõtteid, on korrigeerimist vaja, et tagada füüsikalistel põhjustel tekkivate süstemaatiliste vigade kõrvaldamine mõõtmisel ja gaasi tarneparameetrite vastavus ATKEAS alusel kehtestatud nõuetele. Alates 2008. a augustist laienevad hagejate ja EG vahelisele maagaasi müügilepingule EG müügilepingu tüüptingimused kodutarbijatele. Nendes on sätestatud maagaasi müügi leppetingimused, milleks on gaasi temperatuur 20 °C ja gaasi absoluutne rõhk 1,01325 baari. Seega pidi kostja võrguettevõtjana alates 2008. a augustist lähtuma MGS § 24 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks gaasikoguste mõõtmisel, mõõteandmete kogumisel ja töötlemisel ning koguste leppetingimustele teisendamisel kliendi ja maagaasi müüja vahelise lepingu lisaks olevatest EG maagaasi müügilepingu tüüptingimustes sätestatud leppetingimustest. Kostja on lähtunud maagaasi koguste ümberarvutamisel ATKEAS § 331 lg-s 1 nimetatud standardtingimustest. Konkurentsiameti järelevalvemenetluse 17. oktoobri 2011. a kokkuvõttega on tõendatud, et kostja järgis mõõtmiskohustuse täitmisel MGS § 22 lg-s 4 ja § 24 lg-s 1 sätestatud nõudeid ning korrigeeris võrguteenuse ja maagaasi koguseid konkurentsiameti 12. märtsi 2009. a otsusega kooskõlastatud MTT järgi. MTT p 4.7 ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega kahjusta hagejaid ebamõistlikult. Kuna kostja korrigeerib maagaasi koguseid seaduste ja rahvusliku standardina kehtivate Euroopa standardite alusel, jääb rahuldamata ka alusetu rikastumise väljaandmise nõue.
5.Hagejad I–VI palusid ühises apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada ja tunnustada MTT p 4.7 tühisust, tagastada selle sätte alusel üleantud summad ja lõpetada korrigeerimise koefitsiendi määramine hagejatele. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. septembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata hagejate taotluse taastada menetlus hageja VIII suhtes ja tagastas kostjale esitatud lisad. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus võrdsetes osades hagejate kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Maakohus on võtnud
seisukoha kõigi asjas tähtsate asjaolude kohta. Maakohus ei pidanud hindama konkurentsiameti seisukohti lepingu kehtivuse kohta. Maakohus arvestas õigesti konkurentsiameti seisukohaga, et tüüptingimustes esitatud valem on põhjendatud, kuna temperatuurist tingitud gaasi mahu erinevus tuleb viia vastavusse tegeliku mahuga. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus kostja müüb tegelikult rohkem teenust, kui ta ise ostab või vastupidi. Eeltoodu tõttu ei ole pooltevahelises suhtes oluline, et kostja kasutas MTT p 4.7 juba enne konkurentsiameti kooskõlastuse saamist. Maakohus kohaldas õigesti võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg-t 3. Leping võib olla sõlmitud ka suulises vormis, kuna MGS § 23l lg 1 ei sätesta lepingu vorminõuet. MGS § 23l lg 4 ei näe ette kostja kohustust anda hagejatele valida, kas sõlmida kirjalik kokkulepe koos MTT p-ga 4.7 või paigaldada hagejate nõudel korrektoriga gaasimõõtur. Sellist võimalust ei tulene ka ATKEAS § 66 lg-st 21. Nõuetele vastava gaasimõõturi paigaldamisest saadav kokkuhoid tarbijale võib osutuda võrguteenuse hinna kaudu lisanduvate kuludega võrreldes tühiseks. Maakohtu otsuse järeldused hagejatega II ja III lepingute sõlmimise ja MTT lepingu osaks saamise kohta on vastuolulised. Kuna pooled ei pidanud sõlmima kirjalikku lepingut ja MTT rakendus lepingutele, ilma et hagejad oleksid neist teadnud, kohaldus MTT ka hagejatega II ja III sõlmitud lepingutele. See ei muuda aga valeks maakohtu otsuse lõppjäreldust, sest ka nende hagejate esitatud hagi jäi rahuldamata põhjusel, et MTT kehtis. Temperatuurist tingitud maagaasi mahu erinevus tuleb viia vastavusse tegeliku mahuga leppetingimustel, et tagada võrgust väljuvate maagaasikoguste kindlaksmääramine. Apellatsioonimenetluses selgitas kostja täiendavalt, et 2008. a-ni ei olnud vaja mõõteseadmeid, mis korrigeeriksid automaatselt maagaasi rõhku ja temperatuuri. Hagejatele I, III, IV ja V paigaldati mõõturid, mis korrigeerisid maagaasi temperatuuri, mitte rõhku. Konkurentsiameti otsustest ei tulene, et temperatuurikorrektoriga mõõturite kasutamise korral ei ole vaja kasutada rõhu arvutamiseks valemit. Hagejad ei ole ka muul viisil tõendanud, et temperatuurikorrektoriga mõõturite tõttu ei ole vaja rõhku arvestada. Maakohus ei järeldanud ATKEAS § 33l lg 3 p-st 7, et mõõtetulemus ei pea olema maagaasiaktsiisi maksja jaoks jälgitav. Hagejad I–VI ei saa vaidlustada hageja VIII hagi läbivaatamata jätmist, mistõttu tuleb see taotlus jätta rahuldamata. Hagi läbivaatamata jätmise vaidlustamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427.
7.Hagejad II–V esitasid pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist ringkonnakohtule taotlused hagist loobumiseks ning hageja VI ja kostja taotluse kompromissi kinnitamiseks, mille järgi hageja VI loobub hagist. Ringkonnakohus lõpetas 23. oktoobri 2013. a määrustega menetluse hagejate II–V hagist loobumise tõttu ning kinnitas hageja VI ja kostja vahelise kompromissi. Ringkonnakohus tühistas ühtlasi maakohtu otsuse hagejate II–VI haginõuete rahuldamata jätmise osas. Määruste järgi jäid poolte menetluskulud nende endi kanda.
24.oktoobril 2013 tegi ringkonnakohus täiendava määruse, millega tühistas enda otsuse (määruses ekslikult märgitud tühistatava ringkonnakohtu otsuse kuupäevana 22. veebruari 2013) osas, millega jäeti rahuldamata hagejate II–VI apellatsioonkaebused nende hagejate hagis kostja vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja I palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja hagi rahuldada või tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja I jätta kostja kanda. Hageja I arvates kohaldasid kohtud valesti VÕS § 37 lg-t 1 ja jätsid kohaldamata VÕS § 39 lg 1. MTT p 4.7 ei muutunud hageja I ja kostja vahelise võrguteenuse lepingu osaks, sest hageja I ei ole selle tingimusega nõustunud. MTT kehtestati 17. märtsist 2009, enne seda (2008. a augustist) ei olnud näitude korrigeerimiseks alust ka MTT järgi, kuna MTT p 4.7 ei olnud konkurentsiametiga kooskõlastatud. MTT ei sätesta maagaasikoguste korrigeerimise võimalust juhuks, kui maagaasikoguseid mõõdetakse temperatuurikorrektoriga mõõturiga, mida hageja I puhul tehakse alates 30. septembrist 2009. MTT p 4.7 on tühine. Kostja ei saa suruda kodutarbijale peale MGS-s sätestatust halvemaid tingimusi. Selliste tingimuste seadmine on käsitatav turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 p 1 mõttes. Ükski õigusakt ei sätesta kostja õigust loobuda kodutarbijale edastatud maagaasi koguse mõõtmisest ja asendada mõõtmine tegelikult tarbitud maagaasi koguse arvutamisega. ATKEAS ega majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrus ei reguleeri pooltevahelist õigussuhet. ATKEAS ei sätesta kostja õigust korrigeerida mõõtevahendi näidu kohaselt tarbitud maagaasi koguseid valemi abil. Kostjal ei ole kohustust mõõta kodutarbijale edastatud maagaasi kogust ATKEAS § 66 lg 21 teises lauses sätestatud temperatuuril ja rõhul. MGS järgi võib kostja nõuda hagejalt I võrguteenuse tasu üksnes mõõturi näidule vastava maagaasikoguse järgi. Koguste korrigeerimise õigus ei tulene ka maakohtu viidatud standardist. Kostjal ei ole ka standardi kasutamise õigust ja standardit ei ole kokku lepitud. Kostja kasutatud valem erineb pealegi standardist. Standardis on standardtemperatuur 15 °C, kostja kasutab 20 °C, erinevad ka kasutatav valem ja sisendid. Kohtud arvestasid konkurentsiameti seisukohti valesti ja valikuliselt. Ringkonnakohus ei vastanud hageja I väitele, et kostja ei saa maagaasi koguste korrigeerimisel tugineda EG tüüptingimustele.
9.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtute otsused muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja I kanda ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluse kulude jaotuse palub ta jätta muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 4 ning § 692 lg 1 pde 1 ja 2 ja lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles jäeti rahuldamata hageja I haginõuded, ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Muus osas jäävad kohtute otsused muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Kolleegium käsitleb esmalt menetluslikke probleeme, vaidluse eset, ja olulisi asjaolusid (I).
Seejärel analüüsib kolleegium tarbijale edastatava maagaasi mõõtmise seadusjärgset regulatsiooni (II) ja MTT p 4.7 kohaldatavust hageja I suhtes (III). Edasi käsitleb kolleegium hageja nõudeid MTT p 4.7 tühisuse tuvastamiseks (IV), raha saamiseks (V) ja koefitsiendi kasutamise keelamiseks arvutustes (VI). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (VII). I
12.Esmalt märgib kolleegium, et menetluse kestel on muutunud nii hagejate ring kui ka esitatud nõuded, samuti on pooled korduvalt muutnud oma seisukohti. See on muutnud menetluse ebaülevaatlikuks ja raskendab asja mõistmist. Kohtud ei ole hilinenult esitatud asjaolude vastuvõtmisest sõnaselgelt keeldunud, mistõttu lähtub ka kolleegium kõigist poolte esitatud asjaoludest.
13.Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul menetlust nõuetekohaselt juhtinud, jättes kehtestamata pooltele selged tähtajad seisukohtade esitamiseks ja kontrollimata esitatud nõuete lubatavust ja muutmist. Sellega kaasnes asja lahendamise venimine maakohtus enam kui kaheks aastaks. Eelmenetlus on olnud puudulik. Etteheiteid on ka lahendite kvaliteedile. Kolleegium toob edasise praktika parandamise eesmärgil välja mõned konkreetsed etteheited: · pooled on seisukohti korduvalt pika aja kestel kohtu sekkumiseta muutnud, lõplikud nõuded ja seisukohad ei ole üheselt selgeks tehtud, hagejate hoidumisnõude menetlemise kohta on jäetud seisukoht üldse võtmata; · toimikusse on selle mahtu tarbetult suurendavalt ja eksitavalt dubleerivalt võetud korduvalt esitatud mahukad dokumendid (nt standard (III kd, tl 9 jj, 145 jj), konkurentsiameti järelevalvemenetluse kokkuvõte (II kd, tl 178 jj; III kd, tl 181 jj); · toimikus on asjaga seostamata või teadmata päritoluga dokumente (nt III kd, tl 174 jj), olulised menetlusdokumendid (nt hagiavalduse terviktekst) sisalduvad arusaamatult osaliselt kahes erinevas toimikuköites (III kd, tl 168, 169; IV kd, tl 18–35); · otsuste põhjendused on struktureerimata, maakohtu otsuse põhjendused koosnevad olulises osas konkurentsiameti seisukohtade tsiteerimisest, kohtu enda järeldusi on raske eristada; · maakohtu otsuse sissejuhatuses ei ole märgitud asja numbrit (nagu nõuab TsMS § 442 lg 2 p 4); · ringkonnakohus jättis menetlust lõpetades esmalt TsMS § 431 lg 2 teist lauset eirates tühistamata enda otsuse hagejate II–VI haginõuete lahendamise osas ja hiljem viga parandades viitas määruses tühistatava otsuse valele kuupäevale, lisaks jäeti muutmata menetluskulude jaotus otsuses.
14.Alguses esitasid hagi kaheksa hagejat, kellest hagejate II–VIII suhtes on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud. Hagejad osalesid menetluses TsMS § 207 lg 2 mõttes iseseisvalt. Igal hagejal oli oma rahaline nõue kostja vastu. Kuigi tuvastusnõue oli hagejatel ühine, puudutas seegi igaühega neist sõlmitud lepinguid. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Ringkonnakohtu otsuse on vaidlustanud üksnes hageja I tema nõude osas.
Kuna teiste hagejate kohta tehtud kohtulahendid on jõustunud, on kassatsioonimenetluse osaliseks üksnes hageja I ja asja saab lahendada ainult tema nõuete osas. Kolleegium käsitleb seetõttu üksnes tema nõudeid.
15.Hageja I on pärast nõuete korduvat muutmist esitanud kolm nõuet: · tuvastada MTT p 4.7 tühisus; · keelata tulevikus teguri kasutamine tarbitud maagaasi koguse arvestamisel ja kohustada kostjat tegema kõik rahalised arvestused ainult mõõturi alusel; · mõista kostjalt välja 26 eurot 17 senti. Kohtud ei ole lahendanud hoidumisnõuet ega korrektselt selgeks teinud rahalist nõuet (vt nõuete kohta lähemalt allpool).
16.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: · kostja osutab võrguettevõtjana hagejale I maagaasi edastamise võrguteenust, maagaasi müüb hagejale I EG; · hageja I sõlmis kostjaga lepingu maagaasi müügiks 15. novembril 2007, võrguteenuse osutamise lepingu sõlmisid pooled 9. juulil 2008; · kostja võrgu kaudu edastatavat maagaasi mõõdab kostja võrgu ja tarbijapaigaldise liitumispunkti paigaldatud mõõturiga kuupmeetrites, 30. septembril 2009 on hageja I tarbijapaigaldisele paigutatud temperatuutikorrektoriga (kuid rõhukorrektorita) mõõtur; · tasu võrguteenuse eest arvestab kostja hageja I esitatud mõõturi näitude alusel, mida kostja korrigeerib alates 2008. a augustist temperatuuri ja rõhku korrigeeriva valemi (nn leppetingimustel) alusel, mis on ette nähtud MTT p-s 4.7; · konkurentsiamet on MTT p 4.7 kooskõlastanud 12. märtsil 2009; · MTT on avalikustatud kostja veebilehel ja on olnud hagejale I kättesaadav. II
17.Kolleegium ei nõustu kohtutega, et hagejale I edastatava maagaasi mõõtmiseks tulenes mõõturi andmete korrektsiooni nõue seadusest. Seega saab andmete korrektsiooni aluseks olla vaid poolte kokkulepe. Kohus ei ole seotud konkurentsiameti arvamusega seaduse tõlgendamise ja kostja metoodika kohaldamise vajalikkuse kohta, vaid kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1).
18.MGS paneb võrguettevõtjale kohustuse tagada tarbitud maagaasi koguste mõõtmise. See kohustus tuleneb MGS § 24 lg-st 1 (nii enne 8. juulit 2012 kehtinud kui ka kehtivas redaktsioonis) ning enne
8.juulit 2012 ka MGS § 22 lg-st 4.
19.MGS ei näe aga ette, kuidas tarbitud maagaasi koguseid mõõta ja missuguseid mõõtevahendeid kasutada. MGS § 18 lg 6 p 2 ja § 19 lg 2 p 2 järgi määratakse maagaasi mõõtesüsteemi asukoht ja mõõtevahendite tüüp kindlaks liitumistingimustes ja võrguga liitumise lepingus. Võrguettevõtja paigaldab MGS § 24 lg 3 järgi oma valduses olevas võrgus projektikohase mõõtesüsteemi koos
vajalike lisaseadmetega võimalikult tarbimiskoha lähedale omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui tarbija olemasolev mõõtesüsteem ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle MGS § 24 lg 4 järgi omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Küll peab võrguettevõtja MGS § 22 lg 9 järgi võrguteenust osutades järgima turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ning MGS § 22 lg 12 järgi avalikustama tema pakutavad teenused koos nende osutamise tingimuste ja nende eest võetava tasu või selle arvutamise metoodikaga oma veebilehel.
20.Alates 1. jaanuarist 2013 kehtiv MGS § 24 lg 11 näeb ette, et võrguettevõtja teisendab mõõdetud gaasikogused energiaühikutesse (kilovatt-tundidesse). Metoodika selleks on MGS § 24 lg 12 alusel kehtestanud majandus- ja kommunikatsiooniminister 1. veebruari 2013. a määrusega nr 8.
21.Seadusest tulenevat nõuet korrigeerida mõõturiga arvestatud kuupmeetreid ei saa järeldada ainuüksi vaidluse all mitteolevast asjaolust, et tarbijani edastatud maagaasi kogused kuupmeetrites erinevad maagaasi füüsikaliste omaduste tõttu sõltuvalt mh temperatuurist ja rõhust. Seadus ei näe ette, mis ulatuses ja kuidas tuleks tarbija mõõturiga arvestatud maagaasikoguseid korrigeerida. Korrigeerimise nõuet ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et korrigeerimine võiks mõõtmise täpsuse huvides olla vajalik või mõistlik, kui seadus ei näe sellist korrigeerimist ette.
22.Isegi kui seadus näeb ette maagaasi mõõtmise metoodika riigi ja kostja kui võrguettevõtja vahelises suhtes aktsiisimaksjana (ATKEAS § 22 lg 1 p 74), ei tähenda see, et sarnane metoodika kohaldus ka võrguettevõtja ja tarbija (st ka kostja ja hageja I) vahelises suhtes. Kuigi maagaasiaktsiisi maksja (st võrguettevõtja) peab ATKEAS § 33 lg 4 (1. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis) järgi mõõtma tarbijale edastatud maagaasi kogust, on see kohustus seaduse eesmärki arvestades ette nähtud aktsiisi maksmise kohustuse täitmise tagamiseks. Enne 1. jaanuari 2009 tulenes sama reegel ATKEAS § 33 lg 11 esimesest lausest. ATKEAS § 66 lg 21 teine lause (1. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis) näeb samuti üksnes maagaasi aktsiisisumma arvutamiseks ette, et maagaasi arvestatakse rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 °C. Suhtes tarbijaga ei ole tähendust ka 1. jaanuarist 2009 kehtival ATKEAS § 331 lg 3 p-l 5, mille järgi ei pea mõõtetulemuste jälgitavus (mõõteseaduse tähenduses) olema tõendatud mh maagaasiaktsiisi maksjal. ATKEAS-st järelduda võivate leppetingimuste korrigeerimise nõude puudumist vähemalt kodutarbijate suhtes kinnitab aga ka ATKEAS § 66 lg 21 kolmas lause (1. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis), mille järgi võib maagaasi edastamisel kodutarbijale maagaasi aktsiisisumma arvutada maagaasi koguselt kuupmeetrites, arvestamata rõhu ja temperatuuri nõuet.
23.Ka standardist nr 13443:2005 tulenevat metoodikat ei saa tarbija suhtes kohaldada kui kehtivast õigusaktist tulenevat metoodikat. Üksnes maksusuhtes omab tähendust 1. jaanuarist 2009 kehtiv ATKEAS § 331 lg 1 (varem ATKEAS § 33 lg 7), mille järgi peab aktsiisikauba mõõtmisi tegema asjakohase Eesti standardi kohaselt, selle puudumisel Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud standardi kohaselt ja viimase puudumisel rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide koostatud standardi või muu rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodi alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt.
Viidatud standard ei ole esitatud asjaoludel ka hageja I ja kostja vahelise lepingu osaks. Pealegi erineb hageja I väitel standardi metoodika kostja kasutatust.
24.Seadusest tulenevat korrigeerimisnõuet tarbija tarbitud gaasikoguste mõõtmisel ei saa järeldada ainuüksi sellest, kui sarnane korrektsioon on kostjal kokku lepitud EGVT-ga või EG-l ette nähtud gaasi importimisel. Samuti ei saa seadusest tulenevat korrigeerimisnõuet järeldada ainuüksi sellest, kui sama tehakse teistes riikides või teevad seda teised võrguettevõtjad.
25.Kostja kasutatava metoodika nõuet ei tulene ka Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. juuli 2009. a direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (direktiiv 2009/73/EÜ), art 3 lg 3 järgi liikmesriigid üksnes võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta lõpptarbijaid, ning tagada tuleb tarbijakaitse kõrge tase, mh lepingutingimuste läbipaistvus. Need meetmed, mida tuleb kohaldada vähemasti kodutarbijatele, on loetletud direktiivi lisas 1, mille p 2 järgi tagavad liikmesriigid mh arukate arvestisüsteemide rakendamise, mis aitavad kaasa tarbijate aktiivsele osalemisele gaasitarneturul. III
26.Kolleegiumi arvates ei ole kohtud teinud kindlaks, millal ja mil viisil hakkas hageja I suhtes kehtima MTT p 4.7 gaasimõõturi andmete korrigeerimise kohta valemi alusel. Kohtud on lähtunud sellest, et korrektsikoonivalem kohaldub hageja I suhtes sõltumata poolte kokkuleppest. Kolleegium ei nõustunud sellise järeldusega (vt käesoleva otsuse II osa). Kolleegium ei saa TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt ise asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb teha selgeks, kas, millal ja kuidas sai MTT p 4.7 pooltevahelise lepingu osaks. Sellest sõltub oluliselt hageja nõuete lahendus. Kohus ei ole seotud konkurentsiameti seisukohtadega MTT kohaldamise osas.
27.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I ja kostja vahel on võrguteenuse osutamiseks lepinguline suhe. Pooled on sõlminud 15. novembril 2007 lepingu maagaasi müügiks ja 9. juulil 2008 võrguteenuse osutamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja milline leping nendevahelises suhtes kohaldub ning kas ja millised tüüptingimused sellele kohalduvad.
28.Hageja I esmane seisukoht menetluses oli, et tema ja kostja vahelist võrguteenuse osutamise suhet reguleerib 15. novembri 2007. a leping, mille toimeala ei piirdunud hageja I arvates üksnes maagaasi müügiga. See leping ei viidanud täiendavalt tüüptingimustele. Kostja arvates on see leping lõppenud pärast seda, kui kostja lõpetas maagaasi müügi. Kohtud ei võtnud seisukohta selle lepingu kehtivuse, 9. juuli 2008. a lepinguga seotuse ja sellele MTT p 4.7 kohaldatavuse kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha.
29.Kohtud ei ole tuvastanud ka seda, millistel tingimustel sõlmiti 9. juuli 2008. a leping, mh millises redaktsioonis ja sisuga tüüptingimusi hõlmas selles olev viide tüüptingimustele. Samuti ei ole tuvastatud, kas, millal ja kuidas on seda lepingut või sellele kohalduvaid tüüptingimusi muudetud.
Asja uuel läbivaatamisel tuleb ka see selgeks teha.
30.Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kui ka VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida ükskõik millises vormis, mh suuliselt. Lepingu sõlmimise üldreeglid kehtivad ka tüüptingimustega lepingu sõlmimisel.
31.Tüüptingimused ise võivad VÕS § 35 lg 3 järgi sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa, sõltumata selle kajastamise viisist. Tüüptingimused on VÕS § 37 lg 1 järgi lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas või kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lepingu osaks ei loeta VÕS § 37 lg 3 järgi tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Direktiivi 2009/73/EÜ lisa 1 järgi tuleb tarbijatele tagada mh, et tingimused on enne hästi teada, läbipaistvad, selged ja arusaadavad (lit a ja d), samuti tuleb tagada läbipaistva teabe saamine gaasiteenustele juurepääsu ja kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tariifide ja üldtingimuste kohta (lit c).
32.Lepingut võib VÕS 13 lg 1 järgi muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. See kehtib ka tüüptingimustega lepingu puhul. Tüüptingimusi kasutavale lepingupoolele ei tulene seadusest õigust muuta lepingutingimusi ühepoolselt, nagu võib järeldada kohtulahenditest. Tüüptingimuste ühepoolse muutmise õigus peab tulenema konkreetsest seaduse sättest või lepingutingimusest.
33.MTT p 15.1 järgi saab lepingut muuta poolte kokkuleppel või muudel lepingus või seaduses ettenähtud alustel. MTT p 15.2 järgi on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt muuta hinnakirju ja tüüptingimusi, järgides MGS-s sätestatud korda. Kui kostja on tüüptingimusi muutnud, tuleb teha kindlaks, mis alusel ja millal jõustus muudatus hageja I suhtes. VÕS § 42 lg 3 p 14 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav (ja seega tühine) tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Direktiivi 2009/73/EÜ lisa 1 lit b järgi tuleb tagada, et tarbijaid teavitataks õigel ajal lepingutingimuste kõigist kavandatavatest muudatustest.
34.MGS-s ei ole sätestatud, et võrguettevõtja võiks võrguteenuse osutamise lepingu tüüptingimusi tarbijate suhtes ühepoolselt muuta. Võrguettevõtja peab MGS § 22 lg 12 järgi avalikustama tema pakutavad teenused koos nende osutamise tingimuste ja nende eest võetava tasu või selle arvutamise metoodikaga oma veebilehel. Võrguettevõtja kooskõlastab võrgulepingu MGS § 231 lg 3 järgi tüüptingimused konkurentsiametiga.
Tüüptingimuste konkurentsiametiga kooskõlastamise kohustus ei muuda tüüptingimuste lepingu osaks saamist, mida tuleb hinnata võlaõigusseaduse järgi. Küll tõlgendab kolleegium MGS § 231 lgt 3 selliselt, et tüüptingimusi ei saa klientidele kohaldada enne, kui on jõustunud konkurentsiameti otsus tüüptingimuste või nende muutmise kooskõlastamise kohta. Seega on võrgulepingu tüüptingimuste lepingu osaks saamisel kaks tingimust: tingimusi saab lugeda lepingu osaks üldiste lepinguõiguslike reeglite järgi ja tingimused peavad olema kooskõlastatud konkurentsiametiga.
35.Vaidlustamata asjaoludel kooskõlastas konkurentsiamet MTT p 4.7 12. märtsil 2009. Seega ei saanud seda tingimust ka varem hageja I suhtes kohaldada ja selles sättes sisalduva valemi alusel mõõtetulemusi korrigeerida. See ei tähenda aga, et see tingimus kohaldus hagejale I tingimata pärast
12.märtsi 2009. MTT p 4.7 kohaldumine hagejale I sõltub sellest, kas ja millistel asjaoludel muutus see võlaõigusseaduse sätete järgi lepingu osaks.
36.Täiendavalt on vaja põhjendada kohtulahenditest järeldatavat seisukohta, et MTT p 4.7 saab kohaldamisel osadeks jaotada, st et temperatuurikorrektoriga mõõturi olemasolul korrigeeritakse üksnes mõõturi rõhunäite. Seega möönavad kohtud, et valemit saab rakendada mitte nii, nagu see on tüüptingimustes kirjas, vaid osaliselt viisil, kuidas see kirjas ei ole. Tüüptingimust tuleb VÕS § 39 lg 1 esimese lause järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust VÕS § 39 lg 1 teise lause järgi tingimuse kasutaja kahjuks. IV
37.Hageja I on palunud tuvastada MTT p 4.7 tühisuse. Hageja võib TsMS § 368 lg 1 järgi esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Selline tuvastushuvi saab hagejal I olla üksnes juhul, kui MTT p 4.7 kohaldub tema ja kostja lepingulisele suhtele. See sõltub aga asjaolust, kas kohus tuvastab uuel läbivaatamisel, et MTT p 4.7 sai lepingu osaks (vt otsuse III osa). Hageja I rahaline nõue ei välista tema tuvastushuvi olemasolu, kuna MTT p 4.7 tühisuse tuvastamine annaks hagejale I õiguse tugineda sellele, et kostja ei tohi mõõturi andmeid valemi järgi korrigeerida ka edaspidi (st mitte üksnes perioodi eest, mil hageja I nõudis raha tagastamist).
38.Kolleegium jõudis eespool seisukohale, et seadus ei näe ette, kuidas ja millise metoodika järgi tuleb mõõta (või arvestada) tarbijale edastatava maagaasi koguseid (vt käesoleva otsuse II osa). Seega on mõõtmist võimalik reguleerida eelkõige tarbija ja võrguettevõtja vahelise kokkuleppega.
39.Maagaasi tarbimise arvestusega seotud kokkulepete kohta sätestab MGS § 22 lg 9, et võrguettevõtja peab võrguteenust osutades järgima turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks tuleb võrgulepingu tüüptingimused MGS § 231 lg 3 järgi konkurentsiametiga kooskõlastada.
40.Asjaolu, et tüüptingimused tuleb konkurentsiametiga kooskõlastada ei välista aga nende sisulist kontrolli VÕS § 42 lg 1 alusel ega lugemist teist poolt ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks. Kuigi MTT p 4.7 puudutab teenuse osutamise eest tasu arvestamist, ei ole kolleegiumi arvates tegu tüüptingimusega, mis puudutaks otseselt lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet, mis
välistaks VÕS § 42 lg 2 järgi selle kontrolli VÕS § 42 alusel (vt selle kohta ka Riigikohtu
13.novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, p 20).
41.MTT p 4.7 kehtivuse kohta ei võta kolleegium seisukohta, kuna selle eelduseks on esmalt tingimuse lugemine lepingu osaks kui võib olla ka tõendite hindamine. MTT p 4.7 sisuline kontroll eeldab eriteadmisi maagaasi omaduste ja selle koguste mõõtmise reeglite ja tavade kohta. Selliste tüüptingimuste puhul jaguneb nende ebamõistlikkuse hindamisel tõendamiskoormus poolte vahel. Esmalt peab teine pool põhistama (tegema usutavaks), et see tingimus võib olla talle kahjulik (st tuua kaasa seadusest erineva ebasoodsa tagajärje). Seejärel on tingimuse kasutaja ülesanne tõendada, et tegemist ei ole ebamõistlikult teist poolt kahjustava tingimusega. Kui tingimuse kasutaja on tingimuse puhul, mille hindamine eeldab eriteadmisi, esitanud tõendid, mis kinnitavad tema seisukohta, et tegu ei ole teist poolt ebamõistlikult kahjustava tingimusega, peab teine pool selle ümberlükkamiseks esitama omakorda tõendeid. Seega, kui tingimuse kasutaja esitab nt oma seisukohta kinnitava asjatundja arvamuse, peab teine pool vähemasti üldjuhul selle ümberlükkkamiseks esitama ise eelkõige samuti asjatundja arvamuse või taotlema kohtult ekspertiisi määramist.
42.Kolleegium märgib, et praeguses asjas on kostja kui tingimuse kasutaja esitanud olulisi väiteid ja tõendeid, mis kinnitavad tema seisukohta, et gaasimõõturite andmete korrektsioon maagaasi füüsikaliste omaduste tõttu temperatuuri- ja rõhunäitajate leppetingimuste alusel ei ole lepingu teist poolt ebamõistlikult kahjustav. Seda kinnitab nii sarnasele metoodikale viitamine ATKEAS sätetes maagaasilt aktsiisi arvestamise kohta (eelkõige ATKEAS § 331 lg 3 p 5 ja § 66 lg 21 teine lause) ning sarnast metoodikat ettenägeva standardi olemasolu ja sellele viitamine ATKEAS § 331 lg-s 1 (enne 1. jaanuarit 2009 ATKEAS § 33 lg-s 7). Samuti kinnitab seda sarnase metoodika võimalik kasutamine kostja ja EGVT vahelises suhtes ning EG suhtes kasutamine gaasi importimisel, aga ka tõik, et sarnast metoodikat kasutatakse teistes riikides ja seda teevad ka teised võrguettevõtjad. Lõpuks kinnitab kostja seisukohti seegi, et konkurentsiamet on MTT p 4.7 kooskõlastanud. Kuigi kohus ei ole konkurentsiameti hinnanguga seotud, ei saa jätta tähelepanuta, et konkurentsiamet ei või MGS § 231 lg 4 järgi võrgulepingu tüüptingimusi kooskõlastada, kui nende sisu ei vasta võrguteenuse hinna kooskõlastamise aluseks olnud võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule.
43.Samas nõuab direktiivi 2009/73/EÜ art 3 lg 3, et liikmesriigid tagaks tarbijakaitse kõrge taseme, mh lepingutingimuste läbipaistvuse. Direktiivi lisa 1 järgi tuleb tarbijatele tagada mh, et tingimused on õiglased ja läbipaistvad (lit a ja d). Kui kostja on turgu valitsev ettevõtja, kohaldub tema suhtes KonkS § 16 p 1, mille järgi on ettevõtjal keelatud kaubaturul turgu valitsevat seisundit otseselt või kaudselt kuritarvitada, sh kehtestada otseselt või kaudselt ebaõiglasi ostu- või müügihindu või muid ebaõiglasi äritingimusi. MTT p 4.7 hindamisel ei peaks tähelepanuta jätma ka ATKEAS § 66 lg 21 kolmandat lauset, mille järgi võib maagaasi edastamisel kodutarbijale arvutada maagaasi aktsiisisumma maagaasi koguselt
kuupmeetrites, arvestamata rõhu ja temperatuuri nõuet.
44.MTT p 4.7 hindamiseks võib olla vajalik hinnata ka seda, kas temperatuuri- ja rõhukorrektoriga gaasimõõtur korrigeerib temperatuuri ja rõhku teisiti kui valem või milline on nende korrektsioonide erinevus.
45.Kohtud ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormuse jaotust, et hageja I mõistaks, et kostja seisukohtade ümberlükkamiseks on tal tõenäoliselt vaja esitada omapoolseid tõendeid (vt otsuse pd 41, 42). Seega tuleb asjas vähemalt osaliselt teha uuesti eelmenetluse toimingud. Seetõttu on mõistlik saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. V
46.Hageja I palub mõista kostjalt välja 26 eurot 17 senti, mille hageja I on enda väitel kostjale enam tasunud MTT p 4.7 alusetu kohaldamise tõttu ajavahemiku 2008. a august kuni 2012. a oktoober eest. Hageja I on oma rahalist nõuet ja selle arvestamise aega korduvalt muutnud, ilma et maakohus oleks selle kohta seisukohta võtnud (vt I kd, tl 10; II kd, tl 154, 155; III kd, tl 123, 124, 168; IV kd, tl 39).
47.Rahalise nõude saab rahuldada, kui kohus tuvastab, et MTT p 4.7 ei kohaldu või et see lepingutingimus on tühine. Lepingutingimuse tühisuse korral saaks TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi olla nõude aluseks VÕS § 1028 lg 1.
48.Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). Rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on hagejal võimalik jätta taotletava raha suurus kindlaks määramata. Riigikohus on leidnud, et erandlikult võib hageja rahalise nõude summalise kindlaksmääramise edasi lükata vastaspoolelt nõude kindlaksmääramiseks vajalike andmete saamiseni TsMS § 364 lg 4 järgi, kuid ka sel juhul tuleb konkreetne hüvitissumma lõpuks kindlaks määrata (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 18).
49.Kuna hageja I esitas lõpuks oma nõude summaliselt, tuleb maakohtus asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas muud menetluse eeldused on täidetud. VI
50.Kohtud on jätnud lahendamata ja tähelepanuta hageja hoidumisnõude. Seda nõuet ei ole menetlusse võetud ega selle menetlemisest keeldutud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus lahendama selle nõude menetlusse võtmise ja korraldama selle osas eelmenetluse.
51.Hoidumisnõue esitati menetluse kestel, see on märgitud ka 25. novembril 2012 hagejate I–VI (maakohtus selleks ettenähtud ajast hiljem) esitatud hagiavalduse (uues) tekstis, milles nad palusid mh keelata tulevikus teguri kasutamine tarbitud maagaasi koguse arvestusel ning teha kõik rahalised arvutused ainult hagejatele paigaldatud arvestite alusel (IV kd, tl 35). Apellatsioonkaebuses on hagejad samuti palunud mh lõpetada korrigeeriva koefitsiendi määramine (IV kd, tl 56).
52.Kolleegiumi arvates tuleb hageja I hoidumisnõude osas selgeks teha, kas tegu on VÕS § 45 järgse nõudega, et tüüptingimuse kasutaja lõpetaks ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise. Sellise nõude saab VÕS § 45 lg 1 järgi esitada üksnes seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras. VÕS § 45 lg 2 järgi saab sellise nõude esitada mittetulundusühing, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on ettevõtjate või kutsetegevusega tegelevate isikute õiguste kaitse ja kes oma tegevuse korralduse ja finantseerituse tõttu on võimeline neid huve ka tegelikult kaitsma. Eesti Vabariigi nimel võib sellise nõude tarbijakaitseseaduse § 411 lg 2 järgi esitada tarbijakaitseamet. Hageja I saab hageda üksnes enda õiguste rikkumisest hoidumist. VII
53.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Hageja I soovil tagastatakse kassatsioonikauston TsMS § 149 lg 8 esimese lause järgi Jelena Beljakovale.
54.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus, sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, et algse hagi esitas mitu hagejat ühiselt ning alles pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist jäi menetlust jätkama neist vaid hageja I. Hageja I kanda saab jääda seni maakohtu- ja ringkonnakohtu menetluses kantud kuludest vaid temale langev osa (st tema haginõuete proportsionaalne osa teiste hagejate nõuetega võrreldes). Kui kostja on teiste hagejate suhtes kulude hüvitamise nõudest loobunud, ei saa neid kulusid jätta hageja I kanda, nagu praegu saab järeldada ringkonnakohtu lahenditest, kes oma otsust ja maakohtu otsust menetluse lõpetamise tõttu tühistades jättis menetluskulude jaotuse ekslikult muutmata. Ants Kull, Lea Laarmaa, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.