Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hageja käesolevas hagis esiletoodud asjaolud ei ole tekkinud pärast jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2013 otsust. Hageja on hagi esitamisel tuginenud tasaarvestuse vastuväitele, leides, et kui kostja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teavitanud hagejat muutunud majanduskeskkonnast, poleks hageja laenulepingut sõlminud ja hagejale poleks tekkinud majanduslikult kahjulikku tagajärge summas 6 099 096,35 eurot. Hageja on nii käesolevas hagis kui tsiviilasjas nr 2-11-1840 muu hulgas andnud hinnangu kostja käitumisele laenulepingute sõlmimisel. Kohus on seda tsiviilasja nr 2-11-1840 lahendamisel arvestanud, vähendades laenulepingute alusel nõutavat viivist põhivõla summani. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ning jätkata käesoleva tsiviilasja menetlust. Käesoleva vaidluse alus on erinev tsiviilasja nr 2-11-1840 alusest. 18.01.2011 hagiavaldusest nähtub, et hageja taotles varasemas menetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna poolte vahel sõlmitud laenulepingud ei olnud lõppenud ning pooled pidasid läbirääkimisi nende refinantseerimiseks. Seetõttu ei olnud hageja hinnangul kostja nõue laenu täies ulatuses tagastamiseks sissenõutav ning kostjal puudus nõue mida täitemenetluses täita ning sundtäitmine täiteasjas 022/2010/10624 oli lubamatu. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude maakohtule aga põhjusel, et hageja esitas Riigikohtu lahendis 3-2-1-136-12 väljendatud seisukohtadele tuginedes 08.10.2013 kostjale nõudeavalduse kahju summas 6 099 096,35 euro hüvitamiseks ning tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas poolte vastastikused rahalised nõuded. Nõudeavaldus ja tasaarvestuse avaldus on 08.10.2013 kostjale kätte toimetatud. Tasaarvestuse tulemusena on kostja nõue lõppenud. Kohtud ei ole varasemalt hinnanud ega analüüsinud laenulepingute sõlmimisel KAS § 83 lg-s 3, VÕS §-s 6 ja TsÜS §-s 138 sätestatud kohustuste rikkumise tulemusena kostja poolset kahju põhjustamist. Samuti on täielikult uus faktiline olukord pooltevaheliste kohustuste osas – kostjal ei ole tasaarvestuse tulemusena üldse rahalist nõuet mida sundtäita. Ka nimetatud faktilisele olukorrale ei ole kohtud varasemalt hinnangut andnud. Ebaõige ning vastuolus tsiviilasjas nr 2-11-1840 varasemalt tehtud kohtulahendites nähtuvaga on maakohtu väide, et kohus on juba tsiviilasja nr 2-11-1840 lahendamisel arvestanud kostjate käitumist laenulepingute sõlmimisel ning sellest lähtuvalt vähendanud laenulepingute alusel nõutavat viivist. Hageja ei ole ka käesolevas asjas toonud kohtu ette asjaolusid, millele tuginedes ta taotleb viivise vähendamist. Tsiviilasjas 2-11-1840 on kohtud hinnanud üksnes pooltevaheliste (kehtivate) lepingute refinantseerimisega (mitte sõlmimisega) kaasnenud läbirääkimiste õiguspärasust ja sellise käitumise mõju viivisenõude suurusele. Kohtud ei ole tsiviilasjas 2-11-1840 (ei viivise vähendamisel ega muudes küsimustes) analüüsinud, millised on kõrgendatud hoolsusnõuded ja –kohustused kostjale kui rahvusvahelisele krediidiasutusele laenulepingute sõlmimisel. Samuti ei ole tsiviilasjas 2-11-1840 mingilgi viisil analüüsitud ega hinnatud eelnimetatud kohustuste rikkumise tulemusena tekkinud kahjude suurust ja tekkinud kahju hagejale hüvitamise küsimust. Täiteasjas nr 022/2010/10624 on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingud, mitte Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2013 otsus. Seega ei ole TMS § 221 lg-s 2 sätestatu käesoleval juhul kohaldatav. AS SEB Pank leiab, et hageja on vaidlustanud 09.10.2013 menetlusse võtmise määruse, mis ei ole kaevatav ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel 2(3)

ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Käesoleva vaidluse asjaolude kohaselt vaidlevad pooled teistkordselt selle üle, kas kostja poolt täitedokumentide (hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingute) alusel algatatud täitemenetluse on lubatav. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on samade pooltega, samuti on sama nõue. Vaidluse alus on elulised asjaolud, millele hageja tugineb. Maakohus on õigesti tuvastanud, et mõlemas vaidlusaluses tsiviilasjas on hageja tuginenud laenu andmisele, lepingute sõlmimisele allumisega kohesele sundtäitmisele, lepingute refinantseerimise osas läbirääkimiste pidamisele. Erinev on asjaolu, et esimeses vaidluses pidas hageja laenulepinguid kehtivaks (leidis, et need ei ole kehtivalt üles öeldud), taotles laenu tagasimakse tähtaja pikendamist ja alternatiivselt kõrvalnõuete vähendamist (I kd, tl 97 ja 110). Vaidlus taandus olulises osas küsimusele, kas lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise tõttu oli hagejal õigus nõuda lepingu muutmist. Käesolevas menetluses tugineb hageja asjaolule, et kostja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevat kohustust. Hageja on esile toonud, et on esitanud tulenevalt Riigikohtu lahendis 3-2-1136-12 toodu seisukohtadest 08.10.2013 kahju hüvitamise nõude ja lugenud kostja poolt põhjustatud kahju tasaarvestatuks hageja laenulepingutest tulenevate kohustustega kostja ees. Hageja leiab, et kostja jättis täitmata oma krediidiasutuste seaduse § 83 lg-st 3 tuleneva kohustuse järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, so koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuse täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Hageja tugineb asjaolule, et kostja analüütikud ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavale asjaolule ei ole hageja varasemas menetluses tuginenud ja seda ei ole ka toimikus asuvate kohtuotsuste kohaselt varem kontrollitud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja tugineb täitedokumendina notariaalsetele lepingutele kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ja mitte varasemas tsiviilasjas tehtud kohtuotsusele (Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2013 otsus). Eeltoodud põhjustel lõpetas maakohus ebaõigesti hageja nõude menetlemise TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.