Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-121-11 Tartu, 14. november 2011. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Valdo Künnapase avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 210-57329 Valdo Künnapase määruskaebus Võlgnik Valdo Künnapas (isikukood xxxxxxxxxxx) 31. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-57329 osas, millega jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata, ning saata asi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu määrused muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Valdo Künnapasele määruskaebuselt 10. juunil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valdo Künnapas (võlgnik Künnapas) esitas 17. novembril 2010 Harju Maakohtule avalduse enda kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Harju Maakohus võttis 21. veebruari 2011 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Rein Vaiksaare. Ajutine haldur esitas 14. märtsil 2011 maakohtule aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalust. Aruande kohaselt ei ole võlgnik andnud haldurile adekvaatseid selgitusi oma vara kohta. Halduri tehtud päringutest on selgunud, et võlgnikule kuulub muu hulgas osaühing LOYAL PARTNER, mis tegeleb majandus- ja ettevõtlusalaste konsultatsioonidega. Talle kuuluva osaühingu kohta võlgnik haldurile infot ei andnud.
2.Harju Maakohus lõpetas 6. aprilli 2011 määrusega pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Maakohus tuvastas ajutise halduri aruande järgi, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud täitmata kohustusi kokku vähemalt 37 136 eurot 37 senti. Võlgniku vara moodustavad rõivad väärtusega 230 eurot; töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus 240 eurot 60 senti kuus ning osaühingu LOYAL PARTNER osa 2556 eurot 50 senti, mille tegeliku ehk realiseerimisväärtuse kohta ei ole aruandes andmeid. Arvestades ajutise halduri seisukohta ja aruandes esitatud andmeid, on võlgnik
pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu. Kuna võlgnikul ei ole vara ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, lõpetas maakohus menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja § 157 p 2 alusel. Võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei laekunud kohtu deposiitkontole raha. PankrS § 165 lg 3 alusel vabastas maakohus Rein Vaiksaare ajutise pankrotihalduri ülesannetest, halduri vajalike kulutuste katteks määratud hüvitis 397 eurot tuli maakohtu otsuse kohaselt välja mõista riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande kohaselt ei andnud võlgnik haldurile adekvaatseid selgitusi oma vara kohta. Harju Maakohtu registriosakonna Äriregistri teabesüsteemi andmetel kuulub võlgnikule osaühing LOYAL PARTNER (kehtetu ärinimi OÜ Artis Mööbel, registrikood 10872770, registrisse kantud
10.juunil 2002, osakapital 40 000 krooni). Võlgnik on osaühingu asutaja ja ainuomanik. Äriühingu olemasolust võlgnik haldurit ega kohut ei informeerinud. Äriühingu tegevusega teenitud lisatulude kohta ei ole võlgnik haldurile infot andnud. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud kohtule ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara koha, jättes avaldamata, et temale kuulub osaühing LOYAL PARTNER, mistõttu esineb PankrS § 172 lg 2 p-s 5 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
3.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruskaebuse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega kuulutatakse välja tema pankrot ja algatatakse tema võlgadest vabastamise menetlus. Alternatiivina soovis võlgnik asja uut arutamist maakohtus. Ajutine haldur jäi oma aruandes väljendatud seisukohtade juurde ja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4.Harju Maakohus jättis 9. mail 2011 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. mai 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on ekslik võlgniku seisukoht, nagu ei peaks ta esitama täielikke andmeid oma vara kohta, sest vara väljaselgitamine on ajutise halduri kohustus. Tulenevalt PankrS § 13 lg-s 2 sätestatust peab võlgnik esitama võlanimekirjas andmed oma varade kohta. Võlgnik ei täitnud seda nõuet korrektselt ja maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse õigesti PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel algatamata. Ajutise halduri aruandes märgitu kohaselt ei andnud võlgnik haldurile adekvaatseid selgitusi oma vara kohta. Ebaõige on määruskaebuse väide, nagu ei oleks võlgnikule antud kohtuistungil selgituste esitamiseks võimalust. Kohtuistungi protokollist nähtub, et võlgnik osales kohtuistungil, andis seal selgitusi ja avaldas, et nõustub ajutise halduri aruande sisuga (lk 93).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuses palub võlgnik tühistada ringkonnakohtu määrus ja maakohtu määrus, ning saata asi tagasi määruse teinud kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Määruskaebuse kohaselt esitas võlgnik koos pankrotiavaldusega kohtule võlanimekirja ja seletuse
maksejõuetuse põhjuste kohta koos lisadega. Võlgniku vara koosseisu ja maksevõime lõplik väljaselgitamine on PankrS § 22 lg 2 p 1 ja lg 3 p 1 alusel ajutise halduri kohustus. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule väljavõtte kinnistusraamatust, millest on näha võlgnikule kuuluva osaühingu LOYAL PARTNER maatulundusmaa võõrandamine. Äriühing on maksejõuetu, osakapital on läinud võlgade katteks, võlgade katteks on müüdud kinnisvara, muud vara ei ole. Äriühingu kontol ei ole pikemat aega liikumisi toimunud, ta võlgneb Danske Bank AS filiaalile 58 470 eurot 59 senti. Maksuametile ei ole aruandeid esitatud juba paar aastat (viimane 2008), kuna ei olnud raha raamatupidajale maksmiseks. Maakohus on valesti PankrS § 171 lg 2 p-le 5 tuginedes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldunud. Võlgnik on raske puudega invaliid ning kangete rohtude mõjul on ta arusaamisvõime ja mõttetegevus aeglustunud. Ta ei tulnud selle peale, et firmat varanimekirjas eraldi ära märkida, kuna oli juba esitanud kohtule kinnistusraamatu väljavõtte äriühingu olemasolu kohta. Võlgnik ei näinud selles vara, mida saaks võlgade katteks müüa, vaid lisakohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 5 ei ole kohaldatav automaatselt ja ühetaoliselt. Kohus peab kaaluma, kas ebatäielike andmete esitamisega kaasnesid võlgniku eksimust vabandavad mõjuvad põhjused. Võlgnik käitus heas usus, eeldades, et on kohtule ja haldurile soovitud ja vajalikud andmed edastanud. Võlgniku käitumist ei saa pidada raskeks hooletuseks PankrS § 171 lg 2 p 5 mõttes. Pankrotihaldur, teades äriühingu olemasolust, oleks pidanud esitama kahtluse korral selle maksevõime- ja varanimekirjast välja jätmise kohta järelepärimisi. Pankrotihaldur ei tegutsenud oma ametiülesannete täitmisel heas usus.
7.Ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar leidis, et määruskaebus on ebaõige ja põhjendamatu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada osas, millega jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Avaldus tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Võlgnik Künnapas taotles maakohtule esitatud avalduses enda kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist ja võlast vabastamise menetluse algatamist. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata ja pankroti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kuigi maakohtu määruses on viidatud menetluse alustamata jätmise alusena PankrS § 172 lg 2 p-le 5, on kolleegiumi arvates tegemist eksliku viitega, kuna PankrS § 172 reguleerib usaldusisikuga seotut. Määruse põhjenduste kohaselt on ilmselt silmas peetud PankrS § 171 lg 2 p 5. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
10.PankrS § 170 lg 1 teise lause järgi võib võlgnik enda kohustustest vabastamise avalduse esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 järgi peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Avaldaja on avalduse esitanud koos pankrotiavaldusega ning selles ka PankrS § 170 lg-s 2 esitatud nõude täitnud.
11.Kolleegium leiab, et kohtud ei ole võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmisel
PankrS § 171 lg 2 p 5 eeldusi õigesti hinnanud. 5. aprillist 2011 kehtiva PankrS § 171 lg 2 p 5 redaktsiooni järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel saab kohus menetluse algatamisest keelduda vaid juhul, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab võlgnik olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 annab kohtule juhul, kui on täidetud sättes nimetatud mõlemad eeldused, õiguse otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlust algatada või mitte. Kuigi enne 5. aprilli 2011 kehtinud PankrS § 171 lg 2 sõnastuse kohaselt ei olnud kohtul kaalutlusõigust, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte (kohus pidi jätma menetluse algatamata), tuli kohtul ka siis enne kontrollida, kas on täidetud menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-s 5 toodud asjaoludele.
12.Maakohtu otsuse kohaselt rikkus võlgnik Künnapas oma kohustusi tahtlikult või raske hooletusega, ringkonnakohus jättis maakohtu seisukoha muutmata. Nimetatud kohtute väide on põhjendamata. Kohtul tuleb PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi tuvastada, kas võlgnik rikkus sättes loetletud kohustusi raske hooletusega või tahtlikult. Mõlemal juhul tuleb kohtul oma seisukohta põhjendada, st tuua välja asjaolud, millest raske hooletus või tahtlus järeldub. PankrS § 171 lg 2 p-s 5 toodud eeldused on võlgniku pahatahtlikkust iseloomustavad asjaolud. Menetluse algatamata jätmiseks peab esinema selge ja konkreetne põhjus. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. Süülise käitumisega ei saa olla näiteks tegemist juhul, kui puudused esitatud andmetes on tingitud sellest, et võlgnik on kaotanud ülevaate oma majandusliku olukorra üle ning osaleb menetluses ilma asjatundjate abi kasutamata. Samuti ei ole põhjendatud menetluse alustamata jätmine üksnes põhjusel, et võlgnik on jätnud esitamata andmed oma tegevuse kohta, mille eest ta lisasissetulekut ei saa, või seetõttu, et võlgnik ei ole esitanud andmeid oma õiguste ja kohustuste kohta, mis moodustavad tema varast vaid tähtsusetu osa.
13.Võlgnik Künnapas on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et ta ei ole endale kuuluvat osalust äriühingus varjanud. Ajutise pankrotihalduri aruandest (lk 55) tuleneb, et võlgnikule kuulub osaühingu LOYAL PARTNER osa. Pole arusaadav, millest lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kohtule ei olnud teada, et võlgniku varade hulgas on ka äriühingu osa. Ei kohtuistungi protokollist
(lk 93) ega asja materjalidest ei selgu, et kohus oleks äriühingu tegevuse kohta täiendavalt informatsiooni küsinud. Süülist käitumist saaks võlgnikule ette heita siis, kui võlgnik oleks vastanud järelepärimistele raske hooletuse tõttu valesti või keeldunud informatsiooni andmisest. Maakohus peab eeltoodut arvestades uuesti leidma, kas esineb võlgnik Künnapase kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alus.
14.Kassatsiooniastme menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja.
15.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada. Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.