Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-85-10 Tartu, 28. oktoober 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull A. L hagi J. L vastu elatise suurendamiseks ja J. L vastuhagi A. L vastu elatise maksmise kohustusest vabastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-89077 A. L kassatsioonkaebus 27 450 krooni Hageja A. L (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja M. L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Suvalova Kostja J. L (isikukood xxxxxxxxxxx) 4. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsil 2010. a tsiviilasjas nr 2-08-89077 tehtud otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Arvata A. L kassatsioonkaebuselt 6. mail 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. L (täisealise lapse ema ja eestkostja) esitas oma nimel täisealise piiratud teovõimega lapse ja eestkostetava A. L (hageja) õiguste kaitseks 22. detsembril 2008 J. L (kostja) vastu Harju Maakohtule hagi, milles palus muuta Harju Maakohtu 11. detsembri 2006. a otsusega poolte ühise täisealise töövõimetu abivajava lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja elatis 6050 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte poeg xx. juunil xxxx ning alates lapseeast on ta sügava vaimse puudega. Täisealise lapse ema on kogu elu poolte last üksi kasvatanud ja tema eest hoolitsenud. Harju Maakohus tuvastas 19. oktoobri 2006. a määrusega, et poolte täisealine laps on piiratud teovõimega, ning määras ema kuni 19. oktoobrini 2009 tema eestkostjaks. 11. detsembri 2006. a otsusega suurendas Harju Maakohus lapse ülalpidamiseks varem väljamõistetud elatist ja mõistis lapse ülalpidamiseks kostjalt lapse ema kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni 15. juunil 2006 ja sealt edasi kuni eestkosteperioodi lõpuni 19. oktoobril 2009 välja elatise 3000 krooni kuus. Täisealise lapse invaliidsusest tingitud vajaduste suurenemise ja hinnatõusu tõttu ei ole kostja makstav elatis piisav. Eestkostja pensionist ei jätku täisealise lapse ülalpidamiseks. Täisealise lapse ülalpidamiskulud on 10 495 krooni kuus. Täisealise lapse pension on 3006 krooni kuus. Eestkostja pension on 1573 krooni ja sotsiaaltoetus 640 krooni kuus.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja nõustus kõigi eestkostja
näidatud kulutuste ja poja vajadustega, kuid leidis, et oma varalise seisundi tõttu ei ole ta suuteline maksma nõutud elatist. Ühtlasi esitas kostja täisealise lapse eestkostja vastu 23. aprillil 2009 vastuhagi, milles palus vabastada end PKS § 62 lg 6 p-de 2 ja 3 alusel elatise maksmise kohustusest. Kostja on töötu ning vaatamata jõupingutustele ei ole ta suutnud töökohta leida. Kostja ei ole mitme kuu jooksul suutnud maksta varem väljamõistetud elatist. Poja invaliidsuspensionist saadav sissetulek on suurem, kui kostja sissetulek. Kostjal on kohustus toetada ka oma pensionärist ema.
3.Maakohus tegi 3. septembri 2009. a eelistungil protokollilise määruse, millega luges asjas esitatud hagi täisealise lapse hagiks kostja vastu ja kostja vastuhagi esitatuks täisealise lapse vastu.
4.Maakohus jättis 16. septembri 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Maakohus mõistis alates 19. oktoobrist 2009 kostjalt täisealise lapse kasuks välja elatise, mille suurus vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus, ja jättis menetluskulud poolte kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal tuvastatud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tema eestkostjaks on määratud ema, kes hooldab poega ja on ka ise töövõimetuspensionär. Ema pension on 1913 krooni kuus ja poja pension 3650 krooni kuus, millele lisandub puudetoetus 840 krooni kuus. Sügava puudega täisealise isiku vajadused on suuremad kui tema töövõimetuspension. Samas tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada tema mõlema vanema võimalusi. Pooled ei vaidle selle üle, et emal on tuvastatud osaline töövõimekaotus ja tema ainuke sissetulek on pension. Kogu oma aja pühendab ta puudega poja eest hoolitsemisele ja talle inimväärse toimetuleku kindlustamisele. Seega tuleb suurem osa poja materiaalsest abistamisest kanda isal, kes on terve ja töövõimeline. Maksu- ja Tolliameti 2. aprilli 2009. a vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et kostja maksustatav tulu oli 2008. aastal 130 285 krooni ning 2009. aasta kahe esimese kuu eest 16 200 krooni. Eesti Töötukassa 23. aprilli 2009. a otsusega on kostjale alates 14. aprillist 2009 määratud töötuskindlustushüvitis 270 kalendripäevaks. Kostjal muude sissetulekute või vara olemasolu ei ole tõendatud. Asjaolud, et kostja müüs ühetoalise korteri 4-5 aastat tagasi ja on kandnud 2008. aastal oma emale üle raha, ei iseloomusta tema varanduslikku seisundit otsuse tegemise ajal. Seega ei ole põhjendatud väljamõistetud elatist suurendada. Põhjendatud ei ole ka vastuhagis nõutud elatise maksmise lõpetamine. Täisealise lapse sissetulek ei ole piisav tema vajaduste rahuldamiseks, kostja ei ole töövõimetu ja tema töötuks olemist ei pea kohus mõjuvaks põhjuseks, et vabastada vanem töövõimetu lapse ülalpidamise kohustusest. Maakohtu otsusega on kostjalt kuni 19. oktoobrini 2009 välja mõistetud elatis 3000 krooni kuus. Kuna täisealisele lapsele elatise maksmise alused ei ole ära langenud, tuleb elatise maksmist jätkata ja mõista täisealise lapse kasuks alates 19. oktoobrist 2009 välja elatis, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o otsuse tegemise ajal 2175 krooni kuus.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas vastuhagi osaliselt, ning teha uus otsus, millega vabastada kostja ajutiselt elatise
maksmisest, sest töötuna ei ole tal võimalik elatist maksta.
6.Täisealise lapse eestkostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi osalise rahuldamise osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Maakohus ei selgitanud välja kostja tegelikku varalist seisundit. Kostjalt väljamõistetud elatis ei ole pärast tulumaksu mahaarvamist piisav puudega isiku ülalpidamiseks.
7.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta vastaspoole apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24. märtsi 2010. a otsusega apellatsioonkaebused maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas, tühistas maakohtu otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sündis poolte laps xx. xxxxxx xxxx. Toimikumaterjalidest nähtub, et Tallinna Mere Rajooni Rahvakohus mõistis 11. märtsi 1991. a otsusega kostjalt poja ülalpidamiseks välja 1/6 kostja palgast. Tallinna Linnakohus mõistis 8. aprilli 2002. a otsusega kostjalt poja ülalpidamiseks ema kasuks välja 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Harju Maakohus suurendas 11. detsembri 2006. a otsusega kostjalt väljamõistetud elatist alates 7. detsembrist 2005 ja mõistis lapse ema kasuks välja elatise 3000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna laps sai xx. xxxxxx 2006 täisealiseks, mõistis maakohus sama otsusega alates 15. juunist 2006 kostjalt lapse ema kasuks täisealise töövõimetu abi vajava lapse ülalpidamiseks välja elatise 3000 krooni kuus kuni eestkosteperioodi lõppemiseni 19. oktoobril 2009. Kuigi nimetatud kohtuotsus on jõustunud, eksis maakohus sellise lahendi tegemisega perekonnaseaduse (PKS) § 63 lg 1 vastu, kuna alates lapse täisealiseks saamisest saab PKS § 63 järgi mõista elatise välja üksnes täisealise isiku enda nõudel ja tema enda kasuks. Praeguses tsiviilasjas esitas 22. detsembril 2008 hagi lapse ema. Nõude sisuks on taotlus suurendada Harju Maakohtu 11. detsembri 2006. a otsusega väljamõistetud elatist. Harju Maakohus võttis hagi
8.jaanuaril 2009 menetlusse. Kostja esitas 23. aprillil 2009 vastuhagi, milles palus vabastada end pojale elatise maksmisest. Vastuhagi on esitatud lapse ema vastu. Harju Maakohus võttis vastuhagi
29.aprillil 2010 menetlusse. 3. septembri 2009. a eelistungil tegi maakohus protokollilise määruse, millega luges lapse ema hagi täisealise lapse hagiks ja kostja vastuhagi esitatuks täisealise lapse vastu. Sellise omaalgatusliku määruse tegemisega rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg-t 1, mille kohaselt on kostja asendamine võimalik üksnes hageja taotlusel, ja TsMS § 209 lg-t 1, mis näeb ette hageja õiguste ülemineku võimaluse üksnes üldõigusjärgluse korras. Toimikus ei ole andmeid üldõigusjärgluse esinemise ega kostja taotluse kohta asendada vastuhagis esitatud nõude osas kostja. Kuna maakohtul puudus õigus menetlusosalisi omaalgatuslikult asendada, lahendas maakohus
16.septembri 2009. a otsusega täisealist last hagejaks märkides isiku hagi, kes ei ole hagi esitanud, ja jätnud lapse ema esitatud hagi kohta seisukoha võtmata. Rahuldades osaliselt kostja vastuhagi
täisealise lapse vastu, rahuldas maakohus nõude isiku vastu, kes ei ole tsiviilasjas kostjaks. Tegemist on TsMS § 656 lg 2 tähenduses olulise menetlusnormi rikkumisega ja maakohtu otsus tuleb seetõttu olenemata apellatsioonkaebuste väidetest tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa ise kõnealust puudust kõrvaldada, tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks menetlemiseks. Isegi kui kohtu omaalgatuslik menetlusosalisteks olevate isikute väljavahetamine oleks seaduse järgi lubatav, on maakohtu otsustus vastuhagis esitatud nõuet silmas pidades ka sisuliselt väär. Kostja esitas vastuhagi temalt väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Kostja sai sellist nõuet esitades silmas pidada üksnes seda elatist, mille maakohus oli kostjalt 11. detsembri 2006. a otsusega välja mõistnud lapse ema kasuks kuni 19. oktoobrini 2009. Kuna täisealise lapse kasuks ei ole varem elatist välja mõistetud, oli kostja vastuhagi elatisest vabastamiseks õigesti esitatud lapse ema vastu. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et kuna laps sai xx. xxxxxx 2006 täisealiseks, saab PKS § 63 lg 1 järgi lapse täisealiseks saamisest alates elatise nõude kostja suhtes maksma panna üksnes laps ise. Seega pidi maakohus lapse ema esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduma. Kuna hagi võeti ekslikult menetlusse, tuleb maakohtul alustada asja uut läbivaatamist lapse ema hagi läbi vaatamata jätmisega. Kuna menetluses on ka kostja vastuhagi, tuleb vaatamata hagi läbi vaatamata jätmisele lahendada kostja nõue lapse ema vastu. Kui laps soovib täisealisena kostjalt elatise väljamõistmist, tuleb tal esitada sellekohane hagi. Tema hagi saab praeguse asja raames läbi vaadata tsiviilasjade liitmise kaudu (TsMS § 374). Kui täisealine laps esitab hagi ja kostja jääb seisukoha juurde, et ta ei saa täisealise lapse ülalpidamises osaleda, saab ta elatise väljamõistmisele vastu vaielda või peab otsustama vastuhagi esitamise täisealise lapse vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Täisealise lapse eestkostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt PKS § 63 lg-t 1, arvestamata seejuures asjaolu, et PKS § 98 lg 1 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Maakohus leidis õigesti, et ema esitas hagi täisealise lapse seadusliku esindajana ja hagejaks tuleb pidada täisealist last vaatamata sellele, kes on hagejana hagiavaldusele märgitud. Ka varasem kohtuotsus tehti lapse ema kasuks. Hageja jääb haginõude juurde ja palub elatist suurendada, sest kostja on oma varalise seisundi osas kohut eksitanud ja tema varaline seisund on tegelikult piisavalt hea, et anda täisealisele lapsele suuremat ülalpidamist.
10.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Hageja väited kostja varalise seisundi kohta on paljasõnalised.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni
tühistamiseks. Ringkonnakohus saatis õigesti asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
12.Asjas on vajadus selgitada, kas 22. detsembril 2008 kohtule esitatud hagi on esitanud selleks õigustatud isik ja kas 23. aprillil 2009 esitatud vastuhagi on esitatud õige isiku vastu. Kohus menetleb TsMS § 3 lg-te 1 ja 2 järgi tsiviilasja üldjuhul siis, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse, ning üksnes seaduses ettenähtud juhul ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega tuleb asja õigeks lahendamiseks esmalt selgitada, kas täisealiseks saanud lapsele saab elatist nõuda üksnes täisealine laps ise või tuleneb seadusest ka tema vanemale või eestkostjale õigus nõuda täisealise lapse ülalpidamiseks elatise enda kasuks väljamõistmist. Hagis paluti mõista kostjalt täisealise lapse ülalpidamiseks välja suurem elatis, kui see oli välja mõistetud varasema kohtuotsusega. Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 60 lg 1 järgi oli vanem kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 63 lg 1 järgi tuli vanemalt abi vajavale töövõimetule täisealiseks saanud lapsele mõista elatis välja tema enda nõudel. Samuti sai asjaolude muutumisel elatise suurust PKS § 63 lg 2 järgi muuta kohustatud vanema või täisealise lapse enda nõudel. Seega sai hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse järgi pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ja esitada nõude elatise saamiseks või varem välja mõistetud elatise suurendamiseks täisealine laps ise. Perekonnaseadus ei sätestanud, et vanemal või eestkostjal oleks olnud õigus nõuda ise ja enda kasuks täisealisele lapsele elatist, nagu see oli sätestatud alaealisele lapsele elatise nõudmise puhuks PKS § 61 lg-s 1. Vastuhagis palus kostja vabastada end elatise maksmisest, viidates PKS § 61 lg 6 p-dele 2 ja 3, mille järgi võis kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla elatise miinimumsuuruse või elatise maksmise lõpetada, kui lapsel endal oli piisav sissetulek või kui ilmnesid muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. PKS §-s 61 sätestatu kohaldus PKS § 63 järgi ka täisealiseks saanud lapse elatise saamise ja elatise suuruse muutmise või maksmise lõpetamise nõudele. PKS § 63 lg 2 järgi võis elatise suuruse muutmise või elatise maksmise lõpetamise nõude esitada kas täisealiseks saanud laps, kellele oli elatis varem kohtus välja mõistetud, või vanem, kellelt oli elatis täisealiseks saanud lapsele välja mõistetud. Seega sai hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse järgi kohustatud vanem esitada täisealiseks saanud lapse elatise nõude peale PKS § 61 lg 6 alusel vastuväite, et temalt elatist välja ei mõistetaks või vähendataks nõutud elatise suurust, või esitada täisealiseks saanud lapse vastu iseseisva hagi (vastuhagi) elatise suuruse vähendamiseks või elatise maksmise lõpetamiseks, kui elatis on juba täisealiseks saanud lapse ülalpidamiseks temalt kohtulahendiga välja mõistetud. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et nii hagejaks kui ka vastuhagi kostjaks sai hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 63 järgi olla täisealiseks saanud laps. Sama põhimõte kehtib ka 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse alusel, mis loetleb ülalpidamist saama õigustatud isikud. 1. juulil 2010 jõustunud PKS § 97 p 3 järgi on ülalpidamist õigustatud saama mh abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Vanemale või eestkostjale ei ole ka 1. juulil 2010 jõustunud
perekonnaseaduses iseseisvat nõudeõigust sätestatud. Sellist nõudeõigust ei ole 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduses ette nähtud ka alaealise lapse vanemale. Kuna ülalpidamist saama õigustatud isikuks on täisealiseks saanud laps, saab kohtule oma õiguste kaitseks hagi esitada täisealiseks saanud laps ja vastuhagi juba väljamõistetud elatise vähendamiseks või selle maksmise lõpetamiseks tuleb esitada täisealiseks saanud lapse vastu. Sellest johtuvalt saab täisealiseks saanud lapsele elatise väljamõistmise asja menetluses olla hagejaks ja elatise vähendamise või välja mõistmata jätmise vastuhagis kostjaks (menetlusosaliseks) üksnes täisealine laps ise.
13.Täisealise isiku võime teostada tsiviilmenetlusõigusi, sh esitada hagi enda õiguste kaitseks võib olla piiratud juhul, kui isik on piiratud teovõimega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-te 2 ja 3 mõttes. Kui kohus on määranud piiratud teovõimega isikule eestkostja, siis eeldatakse TsÜS § 8 lg 3 järgi, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Isiku piiratud teovõime ei mõjuta isiku tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet, s.o isiku võimet omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi, mis TsMS § 201 lg-te 1 ja 2 järgi on igal isikul, kellel on tsiviilõiguse kohaselt olemas õigusvõime. Küll aga mõjutab isiku piiratud teovõime tema tsiviilkohtumenetlusteovõimet, s.o isiku võimet teostada kohtus oma tegudega tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Piiratud teovõimega isikul tsiviilkohtumenetlusteovõimet TsMS § 202 lg-te 1 ja 2 järgi üldjuhul ei ole. Seetõttu esindab kohtus piiratud teovõimega tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist TsMS § 217 lg 3 järgi tema seaduslik esindaja. Esindajal on TsMS § 217 lg 5 järgi selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, ning tema tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Samuti loetakse esindaja käitumine ja teadmine TsMS § 217 lg 6 järgi võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Piiratud teovõimega isiku seaduslikuks esindajaks oli hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 98 lg 1 järgi kohtu määratud eestkostja, kes oli PKS § 98 lg 2 järgi mh kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest. Ka 1. juulil 2010 jõustunud PKS § 207 järgi on eestkostja oma ülesannete ulatuses täisealise eestkostetava seaduslik esindaja. Ülaltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et piiratud teovõimega täisealisel isikul on materiaalõiguse normist tulenev õigus saada ülalpidamist ning ta on vastava nõude kohtusse esitamise korral ühtlasi ka tsiviilkohtumenetlusõiguste ja -kohustuste kandja (menetlusosaline), kuid tal puudub üldjuhul võime kohtus iseseisvalt oma tsiviilmenetlusõigusi teostada ja -kohustusi täita ning tema õigusi ja huve peab kohtus kaitsma talle määratud eestkostja või ajutiselt eestkostja ülesandeid täitev institutsioon.
14.Kui hagimenetluses esindab hagejat esindaja, tuleb TsMS § 363 lg 3 esimese lause järgi hagis märkida ka esindaja andmed. Kohtus esindamisele tuleb TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja teha tehingu otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kolleegiumi arvates saab viidatud sätetest koosmõjus järeldada, et
esindaja saab ka kohtumenetluses teostada esindatava tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi, sh esitada hagi, üldjuhul otseselt esindatava nimel, kuid esindatava esindusõigus võib tuleneda ka menetlustoimingu tegemisega seotud asjaoludest, sh hagiavalduse sisust ja sellele lisatud dokumentidest. Seejuures peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Ülaltoodust tulenevalt saab kohus lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seejuures tõendab seadusliku esindaja esindusõigust TsMS § 221 lg 1 järgi dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek.
15.Praeguses asjas esitati kohtule 22. detsembril 2008 hagiavaldus, milles märgiti hagejaks täisealiseks saanud lapse ema, kes oli ühtlasi ka tema eestkostja. Hagiavalduse allkirjastas riigi õigusabi korras tegutsenud vandeadvokaadi abi (I kd, tl 1-4). Hagi põhjendustes märgiti, et täisealiseks saanud lapse ema on määratud täisealiseks saanud lapse eestkostjaks. Eestkostja määramise kohta lisati hagiavaldusele ka kohtumääruse koopia, millest nähtub, et eestkostja ülesanneteks on eestkostetava kõigi asjade ajamine (I kd, tl 7-9). Kostjale oli hagiavalduse järgi arusaadav, et tema vastu esitati hagi täisealiseks saanud lapsele senimakstust suurema elatise saamiseks, ning ta möönis hagivastuses oma kohustust täisealise lapse vastu (I kd, tl 54-55). Kuigi maakohus pidas hagi menetlusse võtmise kohta 8. jaanuaril 2009 tehtud määrusest nähtuvalt hagi algul täisealise lapse ema (eestkostja) esitatud hagiks, luges maakohus 3. septembri 2009. a eelistungil, samuti 16. septembri 2009. a otsuses täisealise piiratud teovõimega lapse õigesti hagejaks ning täisealise piiratud teovõimega lapse ema (eestkostja) õigesti tema seaduslikuks esindajaks, sest hagist ja sellele lisatud dokumentidest nähtus nii see, et hagi on esitatud esindatava õiguste ja huvide kaitseks, kui ka see, et hagi oma nimel esitanud isik on esindatava seaduslik esindaja. Mh ei ole ei hageja ega kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust põhjendusel, et hagi esitas vale isik või et otsus tehti vale isiku suhtes, vaieldi üksnes elatise suuruse üle (II kd, tl 1-3 ja 11-14). Lisaks hagile esitas kostja asjas 23. aprillil 2009 vastuhagi, milles märkis vastuhagi kostjaks samuti täisealiseks saanud lapse ema (eestkostja), kuid vastuhagiavalduse sisust nähtub selgelt, et kostja nõue oli sisuliselt esitatud täisealiseks saanud lapsele elatise välja mõistmata jätmiseks (I kd, tl 142). Täisealiseks saanud lapse emale (eestkostjale) oli vastuhagiavalduse peale esitatud vastusest nähtuvalt arusaadav, et vastuhagi esitati täisealisele lapsele elatise maksmise kohustusest vabastamiseks (I kd, tl 155-156). Kuigi maakohus pidas ka vastuhagi menetlusse võtmise kohta
29.aprillil 2009 tehtud määruses algul vastuhagi kostjaks täisealise lapse ema (eestkostjat), luges maakohus ülalnimetatud põhjendustel 3. septembri 2009. a eelistungil ja 16. septembri 2009. a otsuses õigesti kostjaks täisealiseks saanud lapse.
16.Kolleegium juhib tähelepanu, et kuigi Harju Maakohtu 11. detsembri 2006. a otsuses käsitas maakohus vääralt täisealiseks saanud lapse ema (eestkostjat) hagejana ja mõistis tema kasuks välja
elatise, ei mõjuta see praeguses asjas hageja ega vastuhagi kostja määramist. Mh juhib kolleegium tähelepanu, et eelmise lahendiga mõisteti elatis välja mitte üksnes õigustamata isiku kasuks, vaid ka üksnes määratud tähtajaks, s.o eestkostja määramise määrusest tuleneva eestkosteperioodi lõpuni
19.oktoobril 2009. Sellest lahendist on tingitud ka praeguse asja lahendamise raskused maakohtus. Kolleegium leiab, et maakohus luges õigesti täisealiseks saanud lapse hagejaks ja vastuhagis kostjaks, kuid ei selgitanud välja poolte nõudeid, rikkudes sellega TsMS § 392 lg 1 p 1. Kuigi TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi peab hageja ise hagiavalduses mh märkima oma selgelt väljendatud nõude(d), peab ka kohus TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi selgitama eelmenetluses välja hageja nõuded, samuti menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta. TsMS § 392 lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli.
22.detsembril 2008 esitatud hagis palus hageja eelmise lahendiga väljamõistetud elatist suurendada. Selle nõude alusel saanuks kohus muuta ajavahemikuks 22. detsembrist 2008 kuni 19. oktoobrini 2009 väljamõistetud elatise suurust. 23. aprillil 2009 esitatud vastuhagis palus kostja end elatise maksmise kohustusest vabastada. Selle nõude alusel saanuks kohus vabastada kostja temalt
19.oktoobrini 2009 väljamõistetud elatise maksmise kohustusest. Maakohus tegi talle esitatud nõuete alusel otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi, kuid mõistis varasemast väiksema elatise välja 19. oktoobrist 2009, mitte hagi ega vastuhagi esitamisest. Seda tehes rikkus maakohus TsMS § 439, sest tegi otsuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud. Samas rikkus maakohus ka TsMS § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 5, sest jättis lahendamata haginõude Harju Maakohtu 11. detsembri 2006. a otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks ja vastuhaginõude sama lahendi alusel elatise maksmise lõpetamiseks. Ühtlasi on maakohtu otsuse selline resolutsioon vastuoluline, sest hagi rahuldamata jättes ei oleks maakohus saanud elatist üldse välja mõista. Kolleegium juhib tähelepanu, et kui maakohus leidis asja materjalide alusel, et hageja nõue on suunatud elatise saamisele ja kostja nõue elatise maksmisest vabanemisele ka pärast 19. oktoobrit 2009, pidi maakohus juhtima poolte tähelepanu vajadusele esitada nõue elatise saamiseks ka pärast
19.oktoobrit 2009.
17.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda pooltele võimalus täpsustada vastastikuseid nõudeid ning teha otsus poolte esitatud nõuete alusel. Maakohus peab lahendama hageja nõude suurendada Harju Maakohtu 11. detsembri 2006. a otsusega väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest 22. detsembril 2008 kuni 19. oktoobrini 2008. Samuti tuleb lahendada kostja vastuhaginõue vabastada kostja sama kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmisest alates vastuhagi esitamisest 23. aprillil 2009 kuni 19. oktoobrini 2008. Kui hageja esitab nõude saada elatist ka pärast 19. oktoobrit 2009, tuleb lahendada ka see nõue. Asjaolu, et Harju Maakohus mõistis 11. detsembri 2006. a otsusega välja elatise täisealiseks saanud lapse ema (eestkostja) kasuks, ei takista lahendada maakohtul praegust asja õigesti, s.o rahuldada hagi õige hageja suhtes.
18.Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et menetluse kestel on muutunud
ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, mida maakohus peab asja uuel läbivaatamisel arvestama.
1.juulil 2010 jõustunud PKS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PKS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Eraldi rakendussäte on ette nähtud lahutatud abikaasa ülalpidamise puhuks (PKS § 213). Muudele ülalpidamisnõuetele kohaldatava õiguse kohta erisätted puuduvad. Ülalviidatud sätetest järeldab kolleegium, et kui elatisehagi, v.a lahutatud abikaasa elatisehagi, on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus 1. juulil 2010 jõustunud PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
1.juulini 2010 elatise välja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates
1.juulist 2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Seda tuleb maakohtul asja uuesti läbi vaadates selgitada ka pooltele.
19.Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.