lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-49-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 31.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-49-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
31.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1224
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-49-10 Tartu, 31. mai 2010. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Helve Annoki avaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks Tartu Ringkonnakohtu 5. veebruari 2010. a määrus asjas nr 2-0820456 Helve Annoki määruskaebus Avaldaja Helve Annok (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik Ülo Annok (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Tambet Laasik 10. mai 2010. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-20456 ja saata asi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Aivo Annokile Helve Annoki määruskaebuselt 3. märtsil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Helve Annoki esindaja Aivo Annok esitas 23. mail 2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse Ülo Annoki vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai H. Annok 15. märtsil 2008 täitmisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega samas täiteasjas. Täitmisteatest nähtub, et Ü. Annok esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse algatamiseks, et nõuda H. Annokilt sisse 438 875 krooni suurune võlg.
2.Tartu Maakohus võttis 26. mail 2008 hagiavalduse menetlusse ja määras asja läbivaatamise hagita menetluses.
3.Tartu Maakohus jättis 11. detsembri 2009. a määrusega H. Annoki avalduse rahuldamata. Maakohtu määruse kohaselt sätestab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Maakohus jättis avalduse rahuldamata seetõttu, et avaldus oli esitatud tähtaega rikkudes. Vaidlust ei ole selle üle, et H. Annok sai täiteteate kätte 15. märtsil 2008 ja hagi esitati kohtule 23. mail 2008. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist.
4.H. Annoki esindaja esitas 14. jaanuaril 2010 ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu määruse peale. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2010. a määrusega H. Annoki määruskaebuse läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel. Määruskaebuse kontrollimisel leidis ringkonnakohus, et maakohus on määruskaebuse valesti menetlusse võtnud, kuna määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Tulenevalt vaidlustatud määrusest ning TsMS § 661 lg-st 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Toimikust nähtub, et vaidlustatud määrus saadeti avaldaja esindajale, kes sai määruse kätte
29.detsembril 2009. Seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 13. jaanuaril 2010. Määruskaebus esitati maakohtule 14. jaanuaril 2010, seega seaduses ettenähtud tähtaega ületades. Avaldaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Ringkonnakohus on eksinud menetlustähtaja arvutamisega ning leidis ebaõigesti, et määruskaebus esitati ringkonnakohtule ühepäevase hilinemisega. Määruskaebus esitati ringkonnakohtule e-posti teel aadressile [email protected] 13. jaanuaril 2010 kell 23.59. Kuna see oli avaldajale teadaolev kohtu eposti aadress ja on teada, et meilid liiguvad kohe, siis pidi ringkonnakohus määruskaebuse kätte saama 13. jaanuaril 2010. Samuti märgib avaldaja, et tegelikult pidanuks tal kohtulahendi vaidlustamiseks aega olema 30 päeva, sest maakohus pidi TMS § 221 alusel esitatud hagi läbi vaatama hagimenetluses. Sellele asjaolule on avaldaja tuginenud ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses.
7.Puudutatud isik Ü. Annok vaidleb määruskaebusele vastu. Menetlustähtaja järgimisel tuleb lähtuda menetlusdokumendi kohtusse jõudmise faktilisest ajast, st mitte selle saatmise ajast. Kirjalikku taasesitamist võimaldav dokument jõuab kohtusse selle salvestamisega kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Isegi tavaolukorras võtab e-kirja edastamine ühelt kasutajalt teisele aega vähemalt paar minutit. Seetõttu tuleb lugeda määruskaebus esitatuks 14. jaanuaril 2010. a ja seega on ringkonnakohus õigesti jätnud selle menetlusse võtmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi saata ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus jättis H. Annoki määruskaebuse läbi vaatamata TsMS § 664 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohtu arvates oli määruskaebus valesti menetlusse võetud põhjusel, et määruskaebust ei esitatud õigel ajal. Kolleegium leiab, et iseenesest on õige ringkonnakohtu märgitu, et TsMS § 661 lg 2 alusel on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
9.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et maakohus on ekslikult menetlenud H. Annoki hagiavaldust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagita asja algatamise avaldusena (tlk 24). Toimikust nähtub, et H. Annok esitas hagiavalduse TMS § 221 lg 1 alusel. Selle sätte järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohus on 2. juunil 2008

tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08 tehtud määruse p-s 16 leidnud, et seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt ka Riigikohtu 27. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25). Seega on maakohus eksinud, kui märkis tsiviilasja menetlusse võtmise määruses 26. mail 2008, et avaldusest nähtuvalt tuleb kohtul avaldus lahendada hagita menetluses. Hagita menetluses vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 15 alusel läbi kaebusi kohtutäituri tegevuse peale. Seda kinnitab ka TMS § 218 lg 2. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (vt Riigikohtu

9.novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09, p 9). Samas ei nähtu toimikust, et tegemist oleks kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, st ei ole järgitud sellise vaidluse kohustuslikku kohtueelset menetluse korda, kohtutäitur ei ole hagita menetlusse kaasatud jne. TsMS § 478 lg 1 järgi on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kuivõrd maakohus on eksinud tsiviilasja liigi määramisel, on ekslikult asja lõpplahendiks kohtumäärus. Maakohus pidi asja läbi vaatama hagimenetluses ja tegema lõpplahendina otsuse, mida saanuks menetlusosaline vaidlustada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 632 lg 1). Sellist maakohtu ekslikku käitumist pidi ringkonnakohus märkama. Liiatigi on H. Annok ringkonnakohtule esitatud määruskaebust põhjendanud muu hulgas sellega, et maakohus on asja ekslikult hagita menetluses läbi vaadanud (tlk 108).
10.Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse ja saadab määruskaebuse ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ringkonnakohtul H. Annoki määruskaebust käsitleda kui apellatsioonkaebust.
11.Vastuseks määruskaebuse väitele, et määruskaebus jõudis ringkonnakohtusse õigel ajal, kuna see saadeti e-posti aadressile [email protected] tähtaja viimasel päeval kell 23.59, märgib kolleegium järgmist. TsMS § 336 reguleerib dokumendi elektroonilist esitamist kohtule. Selle paragrahvi esimese lõike järgi peab dokument olema varustatud saatja digitaalallkirjaga. Toimikust nähtub, et määruskaebuse esitaja esindaja on määruskaebuse digitaalselt allkirjastanud, kuid digitaalallkirjade kinnituslehe väljatrükk näitab, et digitaalallkiri on kinnitatud 14. jaanuaril 2010 kell 00.05. TsMS § 336 lg 2 järgi loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Kolleegium leiab, et saates määruskaebuse tähtaja viimasel päeval kell 23.59, ei saa määruskaebuse esitaja eeldada, et see jõutakse veel samal kuupäeval salvestada ettenähtud andmebaasi. Saates tähtaja viimasel minutil määruskaebuse, võtab määruskaebuse esitaja ise riski, et määruskaebus ei ole TsMS § 336 lg 2 mõttes esitatud tähtaegselt. Samuti juhib kolleegium tähelepanu TsMS § 336 lg-le 3, mille kohaselt elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra ja dokumendiformaatidele esitatavad nõuded kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 § 5 järgi tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti

aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel. Toimiku materjalidest ei ole selge, et määruskaebus oleks esitatud õigel ajal ja selleks ettenähtud aadressil. Kuid selline rikkumine ei ole selles asjas oluline, kuivõrd kolleegium on määruse punktis 9 selgitanud, et ringkonnakohus on ekslikult lugenud määruskaebuse/apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks 15 päeva.

12.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.