2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-17002 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Keelduda Livida PV OÜ määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need esitajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ (hageja) esitas 29. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi GLLAMM ASSETS OÜ (kostja I) ja Livida PV OÜ (kostja II) vastu tehingute tagasivõitmiseks. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja I ja kostja II vahel
10.oktoobril 2023 sõlmitud kolme kinnisasja (registriosa nr-d 46703, 436403 ja 438003; kinnisasjad)
2-23-17002 võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse ning nõudis kostjate asjakohaste tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud tsiviilasjas 2-23-9338 kostja I vastu hagi 3 836 610 euro 65 sendi ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates 30. juunist 2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on hagi menetlusse võtnud ning hagi tagamise käigus seadnud IV järgu kohtuliku hüpoteegi 300 000 eurot ja arestinud Alcor Nordic Spirit OÜ osa. Kinnisasjad ja muud hagejale kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused, millele saaks tsiviilasjas 2-23-9338 hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks pöörata sissenõuet, on kostja I võõrandanud pärast hagist ja hagi tagamise kordustaotlusest teadasaamist. Kostja II oli äriregistrisse kantud vahetult enne kinnisasjade omandamist, s.o 2. oktoobril 2023. Kostjal II ei ole majandustegevust. Kostja II ei saanud omandatud kinnisasjade eest turuhinda tasuda raha puudumise tõttu. Kinnisasjade võõrandamise tagajärjel ei õnnestuks kohtuotsust tsiviilasjas 2-22-9338 kostja I suhtes täita 3 526 610 euro 65 sendi (3 836 610,65 – (300 000 + 10 000) = 3 526 610,65) ulatuses. Hagejal ei ole kostja I suhtes veel täitedokumenti, kuid tehingu tagasivõitmise tähtajad võivad täitemenetluse seadustiku §-de 188 ja 189 järgi mööduda enne lõpplahendi jõustumist tsiviilasjas 2-23-9338. Kostja II esitas 24. novembril 2023 kinnisasjade kohta kinnistamisavalduse, mille sisu ei ole teada. Hageja arvates on kostja II asunud kinnisasju edasi võõrandama, kartes tagasivõitmist. Hageja palus hagi tagamise korras kanda iga kinnisasja registriosa kolmandasse jakku eelmärge hageja kasuks ja märkus hageja kasuks kinnisasja omandiõiguse üle toimuva kohtuvaidluse kohta käesolevas tsiviilasjas, keelata kinnisasjade käsutamine ja seada keelumärked kinnisasjade käsutamise keelamiseks.
2.Tartu Maakohus rahuldas 12. detsembri 2024. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ja seadis iga kinnisasja registriosa kolmandasse jakku eelmärke hageja kasuks ning kandis sisse märkuse hageja kasuks kinnisasja omandiõiguse üle toimuva kohtuvaidluse kohta käesolevas tsiviilasjas. Maakohus jättis rahuldamata hagi tagamise taotluse seada keelumärked. Hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi ning hagi tagamise taotlus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele. Hagi on lubatav ega ole õiguslikult perspektiivitu, sest hagis väljatoodud asjaolude õigsust eeldades võib hagi rahuldamine olla võimalik. Eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine on põhjendatud ning see ei kahjusta ülemäära kostjate huve. Kinnisasjadele keelumärgete seadmine on ebaproportsionaalne ning mittekohane abinõu. Sama eesmärki on võimalik saavutada vähem koormavate abinõudega (eelmärgete ja märkustega).
3.Kostja II esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas, ja teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagi tagamise meetmete kehtima jäämisel palus kostja II kohustada hagejat andma tagatise 1 462 500 eurot. Hagi tagamise eeldused on täitmata, sest hageja nõue ei ole piisavalt põhistatud ega perspektiivikas. Kinnisasjad võõrandati kostjale II turuhinnaga. Kostja II majandustegevus on kinnisasjadega seotud arendustegevuse planeerimine. Hageja viidatud „tundmatu sisuga“ kinnistamisavaldused seostusid kinnisasjade omaniku nime muutmisega kostja II ärinime muutmise tõttu. Kinnisasjade edasivõõrandamist ei ole toimunud ega planeeritud. 10. oktoobri 2023 seisuga ei olnud kinnisasjadel ühtegi kehtivat kohtulikku hüpoteeki ega keelumärget, mistõttu ei saanud kostjal II olla mistahes teadmist selle kohta, et kinnisasjade omandamisega seotud tehingud võisid kahjustada kostja I 2(6)
2-23-17002 võlausaldajate huve. Kostja II esitas enda väidete kinnitamiseks tõendeid, mh asjatundja arvamuse kinnisasjade võõrandamise eelse turuväärtuse kohta. Hagi tagamine tekitab kostjale II kinnisasjade soetamiseks võetud laenu intressi näol kahju 487 500 eurot aastas. Kinnisasjadele seatud märkuste ja eelmärgete tõttu ei ole krediidiasutustelt võimalik saada finantseeringut arendustegevuseks kinnisasjadel. Isegi kui õnnestuks leida finantseerija, oleks keeruline leida ostjaid välja ehitatud äripindadele ja korteritele. Kuna kohtumenetlus kestab eelduslikult vähemalt kolm aastat, oleks maakohus pidanud nõudma hagejalt hagi tagamise eest tagatist kolme aasta laenuintressi ulatuses.
4.Hageja vaidles kostja II määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle põhjendusi välja toomata rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ning lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27. veebruari 2024. a määrusega kostja II määruskaebuse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma hagi tagamise taotluselt tagatist 32 000 eurot. Muus osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu arvates jõudis maakohus põhjendatult seisukohale, et hagi on õiguslikult perspektiivikas. Ebaõige on kostja seisukoht, et lisaks õiguslikule perspektiivile tuleb hinnata ka hagi sisulist edulootust. Valdav osa kostja II määruskaebuses toodud väidetest eeldabki hagile sisulise hinnangu andmist. Kohus ei lahenda hagi tagamise korras asja sisuliselt ega hinda tõendeid. See, kas kinnistud müüdi turuhinnaga ning müügitehinguga on võlausaldaja huve kahjustatud, puudutab asja sisulist läbivaatamist ning eeldab tõendite hindamist. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta kostja II ja hageja nende väidete suhtes, mis puudutavad tõendite sisulist hindamist. Maakohus on käesolevas asjas kaalunud poolte huve ja põhjendatult leidnud, et kinnisasjadele seatud eelmärked ja märkused ei piira kostjat II ebaproportsionaalselt võrreldes hageja huvidega. Maakohus ei ole hagi tagamisel diskretsiooni piire ületanud. Ekslik on hageja seisukoht, et tagatist ei või nõuda enam kui 32 000 eurot. TsMS § 383 lg 11 sätestab tagatise ülempiirina 32 000 eurot üksnes rahalise nõudega hagi puhul. Kuigi hageja ei ole esitanud rahalist nõuet, tuleb ka käesoleval juhul tagatise suuruse määramisel lähtuda TsMS § 383 lg-st 11. Eelmärge ja märkus õigusvaidluse kohta ei takista kostjal II kinnisasju käsutada, sh koormata. Kuigi tagamise abinõud võivad tuua praktikas kaasa piiranguid äritegevuses, ei saa siiski eeldada, et tekkida võiva kahju suuruseks kujuneb kogu laenulepingutelt makstav intress kolme aasta jooksul, s.o 1 462 500 eurot. Tagatis ei saa olla ka nii suur, et välistaks üldse hagi tagamise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas, ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kostja II hageja makstava tagatise suurendamist 1 430 500 euro võrra.
3(6)
2-23-17002 Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 377 lg-t 1, sest jättis hagi tagamise aluse hindamisel arvesse võtmata kostja II esitatud väited ja tõendid. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 383 lg-t 1, sest oleks hagi tagamise eest tagatise suuruse määramisel pidanud arvestama kostjale II tekkivate tagajärgedega ja määrama tagatiseks 1 462 500 eurot. Kostja II tugines täiendavatele asjaoludele tekkiva kahju suuruse osas ja esitas ka uusi tõendeid.
8.Hageja vaidleb kostja II määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
9.Riigikohus jättis 25. juuni 2024. a määrusega menetlusse võtmata hageja 13. märtsi 2024. a määruskaebuse. Riigikohus ei võtnud 16. septembri 2024. a määrusega menetlusse ka hageja 9. juuli 2024. a vastumääruskaebust, mis oli samasisuline hageja 13. märtsi 2024. a määruskaebusega, viidates kehtivale Riigikohtu praktikale (RKTKo 26.02.2014, 3-2-1-188-13, p 15).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja II määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Esmalt käsitleb kolleegium hagi tagamise määruse õiguspärasuse kontrollimist ringkonnakohtus (I) ning seejärel hagi tagamise eest määratud tagatise suurust ning muid menetluslikke küsimusi (II). I
12.Kostja II vaidlustab määruskaebuses ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt sai ringkonnakohus maakohtu hagi tagamise määruse kontrollimisel hinnata üksnes seda, kas hagi oli piisavalt põhistatud ja õiguslikult perspektiivikas, ega pidanud hindama kostja väiteid ja tõendeid.
13.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 järgi tuleb hagi tagamise avalduses põhistada nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Kolleegiumi pikaajalisest praktikast tulenevalt saab hagi tagada, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud põhistatud (vt nt RKTKm 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 16). TsMS § 235 esimese lause kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kuna hagi ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb põhistada, ei toimu tõendite kogumist ega hindamist (vt nt RKTKm 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 16). Üldreegli kohaselt ei teatata hagi tagamise avalduse läbivaatamisest kostjale ja teistele menetlusosalistele (TsMS § 384 lg 3 esimene lause). Eelkirjeldatud menetlusreeglid puudutavadki olukorda, kus hagi tagamise menetlusse on faktiliselt kaasatud üksnes hageja ja hagi tagamine otsustatakse üksnes hageja esitatud teabe põhjal.
14.Samas muutub hagi tagamise menetlus hetkest, mil menetlusse kaasatakse faktiliselt kostja või muu menetlusosaline TsMS § 384 lg 3 teise lause kohaselt või kui kostjale või muule menetlusosalisele toimetatakse kätte maakohtu määrus, millega hagi tagati.
4(6)
2-23-17002
14.1.TsMS §-st 7 tulenevalt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Kui hagi tagamise menetluses on hagejal kohustus oma nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada, siis on ka kostjal või muul menetlusosalisel õigus piirduda hagi tagamise taotluse või hagi tagamise määruse peale esitatavas määruskaebuses vastuväidete põhistamisega. Kohtul tuleb kontrollida haginõude ja hagi tagamise eelduste põhistatust pärast kostja või muu menetlusosalise menetlusse kaasamist ka nende esitatavaid väiteid arvestades. Kui usutavamad on hageja väited, siis tuleb muude eelduste täitmise korral hagi tagada või jätta muutmata maakohtu määrus, millega hagi tagati. Kui usutavamad väited esitab kostja või mõni muu menetlusosaline, kes taotleb hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist või hagi tagamise määruse tühistamist koos hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmisega, tuleb vastav taotlus rahuldada ja jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
14.2.Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses (RKTKm 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 16). TsMS § 235 teise lause järgi võib põhistama kohustatud isik kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega võivad hageja ja kostja või muu menetlusosaline oma väidete usutavamaks muutmiseks esitada ka oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kuna esitatud tõendeid tuleb hinnata üksnes väite põhistatuse hindamise kontekstis, ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt ega anna esitatud tõenditele lõplikku hinnangut TsMS § 232 lg 1 tähenduses. Kohus üksnes otsustab pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajalikkuse üle.
15.Kolleegiumi arvates rikkus ringkonnakohus oluliselt TsMS § 377 lg-t 1 ja § 381 lg-t 2, kui jättis hagi tagamise aluse hindamisel arvesse võtmata kostja II esitatud väited ja tõendid. Ringkonnakohus oleks haginõude ja hagi tagamise eelduste põhistatuse hindamisel pidanud arvestama ka kostja II väiteid ning nende põhistamiseks esitatud tõendeid. Kostja II esitatu arvestamata jätmine võis kaasa tuua ebaõige kohtumääruse, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.TsMS § 378 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kuna kostja II kaasati faktiliselt hagi tagamise menetlusse alles pärast seda, kui maakohus hagi tagas, sai kostja II enda seisukohti väljendada alles määruskaebuses. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohus hagi tagamise määruse kontrollimisel TsMS § 378 lg 4 esimesele lausele vastavust käsitledes piirduda hinnangu andmisega sellele, kas maakohus ületas diskretsiooni piire poolte huve kaaludes. Ringkonnakohus peab kostja II esitatud väiteid arvesse võttes kujundama seisukoha selle kohta, kas hagi tagamine on TsMS § 378 lg 4 mõttes põhjendatud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eelviidatud rikkumine kõrvaldada. II
17.Kostja II leiab, et määratud tagatis ei ole kooskõlas TsMS § 383 lg-st 1 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt peab tagatis katma vastaspoolele tekkida võiva kahju. Kolleegium kostjaga II ei nõustu. Tagatise suuruse määramine TsMS § 383 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus lähtus 32 000 euro suuruse tagatise määramisel TsMS § 383 lg-st 11 analoogia korras ja selgitas, et kuigi hagi tagamise abinõud võivad praktikas tuua kaasa piiranguid kostja II äritegevuses, ei saa tagatis olla nii suur, et välistaks üldse hagi tagamise. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole eelviidatud seisukohale asudes diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium on varasemas praktikas 5(6)
2-23-17002 TsMS § 383 lg 11 kontekstis leidnud, et tagatis ei saa olla liiga suur, sest vastasel juhul piiraks see ebamõistlikult hagejate võimalust saavutada hagi tagamise eelduste olemasolul hagi tagamine ning muudaks rikutud õiguste kaitseks hagiga kohtu poole pöördumise ebaotstarbekaks. Lisaks, kui hagi tagatakse ja hiljem menetluse tulemusel selgub, et hagi tagamine ei olnud põhjendatud, saab kostja nõuda eraldi kahju hüvitamist. TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud tagatise piirmäära kehtestamine ei tähenda, et kostja ei saaks nõuda talle põhjendamatu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist piirmäärast suuremas summas. Sellise õiguse sätestab TsMS § 391 (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 17). Kolleegiumi hinnangul on üldjuhul ka mitterahalise nõudega hagi tagamise korral põhjendatud lähtuda TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud tagatise ülemmäärast.
18.Kolleegium märgib, et Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid TsMS § 688 lg 5 järgi, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna kostja II ei ole kolleegiumile esitanud tõendeid ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõendamiseks, tuleb määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest TsMS § 688 lg 5 ja § 695 järgi keelduda. Kostja II võib määruskaebusele lisatud tõendid esitada asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtule.
19.Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.