lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-11325/18

Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-11325/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1936
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Määrus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-17
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-12-10
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-10
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 696 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-11325/28Riigikohtu tsiviilkolleegium09.05.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (12)

lahend.ee
2-22-4734/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.06.20262-24-7234/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.06.20262-24-14015/64Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.05.20262-25-18220/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.05.20262-25-5158/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.02.20262-21-18152/90Viru Maakohus Narva kohtumaja27.02.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank P&C Insurance AS11269248(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11325

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus O.C (O.C) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank P&C Insurance AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik: O.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Philippe Hint Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 06.10.2022 määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-11325 muutmata, kuid täiendada ja muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta Swedbank P&C Insurance AS-i määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS-i kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 167Tagatiste ja muude õiguste üleminek
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
2-24-6678/24
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
07.01.2026
2-25-3715/44Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.10.2025
2-24-5278/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.10.2025
2-22-7120/139Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.06.2025
2-24-2610/51Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.06.2025
2-20-15679/87Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.05.2025

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 19.07.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus mõista O.C-lt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja 1593,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 213,42 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
1.1.18.07.2018 toimus Tallinnas Karsti 3 korteris nr 18 veekahju juhtum, mille kindlustusandjast avaldaja hüvitas. Korter nr 18 oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud. Avaldajale läks kahju hüvitamise nõue üle. Kahju sai alguse korteris 23 (omanik puudututatud isik) asuva valamu äravoolutoru ehitusdefektist. Muhvi sees oli purunenud kummitihend.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et nõue tuleb esitada korteriühistu vastu. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
2.1.Puudutatud isikule ei ole võimalik ette heita rikkumisi antud kahju tekkimise osas ja ta ei ole vastutav nende eest. Veelekke koht oli seina sees. Korteriomanikul puudub võimalus kontrollida torustiku osa, mis asub seina sees. Tõendatud on vea avastamine kaamera abil. Santehnikud pidid laskma torusse kaamera, et tuvastada täpne lekkekoht. Lekke koht oli väljaspool korteriomaniku mõjusfääri ja asus kaasomandis oleva seina sees. Puudutatud isik ei nõustu esitatud arve suurusega ja vaidlustab kahju suuruse ning põhjusliku seose, kui kohus peaks asuma seisukohale, et puudutatud isik on vastutav kahju tekkimise osas. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, mis määratakse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.
3.1.Menetlusosalistel ei ole vaidlust, et 18.07.2018 toimus Tallinnas Karsti 3 Yle kuuluvas korteris nr 18 kahjujuhtum. Kahjujuhtum sai alguse puudutatud isiku korteris nr 23 toimunud veeavariist. Y vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel avaldaja juures ja lepingu kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis OT00040615. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju ja puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
3.2.Puudutatud isiku korteris asuv valamu äravoolutoru on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalik seade, mida ei saa jaotada osadeks ning on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, et see asub korteriomandi reaalosas. Purunes puudutatud isiku korteris ühise veevärgi osa, mis on korteriomanike kaasomandi osa. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. Maakohus luges tõendatuks, et veekahju põhjustas ehitusdefekt, mis seisnes muhvi sees purunenud kummitihendis ja veelekke koht oli seina sees. Seda oli võimalik tuvastada ainult kaameraga ja puudutatud isik ei saanud lekkekohta tuvastada visuaalsel teel. Seega ei saanud puudutatud isik teavitada korteriühistut veetorustiku mittekorrasolekust ega ehitusdefektist. Puudutatud isik ei ole ka muul moel kahjustanud veetorustiku seiskorda. Täitmata on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, VÕS §-de 127 ja 128 eeldused. Maakohus ei pidanud vajalikuks uurida ja analüüsida kahju suuruse kohta esitatud tõendeid. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega avaldaja taotlus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse rahuldamisel palub avaldaja tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
4.1.Valamu äravoolutoru puhul ei ole tegemist kaasomandi esemega. Äravoolutorude (v.a kanalisatsioonipüstak) puhul on tegemist eriomandi esemetega. Käesoleval juhul ei ole valamu äravoolutoru puhul tegemist korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajaliku osaga. Valamu äravoolutoru on vajalik üksnes ühe korteri piires vee äraviimiseks ehk tegemist on eriomandiga, mida võib kõrvaldada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata.
4.2.Kahjujuhtum sai alguse puudutatud isiku korteris nr 23 toimunud veeavariist. Saab eeldada, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. 9 aastat peale hoone kasutusele võttu toimuva lekke eest ei saa olla vastutajaks ehitaja, kui leke eriomandi esemes olevas toruosas oli nö ehituspraagi tõttu. Oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Avaldaja esitatud avaldusega ja sellele lisatud tõenditega on tõendatud, et korteri nr 18 omanikule on tekkinud kahju, mis on 2 (5)

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Menetluse edasine käik

5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jäi määruses toodud seisukohtadele ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus andis 05.12.2023 pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
7.1.Avaldaja jäi oma varasema seisukoha juurde, et äravoolutoru oli eriomandi esemeks. Avaldaja pöördus täiendava päringuga ka kortermaja Karsti 3 haldusettevõtte Olemar OÜ poole. Haldusettevõtte vastas, et valamu äravoolutoru juhtis valamusse kraanist lastavat vett kanalisatsiooni püstikusse ja oli selle korteri ainukasutuses. Sein oli plaaditud elamu ehitusaegselt ja toru paiknes plaaditud seina taga. Korteriomanikul ei olnud selle kinni- või ümberehitamisega seost, sest tööd on tehtud elamu ehitusaegselt.
7.2.Puudutatud isik vastas, et valamu asub korteris nr 23 ja seinas asuv äravoolutoru ei ole otse seotud muu korteriga. Uued korterid on ehitatud nii, et kõik torustikud ei ole otse seotud teiste korteritega. Iga korteri torustik on ühendatud üldtoru püstikutega, mis asuvad šahtides. Kõik seinad, torustik ja santehnilised seadmed olid paigaldatud hoone ehituse ajal vastavalt projektile (projektijärgne plaan lisatud). Remonti ega ümberehitust ei ole tehtud. Antud sein on kipssein metallkarkassil. Vannitoa poolne viimistlus on keraamiline plaat. Teiselt poolt (elutuba) on sein värvitud. Valamu äravoolutoru asub selle seina sees. Seoses sellega polnud võimalust kontrollida toru paigalduse kvaliteeti korteri ostmise ajal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada ja osaliselt muuta.
9.Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg-st 1 tuleneva hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas vaidlusaluse korteri nr 23 valamu äravoolutoru puhul, millest kahju alguse sai, on tegemist kaasomandiga või eriomandiga ning kas kahju tekkis, kuna puudutatud isik rikkus oma kohustust. Maakohus leidis, et puudutatud isiku korteris nr 23 asuv valamu äravoolutoru on korteriomanike kaasomandi osa ja avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik on rikkunud oma kohustust. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, kuid muuta tuleb põhjendusi osas, mispärast vaidlusaluse korteri nr 23 valamu äravoolutoru puhul on tegemist kaasomandiga. Täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi osas, milles kohus leiab, et puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri nr 23 vaheseina sees paiknevast valamu äravoolutorust, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr 18. Avaldaja hüvitas kindlustatud korteri nr 18 omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju). Hüvitatud ulatuses läks kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Koos põhinõudega läks avaldajale üle ka võimalik viivisenõue VÕS § 167 lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 järgi. 3 (5)
11.Nii välis- kui ka siseseinad on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKo, 21.10.2015, 3-2-1-107-15 p 13). Veetorud, mis on vajalikud üksnes ühe korteri piires vee laialiviimiseks ning mis on eemaldatavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks, saavad kuuluda korteriomandi eriomandi eseme hulka korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 4 järgi. Eeltoodud järeldust ei mõjuta see, kui kõnealused torud läbivad korteriomanike kaasomandiosa või teise korteriomaniku korteriomandi eseme reaalosa (eriomandit) (RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999 p 13.3). Puudutatud isik on põhistanud, et korteri nr 23 vahesein on kipssein metallkarkassil ja vaidlusalune valamu äravoolutoru on selle seina sisse ehitatud. Avaldaja tõi 12.12.2023 seisukohas ka ise välja, et korteriomanikul ei olnud selle toru kinnivõi ümberehitamisega seost, sest tööd on tehtud elamu ehitusaegselt. Seega asub vaidlusalune valamu äravoolutoru kaasomandis oleva seina sees. Ehkki puudutatud isik tunnistab, et antud veetoru on vajalik ühe korteri piires vee ära viimiseks, ei piisa üksnes sellest, et tegemist saaks olla eriomandi esemega. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, on Riigikohus leidnud, et selleks peab olema tegemist ka olukorraga, kus ühe korteri piires vee äraviimiseks ettenähtud toru peab olema eemaldatav, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks. Käesolevas asjas esile toodud asjaoludest nähtub, et puudutatud isiku korteris asuv valamu äravoolutoru ei ole nähtuvalt asjaoludest eemaldatav ilma, et kaasomandit (vaheseina) kahjustataks (toru on seina sisse ehitatud). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse toru puhul tegemist eriomandi esemega, vaid kaasomandi osaga.
12.KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sättest tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 16-18). Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik on kaasomandi esemeks olevat korteri 23 valamu äravoolutoru lõhkunud või rikkunud. Samas tuleb hinnata, kas puudutatud isik korteriomanikuna täitis lisaks ka tema korteri eriomandi piiresse jääva kaasomandi osa (valamu äravoolutoru) korrasoleku jälgimiskohustust. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puudutatud isik ka seda kohustust rikkunud ei ole. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isikul oleks korteriomanikuna asja materjalidest nähtuvalt olnud võimalik seina sisse ehitatud vaidlusaluse korteri nr 23 valamu äravoolutoru korrasolekut jälgida üksnes kaameraga. Ringkonnakohtu hinnangul sellise kohustuse olemasolu korteriomanikult eeldada ei saa. Korteriomanik ei pea olema varustatud sellise tehnikaga, millega selgitada välja seina sisse ehitatud torude seisund ning ka regulaarselt tehniku kutsumist seina sees asuvate torude seisukorra hindamiseks ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada korteriomaniku kaasomandi korrashoiukohustuse osaks, kuna see oleks ebamõistlikult korteriomanikku koormav. Antud juhul ei saanud puudutatud isik seega objektiivsetel põhjustel teavitada korteriühistut seina sees asuva äravoolutoru halvast seisukorrast, mistõttu puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud.
13.Avaldaja saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud esmane nõude eeldus, et puudututatud isik on kohustust rikkunud (vt nt RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 11). Puudutatud isik ei ole enda kohustust rikkunud ja seega pole ka põhjendatud avaldust rahuldada. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja korteriomanik ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahju hüvitist nõuda korteriühistult (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 18). 4 (5)
15.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
16.Maakohus ei määranud hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu TsMS § 174 lg 4 kohaselt ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
17.TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

Jõustunud Riigikohtu 09.05.2025 määruses toodud muudatustega.

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2024. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-11325 muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Arvata määruskaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja