Inkassoteenused OÜ hagi X vastu võla, intressi, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1940,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899), lepinguline esindaja Julia Vaganova Kostja X (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Liivamägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.08.2022 otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja saata tühistatud osas asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi viivise 11,74 eurot saamiseks rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-129990 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 23.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1923,98 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.11.2021 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 905,86 eurot, intressi 153,29 eurot, viivise perioodi 04.05.2021–16.11.2021 eest 214,15 eurot, kahjuhüvitise 304 eurot ja alates 17.11.2021 viivise määras 0,12% päevas arvestatuna tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 24.03.2017 kostja ja Mogo OÜ (krediidiandja) laenu- ja tagatisomandamiselepingu nr FL24032017/0093. Laenulepingu järgi sai kostja laenu 1690,50 eurot ja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 24.03.2019 või juhul, kui kostja ei tasu maksegraafiku viimast makset täies ulatuses, siis hiljemalt 24.03.2023. Kostja tegi põhisumma katteks tasumisi 145,73 eurot. Seega oli põhivõla jääk 1544,77 eurot.
3.Kuna kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, esitas krediidiandja kostjale 25.10.2018 lepingu ülesütlemise avalduse. Kostja esitas krediidiandjale taotluse lepingu jätkamiseks. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 25.10.2018 laenulepingu lisa nr FL24032017/0093-N1, millega leppisid kokku, et krediidiandja ülesütlemisavaldus on algusest peale kehtetu, leping ja kõik sellest tulenevad poolte õigused ja kohustused on lisa jõustumise seisuga poolte suhtes katkematult ja järjepidevalt kehtivad. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 1544,77 eurot, millele lisanduvad sissenõutavaks muutunud ja kostja poolt tasumata jäänud menetluskulud 5 eurot, kokku 1549,77 eurot, mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 25.10.2020 või juhul, kui kostja ei tasu maksegraafiku viimast makset täies ulatuses, siis hiljemalt 25.06.2022. Kostja tegi põhisumma katteks tasumisi 323,91 eurot. Seega oli põhivõla jääk 1225,86 eurot.
4.Laenuleping on ülesöeldud 11.06.2020. Lepingu lõppemise seisuga koosnes kostja võlg põhiosast 1225,86 eurot ja tasumata intressist 153,29 eurot. Pärast lepingu lõppemist laekus kostjalt krediidiandjale 120 eurot põhiosa katteks. Seega oli põhivõla jääk 1105,86 eurot.
5.17.11.2020 võõrandati laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõiduk Kia Carnival (sõiduk) 200 euroga ja saadud summa arvestati põhivõla katteks. Seega on põhiosa jääk 905,86 eurot.
6.Krediidiandja kandis mootorsõiduki võõrandamisega seotud kulu 304 eurot, millest 282 eurot on sõiduki tagastamise kulud, 6 eurot on müügikulud ja 16 eurot on uue tehnilise passi tellimise kulud.
7.04.05.2021 loovutas krediidiandja laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ja teavitas kostjat nõude loovutamisest. Kostja ei ole võlgnevust tasunud meeldetuletustele vaatamata.
2-21-129990
8.Vastuseks kostja vastuväitele selgitas hageja, et sõiduki turuhind tulenes sõiduki seisukorrast. Sõidukil puudus alates 2019 tehnoülevaatus, mootor ei töötanud nõuetekohaselt, kerel oli läbiv rooste, salong oli määrdunud, sõiduk vajas uut akut, rehvid olid kulunud, pidurid ei töötanud. Krediidiandja võttis kostjaga 13.11.2020 ühendust ja teatas, et sõiduki eest on parim pakkumine 200 eurot. Samuti informeeriti kostjat, et müügi vormistamine on kokku lepitud 17.11.2020 ja kui kostjal on kõrgema hinnaga ostja, siis tuleb krediidiandjat teavitada enne kirjas märgitud tähtaega. Kostja ei reageerinud antud kirjale ja omapoolset lahendust ei pakkunud. Seoses sellega toimus müügitehing 17.11.2020. Sõiduki eest tasuti sularahas. Seadusest ei tulene keeldu tasuda sõiduki eest sularahas. Asjaolu, et tehing toimus sularahas, ei tähenda, et tehingut ei toimunud. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
10.Laenulepingus toodud intressimäär üle 40% aastas on äärmiselt kõrge, üle 3 korra kõrgem kui seadusega ette nähtud. Ka lepingu lisa sõlmides pakkus krediidiandja sama kõrget intressi, kuigi teadis, et kostjal on rahalised raskused. Seega laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on tasunud ajavahemikul 24.03.2017–15.10.2020 2356,42 eurot.
11.Kostjale kuulunud sõiduk võõrandati 15.04.2021, mitte 17.11.2020. Krediidiandja ei ole esitanud ühtegi dokumenti auto võõrandamise, hindamise ja tehnilise seisukoha kohta. Sõiduki tehniline seisukord oli rahuldav. Sarnase auto turuhind on 750–1200 euro vahel. Sõiduki müügihind seisuga 17.11.2020 võis olla vähemalt 1000 eurot. Teave sõiduki müügi kohta saadeti 13.11.2020 ja ei ole reaalne leida 4 päevaga ostjat. Krediidiandja on küsinud raha nende kulude eest, mida reaalselt pole kandnud, nt müügikulu ja uue tehnilise passi kulu. Hageja poolt kulu 282 eurot kandmine ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud maksedokumenti, arvest sai kostja teada kohtumenetluses. Hageja esitatud lisadest 5 ja 6 ei nähtu ühtegi korduvat meeldetuletust hageja poolt. Kostja on palunud hagejal esitada nõuet tõendavaid dokumente ning selgitada, kuidas on kujunenud 1955,73 eurot. Võlausaldaja on kohustatud esitatud nõuet tõendama ning esitama vastava arvutuskäigu. Maakohtu otsus
12.Maakohus rahuldas 30.08.2022 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 905,86 eurot, intressi 153,29 eurot, viivise 202,41 eurot, kahjuhüvitise 304 eurot ja alates 17.11.2021 viivise määras 41,40% aastas arvestatuna tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 529 eurot ja viivise.
13.Krediidiandja ja kostja on sõlminud krediidilepingu VÕS § 402 lg 1 kohaselt, millises suhtes kehtib vastutustundliku laenamise põhimõte (VÕS 4034). Maakohus leidis, et hageja on hinnanud kostja maksevõimekust kogumis, kuid kostja ei tõendanud, et ta teatas krediidiandjale, et tal sisstulekud puuduvad (VÕS § 4034 lg 3 teine lause). Seega ei ole põhjendatud kostja etteheited võimalikust vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisest. Kuigi krediidiandja ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust pangakonto väljavõtete alusel, ei olnud see maakohtu hinnangul praegusel juhul vajalik.
14.Maakohus tuvastas, et sõiduk loovutati kostja poolt 10.11.2020 aktiga. Aktis olid välja toodud sõiduki puudused (õlileke, pidurid ei tööta, mootor teeb häält, kere roostes, kütusepaagi luuk katki, ukselink katki, kojamehed ei tööta, dokumendid puuduvad jm). Pooled ei vaielnud,
2-21-129990 et alates 2019 oli tegemata tehnoülevaatus, et krediidiandja võttis kostjaga 13.11.2020 ühendust ning teatas, et sõiduki eest pakutakse 200 eurot ja tehing on plaanitud 17.11.2020. Kostja ei tõendanud, et sarnase seisukorraga sõiduki müügihind võis olla 1000 eurot. Vaidlust ei olnud selles, et kostja ei võtnud krediidiandjaga ühendust ega pakkunud omapoolset kõrgema hinnaga ostjat. Samuti ei teatanud ta, et pakutud hind on madal.
15.Vaidlus puudus selles, et kostja pole hagejale laenu tagasi maksnud. Hagiavalduses toodu kohaselt moodustas põhivõla jääk 905,86 eurot. Kui krediidiandja ütleb krediidilepingu üles, tuleb lepingu alusel üleantud krediidi- või laenusumma tagastada VÕS § 196 lg 4 teise lause ja § 189 lg 1 alusel.
16.Pooled leppisid lepingus kokku intressi maksmises. Kostja kohustus tagastama krediidiandjale krediiti igakuiste maksetena intressimääraga 41,40% aastas. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Asjas ei nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress 26.01.2020– 10.06.2020 eest 153,29 eurot.
17.Pooled leppisid lepingu p-s 5.3 kokku, et kui laenusaaja ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale. VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel võib tarbijalt nõuda viivist samas määras nagu on tarbijakrediidilepingus kehtivalt kokku lepitud intressimäär. Pooled on kokku leppinud intressimääras 41,40% aastas. Viivisekalkulaatori järgi on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.05.2021–16.11.2021 eest 202,41 eurot. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud määrast 0,12% päevas, mida pooled ei ole kokku leppinud. Kooskõlas eelnevaga on põhjendatud ka hageja viivise nõue alates 17.11.2021 arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni määras 41,40% aastas.
18.Pooled leppisid lepingu lisa p-s 4.1.1. kokku, et laenusaaja on kohustatud tasuma kõik kulud, mis on seotud tagatislepingu täitmisega, mh tagatise omandi üleandmise, registreerimise ja registriandmete muutmise, kindlustamise ja tehnoülevaatustega seotud kulud ja tasud, mh riigilõivud ja muud tasud, samuti tagatise realiseerimisega seotud kulud (mh kulud tagatise otsese valduse saamiseks, tagatise hindamiseks ja võõrandamiseks, mh remondi- ja puhastuskulud, parkimiskulud ning müügiga seotud vahendus- ja muud tasud) ja kohtukulud, mis on seotud tagatislepingust tulenevate vaidluste lahendamisega. Olenemata sellest, millisel alusel on laenuandjal õigus saada tagatise otsene valdus, tasub laenusaaja laenuandja poolt tagatise otsese valdus saamiseks kantud kulud, tagatise parkimise kulud ja tagatise müügiga seotud kulud vastavalt laenuandja hinnakirjale. Hageja on kandnud sõiduki tagastamisega ja realiseerimisega seoses kulusid 304 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
2-21-129990
20.1.Laenuleping sõlmiti krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes. Maakohus pööras tõendamiskoormise ümber, millega rikkus VÕS § 4034 lg-s 13 sätestatut, ja viitas asjakohatult tarbija kohustusele esitada õiged andmed. Hageja on piirdunud selgitustega ehk tagantjärele talle kättesaadavate ja väljamõeldud andmete põhjal õigustanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt.
20.2.Krediidiandjal peavad olema tarbija krediidivõime hindamiseks kehtestatud siseeeskirjad (KAVS § 49 lg 1), mida hageja tõendina ei esitanud, mistõttu ei oleks kohus tohtinud asuda seisukohale, et krediidivõimet hinnati vastutustundlikult ja õigesti ning vastutustundliku laenamise kohustus ei rikutud.
20.3.Ainsa lepingueelset aega puudutava tõendina on hageja kohtule esitanud nn pensioniregistri päringu, mis ei ole usaldusväärne tõend ja oleks tulnud tähelepanuta jätta. Pelgalt tarbija sissetulekust ei saa järeldada tarbija maksevõimet. Krediidiandjal oleks tulnud asjakohaseid andmeid küsida esmalt tarbija käest ja siis neid andmeid kontrollida ning analüüsida.
20.4.Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtted kostjale kuulunud kinnisasjade kohta on võetud käesoleva kohtumenetluse ajal. Lepingu sõlmimise eelselt krediidiandja vastavaid andmeid ei kogunud ja nendega kostja krediidivõime hindamisel ei arvestanud. Tarbija omandis olevast kinnisvarast ei saa teha järeldust tarbija krediidivõime kohta.
20.5.Krediidiandja ei kontrollinud ka kostja maksehäireid ega andmeid Ametlikes Teadaannetes. Hageja on piirdunud selgitustega ja maksehäirete kontrollimine on tõendamata. Kohus on ekslikult arvestanud hageja paljasõnaliste selgitustega.
20.6.Muuhulgas ei küsitud ka kostja kontoväljavõtet, millest oleks krediidiandjale näha olnud kostja ebapiisav sissetulek, suured finantskohustused ja makseraskused. Kohus oleks pidanud tuvastama, et sellega rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustust.
20.7.Eeltoodu põhjal on leping kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes ja lepingule tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära 0 % aastas ning muid kulusid kostja lepingu alusel ei võlgnenud. Kõik kostja maksed tuleb ümber arvestada põhivõla tagastamiseks ja põhivõlg tasutuks lugeda.
20.8.Puudub vaidlus, et kostja on tasunud kokku 2356,42 eurot. Kuivõrd laenuna sai kostja 1690,50 eurot, on kostja tasunud kokku rohkem, kui ta laenuks sai. Lisaks on laenusumma 1690,50 eurot sisse arvestatud ka lepingutasu 80,50 eurot, mida kostja vastutustundetu laenamise tõtu ei pidanud tasuma.
21.Juhul kui ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja kohustus eeltoodu alusel täielikult täidetud ja hagi ei saa sel alusel täielikult rahuldamata jätta, on kostjal maakohtule järgmised etteheited.
21.1.Maakohus nõustus ebaõigesti hageja selgitusele rajatud seisukohaga, et sõiduki turuhind oli 200 eurot. Kohus oleks pidanud asuma seisukohale, et sõiduki väärtus oli 1000 eurot. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja sõiduki väärtust ei tõendanud. Kostja esitas selle kohta tõendid. Auto väärtuse tõendamine ja selle asjaolu tõendamine, et auto võõrandati tema väärtusele vastava hinnaga, oli hageja kohustus. Hageja ei ole seda tõendanud.
2-21-129990
21.2.Hageja väitis, et autol oli tehnilisi puudusi, mis tingisid auto sedavõrd madala väärtuse. Kuna tegemist oli vana ja kasutatud autoga, siis sellistele autodele ongi omased teatud tehnilised puudused. Hageja ei tõendanud, et väidetud puudused langetasid auto väärtuse 200 euroni.
21.3.Riigikohus on leidnud, et liisinguvõtja kohustustest tuleb maha arvestada tagastatud auto tegelik väärtus, mitte väärtusest madalam müügihind. Kuivõrd krediidiandja võõrandas auto 800 eurot tema tegelikust väärtusest madalama hinnaga, tuleb 800 eurot kostja kohustuste jäägist maha arvestada.
21.4.Tulenevalt sellest, et kostja kohustused olid krediidiandja ees täidetud, ei oleks kohus tohtinud rahuldada ka hageja kahjuhüvitise nõudeid.
21.5.Viivise määra kohaldamine on õiguse kohaldamise küsimus. Kohus lahendas valesti hageja viivise nõude. Kui puudub põhivõlg, ei oleks tohtinud rahuldada ka viivise nõuet.
21.6.Tarbijakrediidilepingu p-st 3 ei tulene viivisemäära 0,12 % päevas. Laenulepingus ei ole viivise määra avaldatud aasta- ja päevamäärana, ehkki VÕS § 404 lg 2 p 2 koosmõjus § 4031 lg 1 p-ga 11 nõuab selle avaldamist. Kohus ei oleks tohtinud rahuldada hageja viivise nõuet aastaintressiga võrdse viivisemäära 41,40 % alusel, seda ka edasiulatuvalt mitte. Kohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 408 lg 10 ja kohaldama asjas seadust tulenevat viivisemäära (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mille tulemusena võis jõuda hagi osaliselt rahuldades ebaõigele otsusele. Maakohus jättis olulises osas täitmata eelmenetluses selgitamiskohustuse, tuvastamata õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja otsuse olulises osas põhjendamata. Maakohtu otsus tuleb edasikaevatud osas TSMS § 657 lg 1 p 3 järgi osaliselt tühistada ja saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist kõrvaldada ilma, et see riivaks olulises määras poolte kaebeõigust. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
24.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles on otsus edasi kaevatud, see on osas, milles maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis viivise nõude 11,74 eurot rahuldamata.
25.Hageja esitas kostja vastu laenu- ja tagatisomandamiselepingust tuleneva võla nõude. Asjas ei ole vaidlust, et maakohus tuvastas õigesti, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Maakohus rahuldas hagi põhivõla, intressi ja kahjuhüvitise osas täielikult ning viivise osas osaliselt.
2-21-129990
26.Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 4034 lg-st 13 tulenevalt erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Krediidiandjal tuleb tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (EKo C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama. Maakohus juhtis küll õigesti hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada, kuid ei selgitanud täpselt, millised asjaolud peab hageja esile tooma ja mida tõendama.
27.Hageja selgitas vastuseks maakohtu nõudele, et laenuandja kontrollis kostja kinnisvara ja juhtimisõiguse olemasolu, hindas kostja maksevõimelisust pensioniregistris avaldatud andmete põhjal, veendus, et kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendeid ning puudusid teated väljaandes Ametlikud Teadaanded ja maksehäired Creditinfo Eesti AS andmetel.
28.Maakohus leidis, et krediidiandja on hinnanud kostja maksevõimelisust kogumis ja kostja ei tõendanud, et ta teatas krediidiandjale, et tal sissetulekud puuduvad, mistõttu kostja etteheited võimalikust vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisest ei ole põhjendatud. Lisaks leidis maakohus, et kuigi krediidiandja ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust pangakonto väljavõtete alusel, ei olnud see maakohtu hinnangul praegusel juhul vajalik.
29.Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus hageja esitatud selgitustest ja tõenditest ebaõiged järeldused ning leidis vääralt, et kostja kohustus oli tõendada enda maksevõimelisust laenu saamisel. Maakohus on vastuoluliselt heitnud kostjale ette sissetulekuid puudutavate andmete mitteesitamist ja samas leidnud, et krediidiandja ei pidanudki kostja pangakonto väljavõtet kontrollima. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud lähtuda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel võlgniku maksevõime eeldusest, vaid hagejal tulnuks näidata ja tõendada, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, s.t et krediidiandja on enne kostjaga laenulepingu sõlmimist küsinud ja kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ning seda kohase hoolsusega hinnanud.
30.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud hagi osalisel rahuldamisel piisavalt välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas. Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes piisavalt täitmata selgitamiskohustuse, kui ka otsuse põhjendamiskohustust, jättes piisava põhjalikkusega kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.
31.Vastupidiselt maakohtu seisukohale leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks enne kostjale laenu andmist vastutustundliku laenamise põhimõttest juhindunud. Paljasõnaliseks ja tõendamata on jäänud hageja väide, et laenuandja kontrollis, kas kostja kohta puudusid teated väljaandes Ametlikud Teadaanded ja maksehäired Creditinfo Eesti AS andmetel. Hageja esitatud tõend „pensioniregistri väljavõtte“ on inglisekeelne fail, mille osas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, millisest allikast selles sisalduvad andmed pärinevad (dtl 123). Kinnisvara olemasolu kontrollimiseks on hageja esitanud kohtule 17.06.2022 väljatrükid kinnistusraamatust, mis ei saanud olla hindamise aluseks 24.03.2017 laenulepingu sõlmimisel (dtl-d 124–131). Isegi, kui möönda, et kostja omas laenulepingu sõlmimise ajal 3 kinnistut, siis põhjendatud on kostja märkus, et üksnes kinnisvara omamine ei pruugi tähendada maksevõimet. Kõik kostja kinnistud olid koormatud hüpoteekidega ning hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks kontrollinud kinnistute väärtust ega seda, millised igakuised kohustused kostjale hüpoteekidega kaasnesid. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks hinnanud kostja sissetulekuid ja vara koos võimalike kostja kohustustega. Seega ei ole hageja
2-21-129990 suutnud seni tõendada, et laenuandja oleks sisuliselt kostja maksevõimet enne laenulepingu sõlmimist kontrollinud ja hinnanud.
32.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel lepingujärgsete maksete uuesti määramine võib mõjutada mh laenuandja lepingute ülesütlemise tahteavalduste kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijast laenusaajal oli lepingute ülesütlemiseks vajalik võlgnevus laenuandja poolt lepingute ülesütlemise ajal.
33.Ebapiisava selgitamiskohustuse ja ebaõige tõendamiskoormise jaotamise tõttu ei pruukinud hagejal olla võimalik tuua esile ega tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike toimingute tegemist laenuandja poolt, mistõttu võis maakohus jõuda ebaõigesti järeldusele, et vastavat rikkumist ei toimunud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul veelkord selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagejale tuleb selgitada, et vajadusel tuleb esitada ka nõude ümberarvestused. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei oleks maakohtule siduvad (TsMS § 658 lg 2), ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad asjaolude tuvastamisega.
34.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtul on kohustus kontrollida krediidi kulukuse määra ja hageja peab esile tooma selleks vajalikud andmed. Juhul kui hageja pole seda teinud, on kohtul kohustus talle eelmenetluses selgitada vastavate andmete esiletoomise kohustust (s.o krediidisumma, intressimäär, erinevad lisakulud, sh lepingutasu). Juhul, kui krediidi kulukuse määr on lubatust kõrgem on leping on tühine ja nõue saab kuuluda rahuldamisele üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhinõude ja seadusjärgse intressi ulatuses (VÕS § 4062 lg 3).
35.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, kuulub tühistamisele ka menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist puudutavad lahendi osad. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jaotab maakohus asja uue läbivaatamise tulemusest sõltuvalt (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.