Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-15-13627
Kohtuasi
X hagi Veho AS-i (endise ärinimega Silberauto Eesti AS) vastu lepingu täitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X 12. septembri 2022. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Veho AS (endise ärinimega Silberauto Eesti AS, registrikood 10284932), seaduslik esindaja KK
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. augusti 2022. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale osas, millega määrati kindlaks ekspertiisikulude suurus, ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 159 lg 2 alusel Riigikohtule edasi kaevata. Muus osas võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 15. septembril 2015. a Harju Maakohtule hagiavalduse Veho AS-i (endise ärinimega Silberauto Eesti AS) (kostja) vastu lepingu täitmiseks ja 9388 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
2-15-13627
2.Harju Maakohus jättis 20. mai 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. märtsi 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis tühistatud osas hagi läbi vaatamata ning ringikonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 15. juuni 2020. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 27.02.2019 kohtule esitatud kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ekspertiisiga seotud kulud 9191,20 eurot. Kostja on kinnitanud, et kostjal ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid ei ole.
4.Hageja leiab, et ekspertiis oli täiesti ebavajalik ning palub menetluskulud igal juhul jätta kostja kanda.
5.Harju Maakohus rahuldas osaliselt 14. augusti 2020. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 9137.20 eurot. Maakohus tagastas kostjale enam tasutud ekspertiisitasu 54 eurot. Maakohus märkis, et kostja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud kohtu deposiiti ekspertiisitasu kokku 9191.20 eurot. Kohus on maksnud ekspertiisitasu välja 9137.20 euro ulatuses, mistõttu leidis maakohus, et ekspertiisitasu 9137.20 eurot on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. jaanuari 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse rahuldamata.
7.Riigikohus tühistas 21. juuni 2021. a määrusega maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus määras 30. augusti 2022. a määrusega ekspertide JL, HR ja TT eksperditasu- ja kulu suuruseks seoses 30. juuni 2017. a ekspertkomisjoni arvamusega 5483.20 eurot (30. juuni 2027. a arve nr 0026); määras ekspertide JL ja HR eksperditasu suuruseks seoses 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiga 1797.60 eurot (9. jaanuari 2019. a arve nr 2019002) ja jättis kindlaks määramata samade ekspertide eksperditasu suuruse seoses 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiga 722.40 eurot. Maakohus määras eksperdi TT eksperditasu suuruseks seoses 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiga 810 eurot (10. jaanuari 2019. a arve nr 19029) ning jättis kindlaks määramata sama eksperdi eksperditasu suuruse seoses 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiga summas 324 eurot. Maakohus määras, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb välja maksta pärast kohtumääruse jõustumist riigi vahenditest kostjale liigselt makstud eksperditasu 1100.40 eurot. Maakohus rahuldas osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kostja menetluskulude (eksperditasu- ja kulu) suuruseks 8090.80 eurot, mille mõistis hagejalt kostja kasuks välja. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude 1100.40 euro kindlaksmääramiseks.
9.Vastuseks hageja vastuväidetele asus maakohus seisukohale, et põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ülempiir ei sõltu rangelt haginõude suurusest. Lisaks leidis maakohus, et kohus ei saa tõendite tähtsust ja usaldusväärsust hinnata menetluskulude kindlaksmääramisel ning on seotud kohtu arvamusega, mille kohus on tõendite kohta otsuse andnud. Asja lahendanud kohtud ei pidanud eksperdiarvamust ja ekspertide ütlusi ebausaldusväärseteks ega jätnud neid otsuste tegemisel arvestamata. Kohtud on eksperdiarvamusega ja ekspertide ütlustega otsuse tegemisel arvestanud, mistõttu ei saa hageja põhjendada oma vastuväiteid
2-15-13627 menetluskuludele sellega, et ekspertiis ei olnud vajalik ja oli kallutatud. Kohtuotsustes ei ole tuvastatud eksperdiarvamuse ebaselgust, vasturääkivust, puudulikkust või ülepaisutatust. Seega ei saa hageja tugineda ka eksperdiarvamuse ebaproportsionaalsusele või ebapiisavale kvaliteedile. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja vastuväited ei anna alust jätta menetluskulusid osaliselt või tervikuna kindlaks määramata.
10.Harju Maakohus määras 10. aprilli 2017. a autotehnilise ekspertiisi ja nõudis kostjalt eksperdikulude ette tasumist summas 5483.20 eurot vastavalt ekspertide 10. aprilli 2017. a hinnapakkumisele. Kohus on eksperdikulud välja maksnud, aga ei ole teinud kindlaksmääramise kohta määrust, mistõttu tuleb kohtul hinnata eksperdikulude põhjendatust ja vajalikkust menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 alusel.
11.Ekspertide tehtud toimingud sisaldavad lähteandmetega tutvumist, vaatluse läbiviimist ja uuringuid (sh tehnilisi), algandmete analüüsi, järelduste tegemist, ekspertiisiakti vormistamist. Kohtu hinnangul on tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud antud ekspertiisi tegemiseks. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 322 (kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord (kord) § 4 lgst 1 tulenevalt oli 2017. a tunnitasu alammäär 2.78 eurot ning eksperdi tunnitasu võis olla ekspertiisi tegemise ajal kuni 111.20 eurot. Kord ei sätesta ekspertiisi koostamise osas ajalisi piiranguid. Maakohus leidis, et võimalik ajakulu peab olema mõistlik ning ekspertiisile ei tohi kuluda rohkem aega, kui sellise ekspertiisi teostamiseks tavaliselt on vaja. Maakohus asus seisukohale, et arvestades ekspertiisi olemust, tehtud toimingute mahtu ning ekspertide tasumäära suurust, on põhjendatud ekspertiisi ajakulu tasu 4840 eurot (eksperdid HR ja JL 44 töötundi tasuga 50 eurot; ekspert TT 4 töötundi tunnitasuga 66 eurot ja 18 töötundi tunnitasuga 60 eurot ning 24 töötundi tunnitasuga 54 eurot). Ekspertiisi ajakulu tasule 4840 eurot lisandub kuluna 643.20 eurot (sh remondikoha rent ja auto treileril transportimine Silberauto AS Tartu esindusest PSC Marketing OÜ garaaži ning Silberauto AS Tartu esindusse tagasi) vastavalt korra § 5 lg-le 1. Seega kokku on põhjendatud ja vajalik kulu 5483.20 eurot. Seejuures märkis maakohus, et hageja ei ole veenvalt põhistanud kulude põhjendatust, mh seda, et ekspertide tehtud toimingutele (peamiselt tehnilist laadi toimingutele, sh mootori demontaaž ja osandamine) kulub vähem aega kui eksperdid avaldasid.
12.Harju Maakohus kohustas 20. detsembri 2018. a määrusega kostjat tasuma eksperdikulude katteks ettemaksu summas 3708 eurot seoses ekspertide istungile kutsumisega. 9. jaanuari 2019. a arve nr 2019002 kohaselt summas 2520 eurot eksperdid JL ja HR soovivad saada töötasu 8. jaanuari 2019. a istungiks ettevalmistamise ja osalemise 7 tunni eest tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku koos käibemaksuga 1260 eurot ühe istungil osaleva eksperdi kohta. 10. jaanuari 2019. a arve nr 19029 kohaselt summas 1134 eurot ekspert TT soovib saada töötasu 8. jaanuari 2019. a istungiks ettevalmistamise 8 tunni eest tunnitasuga 45 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku koos käibemaksuga 432 eurot. Ekspert TT soovib saada 8. jaanuari 2019. a istungil osalemise 6.5 tunni eest töötasu 90 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, s.o kokku koos käibemaksuga 702 eurot.
13.Maakohtu hinnangul oli ekspertidel JL-l ja HR-l vajalik asja lahendamiseks 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiks ette valmistada ja kohtuistungil (kestis 10:00 kuni 17:07) osaleda ning mõlema eksperdi eraldi ajakulu 7 tundi on selleks põhjendatud. Samas ei pidanud maakohus põhjendatuks ekspertide taotletavat tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga tunnitasu 180 eurot), sest 2019. a oli tunnitasu alammäär 3.21 eurot ning korra § 4 lg 1 kohaselt võis eksperdi tunnitasu võis olla istungil osalemise ajal kuni 128.40 eurot (3.21*40). Seega leidis maakohus, et mõlema eksperdi põhjendatud tunnitasu on 128.40 eurot ning määras ekspertide JL ja HR eksperditasu suuruseks seoses 8. jaanuari 2019. a
2-15-13627 kohtuistungiga kokku 1797.60 eurot. Maakohus jättis kindlaks määramata ekspertide JL ja HR ekspertditasu suuruse seoses kõnealuse istungiga summas 722.40 eurot.
14.Maakohtu hinnangul oli ekspert TT-l vajalik asja lahendamiseks 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiks ette valmistada tunnitasuga 54 eurot koos käibemaksuga ja kohtuistungil osaleda 6.5 tunni ulatuses tunnitasuga 108 eurot koos käibemaksuga. Samas ei pidanud maakohus põhjendatuks ekspert TT taotletavat ajakulu 8 tundi istungi ettevalmistuseks arvestades, et ekspert oli eelnevalt menetluses põhjalikult asja materjalidega tutvunud ja seisukohti kujundanud. Maakohtu hinnangul sai ekspert TT-l kuluda kohtuistungiks ette valmistamiseks maksimaalselt 2 tundi tunnitasuga 54 eurot koos käibemaksuga. Ekspert TT tasu on põhjendatud 108 (2 x 54) euro ulatuses kohtuistungiks ette valmistamiseks ja 702 (6.5 x 108) euro ulatuses kohtuistungil osalemiseks. Seega määras maakohus ekspert TT eksperditasu suuruseks seoses 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiga kokku 810 eurot ning jättis kindlaks määramata ekspertiisitasu suuruse summas 324 eurot.
15.Menetluskulud (eksperditasu- ja kulu) 8090.80 eurot mõistis maakohus kostja kasuks välja hagejalt.
16.Kuivõrd kostja tasus eksperdikulude väljamaksed 2017. a juunis ja 2019. a jaanuaris, möödus üks aasta maksete tegemistest vastavalt 2018. a juunis ja 2020. a jaanuaris. TsMS § 160 lg 6 kohaselt kostja liigselt makstud eksperdikulusid ei ole tähtaja möödalaskmise tõttu vastavalt 2018. a juunis ja 2020. a jaanuaris võimalik ekspertidelt enam tagasi nõuda, mistõttu määras maakohus, et kostja liigselt makstud ekspertiisikulud tuleb tagasi maksta kostjale riigi vahenditest, s.o 1100.40 eurot. Määruskaebus
17.Hageja esitas maakohus määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus otsustus menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramisel.
18.Hageja heitis maakohtule ette, et kohus on jätnud kaalumata kostja omavajaduslikul eesmärgil loodud dokumentaalse tõendi vajalikkuse olukorras, kus maakohtul oli olemas ka odavam alternatiiv. Samuti on maakohus põhjendamatult määranud ekspertide tunnitasudeks maksimaalmäärad, mis ekspertide panust ja koormust arvestades on põhjendamatult kõrged. Hageja jäi seisukohale, et menetluskulude aluseks olnud ekspertiis ei olnud põhivaidluses põhjendatud, ega üleüldse vajalik, kuivõrd samasisulise kohtuotsuse saanuks maakohus teha ka odavama alternatiivi alusel, st sõiduki juhtaju ei olnud tehase ettenähtud originaalseisundis, mis välistas VÕS § 640 lg 2 kohase töövõtja vastutuse.
19.Hageja leidis, et maakohus juhindus valesti menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise viisist ning jäi endiselt seisukohale, et maakohus oleks saanud tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 määrata hageja kanda jäetud menetluskulude rahaliseks suuruseks null eurot, sest kostja ei ole ekspertiisi tellimisega mingit kahju saanud, vaid nö ostnud endale huvipakkuvat informatsiooni, millel ei olnud asja lahendamisel määravat tähtsust.
20.Maakohus ei võtnud seisukohta järgmiste hageja vastuväidete kohta: eksperdid olid kostjaga isiklikult tuttavad; ei ole tuvastatav, mida ja kui palju eksperdid tegelikult tegid, hinnapakkumistes pakutud mahud olid ülepaisutatud; ekspertiis oli vajalik ainult kostjale omavajaduslikel eesmärkidel täiendava tõendi loomiseks, kuid ka ilma ekspertiisita oli
2-15-13627 maakohtul olemas soodsam alternatiiv otsustamaks, et kostjale ei rakendu töövõtja vastutus, kuna sõiduk oli tehase ettenähtud originaalseisundist erinev selle muudetud juhttarkvara tõttu.
21.Hageja märkis, et kohtud on vabad hindama menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusosaliste poolt tehtud tõendite hankimise kulude vajalikkust, mõistlikkust, ajalist ja rahalist kulu, põhjendatust ja alternatiive kulude kandmisel. Hageja hinnangul jättis maakohus need asjaolud menetluskulude kindlaksmääramisel hindamata, osundades, et maakohus hindas vastavaid aspekte põhiasja lahendamisel, kuid põhiasja lahendamisel otsustasid kohtud vaid menetluskulude jaotuse. Hageja ei nõustunud maakohtuga ka selles, et tõendite tähtust ja usaldusväärsust ei saa hinnata menetluskulude kindlaksmääramisel, sest mitmed asjaolud tõendi usaldusväärsuse kohta selgusid alles tagantjärele.
22.Hageja tõi esile, et eksperdid ei ole esitanud lisaks arvele ühtegi dokumenti, mis näitaks, mida ja kui palju tegelikult tehti. Ekspertiisi juurde pidi kuuluma ka teostatud tööde akt, mille allkirjastavad kõik töös osalenud isikud. Hageja märkis, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks otsustati määrata ekspertide tunnitasud maksimaalmääras. Hageja hinnangul eeldab tunnitasu maksimaalmäär tippeksperte, kelleks saavad olla nt sõiduki tootjatehase insenerid, mida kaasatud eksperdid ei olnud. Kostja seisukoht
23.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
24.Küsimust ekspertide väidetavast kallutatusest või nende isiklikust tutvusest kostjaga ei ole võimalik lahendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Lisaks juhtis kostja kohtu tähelepanu sellele, et kolmest eksperdist kahe (HR, JL) kandidatuuri esitas hageja ja ainult ühe (TT) kandidatuuri esitas kostja, kohus määras aga ekspertideks kõik kolm kandidaati. Menetluskulude mahtu on paisutanud eeskätt hageja enda taotlused, kostja taotluste tulemusena viisid ekspertiisi läbi ning osalesid kohtuistungil kõik kolm eksperti, hagejale oleks piisanud ühest.
25.Hageja väide, nagu polevat ekspertiisiakt omanud mitte mingit määravat tähendust kohtuotsuse langetamisel, kuivõrd purunenud sõiduk polnud muudetud juhtaju tarkvara tõttu niikuinii tehase originaalseisundis, ei vasta tõele. Jõustunud kohtuotsused on tehtud tuginedes ekspertiisile.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
27.Hageja jäi määruskaebuses kokkuvõttes samade vastuväidete juurde, mille oli esitanud maakohtus: eksperdikulud ei ole põhjendatud, sest ekspertiis ei olnud asjas vajalik; ekspertiis ei olnud usaldusväärne; ei ole kontrollitav, mida ja kui palju eksperdid tegid; menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud ja/või menetluskulude rahaline suurus võiks olla null eurot; ekspertide maksimaalmääras tunnitasu suurus ei ole põhjendatud.
28.Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui kohus on eksperdikulud välja maksnud, aga ei ole teinud kindlaksmääramise kohta põhjendatud määrust, tuleb kohtul hinnata eksperdikulude põhjendatust ja vajalikkust menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 alusel. Eksperditasu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta teeb kohus kaalutlusotsuse, arvestades eksperdi
2-15-13627 kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis teha (TsMS § 153 lg 2) (RKTKm 21.06.2021, 2-15-13627, p 21.1, 21.2, 18.2). Seejuures on eksperdikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 21.06.2021, 2-15-13627, p 18.2). Kolleegiumi hinnangul ei sisalda määruskaebus selliseid väiteid, mida maakohus ei oleks kaalunud ning mille alusel saaks asuda menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtust erinevale seisukohale.
29.Käesoleval juhul määras maakohus lähtudes samas asjas tehtud Riigikohtu määruses antud juhistest vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja TsMS § 153 lg-le 2 eksperdikulud õigesti kindlaks. Seejuures võttis maakohus seisukoha hageja vastuväidete osas: hindas eksperdikulu võrreldes nõude suurusega; selgitas ekspertiisi tähtsuse ja usaldusväärsuse hindamist menetluskulude kindlaksmääramisel; tõi välja, et tuvastatud ei ole eksperdiarvamuse puudulikkust; hindas JLl, HR-l ja TT-l ekspertiisiga seotud toimingutele ja kohtuistungil osalemisega kulunud aega ja tunnitasusid. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse etteheited, et maakohus jättis hageja vastuväited tähelepanuta. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
30.Toimiku materjalidest nähtuvalt on ekspertiisi määramine olnud vaidluse asjaolusid silmas pidades põhjendatud ja vajalik, sest kohtud on asja lahendamisel tuginenud suuresti just ekspertiisiaktile ja ekspertide ütlustele. Maakohtu otsuse punktist 14 (kd IV, tl 119 p) nähtub, et ekspertkomisjoni arvamus tõendab kõige täpsemalt vaidlusaluse sõiduki kahjustumisega seotud asjaolusid. VKM Motors OÜ ekspertiisi aktist ilmnes vaid see, et sõiduk oli n-ö tuunitud. Sõiduki mootori purunemise põhjuste kindlakstegemisel lähtus maakohus põhjendatult ekspertkomisjoni arvamusest (kd IV, tl 168 p, otsuse p 24). Ka Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis viidanud, et VKM Motors OÜ ekspertiisiakt saab olla üksnes dokumentaalne tõend, mitte eksperdiarvamus. Üksnes kohtu määratud riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik saab asjas anda eksperdiarvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Ekspertiisitaotlust ei ole põhjendatud jätta rahuldamata põhjendusega, et kostja on juba esitanud kohtule asjatundja arvamuse dokumentaalse tõendina, mistõttu ei olnud täiendav ekspertiis hagejale menetluses ettenähtav (RKTKm 21.06.2021, 2-15-13627, p 23). Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659), et menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa kohus hinnata tõendite tähtsust ja usaldusväärsust.
31.Mis puudutab hageja seisukohta, mille kohaselt oleks maakohus saanud tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 määrata hageja kanda jäetud menetluskulude rahaliseks suuruseks null eurot, selgitab ringkonnakohus, et kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel muuta menetluskulude jaotust, vaid hindab menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude rahalise suuruse vähendamiseks nullini puudub alus.
32.Hageja heidab määruskaebuses ette, et eksperdid ei ole esitanud lisaks arvele ühtegi dokumenti, mis näitaks, mida ja kui palju tegelikult tehti. Hageja hinnangul pidi ekspertiisi juurde kuuluma ka teostatud tööde akt, mille allkirjastavad kõik töös osalenud isikud. Kolleegium märgib esmalt, et seadus ei sätesta, et eksperdid peaksid esitama koos eksperdiarvamusega ka allkirjastatud ja teostatud tööde akti. Samas on käesolevas asjas esitatud ekspertkomisjoni arvamuses loetelu ekspertide tehtud uurimistoimingutest, mille järgi saab
2-15-13627 tuvastada, milliseid töid eksperdid tegid (kd III, tl 43 p). Ekspertarvamuse koostamisega seotud toimingute mahtu on eksperdid kirjeldanud 10. aprilli 2017. a e-kirjas (kd II, tl 222-225) ja selle lisades. Mis puudutab kohtuistungiga seotud toimingute mahtu, siis ülevaade kulunud ajast on esitatud 9. jaanuari 2019. a (kd IV, tl 35) ja 10. jaanuari 2019. a (kd IV, tl 37) arvetes. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et pärast eksperdiarvamuse kohtule esitamist ja TsMS §-s 159 sätestatud korras eksperdikulude kindlaksmääramisel on kohtul võimalik eksperditasu vähendada juhul, kui eksperdiarvamus on puudustega, st selles on jäetud kohtu esitatud küsimustele osaliselt vastamata või on seda tehtud valdkonna, milles ekspertiis määrati, tunnustatud metoodikat põhjendamatult eirates, samuti kui eksperditasu suurus on ekspertiisi muutunud mahtu arvestades põhjendatud väiksemas ulatuses võrreldes ekspertiisi määramisel aluseks võetud eeldatava mahu ja tasuga (RKTKm 21.06.2021, 2-15-13627, p 21.3). Nimetatud asjaolusid ei ole hageja praegu kohtu ette toonud.
33.Hageja märkis, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks otsustati määrata ekspertide tunnitasud maksimaalmääras. Hageja hinnangul eeldab tunnitasu maksimaalmäär tippeksperte, kelleks saavad olla nt sõiduki tootjatehase insenerid, mida kaasatud eksperdid ei olnud. Vaidlustatud maakohtu määrusest nähtub, et maakohus on tuvastanud ekspertide menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud tunnitasu maksimaalmäära (2017. a, st ekspertiisi tegemise ajal 111.20 eurot ja 2019. a, st kohtuistungi ajal 128.40 eurot). Ekspertarvamuse koostamise ning ekspert TT tehtud toimingute puhul seoses 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiga on maakohus lähtunud tunnitasust, mis jääb alla maksimaalmäära. Määruskaebusest ei nähtu, et hageja oleks pidanud põhjendamatuks tunnitasusid, mis jäävad alla maksimaalmäära. Maakohus lähtus tunnitasu maksimaalmäärast vaid ekspertide JL ja HR 8. jaanuari 2019. a kohtuistungiga seotud toimingute puhul, põhjendades seda riiklikult tunnustatud ekspertide kvaliteetse tööga, arvestades, et kohtuotsused tehti mh toetudes ekspertide istungil antud ütlustele. Ringkonnakohus leiab erinevalt hagejast, et ka riiklikult tunnustatud ekspertidel, kes on koostanud ammendava ja kvaliteetse ekspertiisi ning kes jagavad selle kohta asjakohaseid ja põhjalikke selgitusi kohtuistungil, on alust saada maksimaalmääras tunnitasu tehtud toimingute eest. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus sekkuda maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse.
34.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
35.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.