XX hagi Silberauto Eesti AS-i vastu lepingu täitmiseks ja 9388 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
12 888 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja Silberauto Eesti AS (registrikood 10284932), lepinguline esindaja Juhan Raudam
Menetluse liik
avalik kohtuistung, 10. veebruar 2020
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.05.2019 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude 480 euro saamiseks asjatundja arvamuse koostamise kulu hüvitamiseks. Jätta läbi vaatamata XX nõue Silberauto Eesti AS-i vastu 480 euro saamiseks asjatundja arvamuse koostamise kulu hüvitamiseks.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 20.05.2019 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine. 3.1 Jätta läbi vaatamata XX nõue Silberauto Eesti AS-i vastu 480 euro saamiseks asjatundja arvamuse koostamise kulu hüvitamiseks. 3.2 Jätta XX hagi Silberauto Eesti AS-i vastu lepingu täitmiseks ja 8908 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. 3.3 Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. 3.4 Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 15.09.2015 hagi Silberauto Eesti AS-i (kostja) vastu lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudes, milles palus kohustada kostjat teostama poolte vahel 30.01.2015 sõlmitud töövõtulepingu (edaspidi leping) alusel sõiduauto Mitsubishi Lancer Evolution X (riikliku numbrimärgiga XXXXXX, edaspidi sõiduk) osas lepingus kokku lepitud tööd (vahetama rehvirõhuandurid ning tuvastama bensiinilõhna ja turbo veakoodi põhjused) ning andma sõiduki üle hagejale muus osas tehniliselt samaväärses olukorras, kui sõiduk oli kostjale üleandmisel. Hageja palus kohustada kostjat andma sõiduki üle 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest koos samal ajal allkirjastatud kirjalikus või elektroonilises vormis kinnitusega, et sõiduk on igakülgselt kontrollitud ning kõik sõlmed, mis võisid sõiduki kostja valduses oldud ajal, sh 30.01.2015 juhtunu tagajärjel viga saada, on tehniliselt korras. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja 7500 eurot saamata jäänud kasutuseelise hüvitamiseks, kuna hageja ei ole saanud sõidukit kasutada alates 30.01.2015 seitse ja pool kuud ning 480 eurot kahju kindlakstegemise eest (Esracing OÜ-lt hinnangu tellimise kulu) ning 1408 eurot kohtueelsete õigusabikulude eest.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduki vastutav kasutaja. Hageja oli 30.01.2015 broneerinud sõiduki teenindusaja kostja Tartu esinduses. Pooled sõlmisid lepingu seoses järgmiste tellimuste/kaebustega: „rehvirõhu andurid vahetada“ ja „hetke kulu näitaja töötab valepidi, sõidu ajal aken praokil tõmbab kütuse haisu sisse, mingil hetkel tekib paaki surve, lööb paagist bensiini välja, vahest kiirendades lööb avariisse, veakoodiks näitab turbo ülerõhk“. Samal päeval, kolm tundi hiljem, teatati hagejale, et sõidukit pole võimalik üle anda, kuna sõidukiga juhtus midagi testsõidu ajal. Sõiduk pukseeriti teenindusse tagasi, misjärel kutsuti hageja töökotta sõidukit vaatama. Sõiduki põhi oli mootori alt tugevalt õline, mootoriblokis oli auk ja kolmandas silindris oli kolb puruks.
3.02.02.2015 pöördus hageja kostja poole saamaks teada, kas sõiduk viiakse teeninduseelsesse seisundisse ja kas muude autoosade kahjustamine kuulub sellisel juhul
garantii alla. Kostja teatas 09.02.2015 hagejale, et vastavalt VKM Motors OÜ 04.02.2015 ekspertiisiaktile on toimunud juhtumi põhjuseks auto mootori lubamatu varasem modifitseerimine ja käigukasti tarkvara kaitsefunktsioonide mahaprogrammeerimine (nn chiptuning) ning kostja ei vii seetõttu sõidukit teeninduseelsesse seisundisse. Hageja pöördus seejärel Esracing OÜ poole, kelle 30.04.2015 eksperthinnangu kohaselt on kõik olulised mootori kaitsefunktsioonid mootoris säilitatud ning mootori seadet on turvalisemaks muudetud. Seega ei oma hagejale kahju tekkimisel tähtsust ega põhjuslikku seost asjaolu, et sõiduki osas oli tehtud chiptuning. Eksperthinnang viitas sellele, et kostja ei ole ilmselgelt käitunud piisava hoolsusega ja on hoolimata hageja poolt otseselt osundatud äärmiselt ohtlikust veakoodist (mootoril on kiirendades vahest turbolaade ülerõhu veakood) teostanud proovisõitu viisil, mis põhjustas mootori purunemise. Eksperthinnanguga on tõendatud, et kostja asus oma tegevuse jälgi varjama, st mootori veakoodid on vahetult peale mootori purunemist kustutatud, mis seavad kahtluse alla kõik kostja selgitused nii mootori purunemisele eelnenud sündmuste osas, kui ka tema hilisemad väited. Eksperthinnangus peeti mootori purunemise põhjusena võimalikuks mootoripöörete turvalise piiri ületamist, mis võisid tekkida nt käiguvahetuse vea tõttu või mingi käiguosa mehaanilise rikke tõttu. Liigkõrged mootoripöörded ei saanud tekkida tarkvara muutmise tagajärjel, kuna muudetud tarkvaras ei ole tehasest seatud pöörete piirajat tõstetud, vaid seda alandatud. Kostja teostas proovisõidu veendumata selle ohutuses.
4.Kohtu poolt määratud ekspertiisi kohaselt tekkis sõidukiga teostatud proovisõidul avariirežiimil töötava käigukasti rikke tõttu ohtlikult madalama käigu sisselülitamine, mis põhjustas väntvõlli pöörlemissageduse ja väntmehhanismile mõjuva inertskoormuse järsu kasvu. Hageja märgib, et kostja oli käigukasti probleemist teadlik, kuid ta jättis sellest hagejat teavitama, ning läks proovisõidule. Kostja teostas proovisõidu veendumata selle ohutuses. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Sõiduk ei olnud algses tehaseseades, vaid seda on olulisel määral ümber ehitatud. Kostja on margiesindus üksnes algses tehaseseades olevate autode osas. VKM Motors OÜ 04.02.2015 ekspertiisiakti kohaselt on sõiduk ümberehituste tulemusena muutunud ebaturvalisemaks. Kohtu poolt määratud ekspertiisi kohaselt ei vasta sõiduk kehtivatele tehnonõuetele. Väär on väide, et kostja on peale 30.01.2015 sõidukiga juhtunut tahtlikult veakoode kustutanud. 30.01.2015 intsident ei saanud toimuda selliste põhjuste tulemusena, mille eest vastutab kostja (nn valed sõiduvõtted). Sõiduki käigukast töötas automaatrežiimil ning seega otsuse käigu vahetuse kohta tegi automaatika. Juht ei saa tekitada käigukasti automaatrežiimi viga. Sõiduki kiirus vea tekkimisel oli lubatud normide piires. Hageja poolt esitatud veakirjelduse (kütuse lõhna ja turbo probleem) kontrollimine eeldabki proovisõidu tegemist. Hageja oli andnud proovisõiduks nõusoleku. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena on kindlaks tehtud, et mootori rikke põhjuseks on varasem ebakvaliteetne remont.
6.Hageja on teinud takistusi intsidendi tegelike põhjuste täielikuks, objektiivseks ja asjatundlikuks väljaselgitamiseks. Seega on hageja kasutuseeliste kaotamisest tulenev hüvitusnõue alusetu. Kostja kohustamine viimaks sõiduk endisesse seisukorda, kui endine seisukord võib olla õigusvastane ja potentsiaalselt ohtlik, ei saa olla aktsepteeritav. Lisaks pole kostja keeldunud lepingu täitmisest, kuid poolte lepingu sisu ei olnud mootori remont või selle mingisse kindlasse seisukorda viimine.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 20.05.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
8.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja on sõiduki vastutav kasutaja; pooled sõlmisid 30.01.2015 töövõtulepingu rehvirõhuandurite vahetamiseks ja bensiinilõhna salongi tungimise ning turbo veakoodi kuvamise põhjuste väljaselgitamiseks; kostja läks vaidlusaluse sõidukiga proovisõidule ning sellel ajal toimus mootori purunemine; sõidukit ei ole hagejale üle antud, kuid seda hageja soovil, st kostja ei ole keeldunud sõiduki üleandmisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus lepingut ning kes vastutab sõiduki mootori purunemise eest. Lepingust nähtub, et hageja volitas kostja töötajaid tegema sõidukiga vajadusel testsõitu (sh ka liikluses). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osutas teenust vajaliku hoolsusega, mis võinuks tagajärjed (mootori purunemise) ära hoida.
9.Maakohus selgitas, et VÕS § 646, mis reguleerib tellija lepingu täitmise nõuet, on erisäte VÕS § 108 suhtes. Kuna VÕS § 646 sätestab töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise puhuks lepingu täitmise nõude ammendava regulatsiooni, ei kuulu VÕS § 108 kohaldamisele, v.a VÕS § 108 lg-d 7 ja 8. Käesolevas asjas ei olnud töö hageja poolt vastu võetud, mistõttu tuleb hinnata ka VÕS § 640 lg 2 kohaldamist. Maakohtu arvates ei olnud praegusel juhul tegemist sõiduki mootori juhusliku kahjustumisega, kuna vastav sündmus toimus kostja tegevuse (proovisõidu) ajal.
10.Asjas on esitatud tõenditena VKM Motors OÜ 04.02.2015 ekspertiisiakt (vt I kd, tl 28-30) ja Esracing OÜ 30.04.2015 hinnang nr 01/15 (vt I kd, tl 31-37). Lisaks on kohus asjas läbi viinud autotehnilise ekspertiisi ning ekspertkomisjon on esitanud kohtule 30.06.2017 arvamuse sõiduauto kahjujuhtumi asjaolude kohta (vt III kd, tl 43-52) ja andnud täiendavaid selgitusi 08.01.2019 toimunud kohtuistungil (vt IV kd, tl 47-51). Maakohtu hinnangul tõendas ekspertkomisjoni arvamus kõige täpsemalt vaidlusaluse sõiduki kahjujuhtumi asjaolusid. Nimetatud arvamusega on tuvastatud, et juhtumile eelnevalt on toimunud 3. silindri kepsu deformatsioon (lühemaks kõverdumine) ning tõenäoliselt on seda põhjustanud hüdrolöök silindrisse sattunud vedeliku (kütus, õli, jahutusvedelik või vesi) tõttu. 3. silindri kepsulaagri liuad olid kepsu deformatsiooni tekkejärgselt asendatud remondi käigus ning mootori ekspluatasiooni jätkati deformeerunud kepsuga. Sõidukiga teostatud proovisõidu käigus tekkis avariirežiimil töötava käigukasti rikke tõttu ohtlikult madalama käigu sisselülitumine, mis põhjustas väntvõlli pöörlemissageduse (ja väntmehhanismile mõjuva inertskoormuse) järsu kasvu. Deformatsiooni tõttu nõrgestunud
3.silindri keps purunes kõrgenenud inertskoormuse tingimustes ning põhjustas kirjeldatud väntmehhanismi avariiliste vigastuste teket.
11.VKM Motors OÜ ekspertiisiaktis on analüüsitud ainult sõiduki mootori juhtaju seadet, millest saab järeldada üksnes asjaolu, et sõiduk oli nn tuunitud. Samas selle üle pooltel vaidlus puudub. Ka ekspertkomisjon analüüsis ekspertiisi käigus Esracing OÜ hinnangus ja VKM Motors OÜ ekspertiisi aktis teostatud juhtarvuti tarkvara analüüse ning esitatud väiteid ning leidis, et väljalülitatud olid järgmised mootori tööd analüüsivad parameetrid: DTC P1233, DTC P1234, DTC P1235, DTC P1238 ja DTC P1241. Need kõik parameetrid on otseselt seotud mootori võimsustarne hindamisega ning omavad otsest seost sõiduki mootorile projekteeritud tugevusvarule ja tööeale. Samuti oli suures mahus muudetud
turboülelaade rõhu parameetreid, süüteajastust, mootorisse tarnitavat kütuse kogust ning nukkvõllide ajastust. Kõigi nende parameetrite koostoimel oli sõiduki mootori poolt arendatav võimsus kõrgem kui seda tehase seades sõidukil ning seeläbi oli vähendatud ka mootori tugevusvaru. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki nn tuunimine võis põhjustada mootori purunemise. Ekspertkomisjoni hinnanguga on tuvastatud, et sõiduki mootori mitteautoriseeritud modifitseerimine (sh nii elektrooniline kui ka mootoriga külgnevate detailide modifitseerimine) ei ole põhjustanud mootori 1., 2., ja 4. silindri väntmehhanismi komponentide nähtavaid vastupidavuse probleeme või tehnoseisundi märgatavat halvenemist ning otsene põhjuslik seos muudetud juhtarvuti parameetrite ja kahjujuhtumi vahel puudus. Lõpliku kahjustumise käigus purunes varasemalt kahjustunud 3. silindri keps, mille järel arenes ulatuslik purunemine. Teiste silindrite väntmehhanism oli töökorras. Esracing OÜ hinnangus on esitatud teoreetilised oletused mootori purunemise asjaolude kohta, kuna mootorit ei defekteeritud. Samas ka Esracing OÜ hinnang tõendab sama, et mootori purunemise põhjustas 3. silindri kepsu ja/või selle poltide purunemine, kuid põhjused on erinevad ning ümber lükatud ekspertkomisjoni arvamusega.
12.Maakohus leidis, et tsiviilasja asjaoludel võiks kostja kohustuse rikkumist ja vastutust jaatada juhul, kui kostja oleks mõistlikult võttes pidanud märkama 3. silindri kepsu deformatsiooni sõiduki kontrollimise käigus, kuid jättis sellest hageja informeerimata. Nimelt on ekspertkomisjoni arvamusega tuvastatud, et sõiduki mootori lõpliku kahjustumiseni viis 3. silindri kepsu purunemine. Kõnesolevast arvamusest nähtuvalt on 3. silindri väntmehhanism pikema perioodi vältel töötanud ülekoormuse tõttu kõverdunud/lühenenud kepsuga, mida ei ole asendatud. Ekspertkomisjoni arvamuse kohaselt oli lõpliku kahjustumise eelduseks ühekordse ülekoormuse rakendumine, tõenäoliselt kõrgete või ülepöörete näol, kuid töökorras mootorile ei oleks eelkirjeldatud töörežiim kahjustumist põhjustanud, mida tõestab ka 1., 2. ja 4. silindri väntmehhanismide töökorda jäämine. Veel nähtub arvamusest, et diagnostikaseadmega varustatud juht ei saanud oma töövahendite abil sõiduki mootorimehaanilisi parameetreid (nt 3. silindri kepsu tehnoseisundit) kontrollida ning nende riknemist ennetada. Kuigi otsene põhjuslik seos muudetud juhtarvuti parameetrite ja kahjujuhtumi vahel puudus, leidis ekspertkomisjon seda, et sõiduki turboülelaadimise juhtimist oli modifitseeritud, see ei olnud tootjatehase spetsifikatsioonile vastav ning sõiduki nn väljalülitatud veateate funktsioonid oleksid süüdanud sõiduki näidikuteplokis veateate/märgulambi. Ekspertkomisjon jõudis järeldusele, et antud juhtumi korral oli tegemist kolmanda silindri varasema ebakvaliteetse remondi tõttu tekkinud purunemisega ning mootori varasem remont on otseses põhjuslikus seoses mootori purunemisega. Vaidlus puudub, et varasemat remonti ei tehtud kostja juures.
13.Asja materjalidest on tuvastatav, et kostja jõudis ära vahetada rehvirõhuandurid (vt IV kd, tl 40-51). Selle üle puudub pooltel ka vaidlus. Veel on asjas leidnud tuvastamist, et rehvirõhu anduritega seonduvalt ei vaja Mitsubishi EVO testsõitu, selle saab ära õpetada diagnoosiarvutiga või kui see ei õnnestu, siis on võimalik seda teha rehvirõhu ümberseadistamisega. Tunnistaja PP ütlustega on tõendatud, et rehvirõhuandureid õpetada ei õnnestunud, kuna need ei olnud originaalid. Vaidlus puudub, et 3 rehvirõhuandurit olid muretsetud hageja poolt (vt ka I kd, tl 80). Tunnistaja PP ütluste kohaselt võeti järgmisena käsile mootorivead, kontrolliti ära turbo, loeti välja veakoodid mootori juhtplokist ja teistest plokkidest. Üks veakood oli käigukastis, mootoris veakoodi ei esinenud. Veakoode, mis loeti välja, analüüsiti ja tunnistaja otsustas minna tegema proovisõitu, et kontrollida hageja pretensiooni ja näha mismoodi see avaldub, kuid veakoodi taastada ei õnnestunud. Proovisõidul kasutas tunnistaja automaatrežiimi, iseseisvalt käike ei vahetanud. Bensiinilõhna olemasolu kontrollis tunnistaja samuti. Tunnistaja vaatas visuaalselt auto üle
ja lekkimist kuskil ei esinenud. Ta vaatas üle auto kütusetorustiku, leket ei esinenud, paagis ei olnud vaakumit ning auto mootor käis. Proovisõidu käigus lasi tunnistaja akna alla ja lõhna ei olnud.
14.Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused kooskõlas ka asjas esitatud ja kogutud tõenditega. Poolte vahel sõlmiti leping 30.01.2015 kell 12.21 (vt I kd, 22). Sisemine töökäsk anti kell 12.40 (vt III kd, tl 72). Kostja Tartu esinduse 30.01.2015 kirjast (kell 13.19) kostja Mitsubishi tehnilisele juhatajale CC-le nähtub, et kostja on küsinud viimaselt juhendit veakoodile P1833, et mida veel kontrollida (vt III kd, tl 71-73 pöördel). CC saatis 30.01.2015 kell 13.39 vastuseks juhendid (vt III kd, tl 75-81). Eelnimetatud tõendid tõendavad, et kostja (töötaja) kontrollis põhjalikult kõik üle enne, kui läks autoga proovisõidule ning proovisõidu teostamine oli põhjendatud, et objektiivselt veenduda, kas sõidu ajal tõepoolest mootori märgutuli põlema või vilkuma hakkab ning kas selle tulemusena mootori juhtelektroonikasse veakood tekib. Kuigi tunnistaja PP ei tuvastanud bensiinilõhna autos, selgitas 08.01.2019 toimunud kohtuistungil ekspert TT, et autol puudusid tagumised pagasiruumi polstrid ja seetõttu võis (mingis mootori töörežiimis) summutitorudest paiskuv rikka kütusesegu lõhn tungida sealtkaudu ka ventilatsiooni kaudu salongi. Ekspert HR arvates ei saa sellist visuaalset kütuse väljapaiskumist esineda, kui kork ja klapisüsteem on korras. Nii tunnistaja kui ka eksperdid kinnitasid, et sellist turbo veakoodi nemad ei näinud, samuti puudusid mootori veakoodid. Hageja väidetud turbo veakood ei ole ka asjas esitatud tõenditest tuvastatav. Eksperdid täpsustasid 08.01.2019 istungil, et esinesid rehvirõhuandurite veakoodid, mis ühtib ka tunnistaja ütlustega. Veel leidsid eksperdid, et mootori sisedetailide tehnoseisund (sh kepsu selline deformatsioon) ei olnud ilma osandamiseta tuvastatav ning mootori koormamisel avalduvate rikete diagnoosimine ilma veakoodide olemasoluta eeldab proovisõitu või katseid veojõustendis, mis on sportautode häälestamiseks mõeldud abivahend, tänavasõiduautode puhul neid ei kasutata. Ekspertide arvates oli hageja kirjeldatud vea tuvastamiseks proovisõit adekvaatne katsetusviis ja põhjendatud. Ekspertkomisjon leidis, et veakoodid on kustutatud proovisõidu eelselt ning peale viimast kustutamist ei ilmunud enam mootori veakoode. Samuti leidis ekspertkomisjon istungil, et juhul, kui nii mootori kui ka käigukasti juhtsüsteem ja täiturseadmed oleksid originaalseades ja tehniliselt korras, siis ei oleks tekkinud käigukasti lülitumist avariirežiimile ja sellega kaasnenud madalama käigu sisselülitamist.
15.Maakohus jõudis seisukohale, et asjas ei ole tuvastamist leidnud, et 3. silindri kepsu deformatsioon oleks leitav tavapärase kontrollimise käigus ilma auto mootori osandamiseta. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks käitunud kuidagi hooletult. Seega kostja ei pidanud 3. silindri kepsu deformatsiooni märkama ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Kohus märkis, et varasemalt vaidlusaluse sõidukiga kostja juures teeninduses käimisel puudub seos toimunud juhtumiga (vt II kd, tl 55-63). Ka eksperdid kinnitasid 08.01.2019 toimunud kohtuistungil, et eelnevatel külastustel puudub seos juhtunud intsidendiga.
16.Kuna kohus leidis, et kostja ei ole töövõtjana oma kohustusi rikkunud, siis ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda otsuses muid nõude rahuldamiseks tuvastamist vajavaid asjaolusid. Seega ei olnud hagejal õiguslikult põhjendatud nõuda kostjalt ka kasutuseeliste kaotamisest tulenevat hüvitist ega dokumentaalse tõendi saamise kulude ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Seoses Esracing OÜ hinnangu tellimise kuludega (480 eurot) märkis kohus, et tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 ja § 143 p-st 2 on tegu dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamise nõudega, mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel. Sellist kulutuste hüvitamise nõuet ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt panna maksma
hagimenetluses (vt nt Riigikohtu 08.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p-d 39 ja 40).
17.Hageja lepingu täitmise nõudega seonduvalt märkis kohus veel, et eksperdid on 08.01.2019 toimunud kohtuistungil selgitanud, et auto juhtaju on häälestatud selliselt, et selle tööle saamine on keeruline ning samas seisus autot oleks võimatu ka tagastada. Nii Maanteeameti vastusest (vt II kd, tl 53-54) kui ka ekspertkomisjoni arvamusest (vt III kd, tl 43-52) nähtuvalt ei vastanud sõiduk juba enne vaidlusalust juhtumit Eesti Vabariigi kehtivatele tehnonõuetele, kuna oli lubamatult modifitseeritud ja seda mitte ainult visuaalselt, vaid ka juhtaju tarkvara. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.18.06.2019 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja rahuldada hagi. Hageja märkis, et juhul, kui ringkonnakohus leiab, et Esracing OÜ hinnangu tellimise kulu 480 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulu, siis tuleb seda käsitleda kui menetluskulu hüvitamise nõuet.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei eristanud maakohus seda, et sõiduki mootor purunes proovisõidu käigus, mida ei tehtud kokkulepitud töö tegemiseks, vaid mida tehti täiesti uue probleemi menetlemise raames. Mootori purunemise põhjustas kostja töötaja omavoliline proovisõit. Kostja asus tegelema käigukasti veaga ilma, et ta oleks avastatud veast hagejat informeerinud või hagejalt saanud vastavasisulise tööülesande. Maakohus jättis vastava asjaolu oma lahendis sisuliselt arvestamata, leides üksnes, et kostja kohustuse rikkumist ja vastutust saaks jaatada vaid juhul, kui kostja oleks pidanud märkama 3. silindri kepsu deformatsiooni sõiduki kontrollimise käigus ja ei oleks siis hagejat informeerinud. Maakohtu arusaam on ebaõige ja kohtulahendist ei selgu, miks maakohus eitab kostja vastutust tulenevalt sellest, et kostja ei informeerinud hagejat uuest olulisest puudusest, mida diagnostikaseadmega juhtajust leiti ja mille järgselt otsustas kostja töötaja minna volitamata proovisõidule. Sõiduk purunes proovisõidu käigus, mis ei olnud vajalik lepingujärgsete tööde teostamiseks. Nõrgestunud 3. silindri keps ei purunenud juhuslikult, vaid selle põhjuseks oli avariirežiimil töötava käigukasti rike. Avariirežiimil töötava käigukasti rike oli seega põhjus ja 3. silindri kepsu purunemine tagajärg. Alternatiivselt vastutab kostja VÕS § 640 lg 2 alusel.
20.Hageja esimene nõue oli lepingu täitmine, kuid maakohus pole vastavas osas nõude rahuldamata jätmist isegi mitte põhjendanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et rehvirõhuandurite vahetamise osas on leping täitmata. Tunnistaja PP ütlustest järeldub, et rehvirõhuandureid ei ole autoga ühildatud. Hageja nõue rehvirõhuandurite vahetamiseks tulnuks rahuldada ning vähemalt selles osas on põhjendatud ka hageja menetluskulud. Poolte vahel kehtiv leping on täitmata ka turbo veakoodi ja bensiinihaisu põhjuste tuvastamise osas. Hageja kuulis esmakordselt PP ütlustest maakohtu istungil, et mootoril tema arvates veakoodi ei esinenud ning ta ei tuvastanud ka bensiinilõhna. Kostja ei ole seda varem hagejale avaldanud. Kostja ei ole esitanud hagejale raportit tehtud töö ja tuvastatud asjaolude osas. Samuti on maakohus jätnud ebaõigesti rahuldamata kasutuseelise nõude. Lisaks on maakohus leidnud ebaõigesti, et Esracing OÜ eksperthinnangu kulu 480 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulutuse hüvitamise nõue. Hageja pöördus hinnangu saamiseks Esracing OÜ poole enne kohtusse pöördumist ning seega pole tegemist kohtumenetluse ajal tekkinud kuluga.
Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 480 euro saamiseks asjatundja arvamuse koostamise kulu hüvitamiseks. Nimetatud nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
23.Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid töövõtulepingu rehvirõhuandurite vahetamiseks ja bensiinilõhna salongi tungimise ning turbo veakoodi kuvamise põhjuste väljaselgitamiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja töötaja läks 30.01.2015 vaidlusaluse sõidukiga proovisõidule ning sellel ajal toimus mootori purunemine. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostja rikkus töövõtulepingut seonduvalt mootori purunemisega.
24.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult lähtunud mootori purunemise põhjuste väljaselgitamisel 30.06.2017 ekspertkomisjoni arvamusest. Selle kohaselt oli mootori lõpliku kahjustumise peamiseks põhjuseks 3. silindri deformeerunud (lühenenud) kepsu koostu avariiline purunemine mootori töötamisel kõrgetel väntvõlli pööretel (III kd tl 48). Sõidukiga teostatud proovisõidu käigus tekkis avariirežiimil töötava käigukasti rikke tõttu ohtlikult madalama käigu sisselülitumine, mis põhjustas väntvõlli pöörlemissageduse (ja väntmehhanismile mõjuva inertskoormuse) järsu kasvu. Deformatsiooni tõttu nõrgestunud
3.silindri keps purunes kõrgenenud inertskoormuse tingimustes ning põhjustas kirjeldatud väntmehhanismi avariiliste vigastuste tekke (III kd tl 44). 3. silindri väntmehhanism on pikema perioodi vältel töötatud ülekoormuse tõttu kõverdunud/lühenenud kepsuga, mida ei ole asendatud. Lõpliku kahjustumise eelduseks oli ühekordse ülekoormuse rakendumine, tõenäoliselt kõrgete või ülepöörete näol. Töökorras mootorile ei oleks eelkirjeldatud töörežiim kahjustumist põhjustanud, mida tõestab ka 1., 2. ja 4. silindri väntmehhanismide töökorda jäämine (III kd tl 47). Kahjustumise eelduseks oli kolmanda silindri varasem mittekvaliteetne remont, mille käigus vahetati 3. silindri kepsu koostu liugelaagrid, kuid ei asendatud deformeerunud kepsu (III kd tl 48). Ekspertkomisjoni 30.06.2017 arvamuse kohaselt ei saanud diagnostikaseadmetega varustatud juht oma töövahendite abil sõiduki mootori mehhaanilisi parameetreid (nt 3. silindri kepsu tehnoseisundit) kontrollida ning nende riknemist ennetada (III kd tl 47). Ekspert HR 08.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud kepsu selline deformatsioon tuvastatav ilma mootori osandamiseta. Hageja poolt ekspertkomisjonile 13.06.2017 esitatud selgituste kohaselt on auto läinud ka varem avariirežiimi, mille tagajärjel kadusid osad käigud ära (III kd tl 38).
25.Hageja leiab, et kostja töötaja läks lubamatult proovisõidule, kuna käigukasti vea väljaselgitamiseks ei ole pooled lepingut sõlminud. Tunnistaja PP (kostja töötaja) 08.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta tegema proovisõitu, et kontrollida kliendi pretensiooni ja näha mismoodi see avaldub. Ta kontrollis kliendi kaebust, milleks oli turbo ülelaaderõhk. Samuti kontrollis ta bensiinilõhna olemasolu. Tunnistaja PP on andnud samuti ütlusi, et ta oli välja lugenud neljanda käiguklahvi lülituse veakoodi. Proovisõidul oleks saanud tuvastada, kas käigukasti veakood tuleb tagasi või mitte, siis oleks ta saanud klienti informeerida ka käigukasti probleemist. Käigukasti lülitusprobleeme
ta ei kontrollinud. Eeltoodust järeldub kolleegiumi hinnangul, et kostja töötaja tegi proovisõidu eelkõige turbo ülerõhu ja bensiinilõhna kontrollimiseks, s.o lepingulise kohustuse täitmiseks. Tunnistaja kavatses ka kontrollida, kas käigukasti veakood tuleb tagasi, kuid ütlustest nähtuvalt ei olnud see proovisõidu põhieesmärk, mis järeldub ka sellest, et käigukasti lülitusprobleeme tunnistaja ei kontrollinud. Lisaks oli hageja andnud lepingus kostjale nõusoleku testsõidu tegemiseks (sh ka liikluses) (I kd tl 22-23). Ekspert TT 08.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on mootori koormamisel avalduvate rikete diagnoosimiseks proovisõit adekvaatne katsetusviis. Ekspertkomisjoni 30.06.2017 arvamuses on selgitatud, et sõidukijuhil puudub, antud käigukasti tüüpi arvestades, võimalus ohtlikult kõrgete väntvõlli pöördeid tekitava sõidukiirusele mittesobiva madala käigu sisselülitamiseks (III kd tl 48). Eksperdid on 08.01.2019 kohtuistungil andnud ütlusi, et juhul, kui mootori ja käigukasti juhtsüsteem ning täiturseadmed oleksid originaalseades ja tehniliselt korras, siis ei oleks tekkinud käigukasti lülitumist avariirežiimile ja sellega kaasnenud madalama käigu sisselülitumist. Ekspert HR 08.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on käiguvahetuse häirete tuvastamiseks oluline sõidukiga sõidukatseid teha, käiguvahetusprobleemide puhul on proovisõit vajalik. Kuigi tunnistaja PP ütluste kohaselt ta käigukasti lülitusprobleeme ei kontrollinud, järeldub ekspert HR ütlustest, et sellise käigukasti veakoodi puhul on proovisõit lubatud. Ülaltoodule tuginedes asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja ei rikkunud töövõtulepingut, kui kostja töötaja läks sõidukiga proovisõidule.
26.Arvestades, et mootori lõpliku kahjustumise peamiseks põhjuseks oli 3. silindri deformeerunud (lühenenud) kepsu koostu avariiline purunemine mootori töötamisel kõrgetel väntvõlli pööretel; kahjustumise eelduseks oli kolmanda silindri varasem mittekvaliteetne remont, mille käigus ei asendatud deformeerunud kepsu; kepsu selline deformatsioon ei olnud kostja poolt tuvastatav ning kostja ei rikkunud töövõtulepingut, kui kostja töötaja läks sõidukiga proovisõidule, siis asub ringkonnakohus seisukohale, et mootor purunes tellijast tuleneval põhjusel. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja mootori purunemise eest (VÕS § 641 lg 3) ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt sõiduki tehniliselt samaväärsesse olukorda viimist.
27.Hageja on tuginenud ka VÕS § 640 lõikele 2, mis sätestab, et töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Erialakirjanduses on selgitatud, et töövõtulepingu objekti hävimine või kahjustumine on juhuslik siis, kui see on toimunud kummastki lepingupoolest sõltumatu asjaolu tagajärjel (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009, lk 58). Käesoleval juhul toimus mootori purunemine proovisõidu käigus mootori kõrgete väntvõlli pöörete tõttu, mille eelduseks oli kolmanda silindri varasem mittekvaliteetne remont. Seega ei saa mootori kahjustumist pidada juhuslikuks, s.o poolest sõltumatult toimunuks. Kolleegium asus eelnevalt seisukohale, et mootor purunes tellijast tuleneval põhjusel. Seetõttu ei kuulu VÕS § 640 lg 2 käesoleval juhul kohaldamisele.
28.Hageja on nõudnud töövõtulepingu täitmist rehvirõhuandurite vahetamise osas. Tunnistaja PP ütlustest nähtuvalt rehvirõhuandurite seadistamine ei õnnestunud. Vaidlust ei ole selles, et rehvirõhuandurite vahetamise töid ei lõpetatud. Kolleegium märgib, et kohtumenetluse eelselt oli hageja kostjale 13.08.2015 teatanud, et kostjal on keelatud sõidukiga mistahes toimingute tegemine, mis ei ole hageja poolt kooskõlastatud (I kd tl 68-71). Seega keelas hageja kohtumenetluse eelselt kostjal ka rehvirõhuandurite vahetamisega seonduvad tööd.
Kohtule esitatud 30.11.2015 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et kostja peab hagejale üle andma sõidukorras sõiduki. Hagejal ei ole huvi saada tagasi sõidukit, millel on vahetatud küll rehvirõhuandurid, kuid mille mootor on lastud kokku joosta (II kd tl 23). 27.02.2019 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et asjaolu, et hagejale tuleb üle anda töökorras sõiduk, tuleneb ka sellest, et töövõtja peab tagama töö vastavuse ettenähtud eesmärgile ja tellija vajadusele. Kostja ei saaks oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täita nii, et sõidukil on küll paigaldatud ja „õpetatud“ rehvirõhuandurid, kuid mootor oleks jätkuvalt purunenud (IV kd tl 85). Seega järeldub hageja poolt maakohtus esitatud seisukohtadest, et ta soovib rehvirõhuandurite vahetamist juhul, kui rahuldatakse ka sõiduki tehniliselt samaväärsesse olukorda viimise nõue. Hageja on selgelt väljendanud, et tal ei ole huvi tagasi saada sõidukit, mille rehvirõhuandurid on küll vahetatud, kuid mootor ei tööta. Kuna hageja nõue sõiduki tehniliselt samaväärsesse olukorda viimiseks ei ole põhjendatud, siis jättis maakohus lõppjärelduses õigesti hagi rehvirõhuandurite vahetamise osas rahuldamata. Apellatsioonimenetluses on hageja asunud seisukohale, et ta soovib rehvirõhuandurite vahetamist sõltumata sõiduki samaväärsesse tehnilisse olukorda viimise nõude rahuldamisest. Kolleegiumi hinnangul on tegemist nõude muutmisega. Kuna kostja on apellatsioonkaebusele vastu vaielnud, siis ta ei ole nõude muutmiseks luba andnud (TsMS § 376 lg 1). Kohus saab nõude muutmisega nõustuda üksnes mõjuval põhjusel, kuid ringkonnakohtu hinnangul hagejal puudub mõjuv põhjus nõude muutmiseks (TsMS § 376 lg 2). Seega ei saa hageja nõuet muuta ning puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude rehvirõhuandurite vahetamiseks.
29.Samuti on hageja nõudnud töövõtulepingu täitmist turbo veakoodi ja bensiinilõhna põhjuste tuvastamise osas. Kostja on seisukohal, et mootori purunemise tõttu ei ole võimalik neid põhjusi välja selgitada. Tunnistaja PP ütlustest nähtuvalt ei õnnestunud kostjal enne mootori purunemist turbo veakoodi ja bensiinilõhna olemasolu tuvastada. Kolleegium leiab, et kuna mootor purunes tellijast tuleneval põhjusel, siis ei vastuta kostja selle eest, et turbo veakoodi ja bensiinilõhna põhjuste väljaselgitamist ei õnnestunud lõpule viia ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist (VÕS § 641 lg 3).
30.Kuna mootor purunes tellijast tuleneval põhjusel, siis on põhjendamatu ka saamata jäänud kasutuseelise hüvitamise nõue ja kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmise nõue.
31.Maakohus leidis õigesti, et Esracing OÜ-lt asjatundja arvamuse tellimise kulu (480 eurot) hüvitamise nõude puhul on tegemist dokumentaalse tõendi kulu (TsMS § 143 p 2) hüvitamise nõudega, mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel. Sellist kulutuste hüvitamise nõuet ei saa panna maksma hagimenetluses (vt Riigikohtu 08.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p-d 38-40). Tähendust ei oma asjaolu, et hageja tellis asjatundja arvamuse enne kohtusse pöördumist. Hageja on esitanud asjatundja arvamuse kohtule eesmärgiga tõendada oma väiteid. Samas on maakohus ebaõigesti jätnud nõude rahuldamata. Kuna hageja ei saa sellist nõuet hagimenetluse esitada, siis tuleb asjatundja arvamuse koostamise kulu hüvitamise nõue summas 480 eurot jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2) ning maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada (TsMS § 425 lg 3). Menetluskulude jaotus
32.Kuigi maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ning hagi jäetakse tühistatud osas läbi vaatamata, ei anna see alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus, millega menetluskulud jäeti hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 2). Samuti ei anna apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine alust jätta ringkonnakohtu menetluskulusid
osaliselt kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 168 lg 2).
33.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.