Kohtulahend

aktiga, mille järgi hageja kohustus tegema osa töid 1. juuniks 2005 ja osa töid 15. juuniks 2005. Kostja teatas 14. juuli 2005. a kirjaga, et 13. juuli 2005. a seisuga ei ole hageja esitanud vastuvõtmiseks kõiki lepingu p-s 2.2 nimetatud töid, mistõttu kostja määras leppetrahvi 198 430 krooni 45 senti, mille ta pidas kinni hageja 30. juuni 2005. a arvest. Hageja vaidles 28. novembri 2005. a ja 6. veebruari 2006. a kirjades vastu kostja leppetrahvi nõuetele ning tasaarvestuse tegemisele ja palus tasuda arvete seni maksmata osad. Lepingu p 16.4 järgi maksab hageja kostjale leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga ületatud täisnädala eest, kuid mitte enam kui 10 nädala jooksul, kui hageja ületab täitmise tähtpäeva. Kostjal puudub õigus leppetrahvi nõuda, kuna hageja lõpetas teatrihoones lepingujärgsed põhitööd tähtaegselt. Kostja arvestas leppetrahvi aja eest, mis kulus pisipuuduste kõrvaldamisele. Lepingujärgne leppetrahv pidi tagama teatrihoone valmimise, mitte aga vaegtööde tegemise kohustuse täitmise. Seega puudus kostjal õigus ka tasaarvestuse tegemiseks. Kostja on kohustatud 31. mai 2005. a ja 30. juuni 2005. a arved tasuma täies ulatuses. Arvete tasumisega viivituses oldud aja eest on kostja kohustatud maksma viivitusintressi lepingu p 16.3 kohaselt. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 396 860 krooni 90 senti ja viivise 10. juunist 2005 kuni 13. märtsini 2006 arvete maksmisega viivitatud aja eest 103 564 krooni 80 senti ning edasi 396 krooni 80 senti iga järgneva päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja esitas 10. novembril 2006 ja 19. detsembril 2006 viivisenõude täiendava arvestuse.

Lepingu p 4.4 kohaselt peavad täitmise tähtpäevaks olema hoones lõpetatud kõik tööd, v.a lepingu ps 2.2 nimetatud vaegtööd, sh peab olema toimunud tellija personali koolitus, paigaldatud töövõtja hankesse kuuluv inventar ja sisustus, töövõtja peab olema korraldanud kasutusloa saamiseks vajalikud ülevaatused ja objektile peab olema väljastatud kasutusluba. Pärast 1. maid 2005. a tehtud muudatustega muudeti ka lepingu p 4.4 sõnastust ja kasutusloa saamise hilisemaks tähtpäevaks määrati 20. juuni 2005. Kuna muus osas jäi p 4.4 kehtima, siis on õige kostja väide, et kõik p-s 4.4 nimetatud toimingud pidid olema samuti tehtud selleks tähtpäevaks. 8. mai 2005. a seisuga ei olnud kõik loetletud tööd ja toimingud tehtud. Oluline ei ole, kas 15. mai 2005. a protokollis märgitud puudused olid tegemata tööd, muudatus- või lisatööd või pisiparandused, sest need puudused takistasid tellijal objekti eesmärgipärast kasutamist ja kostja trahvinõue on põhjendatud. Kuna 27. mai 2005. a akti lisad väljendavad endiselt puuduste olemasolu, on tõendatud, et ehitis ei olnud kasutamiseks valmis 8. mail 2005 ega ka 27. mail 2005. Kostja on selgelt väljendanud, et trahv on lepingu tähtaegse täitmata jätmise eest. Omanikujärelevalve esindaja teatas, et teater sai maja kasutama hakata alates 29. juulist 2005. Trahvi ei ole kohaldatud vaegtööde tegemiseks määratud tähtaja ületamise eest. Seega ei ole vaja hinnata, mis on tegemata tööd ja mis on vaegtööd, samuti seda, millised tööd olid tegemata, kas ja kui kiiresti kõrvaldati pisivigu, millised tööd olid tingitud ebakvaliteetsest tööst ning millised tööd olid lisatööd. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi on töövõtuleping suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Tõendatud on, et teatrihoone ei olnud tähtaegselt 8. maiks 2005. a valmis ja et hoonet ei saanud teatrina kasutada. Lepingu p 16.7 annab tellijale õiguse tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga lepingust tulenevaid ja tellija rakendatavaid leppetrahve ja tekitatud kahjusid. Kostja teatas 1. juunil 2005, et lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta nõude lepingu p 16.4 alusel kahe nädala eest selliselt, et kohe ühe nädala eest, mis tasaarvestatakse lepingu p 16.7 kohaselt, ja teise nädala eest juhul, kui töövõtja ei lõpeta vaegtöid lepingu p-s 4.6 nimetatud tähtpäevaks, 20. juuniks 2005. Selline tingimuslik trahvinõue ei ole kooskõlas seaduse ega hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgi. Tellija sai otsustada, kas või mil määral ta kasutab oma õigust leppetrahvi arvestada, kuid teisele poolele peab olema nõue selge. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. 1. juuni 2005. a avaldus teise trahvinõude kohaldamise alusena on tühine. Pealegi on kostja trahvinõude kohaldamine teise nädala eest seotud vaegtööde täitmise tähtajaga ega ole seetõttu kooskõlas lepinguga, kuna lepingu tähtpäev, millest lähtudes leppetrahvi kohaldati, oli 8. mai 2005. Järelikult on trahvinõue põhjendatud ühe nädala eest, teise nädala eest on see põhjendamatu. Trahvisumma vähendamine ei ole põhjendatud, sest lepinguhinna suhtes ei ole kohaldatud trahvisumma ülemäära suur. Hageja viivisenõude jättis maakohus rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja ei jätnud arveid tasumata põhjendamatult.

osas, millega talt mõisteti välja põhivõla katteks 198 430 krooni 45 senti ja menetluskulude katteks 9500 krooni, ja teha asjas uus otsus. Hageja menetluskulud palus kostja jätta hageja enda kanda ning mõista hagejalt välja kostja kantud menetluskulud. Kostja 1. juuni 2005. a trahvinõue oli kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Lepingule koostati 2 muudatust, millega pooled leppisid kokku, et kõigi tööde lõpetamise tähtpäev ning kasutusloa saamise viimane tähtpäev on 20. juuni 2005. Teatri peahoone võtmed andis hageja kostjale üle 8. mail 2005, sellest päevast alates oli kostjal võimalik objektiga tutvuda. Avastati umbes 200 ehituslikku puudust, mis fikseeriti poolte esindajatest moodustatud komisjoni 15. mai 2005. a protokollis. Kostja teavitas hagejat kohe ilmnenud puudustest ja lepingu rikkumistest. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise akt koostati 22. juunil 2005, kuid kasutusluba ei antud, kuna esinesid puudused, mis takistasid objekti kasutuselevõtmist. 29. juuni 2005. a ja 6. juuli 2005. a protokollid kinnitavad, et tööd, mille tegemiseks leping sõlmiti, ei olnud ka nimetatud kuupäevadeks tehtud ja et tegemist oli töödega, mille tegemata jätmine välistas lepingu objektile kasutusloa väljastamise. 1. juunil 2005 esitas kostja leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse, milles teatati tasaarvestusest ühe nädala eest ja põhistati leppetrahvi nõudeõigust kolme nädala eest. Avalduses viidati, et leppetrahv teise nädala eest rakendub juhul, kui hageja ei lõpeta vaegtöid lepingu p-s 4.6 nimetatud tähtpäevaks. See on käsitatav tasaarvestuse avaldusena ühe nädala leppetrahvi tasaarvestamiseks ja leppetrahvi nõudmise teatena VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Teise nädala leppetrahvi tasaarvestuse avalduse esitas kostja 14. juulil 2005. Maakohus on käsitlenud lepingu p 2.2 kitsendavalt kui ainult vaegtööde nimekirja sisaldavat punkti. Lepingu pdest 4.4 ja 16.4 tuleneb, et vaegtöödega hilinemise eest ei ole kostjal õigust leppetrahvi nõuda. Mõlema tasaarvestuse avalduse tegemise ajal ei olnud lõppenud aga kumbki kahest ehitustööde etapist. Teatrina sai kostja maja kasutama hakata alles 29. juulist 2005. Seetõttu oli 14. juulil 2005 esitatud leppetrahvi nõue sissenõutav ja tasaarvestuse avaldus korrektne.

kuulunud lepingu mahtu ning nende osas täitmise tähtpäeva ületamine ei ole käsitatav lepingu rikkumisena. Hageja lõpetas teatri peahoone ehitustööd 8. maiks 2005 ning andis samal kuupäeval kostjale üle teatrihoone võtmed. Lepingu p 16.4 järgi on pooled kokku leppinud leppetrahvi lepingu mittetäitmise puhuks, mitte aga täitmata jätmise puhuks. Kui kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja arve järgi maksmata osa, ei saanud ta jätta rahuldamata hageja viivisenõuet. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

nõuda leppetrahvi juhul, kui hageja lõpetab vaegtööd 20. juuniks 2005. Sellega järgis kostja TsÜS-is ja VÕS-is sätestatud hea usu põhimõtet, andes hagejale võimaluse vältida leppetrahvi. Kuna hageja oma kohustusi ei täitnud, siis realiseeris kostja oma õiguse nõuda leppetrahvi. Seega ei ole 14. juuli 2005. a leppetrahvinõue tingimuslik, vaid see on esitatud lepingurikkumise eest. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud tähelepanuta 14. juuli 2005. a leppetrahvinõude. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt teine leppetrahvi nõue ja tasaarvestuse tegemine on seotud vaegtööde tegemise tähtajaga ning seega vastuolus lepinguga. Nõude aluseks ei olnud mitte vaegtööde tähtaja ületamine, vaid asjaolu, et lepingu objekt ei olnud valmis lepingus kokkulepitud tähtajaks. Kuna kostja on õigustatult tasaarvestanud oma leppetrahvi nõude hageja nõudega, siis ei tugine viivise väljamõistmine seadusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. See säte ei reguleeri leppetrahvi, vaid tasaarvestuse avalduse tegemist. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Leppetrahvinõude vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Kolleegiumi hinnangul pole praeguses asjas tuvastatud asjaolusid, millest lähtudes saaks kostja leppetrahvinõuet tähtaja ületamise teise nädala eest lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

ületamise eest ei ole kooskõlas lepinguga: kas ainult lepingu p-s 2.2 nimetatud kohustusi või teatrihoone rekonstrueerimisest tulenevaid kohustusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.