Kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt. Kohtuistungi toimumise aeg
13. veebruar 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Mapri Ehitus (hageja) esitas 11. mail 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ LANDCAPITAL (kostja) vastu leppetrahvi nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 113 721,15 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 2. aprillist 2021 kuni 10. maini 2021 eest 2217,56 eurot ja edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisest 0,05% tasumata leppetrahvilt päevas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 5. mai 2020 dateeringuga töövõtulepingu (alltöövõtulepingu) nr 19-051-013. Lepingu järgi pidi kostja teostama xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx hoonetele fassaadi ja rõdu viimistluskihtide ehituse 26. augustiks 2020 ning hageja tasuma selle eest 166 259 eurot, koos käibemaksuga 199 510,80 eurot. Pooled leppisid lepingu eritingimuste p-s 1.15 ja üldtingimuste p-s 5.1 kohustuste täitmisega viivitamise eest kokku leppetrahvis 0,5% lepingu hinnast iga viivituses olnud päeva eest. Kostja teostas töid ajagraafikut rikkudes. Hageja osutas mahajäämusele korduvalt tähelepanu ja hoiatas juba enne tööde lõpetamise tähtaja saabumist, et tähtaja rikkumise korral on kostjal leppetrahvi tasumise kohustus. Kostja ei lõpetanud töid tähtaegselt. Tööd olid enamjaolt teostatud xx. detsembriks 2020, v.a vaegtööd. Kuna kostja rikkus lepingut, oli hageja sunnitud tellima töid teistelt töövõtjatelt ja tegema kulutusi kostja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks. Kostja on tunnistanud lepingu rikkumist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ajavahemiku 26. augustist 2020 kuni xx. detsembrini 2020 ehk 114 päeva eest. Leppetrahvi nõue lepingu täitmisega viivitatud aja eest on 113 721,15 eurot (114 päeva x ühe päeva trahv 997,55 eurot (199 510,80 x 0,5%)). Kostja vastutab lepingu rikkumise eest ning kohustuse rikkumise vabandatavust ei esine. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul, s.o xx. augustil 2020. Samuti esitas hageja esimese nõude 65. päeval pärast lepingu täitmise tähtpäeva. Tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, kuna lepingu tingimused on poolte vahel läbi räägitud, sh on lepingu lisaks nr 7 kostja hinnapakkumus. Kostjal oli hagejaga võrdne võimalus panustada lepingu teksti koostamisse ning kostja seda ka tegi. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes sõlmis lepingu oma ärihuvist lähtudes. Kuna tegemist on alltöövõtulepinguga, siis on sanktsioonid põhjendatud, kuna hageja vastutab omakorda enda sõlmitud töövõtulepingu alusel enda töövõtja ees. Kostja vastuväited hagiavaldusele on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, miks on hageja tegevus põhjustanud tema kohustuste täitmise viibimise. Kooskõlastamise jm kohustused tulenevad lepingust ning on kostjale ettenähtavad. Hageja on tasaarvestanud kostja lepingujärgse tasunõude enda kahju hüvitamise nõudega kostja vastu kattuvas osas. Hageja kahju suurus oli aktist nr 5 nähtuvalt tasaarvestuse ajal 84 445,32 eurot, mis tuleneb kostja tegemata või ebakohaselt tehtud tööst. Seega on hagejal kostja vastu jätkuvalt kahju hüvitamise nõue 43 034,47 ja leppetrahvinõue summas 113 721,15 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
4.Vastuse kohaselt on nõue tõendamata. Hageja väited tähtaegade rikkumisest on paljasõnalised ja ebaõiged. Isegi kui oleks tuvastatav tähtaegade ületamine, siis on see põhjustatud hagejast. Lepingu lisa nr 1 p 2.1.20 järgi on kostja kohustuseks kõigi kinnitusvahendite ja meetodite kooskõlastamine Mapri meeskonnaga, kuid 25. augusti 2020 seisuga olid hageja poolt kinnitusvahendid kooskõlastamata. Lepingu p 2.1.2 järgi oli Tellija poolt tööks üleantavate ehitusmaterjalide ja -toodete tarnete korraldamine ja saadetiste vastuvõtmine ehitusplatsil ning toimetamine töökohtadele (fassaadikivi ja komposiitplaat), kuid hageja poolt tarnitud materjal oli praak ja kasutuskõlbmatu. Kuna on üldteada asjaolu, et uue materjali tellimine võtab aega, siis tingis see tööde venimise. Lisaks võttis osade tööde teostamine planeeritust kauem aega, kuna hageja tellis olulises mahus lisatöid. Lisatööde puhul ei leppinud pooled eraldi kokku tööde teostamise tähtaega, mistõttu ei ole kostja poolt tähtaegade rikkumine võimalik. Samuti tuli kostjal oma töid parandada ja uuesti teha, kuna teised töövõtjad kahjustasid kostja töid. Kostja lõpetas kõik tööd 1. oktoobriks 2020. Kostja väitel on pooled suuliselt ja kirjalikult lepingut muutnud ehk leppinud kokku uued tähtajad. Leping on sõlmitud hageja antud tüüptingimustel ja seetõttu tühine. Leppetrahvi nõue on esitatud hilinenult. Kostja esitab leppetrahvi vähendamise taotluse. Leppetrahvi suurus on ebamõistlikult kõrge, kostjat ebamõistlikult kahjustav ja vastuolus senise kohtupraktikaga. Leppetrahvi nõue moodustab lepingu hinnast 68,40%. Kostja esitab menetlusliku tasaarvestuse avalduse oma töötasunõudega. Kohtumenetluseelse tasaarvestusavalduse esitamisega on hageja tunnustanud kostja tasunõuet põhitööde osas. Kostja esitab alternatiivse tasaarvestuse avalduse, paludes tasaarvestada hageja leppetrahvi nõude oma lisa- ja muudatustööde tasunõudega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, sealhulgas, kas leppetrahvi käsitlevad lepingupunktid kehtivad või on tegemist tühiste tüüptingimustega; kas leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud; kas leppetrahvi nõudmine on kooskõlas hea usu põhimõttega. Samuti selle üle, kas lepingurikkumine tulenes hagejapoolsetest minetustest. Kostja taotleb leppetrahvi vähendamist ja esitab menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hageja ei pea kostja tasaarvestusavaldust põhjendatuks ning tasaarvestab kostja tasaarvestusavalduses toodud summad oma kahjunõudega.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: - Pooled sõlmisid 5. mai 2020 dateeringuga töövõtulepingu (alltöövõtulepingu) nr 19-051-013. - Lepingu järgi kohustus kostja teostama xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx hoonetele
-
fassaadi ja rõdu viimistluskihtide ehituse 26. augustiks 2020 ning hageja tasuma selle eest 166 259 eurot (käibemaksuta). Kostja tähtajaks põhitöid ei lõpetanud. Hageja tellis lisaks põhitöödele kostjalt ka lisatöid.
Nimetatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.
8.Kohus määratleb esmalt pooltevahelise õigussuhte ja kohaldamisele kuuluvad õigusnormid (I), seejärel hindab leppetrahvi nõude eelduste esinemist (II), leppetrahvi vähendamise taotlust (III), kostja tasaarvestusavaldust ja alternatiivset tasaarvestusavaldust ning hageja esitatud kahjuga seotud väiteid (IV), teeb otsustuse nõude ja tasaarvestusavalduste kohta (V) ning viimasena jaotab menetluskulud (VI). I
9.Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, seega on nõude aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, mille järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Arvestades, et vaidluse esemeks on töövõtulepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõue, siis kohalduvad pooltevahelisele lepingule lisaks võlaõigusseaduses töövõtulepingut reguleerivatele sätetele ka need võlaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad kohustuse täitmist, kohustuse rikkumist ja leppetrahvi nõudmist.
10.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 158 lg 1 alusel, mille kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. II
11.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11): - poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); - võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); - võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); - võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal. Seega peab hageja tõendama leppetrahvi nõude eelduste esinemist.
12.Esmalt tuleb hagejal tõendada, et poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe. Leppetrahvikokkulepe sisaldub poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimustes (üldtingimuste täpsustused) p-is 1.15, mille kohaselt leppetrahv kohustuste täitmisega viivitamise korral on 0,5% lepingu hinnast päevas (I kd tl 7 pöördel) ja üldtingimuste p-s 5.1, mille kohaselt „kui Töövõtja ei ole kinni pidanud Töö üleandmise lõpptähtajast, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Leppetrahvi 0,5 %
(null koma viis protsenti) Lepingu Hinnast iga viivituses olnud päeva eest“ (I kd tl 9 pöördel). Lepingu punktis 5.4 on sätestatud, et „Juhul kui Töövõtja tegu või tegevusetus seab ohtu Lepingu eesmärgi saavutamise, samuti juhul, kui Töövõtja muul viisil rikub Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist iga rikkumisjuhtumi kohta Lepingus sätestatud määras ja lisaks kogu kahju hüvitamist“ (I kd tl 9 pöördel-10). Töövõtulepingu p 5.6 järgi „Tellijal on õigus esitada Töövõtjale teade leppetrahvi nõude esitamise kohta xx (ühesaja kaheksakümne) päeva jooksul arvates päevast, mil Tellija sai teada leppetrahvi nõude tekkimisest. Leppetrahvi arvestatakse Lepingu Hinnast, mis on toodud koos käibemaksuga“ (I kd tl 10).
13.Lepingu maksumus on 199 510,80 eurot (koos käibemaksuga) ja leppetrahvi suurus 0,5% lepingu hinnast on 997,55 eurot päevas.
14.Kostja väitel on leppetrahvi puudutavad lepingupunktid 5.1, 5.4, 5.6 ja 1.15 tüüptingimused ja seetõttu tühised. Kostja leiab, et lepingutingimused kahjustavad põhjendamatult kostja huve, lepingust tulenev õiguste ja kohustuste vahekord ei ole tasakaalus, kaldub kõrvale VÕS § 161 lg-s 2 sätestatust, piirab kostja õigusi liialt ja on ebaproportsionaalne.
15.Kuna hageja nõuab lepingu alusel leppetrahvi ning kostja tasaarvestab lepingust tulenevat tasunõuet, siis puudub poolte vahel vaidlus lepingu kui terviku kehtivuse üle.
16.Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (VÕS § 42 lg 1). Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab tulenevalt VÕS § 35 lg-test 1 ja 2 esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (vt Riigikohtu 8. mai 2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-45-07, p 11).
17.Kohus märgib, et leppetrahvi kokkulepe ei ole iseenesest kahjustav tüüptingimus, vaid oma olemuselt lepinguline õiguskaitsevahend, mis survestab kohustatud poolt lepingut täitma (nn survefunktsioon) ning hõlbustab rikkumise korral kahju hüvitamise nõude esitamist (kahjuhüvituslik funktsioon). Vaidluse korral on kohtul alati võimalus oluliste asjaoludega arvestada ning vajadusel poole taotluse ja VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendada. Käesoleval juhul on kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks ka esitanud.
18.Poolte käitumine lepingu sõlmimise eel ei ole iseloomulik tüüptingimustel sõlmitavatele lepingutele. Kostjal oli võimalus panustada lepingu teksti koostamisse ja tingimuste osas kokkuleppe saavutamisesse. Kostja kujundas lepingutingimusi
maksetähtaja osas, millega hageja nõustus. O.B saatis Z.G-le 20. mail 2020 kell 15.20 lepinguprojekti ja palus sellega tutvuda ja sobivusel allkirjastada (II kd tl 117). Z.G tutvus lepinguga kuue päeva jooksul ja tagastas selle allkirjastatud kujul 26. mail 2020 kell 11.15 (II kd tl 1xx). Z.G tegi seejärel ettepaneku lepingu punkti 1.5 muutmiseks, et maksetähtaeg oleks 14 päeva (II kd tl 119), misjärel hageja projektijuht O.B nõustus ettepanekuga (II kd tl 120). Kirjavahetusest selgub, et hageja ja kostja pidasid enne lepingu sõlmimist läbirääkimisi ja kostja oli võimeline mõjutama tingimuste sisu, sest ta tegi ettepaneku muuta lepingu punkti 1.5 ja hageja nõustus selle ettepanekuga.
19.Kuigi kostja tunnistaja Z.G väitis istungil, et läbiräägitavad olid vaid mõned lepingu punktid ja hageja olevat ülejäänud osas läbirääkimistest keeldunud (II kd tl xx), on see vastuolus hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega. O.B poolt Z.G-le koos lepinguga saadetud 20. mail 2020 e-kirjast nähtub, et muuta ei saanud ainult rõduraamide paigalduse vahetähtaegu (II kd tl 117). Muid piiranguid kostjale läbirääkimistel ei seatud ja Z.G saatis ise kuus päeva hiljem hagejale allkirjastatud dokumendi tagasi (II kd tl 1xx). Päev hiljem teatas Z.G, et soovib siiski muuta lepingu punkti 1.5 ja märkida maksetähtajaks 14 päeva (II kd tl 119), millega hageja nõustuski tingimusel, et lepitakse kokku ka nurgakivide valmistamises selliselt, nagu see „Töö kirjelduse“ p 2.1.14 kohaselt kokku lepitigi (II kd tl 120).
20.Töövõtulepingu üldtingimuste p 1.4 kohaselt „Lepingu sõlmimisega kinnitab Töövõtja, et ta on kätte saanud Töö teostamiseks vajaliku tööfrondi või selle osa vastavalt Töö iseloomule, ja et ta on piisavalt tutvunud kogu töö tegemiseks kasutatava ala ja Ehitisega (Lepingus läbivalt nimetatud: Ehitusobjekt) olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga, talle on esitatud ja on kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas vajalikuks tutvuda seoses Ehitusobjekti, selle tegeliku olukorra, Lepingu ja projektdokumentatsiooniga ning ta kinnitab, et nimetatud andmed ja dokumendid on piisavad Töö nõuetekohaseks teostamiseks ja hindamaks Lepingu täitmisega seotud riske ning ta on võimeline tegema Töö vastavuses Lepinguga ja kandma Lepingu täitmisega seotud riske.“ (I kd tl 8). Kohus nõustub hagejaga, et lepingupunkti sõnastusest tuleneb, et kostja oli enne lepingu allkirjastamist teadlik selle tingimustest ja lepingu täitmist mõjutada võivatest asjaoludest ning kokkulepitud vastutuse määrast lepingu tingimuste rikkumise puhuks.
21.Nii tööde valmimise tähtaeg ja leppetrahvi määr sisalduvad lepingu eritingimustes vastavalt punktis 1.7, kus on märgitud tähtaeg tööde valmimiseks 26. august 2020, ja punktis 1.15, mis sätestab viivitamise korral leppetrahvi määra 0,5% lepingu maksumusest. Tegemist on hageja nõude aluseks olevate poolte kokkulepet sisaldavate ja seega eelnevalt läbiräägitud lepingupunktidega.
22.Pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses, tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kostjal puudus kohustus sõlmida hagejaga töövõtuleping või sõlmida see üksnes hageja pakutud tingimustel. Pooled on koostööd teinud alates 20xx. aastast ehk tegemist on pikaajalise koostööga. Tõsiasi, et pooled olid varasemalt sarnase sisuga lepinguid sõlminud, kinnitab hageja väidet, et tegemist on pooltevahelise tavaga, mistõttu ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et kostjale suruti peale lepingu sõlmimist hageja tingimustel. Eeltoodust tulenevalt ei saa järeldada, et kostja ei oleks olnud võimeline mõjutama soovi korral
leppetrahvi sätete sisu. Poolte vahel sõlmitud leping vastas poolte ühisele tahtele VÕS § 29 lg 1 mõttes. Kostja sõlmis lepingu kogenud ettevõtjana oma ärihuvist lähtuvalt. Asjaolu, et lepingu põhjana on kasutatud varasemalt sama või teise alltöövõtjaga sõlmitud lepingut, ei muuda lepingut veel tüüptingimustega sõlmitud lepinguks.
23.Kostja leiab, et leppetrahv on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu kostja huve põhjendamatult kahjustav. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 järgi ei ole õigust lubatud teostada seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et hea usu põhimõtte vastaseks ei saa lugeda hageja poolt temale kuuluva leppetrahvi nõudmise õiguse kasutamist.
24.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et leppetrahvikokkulepe on kehtiv.
25.Leppetrahvi nõude eelduseks on ka see, et võlgnik (kostja) on rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
26.Lepingu objektiks oli xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx fassaadi ja rõdu viimistluskihtide ehitus. Töö teostamise tähtaeg oli lepingu eritingimuste p 1.7 alusel 26. august 2020. Lepingu lisast nr 1 (Töö kirjeldus) ja lisast nr 2 (Projektdokumentatsioon), samuti töövõtulepingu üldtingimuste p-ist 6.1 tulenevad nõuded, millele vastavad tööd kostja pidi tegema.
27.Hageja on tõendanud kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumist hageja poolt kostjale saadetud e-kirjadega. Hageja projektijuht M. P. on saatnud kostja seaduslikule esindajale Z.G-le xx. augustil 2020 e-kirja: „Tööd ei liigu ette antud graafikus, platsil täna 8 meest, kuigi kokkulepe oli 11 meest pidevalt töötamas. Hetkel peaks käima juba komposiidi ja puidu paigaldus. Mehed kes tegid xxxxxxxxx poolset fassaadi on teisel objektil ja sein seisab. Tähtaegadest mitte kinni pidamisel järgnevad trahvid, leia lahendus nende vältimiseks ja mehi kiiremas korras objektile juurde.“ (I kd tl 37). Hageja projektijuht O.B saatis 25. augustil 2020 Z.G-le e-kirja, milles märkis, et tööde lõppkuupäev on järgmisel päeval ehk 26. augustil 2020 ja loetles üles tehtud (soojustamine), osaliselt tehtud (palede viimistlus, fassaaditellis) ja alustamata tööd (laudis, komposiitplaat, veeplekid, terrasilaudis) (I kd tl 38). Seega on hageja tõendanud, et kostja töödes oli oluline mahajäämus. 30. oktoobril 2020 on S.Q saatnud Z.G-le e-kirja, milles toob esile, et tööd on lõpetamata (I kd tl 39).
28.Kostja ei ole hageja toodud asjaolusid ümber lükanud. Kostja võttis endale lepinguga kohustuse teostada tööd konkreetseks tähtajaks ning juhul kui tellija mingeid juhiseid ei andnud, siis oleks töövõtja pidanud ise sellele aegsasti tähelepanu juhtima, mitte ootama etteheidet tellijalt ja siis reageerima. Kostja ei ole tõendanud, et pooled on kokku leppinud uutes tähtaegades. Lepingu lisasid tähtaja pikendamiseks sõlmitud ei
ole ning esitatud ei ole ka muus vormis tõendeid, millest saaks järeldada selget kokkulepet tähtaegade edasilükkamiseks.
29.Kohus leiab, et töövõtulepingu ja poolte kirjavahetusega on tõendatud, et kostja rikkus tööde valmimise tähtaega. Seega rikkus kostja oma lepingulisi kohustusi, st teha tähtaegselt nõuetekohane töö.
30.Leppetrahvi nõude eelduseks on veel, et võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160). Vastutust eeldatakse VÕS § 103 järgi. Vabandatavust (ehk vääramatu jõu olemasolu) peab seega tõendama kostja. Vääramatu jõu esinemisele ei ole kostja tuginenud, kuid kostja on seisukohal, et tellija oli viivituses oma kohustuste täitmisega.
31.VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
32.Kostja väitel ei olnud hageja tegevuse tõttu võimalik lepingut sellisel kujul täita, mistõttu pooled lepingut jooksvalt muutsid. Kostja tugineb VÕS § 641 lg-le 3 ja § 652 lg-le 1 ning leiab, et tööd hilinesid tellija minetuste tõttu, sh materjale ei tarnitud/ kooskõlastatud õigeaegselt. Seda, et tähtaja ebaeduka möödumise eest vastutab tellija, peab tõendama töövõtja.
33.Töövõtulepingu üldtingimuste kohaselt: - Tellija nõudmisel tuleb esitada kooskõlastamiseks tootenäidised. Tellija võib keelata Töö alustamise enne nimetatud dokumentide esitamist (töövõtulepingu p 6.7) - Töövõtja kohustub projektdokumentatsioonis üheselt määramata oluliste materjalide, seadmete ja lahenduste valiku alati eelnevalt Tellijaga kirjalikult kooskõlastama (töövõtulepingu p 6.8). - Töövõtja on kohustatud teatama Tellijale kirjalikult kõigist asjaoludest, mis takistavad Lepingust tulenevate kohustuste kohast täitmist või võivad takistada Töö kohast valmimist viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul vastavast asjaolust teadasaamisest või teada saama pidamisest. Samuti on Töövõtja kohustatud kirjalikult teatama Tellijale ehitamise ajal selgunud Ehitise mistahes nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul mittevastavusest teadasaamisest või teada saama pidamisest. Teatamata jätmise korral ei ole Töövõtjal hiljem õigust sellistele asjaoludele tuginedes mingeid nõudeid ega vastuväiteid esitada. Töövõtja peab samuti esitama Tellijale või Tellija poolt nimetatud isikule mistahes Tööga seotud teavet (sealhulgas dokumente) (töövõtulepingu p 6.11). - Töövõtja on kohustatud tagama oma Lepinguliste kohustuste kohaseks ja õigeaegseks täitmiseks vajaliku piisava hulga tööliste ja vähemalt ühe tööde juhtimise eest vastutava pädeva isiku viibimise Ehitusobjektil kogu tööde teostamise aja jooksul. Tellija põhjendatud nõudel peab Töövõtja viivitamatult suurendama Töö tegemiseks kasutatava personali hulka. Töövõtja peab tagama
Töö teostamisel pädeva insener-tehnilise personali kasutamise (töövõtulepingu p 6.25).
34.Lepingu lisaks nr 1 olevas „Töö kirjeldus“ punktis 2.1.20 on sätestatud, et kostja kohustuseks on kõigi kinnitusvahendite ja meetodite kooskõlastamine Osaühing Mapri Ehitus meeskonnaga. Kostja väitel hageja oma kohustustega tähtaegselt hakkama ei saanud. 25. augusti 2020 seisuga olid hageja poolt mitmed kinnitusvahendid kooskõlastamata, mistõttu ei olnud kostjal võimalik oma lepingulisi kohustusi täita. Z.G on saatnud 25. augustil 2020 e-kirja O.B-le: „2. Laudis ei iole alustanud, sest kinnitusvahendid (kruuvid) on kooskõlastamata. See kontakt EJOT-i pootl, mis andiste mulle, on minu jaoks täitsa mõtetu, sest Tema pakub omad kinnitusvahendid mille tarneaeg on 2-3 nädalat. Leidsin ise kinnituskruuvid ja näitan ette OJV-le; 3. Kompositplaatide alustamiseks meil kõik roovid on juba ammu platsil, aga samuti kinnitusvahendid kooskõlastamata. /---/ Vuugimastiks, mis oli ammu Teile pakutud ja kooskõlastatud hetkel Teile ei sobi.“ (I kd tl 70). Samas kirjas on Z.G kinnitanud, et tööde lõpetamiseks on vaja 2-3 nädalat (I kd tl 70). Poolte vahel puudub vaidlus, et septembrikuu keskpaigaks või lõpuks objekt valmis ei saanud. Hageja väitel kajastab kirjavahetus tavalist jooksvat suhtlust lepinguliste tööde tegemisel ning kostja poolt esitatud kirjavahetus ei tõenda kostja vastuväidet, et tööde valmimise viibimise põhjustas hageja. Hageja on 25. augusti 2020 e-kirjas tähelepanu juhtinud mahajäämusele ja sellest tulenevatele sanktsioonidele (I kd tl 36).
35.Lepingu lisaks nr 1 oleva „Töö kirjeldus“ p 2.1.2 järgi „Tellija poolt tööks üleantavate ehitusmaterjalide ja -toodete tarnete korraldamist ja saadetiste vastuvõtmist ehitusplatsil ning toimetamist töökohtadele (fassaadikivi ja komposiitplaat)“ (I kd tl 16). Kostja leiab, et hageja poolt tarnitud materjal oli praak ja kasutuskõlbmatu, mida tõendab kostja 14. oktoobri 2020 e-kiri hagejale, mille kohaselt „kõik kivid on kõverad“ (I kd tl 75). Uue materjali tellimine võtab aega, mis tingis tööde venimise. Kostja väitel ei suutnud hageja tähtaegselt tuua komposiitmaterjali, mida tõendab kostja 2. novembri 2020 kiri hagejale, kus OÜ LANDCAPITAL küsib O.B-lt, kas komposiit on kohal (I kd tl 74). Kostja väitel tuli pleki kooskõlastus hagejalt alles 16. septembril 2020 (I kd tl 80); terrassilaua kooskõlastus alles 6. novembril 2020 (I kd tl 81); fassaadikivide paigaldusjuhend alles 2. novembril 2020 (I kd tl 83).
36.Lisaks põhjustas kostja väitel tööde teostamise tähtaja pikenemise mahtude suurenemine ja tellitud lisatööd, mida ei olnud algselt üldse lepingu mahus. Näiteks tellis hageja korteri sisetöid: seinte viimistlus 285 m2; paneellagede viimistlus 68 m2; kipslagede viimistlus 55 m2 ja palede viimistlus 83 m2. Lisatööde kokkulepe sisaldub pooltevahelises e-kirjavahetuses (Z.G 30. juuli 2020 e-kiri, O.B 5. augusti 2020 vastus, I kd tl 78). Kostja on esitanud lisatööde kohta kirjavahetuse, et hageja tellitud lisatöid sai kostja teha alles alates 9. detsembrist 2020 (I kd tl 85).
37.Kostja on küll tõendanud mahtude suurenemise, kuid paljasõnaliseks on jäänud väited selle kohta, et hageja oli nõus tööde lõpptähtaja pikendamisega. Tunnistaja O.B on andnud ütlusi selle kohta, et „Objektil on ikka probleeme, mida igapäevaselt lahendada, aga sellist põhimõttelist küsimust ei olnud, et ma ei saa tööd edasi teha ja tänu sellele ei jõua oma lepingut õigel ajal lõpetada“ (II kd tl xx). Sellest saab järeldada, et vastastikune suhtlus puudutas probleemide jooksvat lahendamist, kuid
mitte töövõtja poolset etteheidet tellijale, et hilinemine on tingitud tellija minetustest.
38.Menetluses üle kuulatud kostja tunnistajate ütlused hageja põhjustatud viivitusest on vastuolus nii hageja tunnistaja ütlustega kui kirjalike tõenditega. Tunnistaja P.M ütlused ei ole asjakohased, kuna tema oli ehitusega seotud ainult poolteist kuni kaks kuud (II kd tl xx). Sel ajal ei olnud kostja veel viivitusse sattunud, sest esimese pretensiooni seoses ajagraafiku rikkumisega esitas hageja kostjale 6. juulil 2020 (I kd tl 36). Tunnistaja P.M ütlused ei ole ka kostja väidetava tellija viivitusega seotud osas, mis puudutab akende paigaldust. Kostja töövõttu kuulus akendega seoses akende veeplekkide paigaldamine, kuid selleni viimase akti allkirjastamise ajaks 31. augustil 2020 kostja ei jõudnud (II kd tl 127). Nurgakivide lõikamine oli kostja lepinguline kohustus tulenevalt töövõtulepingu lisa 1 „Töö kirjeldus“ punkt 2.1.14 (I kd tl 16). Tunnistaja O.B on andnud ütlusi selle kohta, et „tegemist on selliste fassaadikividega, mis oma olemuselt jätavad käsitöökivide mulje. Need ei ole ideaalsed, igatpidi kalibreeritud. Teiseks, need on samad kivid, mis olid projektis kirjas. Me ei ole seda muutnud. See toode oli juba töövõtuhanke ajal teada.“ (II kd tl xx pöördel).
39.Tunnistaja Z.G põhjendas tähtaja ületamist lisatööde tellimisega. Lisatööde tellimist on selgitanud tunnistaja O.B: „Kuna maalrid olid täitsa eraldi inimesed ja tööd omavahel seotud ei ole, ühed on väljas, teised sees, siis me ei näinud mingeid probleeme kokkulepe teha ja paralleelselt fassaaditööde teostamisega kortereid seest viimistleda lisatööna“ (II kd tl 190) ja samuti tunnistaja S.Q : „Kuna neil teisel objektil lõppes viimistlustähtaeg ja vabanes maalreid, siis me kasutasime kahe korteri viimistlemisel maalrite abi. See oli hoopis teine objekt.“ (II kd tl 194). Seega olid lisatööd vaidlusalustest lepingulistest töödest erinevad ja neid tegid hoopis teised töötajad. Kui lepingulised tööd hõlmasid xxxxxx ehitiste fassaaditöid, siis lisatööd olid sisetööd. Seega ei olnud sisetööd fassaaditöödega niisuguses põhjuslikus seoses, mis saaks põhistada kostja rikkumise vabandatavust. Tähtaja muutmiseks pidi kostja hagejaga uues tähtajas lepingu p-st 3.5 tulenevalt kirjalikult kokku leppima ning kuna seda käesoleval juhul tehtud ei ole, siis vastutab kostja tähtaja ületamise eest.
40.Tunnistaja Z.G ütlused selle kohta, et „igasugused Mapri poolt märkused, et pole rahul ja hakkavad meid trahvima või keelduma tööde pikendamisest, sellest juttu ei olnud“ (II kd tl xx pöördel) on vastuolus dokumentaalsete tõenditega, millest nähtub, et Osaühing Mapri Ehitus hoiatas leppetrahvi kohaldamisest juba xx. augustl 2020.
41.Hageja tunnistajate ütlustest ning kirjalikust tähtaja muutmise kokkuleppe puudumisest saab järeldada, et hageja ei mõjutanud kostjapoolset lepingutähtaja rikkumist. Tunnistajate P.M ja Z.G ütlustest ei selgu, millal mingisuguseid detaile või kooskõlastusi küsiti, millest saaks arvutada hageja väidetavat viivitust. Seepärast ei tõenda tunnistajate P.M ja Z.G etteheited kostja rikkumise vabandatavust.
42.Töövõtulepingu üldtingimuste p 6.13 järgi tuli lepingu täitmist mõjutavatest asjaoludest teatada kirjalikult. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat kirjalikult teavitanud sellest, et hageja juhised töö kvaliteedi või lepingu täitmist muus osas ohustavad või takistavad või võivad takistada. Kostja e-kirjadest hagejale on arusaadav asjaolude kooskõlastamise vajadus, kuid nendest ei nähtu, et kostja oleks neid kooskõlastamise ootel olevaid asjaolusid hinnanud sellisteks, mis ohustaksid
lepingu kohast täitmist.
43.Töövõtja peab töö teostamise takistamisest teatama viivitamatult (VÕS § 641 lg 3). Olukorras, kus töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on tellija juhist piisavalt kontrollinud, kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude hüvitamist (Riigikohtu 2. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 215-8204, p 16). Kostja töövõtulepingut üles ei öelnud ega teatanud kirjalikult takistustest kokkulepitud tähtaja järgimata jätmisele. Kostja on küll mitmel korral oma e-kirjades juhtinud tähelepanu sellele, et teatud kooskõlastused on puudu või materjaliga on probleeme, kuid kohtumenetluses ei ole tõendatud, millisel määral peaksid need takistused tööde õigeaegset valmimist mõjutama.
44.Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja lepingu rikkumise eest, kuna rikkuja vastutus on rikkumise puhul eeldatav ja teistsugust vastutusstandardit ei ole pooled kokku leppinud ning rikkumise vabandatavust ei esine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt tööde lõpetamine venis hageja tõttu või et pooled oleksid tööde lõpetamise tähtaega kokkuleppel pikendanud.
45.Leppetrahvi nõudmise eelduseks on ka see, et võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Hageja leppetrahvi nõue rajaneb asjaolul, et kostja ületas tööde üleandmise tähtaega. Mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema päevast, mil kahjustatud pool kohustuse rikkumise avastas. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Olukorras, kus lepingurikkumine seisnes töövõtulepingus kokkulepitud tööde üleandmisega hilinemises, saab tellija lepingurikkumisest eelduslikult teada hiljemalt kohustuse lepingujärgse täitmise päeval, kuna talle sel päeval töid üle ei anta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-09, p 10).
46.Teadet leppetrahvinõude esitamise kohta tuleb eristada leppetrahvinõudest (VÕS § 159 lg 1). Leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada (Riigikohtu 20. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p 12). Sellest aga ei saa järeldada, et leppetrahvi teade tuleks esitada kohustust rikkunud poolele viivitamata. Leppetrahvi teade tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Ehitusettevõtjale ei pea teine pool meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 17). Hageja teatas kostjale leppetrahvi nõude esitamise soovist xx. augustil 2020 ning edastas esimese leppetrahvi rahalise arvestuse 30. oktoobril 2020 ehk 65 päeva pärast lepingu täitmise tähtpäeva. Selline aeg leppetrahvinõude esmasest suurusest teatamiseks jääb lepingu p 5.6 kokkulepitud tähtaja sisse, seega oli leppetrahvinõude esitamine tähtaegne.
47.Kostja väidab, et kui hageja hinnangul said tööd valmis xx. detsembril 2020, siis lõplik nõue 12. märtsil 2021 on esitatud hilinemisega. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide põhjendatud. Kui pool on saatnud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele teate, et ta nõuab leppetrahvi maksmist, siis võib ta leppetrahvi nõude esitada aegumistähtaja jooksul.
48.Leppetrahvi saab nõuda rikkumise hetkest alates, seega tähtaja möödumisest kuni lepingujärgsete tööde teostamiseni. Lepingujärgne tähtaeg oli 26. august 2020. Kostja on esitanud Z.G e-kirja, kus kostja ise väidab, et tööd on 1. oktoobril 2020 lõpetatud. Arvestades, et tellija ei ole 1. oktoobril 2020 tööde valmimist kinnitanud, ei saa lugeda, et tööd olid teostatud 1. oktoobril 2020. Pooled vaidlesid tööde vastuvõtmise üle veel detsembris 2020, nagu nähtub kostja kirjast hagejale (I kd tl 49). Seetõttu lähtub kohus aktist nr 5 ja tuvastab, et tööd on lõpetatud xx. detsembril 2020. Leppetrahvi saab nõuda perioodi eest 27. augustist 2020 xx. detsembrini 2020 ehk 114 päeva eest.
49.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et leppetrahvinõude kõikide üldiste eelduste täidetuse tõttu on hageja leppetrahvinõue kehtiv.
50.VÕS § 160 alusel ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral leppetrahvi nõuda, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on tuvastanud, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, seega on hagejal õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
51.Hageja on arvestanud leppetrahvi 0,5% lepingu summalt koos käibemaksuga ehk 199 510,80 eurolt, mis teeb leppetrahvi suuruseks ühe päeva kohta 997,55 eurot, 114 päeva eest leppetrahv kokku 113 720,70 eurot.
52.Hageja taotleb lisaks leppetrahvile ka viivist lepingujärgses määras 0,05% päevas alates 2. aprillist 2021. III
53.Kostja on esitanud taotluse leppetrahvi vähendamiseks mõistliku ja põhjendatud suuruseni, sest leppetrahvi protsent on ebamõistlikult kõrge, vastuolus senise kohtupraktikaga ja kostja huve ebamõistlikult kahjustav; leppetrahvi arvestatakse kogu lepingu hinnast, mistõttu ei eristata selle puhul rikkumise olulisust, tähtsust, rahalist suurust jms, mistõttu on selline leppetrahvi kokkulepe ebamõistlik, ebaproportsionaalne ning seetõttu kostja huve kahjustav; leppetrahv on ebaproportsionaalne võrreldes kogu lepingu hinnaga ja hageja ei ole tõendanud, et ta oleks üldse kahju saanud.
54.Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1).
55.VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud mõistliku suuruse mõiste puhul on tegemist abstraktse
väärtushinnanguga leppetrahvi summale, mida ei ole võimalik üheselt sisustada, kuivõrd kohus vähendab leppetrahvi oma siseveendumuse alusel. Leppetrahvi mõistlikkust tuleb hinnata iga kord eraldi, tulenevalt nii konkreetse lepingulise suhte asjaoludest ja esitatud tõenditest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
56.Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata lähtuvalt sellest, milline on konkreetses lepingus leppetrahvi funktsioon, kas eelkõige kompenseerida kahju või sanktsioneerida rikkumist. Kui funktsiooniks on kompenseerida kahju, siis tuleb kaaluda, millist kahju võisid pooled lepingu sõlmimisel ette näha. Kui leppetrahvi funktsioon on eelkõige sanktsioneerida rikkumist, siis tuleb arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jne. Leppetrahvi ebamõistlikule suurusele võib viidata ka üksnes asjaolu, et leppetrahv ületab kordades põhikohustust. (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 825-826).
57.Riigikohtu praktika järgi leppetrahvinõude vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (Riigikohtu 1. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-08, p 13).
58.Kohtu hinnangul omab poolte leppetrahvi kokkulepe preventiivfunktsiooni, tagamaks tähtaegse tööde üleandmise tellijale. Seega on leppetrahv kokku lepitud eelkõige kohustuse täitmise tagamiseks, mitte selle asendamiseks. Kostja ehk alltöövõtja poolt tööde tähtaegselt valmimine on ilmselgelt hageja kui peatöövõtja huvides.
59.Kohus võtab arvesse konkreetse lepingulise suhte asjaolusid ja esitatud tõendeid, arvestades kohustuse täitmise ulatust. Lepingu lõpptähtajaks ehk 2020. a augusti lõpuks oli kostja oma lepingulistest kohustustest täitnud ülekaaluka osa ehk 75%. See on tõendatud teostatud tööde aktidega 01-04 (II kd tl 121-128). Teostatud tööde aktist nr 04 (august 2020) nähtub, et jääk peale aruandlusperioodi (ehk august 2020 seisuga) on 25% ja ehitusperioodi algusest on akteeritud töid 75% ulatuses (II kd tl 127-128). Sellest tulenevalt jäi tähtajaks valmimata 25% töödest ehk tööde teostamine viibis ca 4 kuud üksnes veerandi osas põhitööde mahust.
60.Arvestades, et kostja on lepingu lõpptähtajaks lepingulised kohustused täitnud märkimisväärses ulatuses ehk 75%-liselt, siis on leppetrahvi suurus, mis moodustab kogu lepingu hinnast 68,40%, antud konkreetse lepingulise suhte asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
61.Kohus arvestab ka seda, et kui lepingu järgi oli kokku lepitud tasumine osade kaupa (lepingu p 4.2) ning arvestades, et 3⁄4 lepingu mahust on lõpetatud ja akteeritud ja tellija poolt vastu võetud, siis on olukord, kus leppetrahvi arvestatakse kogu lepingu hinnast, üht lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav.
62.Kohus võtab arvesse teise lepingupoole õigustatud huvi ja majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada poolte ebavõrdset seisundit – hageja näol on tegemist peatöövõttu pakkuva suure ettevõttega, kostja näol väiksema alltöövõtjaga.
63.Leppetrahvi vähendamisele on aluseks kahju puudumine, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Arvestades lepingu olemust, on usutavad hageja väited, et kostja tegevuse õigeaegsus mõjutas ka hageja teisi objektiga seonduvaid lepinguid ning nendega seonduvalt võis hagejal põhimõtteliselt mingisugune kahju tekkida. Siiski nähtub asja materjalidest, et probleemide tekkimise ajaks oli kostjal vaid veerandi jagu töid lõpetamata.
64.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused leppetrahvi vähendamiseks. Leppetrahvi tuleb vähendada 60% võrra, seega on leppetrahv põhjendatud 45 488,46 euro ulatuses, mis on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud, arvestades konkreetse lepingulise suhte asjaolusid ja esitatud tõendeid, kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
65.Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise keelust (Riigikohtu 15. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-08, p 24).
66.VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste p-s 5.5 on kokku lepitud viivisemäär 0,05 % päevas. Hageja palub viivise välja mõista alates 2. aprillist 2021. IV
67.Kostja on esitanud hagivastuses tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada võimalik leppetrahv oma töötasunõudega 49 693,02 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub lepingujärgses määras viivis alates 9. märtsist 2021 ja alternatiivse tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada võimaliku leppetrahvi oma tasunõudega nii põhi- kui ka lisa- ning muudatustööde eest.
68.Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kostja vastuväites toodud asjaolude osas kohustatud esitama vastuhagi, vaid saab asjaolud esitada vastuväitena ja seetõttu saab kohus lahendada menetlusliku tasaarvestuse käesolevas otsuses (Riigikohtu 26. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12).
69.VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus) juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab. Tasaarvestuse eelduse olemasolu peab tõendama see pool, kes tasaarvestust taotleb ehk käesoleval juhul kostja.
70.VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks kostja poolt tasaarvestusavalduse esitamist menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st tegemist ei ole tingimusliku avaldusega VÕS § 198 teise lause mõttes (vt nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause).
71.Tasaarvestamiseks peavad samaaegselt esinema järgmised eeldused: - vastastikused nõuded on samaliigilised; - vastastikused nõuded kehtivad (ei ole enne tasaarvestust mõnel VÕS § xx alusel lõppenud); - tasaarvestaval poolel peab olema õigus oma kohustus täita (mitte kohustus täita, st nõue tema vastu ei pea olema sissenõutav) ja teisel poolel peab olema kohustus oma kohustus täita (tasaarvestuse tegija nõue peab olema muutunud sissenõutavaks).
72.Hageja on enne kohtusse pöördumist 12. märtsi 2021 esitanud kostjale tasaarvestusavalduse, millega on tasaarvestanud kostja töötasu nõude 49 693,02 eurot hageja vastu hageja kulude hüvitamise nõudega (I kd, tl 102). Hageja on seisukohal, et sellest tulenevalt on põhitööde maksumuse osas summas 41 410,85 eurot (koos käibemaksuga 49 693,02 eurot) kostja tasunõue põhitööde eest lõppenud tasaarvestusega ja hageja vastuväited välistavad kostja nõude teistkordse maksmapaneku. Võlasuhe lõppeb tasaarvestusega (VÕS § xx p 1).
73.VÕS § 200 lg 4 järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on hageja 12. märtsi 2021 tasaarvestusavaldusele esitanud vastuväited kohtumenetluse eelselt oma 12. aprilli 2021 vastuses hageja nõudele ning läbivalt ka kohtumenetluses.
74.Riigikohtu praktika järgi on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 9; 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17; 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10). Selliste VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu) või teatud ajavahemiku jooksul keelduda. Muu hulgas on VÕS § 200 lg-s 4 silmas peetud täitmist ajutiselt tõkestavat vastuväidet, mida lepingust taganemise korral võib lepingupool teisele lepingupoolele VÕS § 111 ja § xx lg 1 järgi esitada (vt nt Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 9). Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2021 otsus tsiviilasjas 2-19-15657, p 12 ja selles viidatud lahendid, samuti Riigikohtu 27. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6689, p 12.1; vt selle kohta ka Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 200 komm 3.4, lk
985).
75.12. märtsil 2021 avalduses on hageja tasaarvestanud oma kulude hüvitamise nõude (aktiivnõue) kostja töötasu nõudega (passiivnõue). Kui teine pool tasaarvestust ei aktsepteeri, peab ta oma nõude (st väidetavalt tasaarvestatud passiivnõude) maksmapanekuks esitama hagi kohtusse ja järgneva menetluse käigus peab kohus kindlaks tegema nõude olemasolu. (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 197 komm 4.4, lk 978). Käesoleval juhul ei ole kostja kohtusse pöördunud, kuid asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel tasaarvestuse kehtivuse üle vaidlus ning kohtu hinnangul ei muuda tasaarvestust kehtivaks asjaolu, et hageja jõudis kohtusse pöörduda enne kostjat.
76.Seetõttu ei ole kostja tasunõue, mille hageja on oma 12. märtsi 2021 dokumendis tasaarvestanud, lõppenud kohtumenetluseelse tasaarvestusega VÕS § xx lg 1 alusel.
77.Tasaarvestuse avalduse võib VÕS § 198 kohaselt esitada kohtumenetluses, kuid selle rahuldamine eeldab tasaarvestatava nõude sissenõutavust. Hageja leiab, et kostja tasunõue põhitööde eest ei ole sissenõutav, hageja tegi tasaarvestuse, sest töövõtja tasunõue oli täidetav, aga mitte sissenõutav.
78.Töövõtja õigus nõuda tasu maksmist tekib tasunõude sissenõutavaks muutumisega. Selleks, et kohus saaks arvestada kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust, millega kostja soovib tasaarvestada enda tasunõude hageja leppetrahvinõudega, peab kostjal olema seega kehtiv ja sissenõutavaks muutunud töövõtja tasunõue. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt lepingule kuulub tasu tellija poolt tasumisele töövõtja esitatud arve alusel.
79.Käesoleval juhul on lepingulise tasu suurust võimalik määrata selge kokkuleppe alusel, sest tellija on ise nii aktis nr 5 kui ka 12. märtsi 2021 avalduses välja toonud töövõtja tasunõude 49 693,02 eurot koos käibemaksuga. Kostja on hagejale esitanud ka arve, nagu nähtub kostja poolt hagejale saadetud 1. märtsi 2021 kirjast (I kd, tl 45).
80.Eeltoodust tulenevalt on kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus põhjendatud põhitööde osas ehk saamata jäänud töötasu eest 49 693,02 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis alates 9. märtsist 2021 lepingujärgses määras (vastavalt kostja taotlusele I kd tl 64 pöördel).
81.Seega on kostja menetluslik tasaarvestusavaldus põhjendatud 49 693,02 euro ulatuses, millele lisandub viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas alates 9. märtsist 2021.
82.Kostja on esitanud alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse (II kd tl 78), milles palub juhul, kui kohus hageja nõude rahuldab, hageja nõude tasaarvestada tehtud lisa- ja muudatustöödega summas 27 217,20 eurot, millele lisandub viivis lepingujärgses määras alates 26. jaanuarist 2021 (I kd tl 103).
83.Hageja väitel ei ole tasunõue lisa- ja muudatustööde eest sissenõutavaks muutunud ja kostja ei ole esitanud hagejale arvet, millest nähtuks nõude täpne suurus.
84.Pooltevahelise lepingu p 4.2 kohaselt kui lepingus on kokku lepitud tasumine osade kaupa, siis toimub tasumine töö osa eest pärast vastava töö osa kohta koostatud teostatud tööde akti aktsepteerimist tellija poolt lepingus toodud maksetähtaja jooksul, mis hakkab kulgema pärast nõuetekohase arve esitamist töövõtja poolt. Lisatööde osas ei ole kostja esitanud hagejale ühtegi akti ega arvet, seega ei ole tasunõue lepingust tulenevalt sissenõutav. Sissenõutavaks muutumiseks peab kostja esitama lisatööde akti ja selle aktsepteerimise järel arve, enne seda kostja tasunõue tulenevalt lepingu p-s 4.2 sätestatust issenõutavaks ei muutu. Vaidlus puudub selles osas, et kostja ei ole lisatööde eest tööde üleandmise akti ega arvet esitanud.
85.Tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Töö eest tasumine toimub pärast lõppakti aktsepteerimist tellija poolt. Kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Üldreegli kohaselt peab töövõtja (kostja) tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Tellija (hageja) peab tasunõude välistamiseks tõendama, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu xx. aprilli 20xx otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p xx).
86.Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tellija keeldus tööde vastuvõtmisest ja et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane.
87.Kohus leiab, et akti nr 5 alusel ei saa tuvastada lisa- ja muudatustööde sissenõutavust. Pooled ei ole akti nr 5 ei ole allkirjastanud. Akti nr 5 nimetust kandva tõendi näol on tegemist hageja loodud dokumendiga, mis kinnitab selle akti koostamise ajaks hagejal kulude tekkimist ja nende kulude kostjale avaldamist. Hageja väitel on kostja tööd aktis loetletud mitte sellepärast, et need tööd oleksid akti koostamise ajaks teostatud, vaid hagejal tekkinud kahju ja kostja võimaliku tasunõude võrdluse väljatoomiseks.
88.Seega ei ole kostja alternatiivne menetluslik tasaarvestusavaldus lisa- ja
muudatustööde tasaarvestamiseks põhjendatud.
89.Hageja on juhuks, kui kohus peaks asja lahendamisel asuma seisukohale, et kostja tasaarvestusavaldus on lubatav, palunud selle summa tasaarvestada hagejale kuuluva kahju hüvitamise nõudega kattuvas osas.
90.Hageja väidetav kahju tuleneb kostja poolt tegemata või ebakohaselt tehtud töö puuduste kõrvaldamisega seotud kuludest. Aktist nr 05-1 nähtuvalt on hageja kandnud kostja tööosa parandamise ja asendamisega kokku kulutusi summas 115 942,89 eurot (II kd tl 61-62).
91.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
92.Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): - võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); - võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
93.VÕS § 161 lg 2 järgi kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu p 5.4 kohaselt „Juhul kui Töövõtja tegu või tegevusetus seab ohtu Lepingu eesmärgi saavutamise, samuti juhul, kui Töövõtja muul viisil rikub Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist iga rikkumisjuhtumi kohta Lepingus sätestatud määras ja lisaks kogu kahju hüvitamist“. Tõlgendades Lepingu punkti 5.4 koos VÕS § 161 lg-s 2 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et Lepingu punkt 5.4 räägib kahju hüvitamisest juhul, kui leppetrahvist ei piisa kogu kahju hüvitamisest ehk hüvitamisele kuulub tegeliku kahju ja leppetrahvi vahe.
94.Riigikohus on rõhutanud, et leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist tulenevalt saab kahju nõuda osas, mida leppetrahv ei kata, kui leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju (Riigikohtu 27. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16, p 17). Poolte lepingust ja seisukohtadest nähtuvalt oli hageja jaoks primaarne tööde õigeaegne teostamine ning kahju tekkis sellega seonduvalt. Seega saab jaatada leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgi samasust ning hagejal on õigus kahju nõuda üksnes ulatuses, mida leppetrahv ei kata.
95.Hageja on esitanud kostja poolt kahju tekitamise tõendamiseks 84 arvet (II kd tl 63 pöördel – 64 pöördel), Kohus leiab, et arvetelt nähtuvad küll kulud, kuid neid kostja tegevusega seostada ei ole võimalik. Hageja ei ole esitatud arvetega tõendanud, millist lepingulist kohustust kostja rikkus. Samuti ei ole hageja tõendanud töid, mis oli kostja poolt väidetavalt tegemata ning mida pidi seetõttu tegema kolmas isik. Esitatud arveid ei ole võimalik seostada hageja väidetava kahjuga.
96.Hageja väitel palkas ta objektile lisaks teisi töövõtjaid. Hageja on kostjale edastanud
10.novembril 2020 objektil tegutsevate alltöövõtjate töötabeli, milles sisaldus info kostja tööde teostamiseks täiendavalt võetud erinevate töövõtjate panuste kohta (II kd tl 43-44) ja järgmise tabeli 23. novembril 2020 (II kd tl 42). Kostja vastuväite kohaselt jääb selgusetuks, mida nn tunnitabelid peaksid puudutama, kes ja mida on teinud, kes peaks vastutama jne. Kohus leiab, et tunnitabelist ei saa välja lugeda seotust OÜ-ga LANDCAPITAL. Tabelis toodud „Töövõtja 1“, „Töövõtja 2“ ja „Töövõtja 3“ ei ole tuvastatavad. Puudub vaidlus asjaolu üle, et objektil tegutses mitu töövõtjat. Samas ei saa sellest asjaolust järeldada puudujääke justnimelt OÜ LANDCAPITAL töös.
97.Hageja väitel on kahju seotud prügi tekitamisega ja kivide raiskamisega. Kohus leiab, et M. P. 9. juuli e-kirja ja foto (II kd tl 32, 33) alusel ei saa tuvastada kostja vastutust. Ka fassaadi puuduste ja akende ümbruse tihendamise kohta esitatud 1. septembri 2020 e-kiri ja fotod (II kd tl 34-40) ei tõenda kostja vastutust. G4S Eesti OÜ valve all olnud objekti häirekulude seotus kostja töötajatega ei ole kohtu hinnangul samuti tuvastatav. Osa kahjust on väidetavalt tingitud kostja tööosa teostamiseks vajalike seadmete üüri ja paigaldamisega, nt kalorifeer soojenduseks, trepitornid ja tõstuk kõrgematele korrustele juurdepääsuks, kuna tellingud tuli eemaldada. Osa kahjust on seotud kostja töö tegemiseks vajalike materjalide soetamisega, osa asendustöövõtjatele tasumisega, osa prügikoristusega, mis oli kostja lepinguline kohustus tulenevalt lepingu p-st 6.24. Hageja tugineb kulukomponentide kirjelduses osas aktile nr 5. Kohus möönab, et hageja võis nimetatud kulud kanda, kuid vastutust kostjale nende kulude kandmise eest panna ei saa. Akt nr 5 ei ole poolte poolt allkirjastatud, vaid on hageja enda koostatud kuludokument, millega ei saa tõendada kostja vastutust.
98.Kohus märgib, et ei ole eluliselt usutav, et kui 2020. aasta augusti lõpus akteeriti kostja tehtud tööd 75% ulatuses ja järele jäi töid 25% ulatuses lepingu summast ehk 41 410,85 eurot (käibemaksuta), siis tuli nende tööde tegemiseks hagejal kulutada 115 942,89 eurot. V
99.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole näidanud, et ta oleks saanud kahju leppetrahvi ületavas osas, mistõttu kohus ei pea hageja menetluslikku tasaarvestuse avaldust kostja tasunõudega põhitööde eest põhjendatuks.
100.Kohus on tuvastanud, et kostja tasaarvestusavaldus, millega kostja tasaarvestab hageja leppetrahvi nõude oma tasunõudega põhitööde eest, on põhjendatud.
Hageja nõuab leppetrahvilt viivist ja kostja nõuab oma tasunõudelt viivist. Kuna
tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka intressi- ja viivisearvutus (vt Riigikohtu 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-112-16, p 21; Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 978).
102.Selleks, et tuvastada viivise arvestamise ajavahemik, peab kohus tuvastama tasaarvestuse olukorra tekkimise aja. Hageja on esitanud kohtule leppetrahvinõude. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse hageja leppetrahvinõudega oma 4. juuni 2021 hagivastuses (I kd tl 64 pöördel). Kohtu hinnangul on selles avalduses kostja väljendanud tahet oma nõue hageja nõudega tasaarvestada. Kostja hagivastus on hagejale kätte toimetatud 8. juunil 2021. Kohus järeldab sellest, et tasaarvestuse aeg on 8. juuni 2021 (VÕS § 198, TsÜS § 197 lg 2) ja vastastikune viivisearvestus lõppeb selle kuupäeva seisuga. Hageja nõudelt arvestab kohus viivist
2.aprillist 2021 8. juunini 2021 ja kostja nõudelt 9. märtsist 2021 8. juunini 2021.
103.8. juuni 2021 seisuga oli hageja leppetrahvinõue rahuldatud osas koos viivisega kokku 47 035,07 eurot (45 488,46 + 1546,61) ja kostja tasunõue koos viivisega 51 978,90 eurot (49 693,02 + 2285,88). Arvestades, et kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud suuremas osas kui hageja leppetrahvinõue, siis tuleb hageja leppetrahvi nõue lugeda tasaarvestuse tegemisega lõppenuks.
104.Kostja menetluslik tasaarvestuse avaldus ei ole (vastu)hagiavaldus, mistõttu seda nõuet ei saa otseselt kajastada kohtulahendi resolutsioonis (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-09, p 15; Riigikohtu 10. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Kuna poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, on hageja nõue tasaarvestusega lõppenud (VÕS § xx lg 2). Kui kostja tasaarvestuseks kasutatud nõue katab põhjendatult kogu hageja nõude, siis jääb hagi rahuldamata (vt Riigikohtu 5. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16481, p 15).
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. VI
106.Kohus leiab, et selleks, et tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohtu hinnangul on selline menetluskulude jaotus õiglane, sest hagejal oli kohtusse pöördumisel õigustatud huvi ja õiguskaitsevajadus ning kohus on pidanud hageja nõuet osaliselt põhjendatuks.
107.Kuna poolte menetluskulud jäävad menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
poolte
endi
kanda,
siis
kohus
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.