Tasuta tÀistekstiotsing Riigi Teataja tsiviil- ja halduskohtu lahenditest. Otsing on kÀÀnetest sÔltumatu ja seotud ettevÔtetega.
âŠ. Hageja palus menetluskulud jĂ€tta kostja kanda. Hagi kohaselt sĂ”lmisid pooled 28.03.2017 töölepingu, millega kostja vĂ”eti tĂ€htajatult tööle autojuht-ekspediitori ametikohale. Hageja andis kostja valdusesse töösĂ”itude korraldamiseks kĂŒtusekaardi ning auto. KosâŠ
âŠseta (ilma objektiivse pĂ”hjuseta) lihtsalt juhtkonna suva tĂ”ttu, mitte kostja jĂ€rjekordse töölepingu olulise rikkumise tĂ”ttu. Kostja jĂ€ttis mulje, et sama sĂ€ttega sai vallandada vaid vargaid (nn eriti hulle rikkujaid) ning kuna âtema pole midagi teinudâ, siisâŠ
âŠa kostja viitab oma nĂ”udes bruto- ja netotasule, saab tegemist olla ainult pooltevahelise töölepingu vĂ”i töövĂ”tulepinguga, mille puhul tasub tööandja vĂ”i tellija töötaja vĂ”i töötegija eest riigimaksed. Selline nĂ”ue on aegunud, hagejad paluvad kohaldada nĂ”udeleâŠ
âŠsikud, juhtorgani liige, prokurist vĂ”i likvideerija. Puudutatud isikul on lubatud töötada töölepingu, kĂ€sunduslepingu vĂ”i töövĂ”tulepingu alusel. Maakohus kohaldas Ă€rikeeldu Madal Lend UĂ pankrotimenetluse lĂ”puni. Menetluskulud jĂ€ttis maakohus puudutatud isikuâŠ
âŠkstakse kinnipeetavale töötasu ning kinnipeetava töötasu peab olema vĂ€hemalt 10 protsenti töölepingu seaduse alusel kehtestatud alammÀÀrast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 mÀÀruse nr 116 âTöötasu alammÀÀra kehtestamineâ § 1 kohaselt on 2022. aastal tunnitasu aâŠ
âŠd on tagatud riigi poolt. Samuti tĂ€hendab kinnipeetavaks mitteoleva isiku jaoks töötamine töölepingu seaduse § 43 jĂ€rgi ĂŒldjuhul seda, et tĂ€istööajaga töötamise korral tuleb töötada 40 tundi seitsmepĂ€evase ajavahemiku jooksul. Sealjuures eeldatakse, et töötajaâŠ
âŠÂ§ 2 lg 2 vastuolus pĂ”hiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”ttega, sest töölepingu alusel tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid tĂ€itvad isikud vĂ”iksid sellise kahju tekkimise korral esitada nĂ”ude kolme aasta jooksul. Samuti on korra § 2 lg 2 vastuolus PS §-st 25 tulâŠ
âŠtöölevĂ”tmine ning töötasu mÀÀramine. KuivĂ”rd antud juhul on juhatus kolmeliikmeline ning töölepingute (I kd, tl 69-72) sĂ”lmimisel on avaldajat esindanud teised juhatuse liikmed, ei ole töölepingute sĂ”lmimine juhatusse kuuluva isiku perekonnaliikmetega seaduseâŠ
âŠon ressursimahukas koolitus, mille kestus on pikem kui 90 pĂ€eva vĂ”i mille maksumus ĂŒletab töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuekordset kuu töötasu alammÀÀra. 16. KaitsevĂ€gi vĂ€ljastas mĂ”lemale kaebajale 11.11.2020 ressurâŠ
âŠa jooksul. Seejuures ei ole vaidlust, et otsuse tegemise ajal kaebaja tööl ei kĂ€inud ning töölepingut temaga sĂ”lmitud ei olnud. Kohus nĂ”ustub, et praegusel juhul esinesid VSS § 72 lg 2 punktis 2 ja 3 sĂ€testatud alused koheselt sundtĂ€idetava lahkumisettekirjutuâŠ
âŠ.2020 hagiavalduse S. M. vastu vĂ”la nĂ”udes. 1.1. Hagi kohaselt sĂ”lmisid pooled 28.03.2017 töölepingu (I kd, tlk 13-17), millega kostja vĂ”eti tĂ€htajatult tööle autojuht-ekspediitori ametikohale. Hageja andis kostja valdusesse töösĂ”itude korraldamiseks kĂŒtusekaaâŠ
âŠamata. Varem maksti isikule töötasu sularahas. 24.12.2021 lĂ”petas Leedus tööandja isikuga töölepingu, sest tal ei ole pangaarvet. Valgevenesse ei soovi isik tagasi minna, sest teda hakatakse jĂ€litama poliitiliste veendumuste tĂ”ttu. Isik on organisatsiooni âTĆĄeâŠ
âŠseta (ilma objektiivse pĂ”hjuseta) lihtsalt juhtkonna suva tĂ”ttu, mitte kostja jĂ€rjekordse töölepingu olulise rikkumise tĂ”ttu. Kostja jĂ€tab mulje, et sama sĂ€ttega (töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5) saab vallandada vaid vargaid (nn eriti hulle rikkujaid) nâŠ
âŠusjuures muud vĂ€ltimatud kulutused vĂ”ib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammÀÀrast. Kinnipeetava maksejĂ”ulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarâŠ
âŠoolituse lĂ”petamise kohta. Palun vĂ”imalusel vastust tĂ€nase pĂ€eva jooksul, et saaksin teha töölepingu lĂ”petamise osas kaalutletud otsuse., et Teie nĂ”uande kohaselt uurisin tĂ€psemalt töölepingu ja koolituse lĂ”petamisega seotud vĂ”imalusi ja kohustusi. Lugesin lepâŠ
âŠg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ĂŒlemmÀÀr on summa, mis vastab ĂŒhele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lĂ”ike 5 alusel kehtestatud kuupalga ĂŒhekordsest alammÀÀrast. Ajutise halduri tunnitasu ĂŒlemmÀÀr on seega 116,80 eurot. Ajutise halduri tasule maksâŠ
âŠstamast. Menetluse kestvuse ajal puudus kaebajal registreeritud elukoht. Kaebaja esitatud tööleping, mis lĂ”ppes 30. novembril 2020, ei kinnita seda, et kaebaja hakkab jĂ€tkuvalt viibima Eestis. 3.2. Maanteeameti 8. detsembri 2020. a vastus nr 28-7/20/52615-5 omâŠ
âŠ06.2019. a kĂ€skkirjaga nr 6-6/6157 nimetati juhiabi-analĂŒĂŒtiku ametikohale samas asutuses töölepingu alusel juhiabi-analĂŒĂŒtiku töökohal töötanud A. VĂ”litok. 3. G.S. esitas 26.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada 30.05.2019. a kĂ€skkirja nâŠ
âŠdluskomisjonis vaidlus Maxima Eesti OĂ-ga, kes lĂ”petas Xiga 18.03.2020 sĂ”lmitud tĂ€htajatu töölepingu. Vaatamata sellele on vĂ”imalik X vĂ€lja saata, kuna vajalike toimingute tegemist saab korraldada ka Interneti vahendusel. Xil puuduvad lĂ€hemad isiklikud, majandâŠ
âŠus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon, korraga kahte teenistus- vĂ”i töölepingut, millest ĂŒks on sĂ”lmitud pĂ€ritoluriigi advokaadibĂŒrooga ja teine vastuvĂ”tva riigi advokaadibĂŒrooga, ning AdvS § 49 lg 3 lubab bĂŒroopidajast Ă€riĂŒhingul ja fĂŒĂŒsâŠ