AR hagi O OÜ vastu töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. aprilli 2014. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3069,39 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AR apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AR (isikukood XXXXXXXXXX, elukoha aadress XXXX XXXX X-XX XXXXXXXX), tehinguline esindaja Janar Stamm Kostja O OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoha aadress XXXXX XXX XX XXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Robert Sarv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 23. aprilli 2014. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta hageja taotlus DM-i ja hageja vahelise 17.12.2013. a telefonikõne helisalvestise vastuvõtmiseks rahuldamata ja keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (telefoninumbri XXXXXXXX kõnede eristus 01.12.2013. a kuni 31.12.2013. a) vastuvõtmisest.
3.Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud AR kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.01.2014. a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja töötasu 2471,01 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 598,38 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.03.2013. a tähtajatu töölepingu nr 12-2013. Vastavalt töölepingu punktidele 3.1 ja 3.2 asus hageja tööle tegevjuhi ametikohal, kelle põhilisteks tööülesanneteks oli strateegiline juhtimine, ettevõtte arendus, turundus ja müügitegevus. Lisaks otsesele müügitööle täitis hageja tegevjuhina ka n-ö tavatöötajate ülesandeid, kui mõni töötaja jäi haigeks või lõpetas töösuhte ja asendustöötajat ei olnud. Lisaks töötajate asendamisele tegeles hageja arvete koostamise ja esitamisega, samuti laekunud maksete igapäevase jälgimisega ning töötajate töötasude maksmisega. Sageli täitis hageja ka transporditöölise kohustusi, tuues oma isikliku sõiduvahendiga (kostjal puudub oma sõiduvahend) kauplejatelt kohvikus O vajaminevaid toiduaineid. Töölepingu tingimustes kokkuleppimine toimus hageja poolt kostja ainuosanikuga (konkreetsemalt tolleaegse juhatuse liikme RS-ga (juhatuse esimees) ja juhatuse liikme DM-iga (aseesimees). Asjaolu, et kostja ainuosanik MTÜ T oli teadlik hageja poolt iseendaga töölepingu sõlmimisest ning endale selle alusel töötasu maksmisest, leiab muu hulgas kinnitust ainuosanikuga peetud e-kirjavahetusest. Vastavalt ainuosanikuga kokkulepitule ning töölepingu punktidele 5.1 ja 5.6 oli hageja brutotöötasu suuruseks 1033,33 eurot kuus, mis kuulus tasumisele ülekande teel hageja pangakontole hiljemalt arvestuse aluseks olevale kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötasu maksmise asjaolu nähtus muuhulgas ka hageja poolt ainuosanikule igakuiselt esitatavatest äriühingu kulude-tulude aruannetest. Hageja kutsuti kostja juhatusest tagasi 30.08.2013. a. Kuigi kahel ametikohal teenuste osutamised ning (töö)ülesannete täitmised ei olnud üksteisega seotud ega kattuvad, ei võimaldatud hagejal pärast tema juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumist oma töölepingust tulenevaid tööülesandeid siiski täita, sh ei võimaldatud hageja juurdepääsu tema töökohale. 11.09.2013. a. kostjale saadetud e-kiri on käsitatav töölepingu korralise ülesütlemisavaldusena, seega oli töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks 11.10.2013 (TLS § 98 lg 1). Kuigi hageja tegi 2013. aasta augustis töölepingu alusel tööd, pole kostja hagejale kõnealust töötasu summas 1033,33 eurot tasunud. Kostja poolt töö mitteandmisest tulenevalt kuulub hagejale alates 01.09.2013. a kuni töölepingu lõppemiseni 11.10.2013. a tasumisele keskmine töötasu summas 1437,68 eurot. Hageja oli 11.10.2013. a seisuga töötanud 7 kuud ja 11 päeva, mille eest oli tal õigus saada 17,18 kalendripäeva põhipuhkust. Kuivõrd töösuhte jooksul hageja ühtegi põhipuhkuse päeva
2(6)
ei kasutanud ning põhipuhkuse nõue ei ole kohaselt aegunud, on kostja töölepingu lõppemise tõttu kohustatud hüvitama hagejale ka kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas, kokku 598,38 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja tööleping on tühine, sest osaühingu juhatuse liige saab iseendaga osaühingu nimel tehinguid teha vaid ainuosaniku otsuse alusel. Ainuosaniku otsus peab vastama kindlatele vorminõuetele, mida käesoleval hetkel täidetud ei ole. Hageja iseendaga sõlmitud “tööleping“ on ebaõige numeratsiooniga ja “sõlmitud“ tagantjärele siis, kui hageja kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt kohustuste rikkumise tõttu tagasi ning ainuosaniku endised esindajad ei teadnud antud „töölepingu“ sõlmimisest ja selle sisust midagi. Töölepingus „kokku lepitud“ tööülesanded kattuvad täielikult hageja juhatuse liikme kohustustega. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 23.04.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata hageja 02.04.2014. a taotluse võtta asja materjalide juurde hageja ja DM-i vahel 17.12.2013. a peetud telefonikõne helisalvestis.
4.Vaidlust ei ole selles, et 01.03.2013. a sõlmis hageja kostja juhatuse liikmena ühelt poolt ja teiselt poolt iseendana esinedes määramata ajaks töölepingu nr 12-2013 (tl 12–13). Töölepingu puhul ei ole tegemist tehinguga, mis oleks tehtud kostja igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel (ÄS § 181 lg 3 teine lause). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.06.2013 otsuse nr 3-2-1-72-13 p-s 16 selgitanud, et äriühingu juhtorgani liikmega sõlmitud lepinguid ei saa pidada igapäevases majandustegevuses teenuse turuhinna aluseks sõlmitavateks tehinguteks, sest äriühingu igapäevane majandustegevus ei seisne üldjuhul selliste lepingute sõlmimises. Hageja pole tõendanud, nagu oleks kostja osanik Mittetulundusühing T töölepingu sõlmimisega nõustunud. Kostjal puudub nõukogu. 14.09.2006 kohtuotsuses nr 3-2-1-68-06, p-s 18, selgitas Riigikohus, et ilma nõukoguta osaühingu juhatuse liige võib reeglina teha tehingu iseendaga üksnes juhul, kui osanik(ud) on andnud sellise tehingu tegemiseks nõusoleku, sealhulgas nõustunud tehingu tingimustega ning otsustanud, kes võib ühingut esindada, või vähemalt tehingu tagantjärele heaks kiitnud. See tähendab, et ka käesoleval juhul pidanuks kostja ainuosanik andma nõusoleku selleks, et hageja saaks end just töölepingu tingimustel tegevjuhi ametikohale tööle võtta. Sellise nõusoleku puudumisel on hageja poolt iseendega sõlmitud tööleping tühine. Riigikohtu 20.06.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13 on selgitatud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks, tehingu tingimuste määramiseks ja selles tehingus osaühingu esindaja määramiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (eelkõige ÄS §-d 168–177). Osanikud võivad otsuseid vastu võtta osanike koosolekul (ÄS § 170) või koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173). Samuti näeb seadus ette eelnimetatud nõudeid rikkudes vastu võetud otsuste tühisuse (ÄS § 1771 lg 1 esimene lause). Arvestades eeltoodut, ei oleks isegi hageja väidetud suulised kokkulepped kostja ainuosaniku juhatuse liikmetega vaadeldavad kostja ainuosaniku otsusena hagejaga töölepingu sõlmimisega nõustumise kohta. Seega on hageja poolt iseendaga sõlmitud tööleping tühine ÄS § 181 lg 3 alusel. Seega ei ole võimalik rahuldada ka hageja nõudeid, mis on esitatud tühise töölepingu alusel (TsÜS § 84 lg 1).
5.Kostja ainuosaniku heakskiitu hagejaga töölepingu sõlmimiseks ei tõenda hageja välja toodud e-kirja vahetus, millest nähtuvalt ei esitanud kostja ainuosanik 2013. aasta aprillis ega sellele järgnevalt hagejale töötasu maksmise osas ühtegi pretensiooni ega nõuet.
3(6)
Isegi kui hageja ja DM-i vahel 17.12.2013 peetud telefonikõne helisalvestisega oleks võimalik tõendada kostja ainuosaniku teadlikkust hagejale makstud tasust alates 2013. aasta aprillist, siis selline teave ei muudaks töölepingut kehtivaks ega mõjutaks käesoleva asja lahendamist. Samuti ei ole hageja esile toonud muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mida helisalvestis võiks tõendada. Hageja viidatud telefonikõne helisalvestis on tõendamisväärtuseta. Poolte muud väited ja tõendid ei muudaks lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Kuna otsus tehti hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või kui apellatsioonimenetluses hagi ei rahuldata, saata asi ühes 24.03.2014 esitatud alternatiivse nõudega esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb võtta asja materjalide juurde DM-i ja hageja vahel 17.12.2013 aset leidnud telefonikõne helisalvestis ja apellatsioonkaebusele lisatud telefoninumbri XXXXXXXX kõnede eristus 01.12.2013 kuni 31.12.2013.
7.Maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja pole tõendanud, et kostja ainuosanik oleks töölepingu sõlmimisega nõustunud, on ebaõige ning ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Asjas esitatud tõenditega on üheselt näidatud kostja ainuosaniku teadlikkus hageja poolt endale palga maksmisest alates 2013. aasta aprillist. Kuivõrd seda taluti ühegi küsimuse ja pretensioonita, tuleb sellist ainuosaniku käitumist pidada heakskiiduks. Maakohus on jätnud kõrvaldamata tõendite vastuolu, toetudes üksnes 19.12.2013 selgituskirjale, mille kohaselt puudus ainuosanikul tahe hagejaga töölepingust sõlmida ja hagejale palka maksta.
8.Maakohtu põhjendus, mille kohaselt osanike otsuste vastuvõtmise formaliseeritud korra eesmärgiks on vähemusosanike kaitse, on asjassepuutumatu. Kostjal on üks osanik. Seega puudub võimalus, et muu isik oleks võinud saada kahjustatud. Maakohus on jätnud hindamata, mida võiks tähendada DM-i sõnakasutuses “palk“ ja kuidas teadis DM-i hageja palga kohta küsida. Mõiste “palk“ on kasutusel eelkõige seoses töölepinguga ning hagejal ei olnud kostja ainuosanikuga muid kokkuleppeid tasude saamiseks. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et kostja ainuosanik ei kutsunud 2013. aasta aprillist kuni augustini hagejat juhatusest tagasi. Maakohtu otsusest ei nähtu, kas palga kokkulepet ja maksmist tuleks käsitleda juhatuse liikme tasuna või muu õigusliku suhtena.
9.Maakohtu hinnang DM-i ja hageja vahelise 17.12.2013 telefonikõne sisule on ebaõige. Maakohus jättis helisalvestise asja materjalide juurde võtmata alusetult. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole helisalvestisega võimalik tõendada töölepingu sõlmimiseks vajalikke kokkuleppeid. Kõnede eristusest nähtub, et hageja helistas 17.12.2013 kell 16.38 DMile.
10.Maakohus on rikkunud TsMS norme hageja 24.03.2014 esitatud alternatiivnõude menetlusse võtmisest (s.o hagi muutmisest) keeldumisel. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja selgitused, mille kohaselt võimaldaks muudetud hagi lahendada asja kiiremini ja säästlikumalt. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu
4(6)
otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja ainuosanik on lepingu hagejale tasu maksmise ja/või sellest teadmisega heaks kiitnud. ÄS § 181 lg 3 esimese lause kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kostja ainuosanik eelneva kirjaliku nõusoleku töölepingu sõlmimiseks vormistamata ning apellatsioonkaebus põhineb seisukohal, et kostja ainuosaniku käitumist, mille kohaselt ainuosanik talus alates 2013. aasta aprillist hagejale palga maksmist, tuleb pidada heakskiiduks. Selline seisukoht on ebaõige. Maakohus on õigesti põhjendanud, et väidetav kostja käitumine ei oleks vaadeldav kostja ainuosaniku otsusena hagejaga töölepingu sõlmimisega nõustumise kohta. Riigikohus on 20.07.2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-72-13 (p 21) tehingu tegemiseks antava osanike nõusolekuga seoses asunud seisukohale, et osanikud väljendavad oma tahet osanike otsuste kaudu. Seejuures märkis Riigikohus, et osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord ning kordas varasemas praktikas väljendatud seisukohta, et küsimuses, mille otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema selgesõnaline ja kui otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmist, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma (p 23–24). Seega isegi juhul, kui kostja ainuosanikul oli õigus kiita see leping nö lihtsustatud vormis ilma osanike koosolekut pidamata heaks (ÄS § 173 lg 6), ei ole võimalik kostja ainuosaniku käitumist hagejale raha maksmise talumisel pidada tahteavalduseks, mis on vajalik osaniku otsuseks sõlmida juhatuse liikmega konkreetsetel tingimustel tööleping, kuna seadus ei võimalda sellist tahet avaldada konkludentselt (TsÜS § 68 lg 4). Tsiviilasja toimikus puuduvad andmed, et kostja ainuosanik oleks võtnud vastu otsuse anda nõusolek hagejaga töölepingu sõlmimiseks või kiitnud selle selgesõnalise otsusega heaks.
14.Eeltoodud põhjusel ei oma asjas tähtsust hageja ja DM-i vaheline 17.12.2013. a telefonikõne ega apellatsioonkaebusele lisatud kõnede eristus, millega hageja soovib tõendada, et hageja vestles 17.12.2013. a kostja ainuosanikuga. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi tuleb apellatsioonkaebusele lisatud helisalvestise ja dokumendi vastuvõtmisest keelduda.
15.Maakohtu otsusest nähtub ka kohtu hinnang tsiviilasja toimiku lk 23 ja 24 asuvatele DM-i e-kirjades viidatud “mitteametlikele palkadele“ (maakohtu otsuse p 38) ning kolleegium nõustub sellega, et kirjades sisalduvast ei ole võimalik teha järeldust, et kostja osanik Mittetulundusühing T oleks töölepingu sõlmimisega nõustunud. Seega on põhjendamatu apellandi etteheide, et maakohus ei ole DM-i 22.04.2013. a e-kirja analüüsinud.
16.Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus rikkus menetlusnorme hageja 24.03.2014. a esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmisest keeldumisel, on alusetu. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Kolleegium peab vajalikuks täpsustada, et apellatsioonkaebuses on viidatud maakohtu otsuse p-ile 33 ning hageja väidetest võiks teha järelduse justkui oleks maakohus keeldunud hageja käsitluses alternatiivse nõudena esitatud nõude menetlemisest 23.04.2014. a otsuses, kuid maakohus on selle menetlusliku otsustuse teinud 01.04.2014. a kirjas sisalduvas määruses (kd I tl 143) ning seda otsuses kajastanud selguse huvides. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et hageja oleks esitanud maakohtu tegevuse kohta õigeaegselt vastuväite. TsMS § 333 lg 3 kohaselt ei või menetlusosaline kohtulahendi peale edasi kaevates tugineda veale kohtu tegevuses, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, et hageja oleks maakohtus esitanud asjaolusid, mis oleksid andnud alust käsitleda nõuet muu õigussuhte alusel. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et hageja 24.03.2014. a menetlusdokumendis esitatut saaks pidada hagi täiendamiseks või pidada hagi muutmist lubatavaks, ei muudaks see otsuse lõppjäreldust. Hageja on osundanud avalduses palunud
5(6)
alternatiivselt lugeda kostja poolt hagejale ajavahemiku eest märtsist 2013. a kuni juulini 2013. a välja makstud tasud juhatuse liikme tasudeks ning nõudnud kostjalt 2013. a augustikuu juhatuse liikme tasu 1033.33 euro ning hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest summas 598.38 eurot põhjendusel, et juhatuse liikme lepingu alusel olnuks tal õigus igal juhul tasu saada. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et äriühingu juhatuse liikmeks olekuga tekib äriühingu ja juhatuse liikme vahel käsundilaadne õigussuhe. Juhatuse liikme tasu võib muu hulgas tuleneda ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust, kuid selle lepingu tingimused peavad omakorda tulenema osanik(u)e otsusest. Seega olnuks ka juhatuse liikme tasu kokkuleppe kehtivuseks vajalik kostja osaniku vastav otsus.
17.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.