Määrus 861/2007

Määrusega kehtestatakse väiksemate kohtuvaidluste Euroopa menetlus (edaspidi „Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus”), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kulusid. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltele kättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele. Ühtlasi kaotab määrus vahemenetlused, mis olid vajalikud, et võimaldada ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse tulemusena tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist teises liikmesriigis.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite puhul tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõude väärtus ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta ei ületa 2 000 eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii). 2. Käesolevat määrust ei kohaldata: a) füüsiliste isikute seisundi või õigus- või teovõime suhtes; b) abielusuhtest, testamendist või pärimisest ning ülalpidamiskohustustest tulenevate varaliste õiguste suhtes; c) pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokkulepete, kompromisside ja muude sarnaste menetluste suhtes; d) sotsiaalkindlustuse suhtes; e) vahekohtumenetluse suhtes; f) tööõiguse suhtes; g) kinnisvara üürimise või rentimise suhtes, välja arvatud rahaliste nõuetega seotud hagid; või h) eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumise, sealhulgas au teotamise suhtes. 3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste „liikmesriik” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

1. Käesolevas määruses tähendab mõiste „piiriülene juhtum” juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub avaldusega tegelev kohus. 2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele 59 ja 60. 3. Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtumiga, on oluline kuupäev, mil nõudevorm on pädeva kohtu poolt vastu võetud.

1. Avaldaja alustab Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, täites I lisas esitatud standardse nõudevormi A ja esitades selle pädevale kohtule otse, posti teel või muud edastamisviisi kasutades (nagu näiteks faks või elektronpost), mida tunnustatakse liikmesriigis, kus menetlust alustatakse. Nõudevormis esitatakse nõuet toetavate tõendite kirjeldus ja nõudevormiga koos võib vajadusel esitada asjakohased tõendavad dokumendid. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende poolt tunnustatud edastamisviisidest. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks. 3. Kui nõue ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, teavitab kohus sellest avaldajat. Juhul kui avaldaja oma nõuet tagasi ei võta, jätkab kohus nõude menetlemist vastavalt selles liikmesriigis, kus menetlust läbi viiakse, kohaldatavale asjakohasele menetlusõigusele. 4. Kui kohus leiab, et avaldaja esitatud teave on ebapiisav või ei ole piisavalt selge või kui nõudevorm ei ole nõuetekohaselt täidetud, samuti kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu, annab kohus avaldajale võimaluse nõudevormi täiendada või parandada või esitada määratud tähtaja jooksul kohtu nõudmistele vastavat lisateavet või -dokumente või nõue tagasi võtta. Kohus kasutab selleks II lisas esitatud tüüpvormi B. Kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu või kui avaldaja ei täienda või paranda nõudevormi määratud tähtaja jooksul, lükatakse avaldus tagasi. 5. Liikmesriigid tagavad, et nõudevorm oleks kättesaadav kõikides kohtutes, kus on võimalik Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust alustada.

1. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on kirjalik menetlus. Kohus peab kohtuistungi, kui ta peab seda vajalikuks või kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et juhtumi asjaolusid arvestades ei ole kohtuistung selle õiglaseks menetlemiseks ilmselgselt vajalik. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Keeldumist ei või eraldi vaidlustada. 2. Pärast nõuetekohaselt täidetud nõudevormi saamist täidab kohus III lisas esitatud vastuse standardvormi C I osa. Nõudevormi ja nende olemasolu korral tõendavate dokumentide koopiad koos täidetud vastusvormiga toimetatakse vastaspoolele kätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse välja neljateistkümne päeva jooksul alates nõuetekohaselt täidetud nõudevormi kättesaamisest. 3. Vastaspool vastab 30 päeva jooksul alates nõudevormi ja vastuse vormide kätteandmisest, täites vastuse standardvormi C II osa ja lisades asjakohased tõendavad dokumendid ning tagastades need kohtule või edastades oma vastuse mõnel muul nõuetekohasel viisil vastusvormi kasutamata. 4. 14 päeva jooksul pärast vastaspoole vastuse saamist saadetakse selle koopia koos asjakohaste tõendavate dokumentidega avaldajale. 5. Kui vastaspool oma vastuses väidab, et mitterahalise nõude väärtus on suurem artikli 2 lõikes 1 esitatud piirväärtusest, otsustab kohus 30 päeva jooksul alates vastuse saatmisest avaldajale, kas nõue kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Sellist otsust ei või eraldi vaidlustada. 6. Vastunõuet, mis esitatakse, kasutades tüüpvormi A, ja asjakohased tõendavad dokumendid toimetatakse avaldajale kätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse välja neljateistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest. Avaldajal on vastunõudele vastamiseks aega 30 päeva alates kättetoimetamisest. 7. Kui vastunõue ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära, siis ei menetleta nõuet ja vastunõuet vastavalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusele, vaid neid käsitletakse selle liikmesriigi, kus menetlus läbi viiakse, menetlusõiguse kohaselt. Vastunõuete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 2 ja 4 ning käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5.

1. Nõudevorm, vastus, vastunõue, vastus vastunõudele ja asjakohaste tõendavate dokumentide kirjeldus esitatakse kohtu menetluskeeles või ühes kohtu menetluskeeltest. 2. Kui mõni muu kohtule esitatud dokument ei ole koostatud menetluskeeles, võib kohus nõuda selle dokumendi tõlkimist üksnes juhul, kui tõlge tundub olevat vajalik kohtuotsuse tegemiseks. 3. Kui üks pool keeldub dokumendi vastuvõtmisest, sest see ei ole ühes järgnevatest keeltest: a) adressaatliikmesriigi ametlik keel või, kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha või edastamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest, või b) keel, millest adressaat aru saab, siis teavitab kohus sellest teist poolt, selleks et viimane esitaks dokumendi tõlke.

1. 30 päeva jooksul alates vastuse saamisest vastaspoolelt või avaldajalt, kes on vastanud artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb kohus otsuse või: a) nõuab pooltelt määratud, kuni 30päevase tähtaja jooksul nõude kohta lisateabe esitamist; b) kogub tõendeid kooskõlas artikliga 9 või c) kutsub pooled kohtuistungile, mis tuleb pidada 30 päeva jooksul arvates kutse esitamisest. 2. Kohus teeb otsuse kas 30 päeva jooksul arvates kohtuistungist või pärast kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaamist. Otsus toimetatakse pooltele kätte kooskõlas artikliga 13. 3. Kui kohus ei ole saanud asjaomaselt poolelt vastust artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb ta nõude või vastunõude küsimuses otsuse.

Tehniliste vahendite olemasolu korral võib kohus pidada istungi videokonverentsina või teisi sidetehnoloogia vahendeid kasutades.

1. Kohus otsustab tõendite kogumise viisi ja otsuse tegemiseks vajalike tõendite ulatuse, arvestades tõendite lubatavuse kohta kehtestatud norme. Kohus võib tõendeid koguda kirjalike ütluste abil tunnistajatelt, ekspertidelt või pooltelt. Tehniliste vahendite olemasolu korral võib kohus tõendeid koguda videokonverentsi või teisi sidetehnoloogilisi vahendeid kasutades. 2. Kohus võib kasutada tunnistajatena eksperte või ära kuulata suulisi ütlusi ainult siis, kui see on kohtuotsuse tegemiseks vajalik. Seda otsustades võtab kohus arvesse kulusid. 3. Kohus kasutab tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõige vähem koormavaid meetodeid.

Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esindaja poolt ei ole kohustuslik.

Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vormide täitmisel praktilist abi.

1. Kohus ei kohusta pooli andma nõudele õiguslikku hinnangut. 2. Vajadusel teavitab kohus pooli menetlusküsimustest. 3. Kui vähegi võimalik, püüab kohus edendada poolte vahelise kokkuleppe saavutamist.

1. Dokumendid tuleb kätte toimetada posti teel, mida tõendab kättesaamise kuupäevaga vastuvõtuteatis. 2. Kui lõike 1 kohane kättetoimetamine ei ole võimalik, võib see toimuda ühel määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklites 13 ja 14 sätestatud meetoditest.

1. Kui kohus kehtestab tähtaja, teavitatakse asjaomast poolt tähtajast kinnipidamata jätmise tagajärgedest. 2. Erakorralistel asjaoludel, kui see on vajalik poolte õiguste kaitsmiseks, võib kohus pikendada artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. 3. Kui kohtul ei ole erakorraliste asjaolude tõttu võimalik järgida artikli 5 lõigetes 2 kuni 6 ning artiklis 7 sätestatud tähtaegu, peab ta nendes sätetes nõutavad toimingud tegema võimalikult kiiresti.

1. Kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaebamisele. Tagatis ei ole nõutav. 2. Artiklit 23 kohaldatakse samuti juhul, kui kohtuotsust tuleb täita liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti.

Menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.

1. Liikmesriik teavitab komisjoni, kas tema menetlusõiguse kohaselt on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse peale võimalik kaevata ning millise tähtaja jooksul saab sellist kaebust esitada. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks. 2. Artiklit 16 kohaldatakse igasuguse kaebuse suhtes.

1. Vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui: a) i) nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta; ning ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või b) vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata. 2. Kui kohus keeldub läbivaatamisest põhjendusega, et ühtki lõikes 1 nimetatud põhjustest ei saa kohaldada, jääb kohtuotsus jõusse. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine.

Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse.

1. Ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamise määruse tegemise kohustuseta ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada. 2. Poole taotlusel annab kohus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta ilma lisakuludeta kinnituse, kasutades selleks IV lisas esitatud tüüpvormi D.

1. Piiramata käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust selle liikmesriigi õigus, kus otsust täidetakse. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsust täidetakse samadel tingimustel kui kohtuotsust, mis on tehtud täitmise liikmesriigis. 2. Täitmist taotlev pool esitab: a) kohtuotsuse ärakirja, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning b) artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse ärakirja ja vajadusel selle tõlke kohtuotsust täitva liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selle koha, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, kohtu või menetlustoimingute ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsust täitev liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriik võib teatavaks teha Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid mille kasutamist Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel ta võib aktsepteerida. Vormi D sisu tõlgib isik, kes on kvalifitseeritud tegema tõlkeid ühes liikmesriikidest. 3. Poolel, kes taotleb Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsuse täitmist teises liikmesriigis, ei pea olema täitmise liikmesriigis muud a) volitatud esindajat või b) postiaadressi peale täitemenetluses pädevate isikute. 4. Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsuse täitmist, ei nõuta tagatist ega kautsjonit, sõltumata selle nimetusest, põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.

1. Isiku, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse, taotlusel keeldub selle liikmesriigi, kus otsust täidetakse, pädev kohus otsust täitmast, kui Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus on vastuolus muus liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema kohtuotsusega, tingimusel et: a) varasem otsus käsitles samu asjaolusid ning pooli; b) varasem kohtuotsus tehti liikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, või vastab tunnustamiseks vajalikele tingimustele liikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, ning c) vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitena kohtumenetluse käigus liikmesriigis, kus tehti kohtuotsus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses. 2. Mitte mingil juhul ei või Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsust sisuliselt uuesti läbi vaadata liikmesriigis, kus otsust täidetakse.

Kui üks pooltest on vaidlustanud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsuse või kui vaidlustamine on veel võimalik või kui pool on esitanud taotluse läbivaatamiseks artikli 18 tähenduses, võib otsust täitva liikmesriigi pädev kohus või pädev asutus selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse: a) piirata täitemenetlus tagavate meetmetega; b) määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise andmine või c) erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.

Liikmesriigid teevad koostööd üldsuse ja kutseringkondade teavitamiseks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest, sealhulgas kuludest, eelkõige otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu.

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2008 teabe selle kohta: a) missugused kohtud on pädevad tegema otsuseid Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses; b) millised sidevahendid on vastavalt artikli 4 lõikele 1 Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses lubatud ja kohtutele kättesaadavad; c) kas nende menetlusõigus võimaldab vastavalt artiklile 17 kaebamist ning millisele kohtule saab kaebust esitada; d) millised on artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled ning e) milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine ning millistel ametiasutustel on pädevus artikli 23 kohaldamise eesmärgil. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes. 2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ning muude asjakohaste vahenditega.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, ning mis on seotud lisades osutatud tüüpvormide ajakohastamise ja nende tehniliste muudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikasjaliku aruande Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse toimimise kohta, kaasa arvatud artikli 2 lõikes 1 osutatud nõude piirväärtuse. Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele ja see sisaldab laiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta. Sel eesmärgil ja selleks, et võetaks nõuetekohaselt arvesse parimaid tavasid Euroopa Liidus ja et need kajastaks parema õigusloome põhimõtteid, annavad liikmesriigid komisjonile teavet Euroopa väiksemate kohtuvaidluste piiriülese menetlemise toimimise kohta. Nimetatud teave hõlmab kohtukulusid, menetluse kiirust, tõhusust, kasutamise lihtsust ja liikmesriikide siseseid väiksemate kohtuvaidluste menetlusi. Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohandamisettepanekud.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, välja arvatud artikkel 25, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.