Tsiviilasi Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) hagi XX vastu valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise valduse rikkumise ärahoidmiseks Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
3 500 eurot
Hageja (vastustaja) Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu; registrikood 75033496), esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Kostja (apellant) XX
XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungid
RESOLUTSIOON:
(isikukood
18. september 2019. a ja 10. juuni 2020. a.
1.Jätta tähelepanuta XX 11. juunil 2020. a esitatud menetlusdokumendis väited, mis ei käsitle Kuusalu valla menetluskulusid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2018. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
4.1.Jätta Kuusalu valla hagi XX vastu valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise valduse rikkumise ärahoidmiseks rahuldamata.
1(9)
Tsiviilasi nr 2-18-2128
4.2.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 1. märtsi 2018. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
4.3.Jätta XX 22. novembri 2018. a menetlusdokument koos lisadega ja XX 3. detsembri 2018. a täiendav tõend tähelepanuta ning tagastada need XX-le. Jätta tähelepanuta XX 3. detsembri 2018. a menetlusdokumendis väited, mis ei käsitle Kuusalu valla menetluskulusid.
4.4.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Kuusalu valla kanda.
4.5.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Välja mõista Kuusalu vallalt (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) riigilõiv 300 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu; hageja) esitas kohtule hagi XX (kostja) vastu. Hagiavalduses palub hageja kohustada kostjat kõrvaldama hageja valduse rikkumine ning kohustada kostjat hoiduma hageja valduse edasisest rikkumisest kostjale kuuluval Rätsepa kinnistul aadressiga Harjumaa, Kuusalu vald, Pudisoo küla (registriosa nr 7536202; Rätsepa kinnistu) asuva Kaldaaluse tee ulatuses. Kuusalu Vallavalitsus sõlmis 2. jaanuaril 2013 kostjaga eratee kasutamise lepingu tähtajaga 5 aastat kuni 31. detsember 2017. Kuusalu Vallavolikogu 4. detsembri 2013 otsuse nr 67 “Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“ alusel on kostjale kuuluv Rätsepa kinnistut läbiv cá 77 meetri pikkune Kaldaaluse tee Kuusalu valla teeregistris. Kostja esitas Kuusalu Vallavalitsusele 21. novembril 2016 eratee avaliku kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ütles kostja üles alates 1. jaanuarist 2017. Hoolimata eratee kasutamise lepingu ülesütlemisest lubas kostja siiski Kaldaaluse teed Rätsepa kinnistu piires edasi kasutada.
5.jaanuaril 2018 teavitas kostja Kuusalu Vallavalitsust Kaldaaluse tee tema poolt sulgemisest alates 1. veebruarist 2018 temale kuuluva Rätsepa kinnistu piires. Seejärel
2(9)
Tsiviilasi nr 2-18-2128 sulges kostja 1. veebruaril 2018 omavoliliselt Kaldaaluse tee temale kuuluval Rätsepa kinnistul, paigutades teele ette ketid ning parkides liikluse takistamiseks teele auto. Kostja poolt avalikult kasutatava Kaldaaluse tee sulgemine kostja kinnistu piires tekitas olukorra, kus ümberkaudsete kinnistute omanikel kadus seni kasutatud ainus avalik läbipääs Kuusalu-Leesi teele (riigitee nr 11270). Praegusel juhul puudub Kaldaaluse tee kaudu juurdepääs enda kinnistule üle 10 kinnistu omanikul, sealhulgas 7 neist on elamukohtadega kinnistud. Tegemist on ajaloolise ja ainsa avaliku läbipääsuga KuusaluLeesi riigiteele. Kostja poolt viidatud alternatiivsete teede puhul on tegemist metsateedega, mida ei saa lugeda kohasteks alternatiivideks ainsale tegelikule teele, mis on kõigile sõitmiseks sobiv (selleks on ainult vaidlusalune Kaldaaluse tee). Hageja on tee valdaja tulenevalt Kuusalu Vallavolikogu 4. detsembri 2013 otsusest nr 67. Alternatiivselt leiab hageja, et kuivõrd kostja on hoolimata 21. novembri 2016 ülesütlemise avaldusest jätkanud 2. jaanuaril 2013 poolte vahel sõlmitud eratee kasutamise lepingu täitmist ega ole eraldi teatanud soovist lepingut lõpetada vastavalt lepingu p-ile 7.1., siis on eratee kasutamise leping Kaldaaluse tee osas pikenenud alates 1. jaanuarist 2018 viieaastase tähtaja võrra. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt Kaldaaluse tee kasutamist ja edasist valduse rikkumisest hoidumist. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. EhS1 § 94 lg 2 sätestab, et kui maa omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. Kinnistusraamatus puudub hageja kasuks piiratud asjaõiguse kanne. Poolte vahel 2. jaanuaril 2013 sõlmitud eratee avaliku kasutamise leping kehtivusega 5 aastat lõppes 31. detsembril 2016. Lõppenud lepingut ei pea teistkordselt lõpetama ning lõppenud lepingud ei pikene automaatselt, nagu väidab hageja. Kostja esitas hagejale lepingu ülesütlemise avalduse 21. novembril 2016 lepingu p 6.1 alusel, sest hageja oli jätnud kostja korduvatele nõuetele vastamata. Kostja ei nõustu, et ta on jätkanud lepingu täitmist kuni üle oma kinnisasja kulgeva tee sulgemiseni. Kostja rajas uue tee oma kinnistu ümber, mida käesoleval hetkel kasutavad CC joomakaaslased CC koju transportimiseks ning täiendavalt on veel 2 teed, mis lähevad Pudisoo-Hara-Loksa teele. Teine tee kulgeb mööda raba äärt ning on Pudisoo – Hara teeristist umbes 3 km kaugusel. Kostjale teadaolevalt ei ela pärast tema kinnistut keegi peale CC. Ajalooliselt (s.o 1908 ja 1944) on tee olnud Miiliaugu kinnistul ning mitte Kaasiku (hiljem Rätsepa ehk kostja kinnistu). Kostja märgib, et on esitanud 7. märtsil 2018 taotluse haldusakti muutmiseks või tühistamiseks, milles taotles Kuusalu Vallavolikogu 4. detsember 2013 otsuse nr 67 “Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“ kehtetuks tunnistamist kostja kinnistut katastritunnus 35203:001:0112 (Rätsepa, Pudisoo küla, Kuusalu vald) puudutavas osas. Kostja tugines ka nõude aegumisele TsÜS § 142 lg 1 alusel.
Maakohtu otsus 3(9)
Tsiviilasi nr 2-18-2128
3.Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018 otsusega hagi, millega kohustas kostjat kõrvaldama hageja valduse rikkumine ning hoiduma hageja valduse edasisest rikkumisest kostjale kuuluval Rätsepa kinnistul asukohaga Harjumaa, Kuusalu vald, Pudisoo küla (registriosa nr 7536202) asuva Kaldaaluse tee ulatuses. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis hagejalt välja menetluskulude hüvitamiseks 8 095.60 eurot koos otsuse jõustumisest seaduses sätestatud määras viivistega kuni nõude kohase täitmiseni. Maakohus tühistas ka 1. märtsi 2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Esmalt analüüsis kohus, kas Kuusalu Vallavolikogu 4. detsembri 2013 otsus nr 67 on välja antud õiguslikul alusel ning kas seda ei ole tühistatud. Arvestades, et kostjaga oli sõlmitud leping eratee avalikuks kasutamiseks (alates 1. jaanuarist 2008 kehtinud TeeS § 51 ja § 4 lg 3), siis tee avalikult kasutamiseks ja kohaliku teena määratlemiseks oli seaduslik alus olemas. Kohtu hinnangul anti Kuusalu Vallavolikogu 4. detsembri 2013 otsus nr 67 välja TeeS alusel, seega on Kaldaaluse tee kohalike teede hulka arvatud õiguslikul alusel. Alates
1.juulist 2015 kehtiva EhS § 92 lg 5 ja § 94 lg 1 järgi on samuti kohalik tee avalikult kasutatav. Kohtule esitatud Kuusalu Vallavolikogu 4. detsembri 2013 otsuse nr 67 lisa kohaselt on Kaldaaluse tee kantud kohalike teede nimekirja. Kuusalu Vallavolikogu ei ole kohtule esitatud asjaolude kohaselt kehtetuks tunnistanud oma otsust nr 67. Kehtiva õiguse kohaselt on juhul kui haldusakti andja haldusakti ise kehtetuks tunnistanud ei ole, haldusakti kehtetuks tunnistamise õigus halduskohtul (HKMS § 4 lg 1, § 5 lg 1 p 1, RVastS § 3 lg 4). Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole halduskohus antud haldusakti kehtetuks tunnistanud. Seega leidis kohus, et EhS § 94 lg 3 järgi on Kuusalu vallale kui kohalikule omavalitsusele läinud üle teeomaniku õigused ka Kaldaaluse tee selles osa, mis asub kostja kinnistul, mistõttu saab hagejat pidada Kaldaaluse tee seaduslikuks valdajaks AÕS § 34 mõttes. Kohus märkis, et tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus on asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt (HMS § 51 lg 2), mis kehtib igaühe suhtes (HMS § 60 lg 2). Otsusega tunnistada tee avalikult kasutatavaks muutub eratee avalikult kasutatavaks ning sellega tekib ühtlasi AÕS § 155 lg 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus. AÕS § 155 lg 1 sätestab, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. AÕS § 141 lg 1 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus (antud juhul AÕS § 155 lg 1 alusel) kinnistusraamatusse kandmata (vt ka RKHKo 14.06.2017, 3-3-1617, p 16). Kohus ei hinnanud lepingu kehtivust ega aegumise vastuväidet, sest tulenevalt kehtivast vallavolikogu otsusest on tegemist kohaliku teega. Samuti ei analüüsinud kohus muude võimalike teede olemasolu ega tee ajaloolist kasutatavust, sest tegemist ei ole juurdepääsuõiguse määramise nõudega. Kohus tuvastas, et kostja teeb jätkuvalt takistusi teel liiklemiseks, mistõttu on põhjendatud kohustada kostjat hoiduma edaspidi valduse rikkumisest. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
4(9)
Tsiviilasi nr 2-18-2128 Esmalt viitab kostja kohtuotsuses olevatele kuupäevade ebatäpsustele kohtuotsuse tuvastatud asjaolude osas (p 19), lisaks sellele, et maakohus on p-is 25 ekslikult leidnud, et Kaldaaluse tee on kohalik tee, kuigi üldplaneeringu lisa 8 kohaselt on Kaldaaluse tee nr 56 eratee. Ka Maanteeameti paranduste kohaselt läbib kostja kinnistut eratee. Lisaks märgib kostja, et maakohus on jätnud kostja aegumise vastuväite põhjendamatult lahendamata. Kostja hinnangul on maakohus küll õigesti leidnud, et kostja kinnistut läbivat teed oli avalikult kasutamiseks ja kohaliku teena määratlemiseks seaduslik alus olemas, kuid kohus on jätnud märkimata, et seaduslik alus on ära langenud lepingu lõppemise tõttu. Arvestades, et lepingu lõppemist ei ole vaidlustatud, on Kuusalu Vallavolikogu kohustatud muutma 4. detsembri 2013 otsust nr 67 kostja kinnistut läbiva tee osas. Kohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui leidis, et ilma sundvalduse seadmiseta ja volikogu eraldi otsuseta tunnistada eratee avalikult kasutatavaks kohaldub kostjale seadusjärgne kitsendus (antud juhul AÕS § 155 lg 1 alusel) kinnistusraamatusse kandmiseta (AÕS § 141 lg 1). Kostja hinnangul kohaldub käesolevalt EhSRS § 24 ja AÕS § 641. Lisaks on kohus eksinud järeldusega, et kostja teeb jätkuvalt takistusi tee kasutamiseks. Kostja on teavitanud hagejat enda kinnistule uue aia ja väravate rajamisest, mille kohta hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Värava laius vastab normidele. Kostja vaidlustab ka menetluskulude jaotust, leides, et menetluskulude kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, milles hagi rahuldati. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus tühistas otsuse jõustumisel hagi tagamise abinõud.
7.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt eelkõige selle üle, kas hageja on vaidlusaluse tee valdaja, mis on AÕS § 44 lg 1 järgse nõude esitamise esmane eeldus.
8.Asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: - Vaidlusalune Kaldaaluse tee läbib cà 77 meetri ulatuses Rätsepa kinnistut (registriosa nr 7536202), mille omanik on kostja. - 2. jaanuaril 2013. a sõlmis Kuusalu Vallavalitsus kostjaga eratee kasutamise lepingu tähtajaga kuni 31. detsember 2017. a (p 1.2). - 4. detsembril 2013. a võttis Kuusalu Vallavolikogu vastu otsuse nr 67 “Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“ millega kandis kostja omandis oleva eratee kohalike teede nimekirja.
5(9)
Tsiviilasi nr 2-18-2128
21.novembri 2016. a avalduses teatas kostja Kuusalu Vallavalitsusele, et ütleb eratee avaliku kasutamise lepingu üles. - 8. jaanuaril 2018. a teavitas kostja Kuusalu Vallavalitsust, et sulgeb Kaldaaluse tee alates 1. veebruarist 2018. a Rätsepa kinnistu piires. - 1. veebruaril 2018. a sulges kostja Kaldaaluse tee ulatuses, mis asub Rätsepa kinnistul.
9.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus nimetatud asjaolud tuvastas. Seetõttu võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi need asjaolud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja asja lahendamisel aluseks, kuid täpsustab, et Kuusalu Vallavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud eratee kasutamise lepingu sõlmimise kuupäev on 2. jaanuar 2013. a (vt ka tl 140 pöördel, III kd).
10.Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et hagejat saab pidada Kaldaaluse tee seaduslikuks valdajaks AÕS § 34 tähenduses tulenevalt Kuusalu Vallavolikogu
4.detsembri 2013. a otsusest nr 67 “Kuusalu valla kohalike teede nimekirja määramine“. Kolleegiumi hinnangul ei anna asjaolu, et nimetatud vallavolikogu otsuse lisas on märgitud ka tee nr 3530356 nimetusega “Kaldaaluse tee“ teepikkusega 1606 m, hagejale iseenesest seaduslikku valdust kostjale kuuluva Rätsepa kinnistu suhtes. Riigikohus on selgitanud, et avalikult kasutatavaks muutub eratee üksnes siis, kui vallavolikogu teeb eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutatavaks (RKHKo 9. november 2016, 3-3-1-57-16 p 15). Sellist otsust ei ole Kuusalu Vallavolikogu teinud. Kuusalu Vallavolikogu 4. detsembri 2013. a otsuse tegemise ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) § 4 lg 3 järgi oli eratee avalikuks kasutamiseks määramise eelduseks üldjuhul omanikuga sõlmitud leping. Kui omanik ei nõustunud lepingu sõlmimisega, oli eratee võimalik avalikuks kasutamiseks määrata sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise kaudu (kuni 1. juulini 2018. a kehtinud kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 3 lg 1 p 7, § 6 lg 1). Asjas ei ole esile toodud, et kostja kinnistu oleks sundvõõrandatud või Rätsepa kinnistule Kaldaaluse tee ulatuses oleks seatud valla kasuks sundvaldus. Vaidlust ei ole aga selle üle, et Kuusalu Vallavalitsuse ja kostja vahel sõlmiti 2. jaanuaril 2013. a Kaldaaluse tee kasutamiseks eratee avaliku kasutamise leping, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud leping kehtib. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleeegium sellega, et kuna Kaldaaluse tee on vastavalt kehtivale vallavolikogu otsusele kohalik tee, ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas antud tee osas on kostja lepingu üles öelnud või mitte, nagu leidis maakohus. Seega tuleb kontrollida, kas Kuusalu Vallavalitsuse ja kostja vaheline 2. jaanuari 2013. a Kaldaaluse tee kasutamiseks sõlmitud eratee avaliku kasutamise leping on kostja 21. novembri 2016. a avalduse alusel lõppenud.
11.Kolleegium leiab, et kuna vaidlusaluse eratee avaliku kasutamise lepingu järgi teeomanikule rahalist hüvitist ei maksta (p 2.4, tl 12-13, I kd), vastab see eraõiguslikest lepingutest kõige enam tasuta kasutamise lepingule. Kuigi tee avalikuks kasutamiseks andmine on oma olemuselt avalik-õiguslik, ei reguleeri leping ise tee kasutajate õiguslikku seisundit, mistõttu ei ole kolleegiumi arvates tegemist halduslepinguga. Kuna tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 102 lg-le 1 halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud erisusi, tuleb igal juhul vaidlusaluse lepingu lõpetamisele kohaldada VÕS § 389 jj. Arvestades, et tee kasutusse andmine on suunatud püsiva kohustuse täitmisele, on vaidlusalune leping käsitatav kestvuslepinguna, mistõttu kohalduvad asjas lepingu ülesütlemise sätted. Kui -
6(9)
Tsiviilasi nr 2-18-2128 oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle VÕS § 196 järgi üles öelda (VÕS § 116 lg 6). Nii sätestab VÕS § 196 lg 2, et kui teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud juhtudel. Samuti kehtestab VÕS § 196 lg 3 nõude, et lepingu võib üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada saadi.
12.Kostja vastuväidete kohaselt on vaidlusalune leping lõppenud 31. detsembril 2016. a hageja poolse lepingu rikkumise tõttu. Kostja on lepingu üles öelnud vastavalt lepingu p-ile 6.3, mis nõuab ülesütlemiseks mõjuvat põhjust. Vaidlusaluse lepingu p 6.3.1 kohaselt on mõjuva põhjusega tegemist, kui omavalitsus on rikkunud lepinguga ettenähtud kohustusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud 14 kalendripäeva jooksul arvates teeomaniku vastava kirjaliku nõude saamisest. Asja materjalidest nähtub, et kostja on hagejale
29.augustil 2016. a saatnud e-kirja, milles palus vallal teed korrastada, et madalamate sõidukitega ei sõidetaks põhi vastu maad ja et tee on väga liivane ning pehme ja vihmasel ajal tekivad suured rööpad (tl 14, I kd). Kostja väitel ei asunud hageja 14 kalendripäeva jooksul pärast kostja 29. augusti 2016. a nõude saamist teed korrastama ning 21. novembri 2016. a avaldusega ütles kostja lepingu üles.
13.Seega pidi kostja pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist näitama ja tõendama, et hageja on vaidlusaluse lepingu p 6.3.1 tähenduses mõjuva põhjusena käsitatavat lepinguga ettenähtud kohustust rikkunud. Ringkonnakohus selgitas seda kostjale 25. novembri 2019. a määruses ning määras tähtaja lepingu rikkumise asjaolude täpsustamiseks ja neid asjaolusid kinnitavate tõendite esitamiseks (tl 167-168, III kd). Vaatamata sellele ei suutnud kostja tõendada, et hageja rikkus lepinguga ettenähtud kohustusi. Kuigi hageja lepingu kohase täitmise kohta esitatud OÜ Veleston 07. juuni 2015 arvest nr 050 ja 26. mai 2015 arvest nr 046 (tl 194-195, III kd) nähtub, et Kuusalu Vallavalitsus on tellinud Pudisoo tee avariiremondiks materjali ja selle vedu, ei oma need asjas tähtsust, sest lepingu olulise rikkumise asjaolude tõendamiskohustus on kostjal, kes vajalikke tõendeid ei esitanud.
14.Kolleegium leiab, et see ei oma siiski määravat tähtsust, sest on tuvastatud, et Kuusalu Vallavalitsus ja kostja sõlmisid 02. jaanuaril 2013. a Kaldaaluse tee kasutamiseks eratee avaliku kasutamise lepingu ja see kehtis kolleegiumi hinnangul kuni 31. detsembrini 2017. a. Nimelt sama lepingu p 7.1 järgi, kui üks pool ei teata teisele poolele 1 (üks) kuu enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb edaspidi leping samadel tingimustel viie (5) aastaste tähtaegade kaupa (tl 12-13, I kd). Seega loetakse leping pikenenuks järgnevaks viieks aastaks vaid juhul, kui kumbki pool ei teata, et ei soovi lepingu pikenemist. Praegusel juhul on tuvastatud, et 21. novembri 2016. a avalduses teatas kostja lepingu lõpetamisest (vt ka tl 15, I kd). Arvestades, et kostja 21. novembri 2016. a avalduses väljendatud tahe on suunatud lepingu lõpetamisele st kostja ei soovinud lepingu pikenemist, ning et avaldus oli esitatud igal juhul lepingu p-is 7.1 sätestatud tähtaega järgides, ei pikenenud vaidlusalune leping selle p 7.1 alusel alates 1. jaanuarist 2018. a viieks aastaks, nagu leiab hageja.
15.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et leping on siiski pikenenud, sest kostja lubas ja talus praktikas eratee kasutamist ka pärast lepingu ülesütlemist ega teinud selleks mistahes takistusi (tl 52, I kd). Arvestades, et kostja kinnistul asuv tee on vajalik ka teistele 7(9)
Tsiviilasi nr 2-18-2128 kinnistutele juurdepääsuks, ei saa asjaolust, et kostja kohe pärast lepingu lõpetamisest teatamist ei asunud tee kasutamist aktiivselt takistama ja aktsepteeris mingil perioodil tema kinnisasja kasutamist, järeldada, et kostja on konkludentselt oma lepingu lõpetamise tahteavalduse tagasi võtnud. Asjas esitatud kirjavahetusest (tl 19, I kd) ja Kuusalu Vallavalitsuse 1. veebruari 2018. a korraldusest (tl 45-47, I kd) nähtuvalt on kostja teavitanud hagejat Kaldaaluse tee sulgemisest ulatuses, mis asub Rätsepa kinnistul 1. veebruarist 2018. a. Kuusalu Vallavalitsuse 1. veebruari 2018. a korralduses “Sundvalduse seadmise algatamine Pudisoo küla Rätsepa kinnistule“ põhjendatakse muuhulgas sundvalduse seadmise algatamise vajadust sellega, et Rätsepa kinnistu omanik keeldub sõlmimast kokkulepet Kaldaaluse tee kasutamiseks Rätsepa kinnistu piires ja soovib tee sulgeda (ibid). Seega saab järeldada, et ka hageja hinnangul võis leping olla lõppenud.
16.Neil asjaoludel lõppes vaidlusalune leping tähtaja möödumisega 31. detsembril 2017. a. Seega lõppes eratee avaliku kasutamise lepingust tulenev hageja õigus kostja kinnisasjal olevat teed kasutada (VÕS § 393 lg 1). Eelnevast tulenevalt puudub hagejal seaduslik valdus, mille rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist ta saaks AÕS § 44 alusel kinnistu omanikult nõuda, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
17.Kuna kolleegium tühistab maakohtu otsuse eespool kirjeldatud põhjusel, ei käsitle kolleegium menetlusökonoomilistel kaalutlustel ülejäänud apellatsioonkaebuse väiteid. Arvestades, et AÕS § 48 lg-s 1 on sätestatud õigust lõpetav tähtaeg, märgib ringkonnakohus vaid, et AÕS §-des 44 ja 45 nimetatud nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. See tähtaeg hakkab kulgema alates valduse rikkumisest. Tuvastatud on, et kostja sulges Kaldaaluse tee ulatuses, mis asub Rätsepa kinnistul 1. veebruaril 2018. a. Hagi jõudis kohtusse 9. veebruaril 2018. a. Seega on hagi esitatud AÕS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning valduse kaitse nõuete realiseerimine ei ole iseenesest välistatud, nagu leiab kostja.
18.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 1. märtsi 2018. a määrusega on hagi tagamiseks kohustatud kostjat kõrvaldama talle kuuluval Rätsepa kinnistul asuval Kuusalu valla teeregistris olevalt Kaldaaluse teelt mistahes takistused (ketid, sõidukid jms), mis takistavad kasutamast Kaldaaluse teed sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kostja kinnistu ulatuses ja keelata kostjal takistada edaspidi Kuusalu valla teeregistris oleva Kaldaaluse tee nr 3530356 kasutamist sõidukitega või jalgsi kostjale kuuluval Rätsepa kinnistul kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (tl 58-59, I kd). Arvestades, et hagi jääb rahuldamata, ei ole vaja jätta hagi tagamise abinõu jõusse otsuse täitmise tagamiseks, mistõttu on maakohus õigesti hagi tagamise tühistanud.
19.Kolleegium jätab tähelepanuta kostja 11. juuni 2020 menetlusdokumendis esitatud väited, mis ei käsitle hageja menetluskulusid, sest need on esitatud hilinemisega pärast asja arutamise lõpetamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. 8(9)
Tsiviilasi nr 2-18-2128
21.Kuna hagi jääb rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kolleegium ei näe põhjust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta hagi tagamisega seotud menetluskulusid kostja kanda, sest hagi tagamisega seonduvad kulud tervikuna peaks järgima põhiasja tulemust ja praegusel juhul ei ole selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust jätta osad menetluskulud kostja kanda.
22.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude suuruse määrusega kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
23.Tallinna Ringkonnakohus vabastas 31. jaanuari 2019. a määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohtu otsusega jäetakse hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv 300 eurot riigituludesse.
24.TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus hoiatab hagejat, et TsMS §179 lg 6 alusel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata, kui hageja talle pandud kohustust kohaselt ei täida.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.