Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
31. märts 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2255
Haldusasi
XX kaebus Kuusalu valla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Kuusalu vald
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-2255.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2020. a määruse haldusasjas nr 3-19-2255 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruskaebuse menetlusse võtmist ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX-le kuulub Kuusalu vallas Pudisoo külas Rätsepa kinnistu (registriosa nr 7536202; katastritunnus 35203:001:0112; pindala 5,33 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille koosseisu kuulub 80 m ulatuses Kaldaaluse tee (tee nr 3530356). Kuusalu Vallavalitsus ja XX sõlmisid 02.01.2013 eratee avaliku kasutamise lepingu kestusega kuni 31.12.2017, millega XX andis avalikuks kasutamiseks Kaldaaluse tee ca 80 m ulatuses Rätsepa maaüksusel. Kuusalu Vallavolikogu kinnitas 04.12.2013 otsusega nr 67 kohalike teede nimekirja Kuusalu valla
3-19-2255 haldusterritooriumil. Otsuse nr 67 lisaks olev kohalike teede nimekiri sisaldas mh Kaldaaluse teed (kogupikkusega 1606 m).
2.XX esitas Kuusalu Vallavalitsusele 21.11.2016 avalduse 02.01.2013 sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingu ühepoolseks ülesütlemiseks alates 01.01.2017, sest vald ei ole täitnud oma lepingulist kohustust tagada tee korrashoid. Kuusalu vald esitas Harju Maakohtule 09.02.2018 hagiavalduse XX vastu valduse rikkumise kõrvaldamise ja edasise valduse rikkumise ärahoidmise nõudes (tsiviilasi nr 2-18-2128). Harju Maakohus rahuldas 01.02.2018 määrusega Kuusalu valla hagi tagamise taotluse ning kohustas XX kõrvaldama temale kuuluval Rätsepa kinnistul asuvalt Kaldaaluse teelt mistahes takistused, mis takistavad kasutamast Kaldaaluse teed sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks ning keelas XX-l takistada edaspidi Kaldaaluse tee kasutamist sõidukitega või jalgsi temale kuuluval Rätsepa kinnistul kuni tsiviilasja nr 2-18-2128 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. XX esitas Tallinna Halduskohtule 25.04.2018 kaebuse Kuusalu valla kohustamiseks arvata Kaldaaluse tee kohalike teede nimekirjast välja (haldusasi nr 3-18-827). Tallinna Halduskohus peatas 10.10.2018 määrusega haldusasja nr 3-18-827 menetluse kuni tsiviilasja nr 2-18-2128 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Harju Maakohus rahuldas 21.12.2018 otsusega Kuusalu valla hagi ning kohustas XX kõrvaldama hageja valduse rikkumine ja hoiduma hageja valduse edasisest rikkumisest temale kuuluval Rätsepa kinnistul asuva Kaldaaluse tee ulatuses. Maakohus leidis, et kuna Kaldaaluse tee on kantud Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusega nr 67 Kuusalu valla kohalike teede nimekirja, siis saab hagejat pidada Kaldaaluse tee seaduslikuks valdajaks ning eratee kasutamise lepingu kehtivus ei oma üldse tähtsust. XX esitas maakohtu otsusele 12.01.2019 apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
3.XX esitas Kuusalu vallale 28.10.2019 taotluse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot kuus alates 01.01.2017 seoses Kaldaaluse tee kandmisega Kuusalu valla kohalike teede nimekirja ja kuni kõnealuse tee kohalike teede nimekirjast välja arvamiseni. Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsus nr 67 rikub taotleja õigust kasutada temale kuuluvat maad oma äranägemise järgi ning selle tagajärjel on lõhutud taotleja vara ja prügistatud tema kinnistut, samuti on taotlejat laimatud, sõimatud, ähvardatud, mõnitatud jmt. Kuusalu Vallavalitsus jättis 30.10.2019 vastusega nr 9-12/3295-1 XX kahju hüvitamise nõude rahuldamata, leides, et Kuusalu valla kohalike teede nimekirja kinnitamine Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusega nr 67 ei anna kellelegi õigust tekitada taotlejale kahju ning vald ei vastuta kolmandate isikute tegevuse eest, kes ei ole tegutsenud Kuusalu valla nimel, palvel, teadmisel, heakskiidul vmt. XX-l on võimalik nõuda kahju hüvitamist selle põhjustanud isikutelt.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 04.12.2019 kaebuse (täiendatud 23.12.2019), milles palus mõista Kuusalu vallalt tema kasuks välja hüvitis tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest summas 100 eurot kuus alates 01.01.2017 kuni Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusega nr 67 kinnitatud kohalike teede nimekirja muutmiseni kaebaja kinnistu osas või kuni rikkumise lõpetamiseni või alternatiivselt mõista sama perioodi eest kaebaja kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebajale on tekitatud varalist ja mittevaralist kahju sellega, et Kuusalu vald pole arvanud Kaldaaluse teed kaebaja kinnistu osas alates 01.01.2017 välja Kuusalu valla kohalike teede nimekirjast. Seega nõuab kaebaja haldusorgani tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja paigaldas oma kinnistut läbivale erateele 26.01.2018 postid koos ketiga, et takistada sissesõitu kinnistule, kuid kohalikud elanikud BB ja GG lõhkusid need 03.02.2018, tekitades kaebajale varalise kahju 400 eurot. Samuti on erinevad meediaväljaanded avaldanud 2(7)
3-19-2255 Kaldaaluse teed puudutavate vaidluste kohta mitmeid artikleid, mille tulemusena on kaebaja sattunud pidevate halvustavate kommentaaride ja ähvarduste ohvriks. Kuna kaebaja koeri on mitmel korral mürgitatud, on ta pidanud kandma ekspertiisitasu 84 eurot. Kaebaja on pidanud taluma ka tee kasutamisest tekkivat tolmu, mis kandub kaebaja elamusse. Seetõttu on suurenenud kaebaja kulutused puhastusvahenditele ja puhastamise käigus kuluvale elektrile. Pidev vaimne terror on tekitanud kaebajale hingepiinu ja põhjustanud unetust. Kuusalu valla tegevusetuse tõttu rajas kaebaja iseseisvalt oma kinnistut ümbritsevale Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavale Loksa metskond 154 kinnistule alternatiivse teelõigu, milleks Kuusalu vald väljastas tagantjärgi 10.10.2019 korraldusega nr 660 ka projekteerimistingimused ja mille kaudu toimub praegusel ajal piirkonna transport. Kokkuvõttes on kaebuse esitamise hetkeks tekkinud kaebajale varaline kahju 503 eurot ja mittevaraline kahju 3000 eurot.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 21.01.2020 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõuded seonduvad asjaoluga, et kaebaja hinnangul oleks Kuusalu vald pidanud hiljemalt 01.01.2017 muutma Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusega nr 67 kinnitatud kohalike teede nimekirja ning kustutama sellest kaebaja kinnistul paikneva Kaldaaluse tee, kuna kaebaja ütles vallaga sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingu 21.11.2016 ühepoolselt üles. Ehkki põhjusliku seose kontrollimine toimub tavapäraselt kahju hüvitamise nõude sisulise läbivaatamise käigus, on Riigikohtu 07.10.2015 otsuses nr 3-3-1-1115 (p 12) väljendatud põhimõtted kohaldatavad ka kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, kui kohus kahtleb, kas vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohus jäi kaebuse käiguta jätmise kohta tehtud 17.12.2019 määruses toodud seisukoha juurde, et kaebaja poolt nõutav varaline kahju ei seondu asjaoluga, et vastustaja ei ole Kaldaaluse teed Kuusalu valla kohalike teede nimekirjast välja arvanud. Esmases kaebuses nõudis kaebaja kulude hüvitamist, mis seondusid tema poolt alternatiivse teelõigu rajamisega oma kinnistu ümber. Nimetatud asjaolu puutumus praegusesse vaidlusesse ei ole äratuntav ja kaebaja ei ole seda täiendavalt selgitanud. Kaebaja 23.12.2019 menetlusdokumendist nähtuvalt on ta sellest väitest taganenud ja leiab, et varaline kahju seisneb tee avalikust kasutusest tulenevates lisakulutustes puhastusvahenditele ja elektrile. Selline kahju ei ole aga tekkinud mitte avalik-õiguslikus, vaid eraõiguslikus suhtes, sest kahju on tekitanud isikud, kes on tema kinnistul asuvat teed kasutanud (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045). Ka kaebaja poolt tee hooldamisega seoses kantud kulu (192 eurot) seondub vaidlusega tsiviilasjas nr 2-18-2128, sh vaidlusega täitemenetluse lubamatuks tunnistamise üle. Kaebaja viidatud 400 euro suurune varaline kahju seondub kaebaja kinnistule sissesõidu takistamiseks paigaldatud keti lõhkumisega BB ja GG poolt. Nende kulutuste kandmine ei ole seotud valla kohalike teede nimekirja kinnitamisega, vaid asjaoluga, et kaebaja ei tunnista haldusakti kehtivust ning on juba enne haldusasjas nr 3-18-827 ja tsiviilasjas nr 2-18-2128 toimuva vaidluse lõppemist astunud samme oma oletatava õiguse realiseerimiseks. Kaebaja ei ole soovinud täita tsiviilasjas nr 2-18-2128 tehtud hagi tagamise määrust, vaid on asunud takistama Kaldaaluse teelõigu kasutamist, millest tulenevalt on kohtutäitur kohaldanud tema suhtes ka sunniraha. Kuna haldusakt kehtib, siis ei olnud põhjendatud kulutuste tegemine tee kasutamise takistamiseks. Samuti ei ole kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes, sest kaebaja poolt kantud kulutused seonduvad BB ja GG tegevusega. Tegemist on eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudega ning kaebaja saab kahju hüvitamist nõuda selle põhjustanud isikutelt deliktiõiguse järgi (VÕS §-d 1044 ja 1045). Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuks ei ole ka kulutused summas 19,24 eurot, mida kaebaja on kandnud seoses tema koera mürgitamisega tundmatute isikute poolt.
3(7)
3-19-2255 Kaebajal ei ole alust nõuda Kuusalu vallalt ka mittevaralise kahju hüvitamist, sest esile toodud asjaolud, millega on mittevaralise kahju tekkimist seostatud (nt meediaväljaannetes avaldatud artiklitega kaasnenud ebameeldivused ja neist põhjustatud unetus), ei seondu vaidlusaluse otsusega ega ole põhjustatud avalik-õiguslikus suhtes. Kuigi mittevaraliseks kahjuks on loetud ka isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest tema tegevuses ja elukorralduses, ei ole kaebaja kirjeldatud rikkumised praegusel juhul pandud toime vastustaja poolt ega seondu asjaoluga, et kaebaja kinnistul paiknev tee on arvatud avalike teede nimekirja. Kaebajale on kahju tekkinud seoses sellega, et üldsus ei aktsepteeri kaebaja tegevust oma õiguste teostamisel (juurdepääsu takistamine) enne, kui on lahendatud sellega seonduvad vaidlused. Selline kahju ei ole tekkinud aga vaidlusaluse haldusakti tagajärjel, vaid kahju tekitajateks on isikud, kes on vastavad artiklid avaldanud, kommentaarid kirjutanud või kaebajat ähvardanud. Seega on kahju tekitatud eraõiguslikus suhtes. Kaebajal on võimalik mistahes kahju vältida, sest kuni otsus nr 67 kehtib, ei ole tal õiguslikku alust takistada tema kinnistut läbiva tee kasutamist. Kaebuse tagastamisest tulenevalt jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 12.02.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.01.2020 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus järeldas valesti, et kaebaja ei soovi varalise kahjuna muu hulgas kulutuste hüvitamist, mis ta on kandnud seoses 2017. a novembris rajatud tee ehitamisega ümber oma kinnistu. Kaebaja soovib saada hüvitist tema kinnistut läbiva tee kasutamise eest alates selle avaliku kasutamise lepingu lõppemisest 31.12.2016, mille on toonud kaasa Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsus nr 67. Kaebaja kinnistut on juba üle kolme aasta tasuta kasutatud avalikes huvides (kusjuures kaebajal on kohustus teed hooldada), mis ei ole kooskõlas kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (KAHOS). Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsus nr 67 ei anna õigust kaebaja kinnistut läbivat teed tasuta kasutada. Halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ebaõigesti tagastanud, märkides seejuures määruse p-s 13, et tal on üksnes kahtlus, kas vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebaja nõuded on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes ning kõik nõuded on esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja peaks pöörduma maakohtusse ja maakohus leiab, et asi tuleb lahendada halduskohtus, siis oleks osa kaebaja nõuetest ilmselt juba aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
8.Halduskohus tagastas XX hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, leides, et kuna kaebaja on taotlenud sellise kahju hüvitamist, mille on vahetult tekitanud eraisikud ja mis ei ole piisavalt seostatavad Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsusega nr 67, siis ei kuulu vaidluse lahendamine mitte halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kaebuse aluseks olevad asjaolud peab ära näitama kaebaja ja kohus on sellega seotud (nt Riigikohtu 20.02.2020 otsus nr 3-16-2267, p-d 11–13). Praeguses asjas on kaebaja selgelt määratlenud esitatud hüvitamiskaebuse alusena Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsuse nr 67 muutmata jätmise Kaldaaluse tee osas (Rätsepa kinnistut läbivas ulatuses) pärast 02.01.2013 eratee avaliku kasutamise lepingu kaebaja poolset ülesütlemist alates 01.01.2017. Seega on 4(7)
3-19-2255 kahju hüvitamise nõude aluseks Kuusalu valla tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes (s.o kohalike teede nimekirja kinnitamine kuni 30.06.2015 kehtinud teeseaduse § 51 ja alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku § 92 lg 5 alusel) ning järelikult on tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega (HKMS § 4 lg 1). Kohtu hinnang esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele või põhjendamatusele ei mõjuta vaidluse iseloomu ega kohtu pädevuse ulatust.
9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on XX hüvitamiskaebuse kokkuvõttes tagastanud siiski õigesti, sest kaebuse tagastamiseks olid täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive intensiivsus vähene, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (vt Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9). Praeguses asjas on kaebaja taotlenud varalise kahju hüvitamist kokku 503 eurot (sh 400 eurot seoses teetõkkeks paigaldatud keti ja postide lõhkumisega, 19,24 eurot koera ravimise kulu ja 84 eurot ekspertiisikulu). Kuigi kaebaja on lisaks märkinud, et ka tema poolt nõutav 100 eurot kuus alates 2017. a jaanuarist on mõeldud nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei nähtu kaebaja seisukohtadest, millise suurusega igakuised lisakulutused on talle kaasnenud. Kaebaja on üksnes üldsõnaliselt viidanud, et suurenenud on koristamise vajadus ning kulutused puhastusvahenditele ja elektrile, kuid pole esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Kuivõrd asja materjalid ei võimalda järeldada, et kaebaja kinnistut läbiva Kaldaaluse teelõigu kasutamine oleks pärast 01.01.2017 kuidagi muutunud või intensiivistunud, ei ole väide lisakulutustes seisneva kahju tekkimisest ka eluliselt usutav. Haldusasjas nr 3-18-827 esitatud andmetest nähtuvalt kasutab Kaldaaluse tee vaidlusalust lõiku oma kinnistutele pääsemiseks 10 kinnistuomanikku, neist 7 elamukinnistud, millest osa kasutatakse üksnes hooajaliselt. Kuna Kaldaaluse teed kasutab liiklemiseks sedavõrd vähe inimesi ja kaebaja ei ole väitnud, et liiklus oleks mingil põhjusel tavapärasest oluliselt tihedam, siis ei ole mõistlikku alust järeldada, et ainuüksi tee kasutamine naabruses asuvate kinnistute omanike ja nende külaliste poolt saaks põhjustada kaebajale lisakulutusi. Sellele viitab ka asjaolu, et 02.01.2013 sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingu p 2.4 kohaselt ei pidanud Kuusalu vald maksma tee omanikule mingit rahalist hüvitist, vaid üksnes võtma enda kanda teehoiutööde kulud. Seetõttu loeb ringkonnakohus kaebaja taotletud perioodilise hüvitise tervikuna esitatuks mittevaralise kahju hüvitamiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine varalise kahju hüvitamise nõuete osas asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Kaebaja on pidanud õigusvastaseks seda, et Kuusalu vald ei ole pärast XX 21.11.2016 avalduse saamist, millega kaebaja ütles 02.01.2013 sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingu alates 01.01.2017 üles, astunud mingeid samme, et arvata Kaldaaluse tee kaebaja kinnistu ulatuses Kuusalu valla kohalike teede nimekirjast välja, mistõttu on Kaldaaluse tee vaidlusaluses lõigus jätkuvalt avalikult kasutatav (nt Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p-d 16 ja 19; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus nr 318-2426, p 12). Küsimus, kas kaebaja 21.11.2016 ülesütlemisavaldus oli kehtiv, lahendatakse tsiviilasjas nr 2-18-2128, ning küsimus, kas Kuusalu vallal oli kohustus muuta kohalike teede nimekirja Kaldaaluse tee vaidlusaluses osas, lahendatakse haldusasjas nr 3-18-827. Samas isegi juhul, kui kohtud peaksid tuvastama, et Kuusalu vallal oli kohustus arvata Kaldaaluse tee Rätsepa kinnistut läbivas ulatuses alates 01.01.2017 kohalike teede nimekirjast välja, ei esine kaebajal tekkinud varalise kahju ja Kuusalu valla tegevusetuse vahel piisavat põhjuslikku seost. Kaebajal tekkis varaline kahju (sh kulud lõhutud teetõkkele, koera ravimisele ja ekspertiisile, samuti teelõigu sõidukitega läbitavuse taastamiseks) põhjusel, et ta püüdis takistada kolmandate isikute liiklemist tema kinnistut läbival avalikult kasutataval teelõigul. Isegi kui Kaldaaluse tee oli vaidlusaluses lõigus arvatud kohalike teede nimekirja õigusvastaselt, oli tegemist kehtiva ja igaühele (sh kaebajale) täitmiseks kohustusliku haldusaktiga (vt haldusmenetluse seaduse § 60 5(7)
3-19-2255 lg 2). Samuti oli kaebaja kohustatud täitma Harju Maakohtu 01.03.2018 hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr 2-18-2128. Kuusalu vald ei vastuta kahju eest, mis kaebajal tekkis tema enda õigusvastase tegevuse tõttu.
11.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tuleb tagastada ka kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on seostanud mittevaralise kahju tekkimist tervise kahjustamise (vaimne terror, hingepiinad, unetus), eraelu puutumatuse (ähvardused ja sõim) ning au ja hea nime teotamisega (artiklid meediaväljaannetes, solvavad kommentaarid). Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja kirjeldatud kahjulikud tagajärjed ei ole kaasnenud mitte vastustaja tegevusetusega (st kohalike teede nimekirja muutmata jätmisega), vaid kaebaja enda õigusvastase tegevusega (st avalikult kasutataval teel liiklemise tõkestamine). Kaebaja ei ole toonud välja, et teda oleks ähvardanud, sõimanud või laimanud vastustaja ametiisikud või oleks kaebaja ja vastustaja vahelisi vaidlusi kaebajat halvustaval viisil kajastatud vastustaja poolt kontrollitavates väljaannetes. Seega oleks mittevaralise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu ka siis, kui haldusasjas nr 3-18-827 leitakse, et Kuusalu vald oleks pidanud arvama Kaldaaluse tee Rätsepa kinnistu ulatuses kohalike teede nimekirjast alates 01.01.2017 välja. Kuigi kaebaja on hinnanud temal tekkinud mittevaralise kahju eest kohase hüvitise suuruseks 100 eurot kuus ehk kaebuse esitamise seisuga kokku 3000 eurot, ei ole siiski tegemist varaliselt hinnatavate hüvedega ja seetõttu ei ole kohus kaitstava õiguse riive intensiivsuse hindamisel seotud kaebaja taotletud hüvitise suurusega. Kuivõrd kaebaja kinnistut läbiv teelõik on juba varasemast olnud pidevalt avalikus kasutuses ja puuduvad andmed, et vaidlusaluse teelõigu kasutus oleks pärast 01.01.2017 muutunud kaebaja jaoks kuidagi koormavamaks (nt intensiivistunud), siis võib ringkonnakohtu hinnangul pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks. See tähendab, et Kuusalu valla väidetav õigusvastane tegevusetus või viivitus kohalike teede nimekirja muutmisel ei ole saanud põhjustada kaebajale märkimisväärse suurusega mittevaralist kahju.
12.Kaebuse tagastamise tõttu puudus halduskohtul vajadus lahendada XX taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kaebuse tagastamine oli ringkonnakohtu hinnangul lõppastmes põhjendatud, ei ole ka määruskaebuse menetluses vajalik analüüsida menetlusabi taotluse põhjendatust.
13.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.01.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.10.2020 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
6(7)
3-19-2255
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2020. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a määrus osas, millega kohtud tagastasid XX varalise kahju hüvitamise nõude. Saata kohtuasi selle nõude osas Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jätta määruskaebus rahuldamata ja kohtute määrused muutmata.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.