Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) hagi K-H K H K vastu valduse rikkumise kõrvaldamise ja edasise valduse rikkumise ärahoidmise nõudes 3 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu; registrikood 75033496), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Kostja: K-H K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Keiu Roosimägi
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 22.11.2018. a
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kuusalu valla hagi K-H Ki vastu.
Kohustada K-H Ki (isikukood xxxx) kõrvaldama hageja valduse rikkumine ning kohustada K-H Ki (isikukood xxxx) hoiduma hageja valduse edasisest rikkumisest kostjale kuuluval xxxx kinnistul asukohaga xxxx küla (registriosa nr xxxx) asuva Kaldaaluse tee ulatuses.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 8095,6 eurot. Mõista K-H Kilt (isikukood xxxx) xxxx valla kasuks välja menetluskulu 8095,6 eurot. Kohustada K-H Ki (isikukood xxxx) resolutsiooni punktis 3.3 väljamõistetud menetluskuludelt tasuma Kuusalu valla kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113
2-18-2128 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada hagi tagamise abinõu - kõrvaldada kostjale kuuluval xxxx kinnistul asukohaga xxxx küla (registriosa nr xxxx) asuvalt xxxx valla teeregistris olevalt xxxx teelt nr xxxx mistahes takistused (ketid, sõidukid jms), mis takistavad kasutamast xxxx teed sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kostja kinnistu ulatuses ja keelata kostjal K-H K takistada edaspidi xxxx valla teeregistris oleva xxxx tee nr xxxx kasutamist sõidukitega või jalgsi kostjale kuuluval xxxx kinnistul asukohaga xxxx küla (registriosa nr xxxx). Jätta kostja 22.11.2018. a menetlusdokument koos lisadega ja kostja 03.12.2018. a täiendav tõend tähelepanuta ning tagastada need kostjale. Jätta tähelepanuta kostja 03.12.2018. a menetlusdokumendis väited, mis ei käsitle hageja menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja seisukohad
1.Xxxx vald (xxxx Vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas hagi K-H Ki (kostja) vastu valduse rikkumise kõrvaldamise ja edasise valduse rikkumise ärahoidmise nõudes.
2.Hageja nõuab kohustada kostjat kõrvaldama hageja valduse rikkumine ning kohustada kostjat hoiduma hageja valduse edasisest rikkumisest kostjale kuuluval xxxx kinnistul asukohaga xxxx küla (registriosa nr xxxx) asuva xxxx tee ulatuses.
3.Kostjale kuuluvat xxxx kinnistut asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) läbib ca 77 meetri ulatuses xxxx valla teeregistris olev xxxx tee, nr xxxx. xxxx Vallavolikogu tegi 04.12.2013. a otsuse nr xxxx „xxxx valla kohalike teede nimekirja määramine“.
4.xxxx Vallavalitsus sõlmis 02.01.2012. a kostjaga eratee kasutamise lepingu tähtajaga 5 aastat kuni 31.12.2017. a. Kostja esitas xxxx Vallavalitsusele 21.11.2016. a eratee avaliku kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ütles kostja üles alates 01.01.2017. a. Hoolimata eratee kasutamise lepingu ülesütlemisest lubas kostja siiski xxxx teed xxxx kinnistu piires edasi kasutada.
5.Kostja teavitas 08.01.2018. a xxxx Vallavalitsust xxxx tee tema poolt sulgemisest alates 01.02.2018. a temale kuuluva xxxx kinnistu piires. Seejärel sulges kostja 01.02.2018 omavoliliselt xxxx tee ulatuses, mis asus temale kuuluval xxxx kinnistul, paigutades teele ette ketid ning parkides liikluse takistamiseks teele auto.
6.Kostja poolt avalikult kasutatava xxxx tee sulgemine kostja kinnistu piires tekitas olukorra, kus ümberkaudsete kinnistute omanikel kadus seni kasutatud ainus avalik läbipääs xxxxxxxx teele (riigitee nr xxxx). Praegusel juhul puudub xxxx tee kaudu juurdepääs enda kinnistule üle 10 kinnistu omanikul, sealhulgas 7 neist on elamukohtadega kinnistud.
7.Tegemist on ajaloolise ja ainsa avaliku läbipääsuga xxxx-xxxx riigiteele. Kostja poolt viidatud alternatiivsete teede puhul on tegemist metsateedega, mida ei saa lugeda kohasteks 2 (7)
2-18-2128 alternatiivideks ainsale tegelikule teele, mis on kõigile sõitmiseks sobiv (selleks on ainult vaidlusalune xxxx tee).
8.Hageja on tee valdaja tulenevalt xxxx Vallavolikogu 04.12.2013. a otsusest nr xxxx „xxxx valla kohalike teede nimekirja määramine“. Alternatiivselt leiab hageja, et kuivõrd kostja on hoolimata 21.11.2016. a ülesütlemise avaldusest jätkanud 02.01.2012. a poolte vahel sõlmitud eratee kasutamise lepingu täitmist ega ole eraldi teatanud soovist lepingut lõpetada vastavalt lepingu p 7.1., siis on eratee kasutamise leping xxxx tee osas pikenenud alates 01.01.2018. a viieaastase tähtaja võrra. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
10.Poolte vahel sõlmitud 02.01.2013. a eratee avaliku kasutamise leping kehtivusega 5 aastat lõppes 31.12.2016. a.
11.Kostja sulges üle oma kinnisasja kulgeva tee. Kostja rajas uue tee oma kinnistu ümber, mida käesoleval hetkel kasutavad P K joomakaaslased P K koju transportimiseks ning täiendavalt on veel 2 teed, mis lähevad xxxx-xxxx-xxxx teele. Teine tee kulgeb mööda raba äärt ning on xxxx – xxxx teeristist umbes 3 km kaugusel. Kostjale teadaolevalt ei ela pärast minu kinnistut keegi, on ainult P K.
12.Ajalooliselt 1908. a ja 1944. a on tee olnud xxxx kinnistul ning mitte xxxx (hiljem xxxx ehk minu kinnistu).
13.Tavaline mõistlik inimene ei lõpeta lepingut kaks korda samal alusel ning lõppenud lepingud ei pikene automaatselt nagu väidab hageja. Hageja ja kostja vaheline leping lõppes 31.12.2016. a. Hageja nõue aegus 31.12.2017. a.
14.Kostja esitas 07.03.3018. a taotluse haldusakti muutmiseks või tühistamiseks, milles taotles xxxx Vallavolikogu 04. detsember 2013. a otsuse nr xxxx „xxxx valla kohalike teede nimekirja määramine“ kehtetuks tunnistamist kostja kinnistut katastritunnus xxxx (xxxx vald, ) puudutavas osas.
15.Kui maa omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
16.Kostja esitas 22.11.2018. a kell 12.59 täiendavad tõendid, taotluse tähtaja määramiseks, taotluse hagi tagamise tühistamiseks ja taotluse hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Samuti esitas kostja 03.12.2018. a täiendava tõendi.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.Hageja nõuab kostjalt valduse rikkumise lõpetamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 40 lg 3 sätestab, et valduse
3 (7)
2-18-2128 rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: •
Kostja omandis on xxxx kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx).
•
xxxx kinnistut läbib ca 77 meetri ulatuses xxxx tee.
•
xxxx Vallavalitsus sõlmis 02.01.2012. a kostjaga eratee kasutamise lepingu tähtajaga 5 aastat.
•
xxxx Vallavolikogu tegi 04.12.2013. a otsuse nr 67 „xxxx valla kohalike teede nimekirja määramine“ millega kandis kostja omandis oleva eratee kohalike teede nimekirja.
•
Kostja esitas xxxx Vallavalitsusele 21.11.2016. a eratee avaliku kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse.
•
Kostja on eratee kasutamise lepingu üles öelnud.
•
Kostja teavitas 08.01.2018. a xxxx Vallavalitsust xxxx tee tema poolt sulgemisest alates 01.02.2018. a temale kuuluva xxxx kinnistu piires.
•
Seejärel sulges kostja 01.02.2018. a xxxx tee ulatuses, mis asus temale kuuluval xxxx kinnistul.
20.Vaidluse põhisisu on käesolevas asjas selles, kas hagejat saab pidada vaidlusaluse tee valdajaks ja kas hagejal on õigus nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist ja sellest hoidumist.
21.Hageja väitel kuulub kostja kinnistut läbiv xxxx tee valla kohalike teede hulka tulenevalt xxxx Vallavolikogu 04.12.2013. a otsusest nr xxxx "xxxx valla kohalike teede nimekirja määramine“. Maakohus saab kontrollida, kas haldusakt on välja antud õiguslikul alusel ning kas seda ei ole tühistatud. Vaidlust ei ole selles, et xxxx Vallavalitsus sõlmis 02.01.2012. a kostjaga eratee kasutamise lepingu tähtajaga 5 aastat. Alates 1. jaanuarist 2008. a sätestas teeseaduse (TeeS) § 51 esimene lause, et kohalik tee on kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja sama seaduse § 4 lg-s 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Selle sätte järgi on kõik kohalikud teed avalikult kasutatavad. Seega oli kostjaga sõlmitud leping eratee avalikult kasutamiseks, mistõttu tee avalikult kasutamiseks ja kohaliku teena määratlemiseks oli seaduslik alus olemas. Kohtu hinnangul anti haldusakt (xxxx Vallavolikogu 04.12.2013. a otsus nr 67) välja TeeS alusel, seega on Kaldaaluse tee kohalike teede hulka arvatud õiguslikul alusel.
22.Alates 01.07.2015. a kehtiva ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5 kohaselt on kohalik tee avalikult kasutatav. EhS § 94 lg 1 kohaselt määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Seega on ka kehtiva seaduse kohaselt kohalik tee avalikult kasutatav. Kohtule esitatud xxxx Vallavolikogu 04.12.2013. a otsuse nr xxxx "xxxx valla kohalike teede nimekirja määramine“ lisa kohaselt on xxxx tee kantud kohalike teede nimekirja (hagiavalduse lisa 2). xxxx Vallavolikogu ei ole kohtule esitatud asjaolude kohaselt kehtetuks tunnistanud oma otsust xxxx tee kohalike teede hulka määramise osas. Kehtiva õiguse kohaselt on juhul kui haldusakti andja haldusakti ise kehtetuks tunnistanud ei ole, haldusakti kehtetuks 4 (7)
2-18-2128 tunnistamise õigus halduskohtul (halduskohtumenetluse seadustik § 4 lg 1, § 5 lg 1 p 1, Riigivastutuse seadus § 3 lg 4). Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole halduskohus antud haldusakti kehtetuks tunnistanud.
23.EhS § 94 lg 3 järgi lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. xxxx vallale kui kohalikule omavalitsusele on läinud seega üle teeomaniku õigused ka xxxx tee selles osa, mis asub kostja kinnistul. Seega saab tulenevalt xxxx Vallavolikogu 04.12.2013. a otsusest nr 67 "xxxx valla kohalike teede nimekirja määramine“ pidada hagejat xxxx tee seaduslikuks valdajaks AÕS § 34 mõttes.
24.Tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus on asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt (haldusmenetluse seadus (HMS) § 51 lg 2), mis kehtib igaühe suhtes (HMS § 60 lg 2). Otsusega tunnistada tee avalikult kasutatavaks muutub eratee avalikult kasutatavaks ning sellega tekib ühtlasi AÕS § 155 lg 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus. AÕS § 155 lg 1 sätestab, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. AÕS § 141 lg 1 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus (antud juhul AÕS § 155 lg 1 alusel) kinnistusraamatusse kandmata. (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14.06.2017. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-17, p 16).
25.Kuna xxxx tee on vastavalt kehtivale vallavolikogu otsusele kohalik tee, ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas antud tee osas on kostja lepingu üles öelnud või mitte. Seetõttu ei pea kohus hindama, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud eratee kasutamise leping endiselt kehtiv. Sellest tulenevalt ei pea kohus hindama ka kostja väidet hageja nõude aegumise kohta.
26.Kostja väitel on kinnistutele juurde pääsemiseks ka muid teid, metsatee ja mööda raba äärt. Kohus ei pea neid väiteid käesolevas asjas asjakohaseks kuna tegemist ei ole juurdepääsunõudega, vaid vaidlusega konkreetse tee osas – kas kostja peab taluma antud tee avalikult kasutamist. Samuti ei oma antud juhul tähtsust, milline tee oli ajalooliselt kasutatav.
27.Vaidlust ei ole selles, et kostja sulges 01.02.2018. a xxxx tee ulatuses, mis asus temale kuuluval xxxx kinnistul. Hagiavalduse lisast 8 nähtub, et kostja on paigutanud teele ette keti koos keelava sildiga. Samuti on ka kostja pärast hagi tagamise abinõu kohaldamist paigutanud teele erinevaid tõkkeid. Hageja poolt 19.03.2018. a tehtud fotolt nähtub, et kostja on lasknud kallutada vaidlusaluse tee peale mullahunniku (hageja 17.04.2018. a menetlusdokumendi lisa). Seega on hagejal põhjendatult alus järeldada, et hageja oma valdust ilma selleks kostjat kohustamata teostada ei saa. Hageja esitas 21.11.2018. a foto kostja kinnistul asuvast xxxx teest (21.11.2018. a menetlusdokumendi lisa). Hageja väitel teeb kostja jätkuvalt takistusi liiklemiseks. Hageja esitas kohtule 21.11.2018. a menetlusdokumendi lisana foto vaidlusalusest teest, millelt nähtub, et tee serva on ehitatud piirdeaed ja tee ühes otsas paiknevad kahel pool teed väravapostid ja ühte tee serva on paigaldatud jalgvärav. Kohtu hinnangul saab antud fotost teha järelduse selle kohta, et kostja kinnisasjal asuva tee kasutamine on endiselt takistatud. Fotolt nähtuvalt on tee küll keskosas avatud, kuid kohtu hinnangul võimaldavad paigaldatud väravapostid liikuda teel vaid kitsamal sõidukil. Kohus peab arvestama ka sellega, et teed on vajalik hooldada ja teehooldusmasinal oleks võimalik teed mööda takistamatult liikuda. Seega ei saa antud fotost järeldada, et teed oleks võimalik käesoleval hetkel täies ulatuses kasutada.
28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja kohustab kostjat kõrvaldama hageja valduse rikkumine ja hoiduma edaspidi valduse rikkumisest.
5 (7)
2-18-2128
29.Kohus kohustas hagi tagamise korras kostjat kõrvaldama kostjale kuuluval xxxx kinnistul asukohaga xxxx küla (registriosa nr xxxx) asuvalt xxxx valla teeregistris olevalt xxxx teelt nr xxxx mistahes takistused (ketid, sõidukid jms), mis takistavad kasutamast xxxx teed sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kostja kinnistu ulatuses ja keelata kostjal K-H K takistada edaspidi xxxx valla teeregistris oleva xxxx tee nr xxxx kasutamist sõidukitega või jalgsi kostjale kuuluval xxxx kinnistul asukohaga xxxx küla (registriosa nr xxxx) kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Seega tuleb käesoleva kohtulahendi jõustumisel hagi tagamine tühistada.
30.Kohus jätab kostja 22.11.2018. a menetlusdokumendi tähelepanuta kuna see on esitatud hilinemisega. Kohus pidas 22.11.2018.a kohtuistungi, mille kohta oli piisava ajavaruga saadetud kutse ka kostjale. Kostja ega tema lepinguline esindaja kohtuistungist osa ei võtnud. Seetõttu lahendas kohus asja hageja taotlusel ilma kostja osavõtuta. Kohtuistung lõppes kell 10.30. Seega oli kostja poolt 22.11.2018.a menetlusdokumendi esitamise ajaks asja arutamine lõppenud ja kohus oli kuulutanud kohtuotsuse tegemise aja. Kohus ei saa kostja taotlust menetleda ka TsMS § 331 alusel, kuna see põhjustaks asja lahendamise viibimise.
31.Samuti esitas kostja 03.12.2018. a menetlusdokumendi (Hageja menetluskulude vastuargumendid) ja lisas sellele täiendava tõendi. Eeltoodud põhjustel jätab kohus ka selle tõendi tähelepanuta ja tagastab kostjale. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja 03.12.2018. a menetlusdokumendis väited, mis ei käsitle hageja menetluskulusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
33.Hageja esitas 21.11.2018. a koostatud menetluskulude nimekirja, milles märkis, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 400 eurot ja hageja esindamisega seotud kulud summas 7497,60 eurot (käibemaksuga). Lisaks palub hageja 198 euro ulatuses (1,5 tundi) arvestada juurde hageja esindamisega seotud kulu seoses 22.11.2018. a kohtuistungiga.
34.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
35.Kõigepealt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud menetlustoimingutega. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 5 on ka hagi tagamisega seotud kulud menetluskulud. Sealhulgas on menetluskuluks hagi tagamise määruse täitmiseks vajalik kohtutäituriga suhtlemisest tekkiv kulu. Kohtule on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et kostja on takistanud tee kasutamist vaatamata kohtumäärusele, millega kohustati kostjat takistusi mitte tegema. Kostja ei vaidle vastu nendele menetlustoimingutele, mis tehti hageja poolt kohtutäituriga suhtlemiseks enne 09.11.2018. a. Kostja väitel ei ole perioodil 09.11.2018-20.11.2018 hageja menetlustoimingud põhjendatud. Kohus ei nõustu kostjaga. Kohus on veendunud, et ajavahemikul 09.11.2018. a kuni 20.11.2018. a hageja poolt märgitud toimingud (suhtlemine kohtutäituriga) on olnud vajalikud. Hageja esitas
6 (7)
2-18-2128 kohtule 21.11.2018. a menetlusdokumendi lisana foto vaidlusalusest teest, millelt nähtub, et tee serva on ehitatud piirdeaed ja tee ühes otsas paiknevad väravapostid. Kohtu hinnangul saab antud fotost teha järelduse selle kohta, et kostja kinnisasjal asuva tee kasutamine on endiselt takistatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud menetlustoiminguteks kulutatud aeg. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 58 tundi ja 18 minutit.
36.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Hageja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab käesoleva asja keerukuse ja mahukuse määrale.
37.Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks koos käibemaksuga 8095,6 eurot (millest riigilõiv moodustab 400 eurot ja ülejäänud osa lepingulise esindaja kulu).
38.Lisaks märgib kohus, et kostja on ise oma tegevusega põhjustanud hageja poolse sedavõrd hulgalise menetlustoimingute teostamise, esitades menetluses korduvalt põhjendamatuid taotlusi, mida pole kehtiva õiguse kohaselt võimalik rahuldada, samuti esitades perspektiivitu vastuhagi. Sellega on kostja ise põhjustanud olukorra, kus ta peab sedavõrd suures ulatuses tasuma menetluskulusid.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.