Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-3720
Tsiviilasi
Marju Silveti hagi Tartu linna vastu üürilepingu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marju Silveti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Marju (ik: XXXXXXXXXXX ) Vastustaja (kostja): Tartu linn (linnavalitsuse kaudu)
Silvet
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohus jäi haldusasjas nr 3-18-2163 avaldatud seisukoha juurde, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus leidis, et linnavalitsuse elamuosakonna protokolliline otsustus üürilepingu ülesütlemiseks on antud eraõigusliku suhte raames ning käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusega. Riigikohus jättis 12.03.2019 määrusega hageja määruskaebuse ringkonnakohtu 08.01.2019 määruse peale menetlusse võtmata. Maakohus nõustub ringkonnakohtuga, et linnavalitsuse otsustus üürilepingu ülesütlemiseks on antud eraõigusliku suhte raames ja käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusena ning hageja ja Tartu linna vahel sõlmitud üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus on eraõiguslik vaidlus, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses.
kaebuste nõuded on juba tsiviilasja nr 2-18-582 vaidluse esemeks. Tsiviilasjas nr 2-18-582 ei esitanud hageja seoses temaga üürilepingu lõpetamisega Tartu linna poolt mitte ühtegi tuvastamisnõuet selle otsuse tühisuse ja kehtetuse tuvastamiseks, vaid ainult toimingu õigusvastasuse tunnistamiseks. Seega on hagejal tuvastamisnõuete esitamise õigus uute hagiavaldustega. Maakohus rikkus TsMS § 4 lg-t 2, kuna kohus pidi hageja 11. ja 13.03.2019 hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamisel lähtuma nõuete sõnastusest ja vaatama, kas täpselt samad nõuded olid tsiviilasja nr 2-18-582 esemeks; 2) leidis kohus ebaõigesti, et tsiviilasjas nr 2-18-582 üürilepingu korralise ülesütlemise nõude lahendamiseks tuli kohtul hinnata üürilepingu ülesütlemise kehtivust ja õiguspärasust. Maakohus ei hinnanud tsiviilasjas nr 2-18-582 otsuse tegemisel eluasemekomisjoni 05.12.2017 protokollilise otsuse kehtivust ega seda, kas otsus on tühine või mitte. Pooled ei olnud seda dokumenti kohtule esitanud. Asjaolu, kas eluasemekomisjoni otsus eksisteerib või mitte, jäi tsiviilasjas nr 2-18-582 välja selgitamata, mistõttu kohtuotsus selle nõude osas on õigusvastane. Uute hagiavalduste esitamisega püüab hageja välja selgitada, kas eksisteerib linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 protokolliline otsus hagejaga üürilepingu lõpetamise kohta. Kui eksisteerib, siis palub hageja tuvastada selle otsuse tühisus ja kehtetus; 3) kuna eluasemekomisjoni 05.12.2017 otsuse tühisus ja kehtetus tuleneb haldusmenetluse nõuete rikkumisest, siis peab kohus lähtuma otsuse tegemisel haldusmenetluse seaduse sätetest. Tsiviilkohus peaks keelduma tuvastusnõuete menetlusse võtmisest põhjendusega, et asi on halduskohtu pädevuses, ning saatma asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.
Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.