Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-15949
Tsiviilasi
Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) hagi A.A. ja B.B. vastu eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. aprilli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. ja B.B. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (kostjad): I. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) II. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu)
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
Maakohus selgitas, et kohus on teinud määruses rea menetluslikke otsustusi, mille osas ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse esitamise õigust. Kostjatel puudub TsMS § 660 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitamise õigus. Hageja taotleb eluruumi tagastamist olukorras, kus kostjate üürileping nimetatud eluruumi kasutamiseks on lõppenud. Vastava üürilepingu ülesütlemise kehtivus on tuvastatud Tartu Maakohtu 25. septembri 2018 ning Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari 2019 kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-18-582. Tartu Maakohtu 25. septembri 2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustus 19. juunil 2019. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja I ja Tartu linna vahel 16. detsembril 1998 sõlmitud üürileping eluruumi X kasutamiseks on lõppenud korralise ülesütlemisega. Ülesütlemine on kehtiv. Üürileping lõppes 28. märtsil 2018. Tsiviilasjas nr 2-18-582 on kohus lahendanud kostja I hagi ning muuhulgas jätnud hagi rahuldamata Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuivõrd kohtuotsus on jõustunud, on kohtuotsus menetlusosalistele haginõude lahendamise osas kohustuslik. Arvestades asjaoluga, et jõustunud kohtuotsusega on juba tuvastatud üürilepingu ülesütlemise kehtivus, puudub käesolevas tsiviilasjas vajadus asuda esitama uuesti tõendeid, vastuväiteid ja taotlusi, mis otseselt käsitlevad tsiviilasjas nr 2-18-582 juba lahendatud hagi ning tuvastatud asjaolusid. Maakohtu hinnangul puudub kostjate 1. veebruaril 2020 esitatud tõenditel käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohalt tähtsus. Kostjate tõstatatud küsimuste osas puudub vajadus esitada tõendeid, kuivõrd need asjaolud ei ole käesolevas asjas vaidlusalused. Sama kehtib taotluste osas tõendite kogumiseks. Maakohus ei kogu taotletud tõendeid olukorras, kus nendega soovitakse taas alustada vaidlust 16. detsembril 1998 sõlmitud üürilepingu ülesütlemise ning selle asjaolude osas.
nr 3-2-1- 75-14, p 63; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. juuli 2008 määrus asjas nr 3-4-1-10-08, p 10). TsMS § 660 lg-st 1 ja §-st 327 tuleneva edasikaebeõiguse piirangu eesmärgiks on vähendada kohtute töökoormust, tagades sel moel kohtusüsteemi efektiivsuse. Ringkonnakohus rõhutab, et määruskaebuse esitamise õiguse puudumine ei tähenda, et maakohtu määruse ebaõigsusele ei saaks menetlusosaline üldse tugineda. TsMS § 660 lg 2 järgi võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata määruse kohta esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 631 lg-te 1 ja 2 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda mh menetlusõiguse normi ebaõigele kohaldamisele. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostjate taotlus jätta rahuldamata.
tuvastada asjaolu, et Tartu linnasekretäril ja Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil puudus Tartu linna volitus esindada linna tsiviilasja nr 2-18-582 menetluses ning tunnistada nende tegevus õigusvastaseks; tuvastada asjaolu, et Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes puudub Tartu linna volitus esindada linna tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses ning tunnistada nende tegevus õigusvastaseks; keelata Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes osaleda tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses; keelata Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes munitsipaalüürnikust kaebaja ebavõrdne kohtlemine üürilepingu küsimustes võrreldes teiste Tartu linna munitsipaalüürnikega.
Tartu Halduskohus tagastas 13. aprilli 2021 määrusega kostja I kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 27. aprilli 2021 määrusega kostja I määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2021 määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel. Menetlus on pooleli Riigikohtus.
Ringkonnakohus leiab, et haldusasjas nr 3-21-772 esitatud nõuded ei oma tähendust käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Hageja nõude aluseks on tsiviilasjas nr 2-19-3720 tehtud kohtulahend, mis on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Sealhulgas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on hageja kaebuse haldusasjas tagastanud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul puudub alus menetluse peatamiseks, kuna haldusasjas tehtavast lahendist ei olene praeguse tsiviilasja tulemus.
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.