Osaühingu Saka ERA ja Osaühingu Eesti Era hagi AS Raisner vastu hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele ülekandmise, kinnistusraamatu kannete muutmise ja kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega AS Raisner vastuhagi Osaühingu Saka ERA vastu hüvitise 8 204 992 eurot väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. veebruari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Raisner määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja/vastuhagis hageja): AS Raisner (rk: 11246939), esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri Vastustajad: Hageja 1 (vastuhagis kostja): Osaühing Saka ERA (rk: 10402283) Hageja 2: Osaühing Eesti Era (rk: 10402768) Hagejate esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. veebruari 2019 määrus sisuliselt muutmata.
2.Täiendada Viru Maakohtu 26. veebruari 2019 määruse resolutsiooni punkte 2 ja 3 ning jaotada kostja poolt hagejatele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 18 140,37 eurot (sh riigilõiv 550 eurot, registritasud 138 eurot, lepingulise esindaja kulu 17 035,70 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 416,67 eurot käibemaksuta) hagejate vahel järgmiselt: AS-lt Raisner tuleb mõista välja menetluskulud Osaühingu Saka Era kasuks summas 17 351,66 eurot ja Osaühingu Eesti Era kasuks summas 788,71 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu Saka Era kasuks menetluskuludelt summas 17 351,66 eurot ja Osaühingu Eesti Era kasuks menetluskuludelt summas 788,71 eurot.
3.Lugeda Viru Maakohtu 26. veebruari 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada Saka ERA OÜ ja Eesti Era OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
3.2.Välja mõista AS-lt Raisner menetluskulud Osaühingu Saka Era kasuks summas 17 351,66 eurot ja Osaühingu Eesti Era kasuks summas 788,71 eurot.
3.3.Välja mõista AS-lt Raisner viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu Saka Era kasuks menetluskuludelt summas 17 351,66 eurot ja Osaühingu Eesti Era kasuks menetluskuludelt summas 788,71 eurot.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus rahuldas 19.02.2018 otsusega Osaühingu Saka ERA (hageja 1) ja Osaühingu Eesti Era (hageja 2) (hagejad) hagi ning jättis AS Raisner (kostja) vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 21.06.2018 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus jättis 04.02.2019 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja 1 esitas 22.12.2017 maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse, milles palus määrata kindlaks hageja 1 menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas summas 20 623,15 eurot ning mõista see summa, millele lisandub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 4 sätestatud viivis väljamõistetud menetluskuludelt, kostjalt välja hageja 1 kasuks. Taotluse kohaselt moodustuvad hagejate menetluskulud maakohtus õigusabikulust, riigilõivudest, registritasudest ja tõendi hankimise kulust. Hagejale 1 kuulub tagasilangevast 23-st hoonestusõigusest 22 ja hagejale 2 üks, vastavalt on hagejad osalenud ka kulude kandmises – hageja 1 osa on 22/23 kuludest. Kostja vastuhagi menetluse hageja 2 vastu lõpetas kohus 18.12.2017 ning määras hageja 2 menetluskulude rahalise suuruse määramise seoses
vastuhagiga eraldi. Kuna enamus hageja 2 menetluskuludest on seotud vastuhagiga, ei nõua hageja kulude hüvitamist põhihagi menetluses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 110 eurot 184,68 tundi, s.o 20 314,80 euro eest, millest hageja 1 osa on 22/23 ehk 19 431,55 eurot (käibemaksuta). Kulud on kokku 1245,76 eurot, millest hageja 1 osa on 1191,60 eurot.
3.Kostja palus hinnata menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust vastavalt TsMS §-le 175.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 26. veebruari 2019 määrusega hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis AS-lt Raisner välja Osaühingu Saka ERA ja Osaühingu Eesti Era kasuks menetluskulud 18 140,37 eurot, sh riigilõiv 550 eurot, registritasud 138 eurot, lepingulise esindaja kulu 17 035,70 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 416,67 eurot käibemaksuta, ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Määruse kohaselt jäeti menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja kanda. Hagejate esindaja tunnitasu 110 eurot käibemaksuta on põhjendatud, tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. Tegemist on tavapärasest keerukama ja mahukama asjaga ning läbitud on kõik kohtuastmed. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista õigusabikulu maakohtus 20 314,80 eurot (184,68 × 110). Üldjuhul peaks asjaolude ja dokumentidega tutvumisele kuluv aeg, nõupidamised kliendiga, sh õigusliku positsiooni kujundamine ja kliendiga läbiarutamine, tõendite komplekteerimine, menetlusdokumentide vormistamine ja kohtule esitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosaliste kohtus esindamisega. Kohus leidis, et arvestades hagejate esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on hagejate õigusabikulud maakohtus põhjendatud osaliselt, s.o 154,87 tunni ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista esindajatasu 17 035,70 eurot (154,87 × 110). Esindaja kohtuistungitele sõitmisele kulunud aja 1 tunni hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt, seega selles osas jääb taotlus rahuldamata. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja ka riigilõivud 600 eurot, registritasud 229 eurot ja eriteadmistega isiku arvamuse (konsultatsioon Varja tuulepargi kohta) kulu 416,67 eurot (käibemaksuta). Hageja esitatud asjatundja arvamuse kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu TsMS § 143 p 2 mõttes ning kulu on põhjendatud ja vajalik. 15.07.2014 määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot tagastati hagejatele Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2014 määrusega. Registritasud tuleb kostjalt välja mõista summas 138 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.AS Raisner esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. veebruari 2019 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vähendada AS-lt Raisner väljamõistetavate menetluskulude suurust ja määrata menetluskulude jaotus hagejate vahel. Hagejate põhjendatud õigusabiteenuse maksumus on 2530 eurot, millele lisanduvad riigilõiv 550 eurot ja registritasud 138 eurot, kokku 3218 eurot. Eeltoodud summa võiks jaguneda hagejate vahel järgmiselt: Osaühing Saka Era 3078,08 eurot (22/23) ja Osaühing Eesti Era 139,92 eurot (1/23). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei võimaldanud kohus kostjal vastaspoole menetluskulude kohta seisukohti esitada, kuna kohus ei määranud kostjale enne määruse tegemist TsMS § 176 lg-s 8 nimetatud tähtaega;
2) ei ole kohus teinud kindlaks hagejate osade jaotust menetluskuludes. Kohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 18 140,37 eurot ja viivise mõlema hageja kasuks. TsMS § 174 lg 1 järgi ei ole see välistatud, kuid TsMS § 175 lg 1 eeldab, et mitme menetlusosalise esindamise korral tuleb igale menetlusosalisele hüvitada talle osutatud õigusabi kulud iseseisvalt, tehes kindlaks ühise esindaja poolt igale esindatavale kulunud ajakulu (3-2-1-137-13, p 11); 3) mõistis kohus kostjalt menetluskulud välja põhjendamatult suures ulatuses. Kohus peab TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrolli tegema toimingupõhiselt. Määruses toimingupõhist analüüsi ei ole; 4) on hagejate menetluskulude nimekiri ebaselge (seal sisalduvad mitmed kohtuasjaga mitteseotud tegevused, kuupäevad ei ühti toimingu sisuga, selgitused ei ole menetluskulude nimekirjale kohased). Lähtudes hagejate esindaja tegevuste analüüsimisel tsiviilasja materjalidest e-toimikus, võib hagejate esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 23 tundi. Arvestades tunnitasu 110 eurot, oleks põhjendatud õigusabikulu hüvitis 2530 eurot. Hagiavaldus on lakooniline 3 lk pikkune dokument, mille koostamine ei saanud võtta aega üle 2 tunni. 25.05.2015 menetlusdokumendi koostamise ajakulu võib olla 2 tundi. Apellatsioonkaebuse, mis seondus ühe faktilise asjaolu suhtes tehtud vaheotsusega, koostamise ajakulu võib olla 3 tundi. Ajakulu kostja 26.10.2016 menetlusdokumendile vastamiseks võib olla 4 tundi. Määruskaebuse vastuse koostamine 15.11.2016 võis võtta aega 1 tund. Tõendi esitamine 20.12.2016 võis võtta aega 30 minutit. Taotlus tõendite kogumiseks 21.12.2016 võis võtta aega 30 minutit. 02.05.2017 eelistung kestis 1 tunni, istungiks valmistumise ajakuluks võib lugeda 2 tundi. 18.05., 02.06., 12.10. ja 03.11.2017 seisukohtade vajalik ajakulu võib olla 4 tundi. 19.12.2017 kohtuistungi koos ettevalmistusega põhjendatud ajakulu on 3 tundi (teise esindaja kaasamine oli ebavajalik, sest kogu menetluse oli läbi viinud üks esindaja). Samuti sisaldab hagejate menetluskulude nimekiri hulgaliselt tegevusi, mis ei nõua advokaadi teenuse kasutamist. Õiguslikke eriteadmisi mittenõudvatele tegevustele kulunud aega ei peaks hüvitama ning sellised tegevused ei ole otseselt hagejate esindamiseks vajalikud; 5) ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda asjaolust, et tegemist oli tavapärasest keerukama ja mahukama asjaga. Hagejate positsioon ei olnud keeruline. Hagejad tuginesid sellele, et kokkulepitud kuupäevaks polnud hoonestaja ehituskohustust täidetud. Keeruline oli kostja positsioon hagile vastates ja vastuhagi esitades. Asja mahukus ei saa olla argument, sest see tegur väljendub juba üksikute toimingute mahus; 6) on hagejate asjatundja arvamus lühike ja lakooniline ning sellest menetluses ei lähtutud. Seega on tegemist ebavajaliku tõendi ja kuluga (Energiasäästubüroo arve 416,67 eurot).
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.Osaühing Saka Era ja Osaühing Eesti Era vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad hüvitatavate menetluskulude summa muutmata jätmist. Täpsustada võib menetluskulude jaotust hagejate lõikes: Osaühingule Saka Era hüvitab AS Raisner menetluskulud 17 351,66 eurot (22/23 kuludest) ja Osaühingule Eesti Era 788,71 eurot (1/23 kuludest). Vastuväidete kohaselt kestis kohtumenetlus ligi 5 aastat, seejuures oli vaidlus ringkonnakohtus kaks korda. Kostja õigusabikulu, mis on kohtule esitatud 22.12.2017, on käibemaksuta 18 670 eurot, s.o suurem sellest, mida kohus pidas põhjendatuks hagejate puhul, kes pidid koostama ka apellatsioonkaebuse 2015. aastal tehtud otsusele. Eeldades, et kostja esitatud kulu on põhjendatud ja vajalik, on ka hagejate kasuks väljamõistetu põhjendatud ja vajalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26.02.2019 määrus tuleb jätta sisuliselt muutmata.
Kohtulahendi selguse ja täidetavuse huvides täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2 ja 3 ning jaotab kostja poolt hagejatele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 18 140,37 eurot hagejate vahel järgmiselt: kostjalt tuleb mõista välja menetluskulud hageja 1 kasuks summas 17 351,66 eurot ja hageja 2 kasuks summas 788,71 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hageja 1 kasuks menetluskuludelt summas 17 351,66 eurot ja hageja 2 kasuks menetluskuludelt summas 788,71 eurot. Ringkonnakohus lähtub asjaolust, et nii kostja kui ka hagejad on seisukohal, et kohtul tuleks täpsustada menetluskulude jaotust hagejate lõikes selliselt, et hagejale 1 tuleb hüvitada hagejate menetluskuludest 22/23 ja hagejale 2 1/23. Selline otsustus on kooskõlas ka Riigikohtu juhistega 15.11.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13 (p 11). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt, taotledes hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse vähendamist 3218 euroni, sh õigusabikulu 2530 eurot, riigilõivud 550 eurot ja registritasud 138 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, s.o osas, millises summas tuleb kostjal hüvitada hagejatele õigusabikulu (lepingulise esindaja kulu) ning kas hüvitamisele kuulub ka hagejate esitatud dokumentaalse tõendi (asjatundja arvamuse) saamise kulu 416,67 eurot.
9.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust hagejatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda neid kõiki.
10.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
10.1.Kostja väide, et kohus ei võimaldanud kostjal vastaspoole menetluskulude kohta seisukohti esitada, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Menetlusosalistele on määratud tähtaeg vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks ringkonnakohtu 25.04.2018 määrusega. Selleks ajaks oli hagejate 22.12.2017 menetluskulude nimekiri kohtule esitatud ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt oli see samal päeval tehtud nähtavaks ka kostja esindajatele. Kostja lepinguline esindaja advokaat Edgar-Kaj Velbri on saatnud 04.06.2018 ringkonnakohtule seoses hagejate menetluskulude nimekirjaga e-kirja, kus teatab, et kostja ei pea kohaseks kritiseerida kolleegi ajakulu ja tunnitasu ning palub kohtul hinnata hagejate menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust vastavalt TsMS §-le 175 (V kd, tl 161). Maakohus ongi määruses hagejate taotletud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust analüüsinud ning selle tulemusena määranud kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulud hagejate taotletust mõnevõrra väiksemas ulatuses. Lisaks on kostja esitanud oma seisukohad hagejate menetluskulude kohta määruskaebuses.
10.2.Riigikohus on selgitanud (nt 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Samuti on Riigikohus korduvalt rõhutanud (nt 03.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga selles, et maakohtu määruse põhjendused on napid, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see toonud kaasa kostjale hagejate õigusabikulu hüvitamise määramist põhjendamatult suures ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu
määratud hagejate õigusabikulu suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kostja arvamus, et hagejate lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu peaks olema ligi 7 korda väiksem (23 tundi maakohtu poolt põhjendatuks peetud 154,87 tunni asemel), ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsiooni piiridest. Kuna maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul hagejate õigusabikulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus leiab, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, nagu seda peab vajalikuks kostja määruskaebuses, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut hagejate õigusabikulule iga määruskaebuses välja toodud üksiku toimingu põhiselt. Ka dokumendi maht ei ole ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga, et asja keerukust ja mahukust ning sellest tulenevalt asjaolu, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu mitu aastat kestnud menetlusele on vajalik ja põhjendatud maakohtu määratud ca 154 tunni ulatuses, näitab muu hulgas see, et kostja on taotlenud 22.12.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas hagejatelt sama perioodi eest õigusabikulu hüvitamist 139 tunni 30 minuti eest summas 18 670 eurot (tunnitasu 120 eurot ja hilisemalt 140 eurot ilma käibemaksuta). Kostja on sealjuures pidanud kohtuvaidluse keerukust, suurt rahalist väärtust, ajalist kestust ja korduvaid istungeid arvestades põhjendatuks kostja poolt menetluses mitme esindaja kasutamist. Kostja on rõhutanud, et tegemist on olemuslikult keeruka vaidlusega, mida iseloomustab pikk kestus ja mitme kohtuastme läbimine. Asja keerukust suurendas kostja arvates hoonestusõigusi puudutava kohtupraktika ja õiguskirjanduse vähesus ning hoonestusõiguse tagasilangemise osas esitatavate alternatiivsete positsioonide mitmetahulisus. Kõik eeltoodu iseloomustab mitte ainult kostja esindajate, vaid ka hagejate esindajate poolt menetluses tehtud töö keerukust ja mahtu.
10.3.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga ka seonduvalt Energiasäästubüroo arve 416,67 eurot hüvitamisega. Kostja taotles maakohtus hoonestusõiguste väärtuse väljaselgitamiseks ekspertiisi määramist. Maakohus jättis taotluse 21.11.2016 määrusega rahuldamata põhjendusel, et pooltel on endal võimalik pöörduda asjatundja(te) poole ja esitada kohtule asjatundja arvamus hoonestusõiguste väärtuse kohta. Lisaks hagejatele on ka kostja ekspertarvamuse hoonestusõiguste väärtuse kohta tellinud ja kohtule esitanud ning kostja menetluskulude nimekirjas taotleti hagejatelt ekspertiisitasu asjatundjale hüvitamist summas 2350 eurot. Seega on hagejate esitatud eriteadmistega isiku arvamus (konsultatsioon Varja tuulepargi kohta) tsiviilasjas vajalik tõend ning põhjendatud on ka kulu suurus.
11.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.