XX kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 24. aprilli 2017. a otsuse peale täiteasjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik kohtutäitur Priit Petter (büroo asukoht Tornimäe 7-008, Tallinn) Puudutatud isik Termia OÜ (registrikood 10098891), lepinguline esindaja Jüri Urb
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-7169 osas, millega maakohus jättis tühistamata kohtutäituri otsuse täiteasjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072 kohtutäituri tasu muutmise taotluse osas, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tühistada kohtutäituri otsus selles osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.2.Tühistada kohtutäitur Priit Petteri 24. arpilli 2017. a otsus osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata kohtutäituri tasu muutmise taotluse täiteasjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072. Kohustada kohtutäiturit lahendama selles osas avaldaja 1. aprilli 2017. a kaebus uuesti. Muus osas jätta kohtutäituri otsus muutmata.
2-17-7169
2.3.Jätta XX ja kohtutäitur menetlusosalise enda kanda.
Priit
Petteri
menetluskulud
kummagi
2.4.Jätta Termia OÜ menetluskulud võrdsetes osades XX ja kohtutäitur Priit Petteri kanda.
2.5.Mõista XX-lt Termia OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 330 eurot.
2.6.Mõista kohtutäitur Priit Petterilt Termia OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 330 eurot.
3.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.Kohtutäitur Priit Lantin alustas 22. mail 2008 Termia AS-i (puudutatud isik II, sissenõudja) avalduste alusel XX (avaldaja, võlgnik) vastu Tallinna notari Liia Aigro 9. augusti 2001. a otsuse nr 4121 täitmiseks täitemenetlust täiteasjas nr 017/2008/4070 (täitemenetlus I) ja Tallinna notari Liia Aigro 9. augusti 2001. a otsuse nr 4125 täitmiseks täitemenetlust täiteasjas nr 017/2008/4072 (täitemenetlus II). Praegu on nimetatud täiteasjad kohtutäitur Priit Petteri (puudutatud isik I, kohtutäitur) menetluses. Kohtutäitur arestis mõlemas täiteasjas võlgnikule kuuluva Harjumaal XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXX). Kohtutäitur Kairi Kummi menetluses oli võlgniku vastu Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a lahendi täitmiseks alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 048/2015/164 (täitemenetlus III). Kohtutäitur K. Kumm esitas kohtutäitur P. Petterile 12. juunil 2015 sundtäitmisega ühinemise avalduse. Kohtutäitur P. Petter lubas 20. oktoobri 2015. a otsusega Riigi Tugiteenuste Keskusel ühineda tema menetluses olnud ülalnimetatud kahe täiteasjaga, mille raames oli kinnisasi arestitud.
2.Võlgnik teatas 2. märtsil 2017 kohtutäiturile, et soovib 7. märtsil 2017 tasuda täiteasjades I ja II tasumata osa (29 412 eurot 76 senti), soovides müüa 1/3 mõttelist osa arestitud kinnisasjast. 22. märtsil 2017 täpsustas võlgnik oma nõuete suurusi ja leidis, et kohtutäituri tasu peaks olema kokku 4033 eurot 4 senti, sest tema menetluses olev teine täiteasi on samuti ühinenud esimese täiteasja menetlusega.
2-17-7169
3.Kohtutäitur selgitas 24. märtsi 2017. a kirjas, et võlgnik võlgneb täiteasjas I mh kohtutäituri tasuna 1003 eurot 78 senti (kohtutäituri tasu enne osalist tasumist oli 4033 eurot 4 senti) ning täiteasjas II mh kohtutäituri tasu 2109 eurot 31 senti (tasumisi ei ole toimunud).
4.Võlgnik esitas 1. aprillil 2017 kohtutäiturile kaebuse tema tegevusetuse peale. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur teatanud võlgnikule summat, mis tuleb tasuda notari deposiiti, ning täituri tasuarvutus ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Mitme täitemenetluse korral ei tohi täituri põhitasu olla vähemalt olemuslikult suurem kui ühes menetluses. Võlgnik tasub enne tehingut teised nõuded, v.a K. Kummi menetluses oleva täiteasjas III täitmisel oleva nõue.
5.Kohtutäitur jättis kaebuse 24. aprilli 2017. a otsusega rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole võlgnik esitanud ühtegi taotlust, kuid leiab, et kohtutäitur ei ole teatanud täpset rahasummat, mida kanda notari deposiiti. Võlgnik ei ilmunud kohtutäituri määratud ajal kaebuse arutamisele, seega ei soovinud võlgnik tegelikult summade sisulist ja kommenteeritud arutelu kohtutäituri juures. Kohtutäitur märkis otsuses mõlemas tema menetluses oleva võla jäägi koos kohtutäituri tasu ja täitekuludega. Kuna võlgnik ei ole teatanud müügihinda, ei saa kohtutäitur arvutada välja kohtutäituri seaduse (KTS) § 46 järgi lisatasu suurust. Võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri tasu suuruse neis asjades, kuid otsus kohtutäituri tasu kohta tehti aastaid tagasi, toimetati võlgnikule kätte ning see on jõustunud. Lisatasuotsust ei ole kohtutäitur teinud. Kuna kohtutäituri menetluses olevate täiteasjade puhul on sama sissenõudja, ei ole tegemist sissenõudega ühinemisega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 lg 1 tähenduses. Kohtutäitur K. Kummi menetluses olevas täiteasjas nr 048/2015/164 tasumisele kuuluva summa kohta on K. Kumm võlgnikule tasutava summa teatanud ning ühinemisavalduses ei ole ta teatanud, et summa oleks muutunud. Kohtutäitur pidi lubama TMS § 149 lg 1 järgi enda menetluses olevate täitemenetlustega ühineda ning kohtutäituri otsust ei ole võlgnik vaidlustanud. Täitemenetlusega ühinemise korral ei anna kohtutäitur täiteasja üle teisele kohtutäiturile, vaid ühinemise eesmärk on osalemine kinnisasja müügist saadava tulemi jaotamises. Ühinemist lubav kohtutäitur ei saa tühistada teise kohtutäituri tasuotsust. Selleks peab võlgnik pöörduma teise kohtutäituri poole.
6.Võlgnik esitas 8. mail 2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada kohtutäituri
24.aprilli 2017. a otsuse ja määrata ühtse kohtutäituri tasu kõigis kolmes täiteasjas. Avalduse kohaselt soovis avaldaja müüa võla tasumiseks 1/3 mõttelist osa arestitud kinnisasjast. Tehingu eeltingimusena palus kohtutäitur kanda nõuete tasumiseks piisava rahasumma notari deposiiti. Avaldaja soovis välja selgitada, milline summa on kohtutäituri jaoks vaja deposiiti kanda. Kohtutäitur ei edastanud vajalikku teavet tasumata nõuete lõppsumma kohta ning jättis selles osas oma otsuse põhjendamata. Kohtutäitur nõuab avaldajalt kinnisasja müügi tulemist liiga suurt täituri tasu. Avaldajale täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused ei tohi ületada kulutusi, mis tekiksid juhul, kui menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte menetlusse. Kuna kinnisasi arestiti täiteasjas nr 017/2008/4070 ja teised täiteasjad on arestimisaktiga ühinenud või tuleb lugeda ühinenuks, ei ole kohtutäituril P. Petter täiteasjas II ja kohtutäituril K. Kumm täiteasjas III õigust saada kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituritel on õigus saada täitemenetluses I kohtutäituri tasu 1003 eurot 78 senti, täitemenetluses II täitemenetluse alustamise tasu koos
2-17-7169 käibemaksuga 19 eurot 16 senti ja täitekulu 6 eurot 63 senti ning täitemenetluses III täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 19 eurot 16 senti (kokku 1048 eurot 73 senti). Kohtutäitur ei saa nõuda avaldajalt lisatasu, sest lisatasu saamise eeldused ei ole täidetud.
7.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja kohtutäituri otsuse muutmata. Kohtutäitur andis võlgnikule ammendavalt teavet sissenõudja nõuete ja kohtutäituri tasu maksmiseks notaritehingus. Avaldaja tasuarvutus ei vasta seadusele ega kohtupraktikale. Kohtutäitur arestis kinnisasja nii täiteasjas I kui ka täiteasjas II. Kuna mõlemas täiteasjas on sama sissenõudja, ei ole tegemist ühinenud täiteasjadega. Avaldaja ei esitanud kaebust kohtutäituri K. Kummi avalduse alusel koostatud ühinemisotsuse peale. Kohtutäituril ei saa lahendada vaidlusi teise kohtutäituri tasu osas. Kohtutäituril on õigus saada KTS § 46 järgi lisatasu kuni 1% vara müügihinnast. Kohtutäitur palus avaldajal teatada müügihinna, et arvutada lisatasu, kuid avaldaja ei ole seda teinud, mistõttu ei saanud täitur avaldaja tegevusetuse tõttu nõuete lõppsummat arvutada.
8.Sissenõudja nõustus kohtutäituri seisukohtadega ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
9.Kohtutäitur esitas maakohtule oma 14. novembri 2017. a otsuse, millega ta lõpetas menetluse täiteasjades I ja II, nõuded on rahuldatud. Esimese astme kohtu määrus
10.Harju Maakohus jättis 30. novembri 2017. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulude hüvitise 660 eurot.
10.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt alustas kohtutäitur sissenõudja avalduste alusel ühe täitedokumendi täitmiseks täitemenetluse I ja teise täitedokumendi täitmiseks täitemenetluse II. Nende täitemenetlustega on ühinenud täitemenetlus III. Kui täitedokument sisaldab mitut rahalist nõuet, avatakse nende kohta TMS § 33 lg 4 järgi üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Praegusel juhul on täiteasjades I ja II täitmisel ühe sissenõudja erinevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded. Täitemenetluse seadustik ei sätesta kohtutäituri õigust ega kohustust alustada ühe sissenõudja mitme erineva täitmisavalduse alusel ühte täitemenetlust. Samuti ei sätesta seadus aluseid, millal kohtutäitur saaks mitme täitmisavalduse alusel alustada ühe täitemenetluse. Summeerida ja ühte täitemenetlusse koondada tuleks eelkõige samast täitedokumendist tulenevad nõuded. Praegu see nii ei ole. Kui ühe kohtutäituri menetluses on kaks sama sissenõudja täitedokumenti sama võlgniku vastu, võib täitur teha ühiselt täitetoiminguid mõlema täiteasja raames, sh arestida vara mõlema nõude katteks. Seda on kohtutäitur praegusel juhul ka teinud, st kinnisasja arestimise akt on koostatud täitemenetluse I ja täitemenetluse II raames. Seejuures ei ole täitemenetlus II ühinenud täitemenetlusega I TMS § 149 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte eesmärk on
2-17-7169 võimaldada kõigi käimasolevate täitemenetluste sissenõudjate ühinemist ühe kinnisasja müümise korral, et vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses, ning võimaldada teistel sissenõudjatel osaleda kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises. Seetõttu ei välista vara realiseerimine ühes täitemenetluses avaldaja vastutust oma varaga teiste sissenõudjate ees ega teiste sissenõudjate õigust ühineda täitemenetlusega, mille esemeks on võlgniku vara realiseerimine. Kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi avaldajalt nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis on esitatud TMS § 149 alusel. Kohtutäitur saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasjas arestimise ja müügi. Kuna täiteasjades I ja II ei ole tegemist erinevate sissenõudjatega, ei ole täitemenetlus II ühinenud täitemenetlusega I ning kohtutäitur esitas õiguspäraselt põhitasunõude ka täiteasjas II.
10.2.Kuna täitemenetlust III läbi viiv kohtutäitur K. Kumm esitas avalduse täitemenetlustega I ja II ühinemiseks ja TMS § 149 ei näe täiturile ette kaalumisruumi, rahuldas kohtutäitur P. Petter õiguspäraselt täitemenetlusega ühinemise avalduse. Seejuures ei asunud kohtutäitur P. Petter täitemenetlust III alustanud kohtutäituri K. Kumm asemele ning ta ei saa muuta ega tühistada teise kohtutäituri esitatud nõude summat, sh teise kohtutäituri tasuotsust. Avaldaja saab täitemenetluse III kulude osas pöörduda enda õiguste kaitseks kohtutäitur K. Kummi poole.
10.3.Kuigi kohtutäitur P. Petter küsis avaldajalt andmeid lisatasu suuruse määramiseks, ei ole ta lisatasu kohta otsust teinud. Avaldaja ei saa esitada kaebust otsuse peale, mida kohtutäitur ei ole veel teinud. Seetõttu ei ole avaldajal veel alust kohtule kaebust esitada. Kui kohtutäitur teeb lisatasu kohta otsuse, saab avaldaja esitada selle kohta esmalt kohtutäiturile kaebuse ja seejärel kohtule. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada.
11.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole sissenõudja määruskaebuse menetlemisel menetlusosaline, sest tema avalduse alusel alustatud täitemenetlused on lõppenud. Sissenõudja osalemine võib olla avaldajale ebamõistlikult koormav.
11.2.Maakohus leidis vääralt, et sama sissenõudja puhul ei saa kohtutäitur teise täitemenetlusega ühineda. Kohtutäitur pidanuks esitama ühinemise avalduse iseendale, kuna tema menetluses oli kaks täiteasja. Tegemist on samaväärse olukorraga nagu siis, kui sissenõudjad on erinevad. Seetõttu ei ole täituril õigust saada täitemenetluse II eest põhitasu. Avaldajal on õigustatud huvi teada, millise kohtutäituri otsuse alusel määrati kohtutäituri põhitasu täiteasjades I ja II. Arestimisaktides märgiti nõue kohtutäituri tasu võrra suuremana.
11.3.Maakohus jättis tähelepanuta, et täitemenetluse III ühinemise avaldusele ei olnud lisatud kohustuslikke lisasid ning arestimisaktis oli märgitud nõue lubatavast suuremana, sisaldades varjatult ka kohtutäituri tasu. Kohtutäitur P. Petter edastas kohtutäiturile K. Kumm makse, mis sisaldas ka kohtutäituri põhitasu, kuigi avaldajalt ei võinud selles täitemenetluses põhitasu nõuda.
12.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2-17-7169 Kohtutäituri arvates vastab kohtutäituri tasu täidetud nõude summale ja kohtutäituri seaduses sätestatud tasumääradele. Kohtutäituri tasu otsus on võlgnikule esitatud menetluse alguses täitmisteate kättetoimetamisel ning menetluse ajal edastas kohtutäitur võlgnikule piisavalt teavet tasumisele kuuluvate nõuete jääkide kohta. Kohtutäitur ei pidanud ühendama tema menetluses olevaid nõudeid, kus sissenõudjaks oli puudutatud isik I. Sundtäitmisega ühinemine eeldab TMS 149 sõnastuse kohaselt erinevaid sissenõudjaid. Kohtutäitur K. Kumm esitas sundtäitmisega ühinemise avalduse, võlgnik ei ole sundtäitmisega ühinemise otsust vaidlustanud. Ühinemist lubaval kohtutäituril ei ole õigust muuta ega tühistada teise kohtutäituri koostatud kohtutäituri tasu otsust.
13.Puudutatud isik II määruskaebuse kohta maakohtule seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
15.Ringkonnakohus kohustas 10. septembri 2018. a kirjaga kohtutäiturit esitama asja juurde täiendavad dokumendid: täiteasjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072 koostatud esialgsed täitmisteated ja kohtutäituri otsused kohtutäituri tasu kohta, millest nähtub sissenõudja nõude suurus ning kohtutäituri tasu suurus, samuti võlgnikule täitemenetluse läbiviimise ajal väljastatud korduvad täiteteated või muud dokumendid, millest nähtuks võla osalise tasumise tõttu vähendatud kohtutäituri tasu suurus juhul, kui kohtutäitur on taolised dokumendid koostanud.
16.Kohtutäitur esitas 13. septembril 2018 ringkonnakohtule täiteasjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072 koostatud täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused (koostatud 22. mail 2008), täitekulu väljamõistmise otsused (koostatud 30. jaanuaril 2009) ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (koostatud 8. novembril 2017).
17.Avaldaja esitas nimetatud dokumentidele vastuväite, milles leidis, et kohtutäitur ei ole esitanud kohtule kõiki dokumente, millest nähtuks sissenõudja nõue, laekumised ning väljamaksed täitemenetluses. Kuna sissenõudja vähendas oma esialgset nõuet, ei ole olulised kohtutäitur P. Lantini algsed täiteteated.
18.Kohtutäitur selgitas 19. septembril 2018 esitatud seisukohas, et täitemenetluses ei olnud vaidlust sissenõudja nõuete suuruse üle, sh nende vähendamise osas, ning kohtutäitur arvestas kohtutäituri tasu seaduses sätestatud tasumäärade alusel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega tühistab kohtutäituri otsuse ja kohustab kohtutäiturit uuesti lahendama kohtutäituri põhitasu muutmise taotlust
2-17-7169 täitemenetluste I ja II osas. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta ega kohtutäituri otsust tühistada.
20.Avaldaja vaidlustas praeguses kohtuasjas kohtutäituri 24. aprilli 2017. a otsuse, millega kohtutäitur P. Petter lahendas avaldaja 1. aprilli 2017. a kaebust kohtutäituri tegevusetuse peale. Avaldaja heitis kaebuses kohtutäiturile ette seda, et kohtutäitur ei esitanud tema menetluses olevate nõuete ja täitekulude suuruse kohta avaldajale andmeid. Samuti tõi avaldaja esile, et kohtutäituri tasuarvutus ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohaga, mille järgi ei või kohtutäituri põhitasu vähemalt olemuslikult olla suurem kui ühes menetluses. Kuigi avaldaja ei ole seda sõnaselgelt kohtutäituri bürooga peetud e-kirjavahetuses ega kohtutäiturile esitatud kaebuses väljendanud, saab avaldaja kaebust mõista selliselt, et ta soovis, et kohtutäitur vaataks Riigikohtu praktika valguses ümber täitemenetluses I ja II tehtud tasuotsused ja jätaks avaldajalt välja mõistmata kohtutäituri põhitasu täitemenetluses II, kuna see tuleks lugeda analoogia korras ühinenuks täitemenetlusega I. Arvestades seda, et avaldaja ei esitanud kohtutäiturile selget taotlust tasu ümbervaatamiseks, mõistis kohtutäitur, et avaldaja vaidlustas kohtutäituri tegevusetust üksnes avaldajale teabe andmata jätmise osas. Seda arvestades selgitas kohtutäitur vaidlustatud otsuses avaldajale uuesti nõuete ja täitekulude suurust ning jättis kaebuse rahuldamata, sest kohtutäitur on andnud võlgnikule ammendavalt teavet sissenõudja nõuete ja kohtutäituri tasu tasumiseks notari tehingus, kuid ei võtnud selgelt seisukohta kohtutäituri põhitasu muutmise taotluse kohta. Seega ei ole kohtutäitur selgelt lahendanud avaldaja taotlust muuta kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsust selliselt, et avaldaja ei peaks täitemenetluses II põhitasu maksma.
21.Kohtutäituri selgitusi arvestades võib siiski mõista, et kohtutäitur peab õigeks arvutada kummaski täitemenetluses kohtutäituri põhitasu eraldi ja nõuda seda avaldajalt mõlemas täitemenetluses vastavalt täitmisel oleva nõude suurusele. Seega lähtub kolleegium sellest, et kohtutäitur jättis avaldaja taotluse tasu suuruse muutmiseks rahuldamata. Maakohus nõustus kohtutäituri arusaamaga, et kohtutäitur võis nõuda põhitasu nii täitemenetluse I kui ka täitemenetluse II läbiviimise eest, sest praegusel juhul oli sama sissenõudja esitanud täitmisavaldused erinevate täitedokumentide alusel, mille kohta võis kohtutäitur alustada eraldi täitemenetlused ja viia läbi täitetoiminguid, sh arestida mõlemas täitemenetluses võlgniku vara ning nõuda mõlemas kohtutäituri põhitasu. Põhitasu väljamõistmist põhjendas maakohus sellega, et olukorras, kus täitmisel on sama sissenõudja nõuded, ei saa üks täitemenetlus teisega TMS § 149 lg 1 järgi ühineda.
22.Kolleegiumi hinnangul on nii kohtutäitur kui ka maakohus ekslikult leidnud, et kohtutäitur sai nõuda nii täitemenetluses I kui ka täitemenetluses II kohtutäituri põhitasu vastavalt kummaski menetluses täitmisel olnud nõude suurusele. Selline arusaam ei vasta Riigikohtu antud tõlgendusele täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätetele põhitasu nõudmise õiguse kohta mitme täitemenetluse korral, millele viitas ka avaldaja nii kohtutäiturile edastatud e-kirjas kui ka kaebuses. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt
2-17-7169 mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab igas täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks kord. Kuigi TMS § 33 lg 4 järgi saab nõuded summeerida juhul, kui nõuded tulenevad samast täitedokumendist, ei reguleeri see norm olukorda, mil sissenõudja on esitanud ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu täitedokumenti sama võlgniku vastu, ega olukorda, kus sissenõudja on täitmisega TMS § 149 alusel ühinenud. Siiski ei või mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (Riigikohtu 29. jaanuari 2014. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17).
23.Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et olukorras, kus sama sissenõudja on alustanud võlgniku vastu mitut täitemenetlust sama kohtutäituri juures, saab küll kohtutäitur alustada iga täitedokumendi alusel eraldi täitemenetluse, nagu leidis õigesti ka maakohus, kuid kohtutäituri põhitasu määrates peab kohtutäitur arvestama sellega, et mitme täitedokumendi ühisel täitmisel ei tekiks võlgnikule suuremaid kulusid kui kõigi täidetavate nõuete summeerimise korral. Seega saab kohtutäitur lähtuda täituri põhitasu määrates analoogia korras TMS § 33 lg-st 4, summeerida tasu arvutamiseks tema menetluses olevad sissenõudja nõuded ning nõuda võlgnikult põhitasu tema menetluses olevate nõuete summalt.
24.Neil kaalutlustel tühistab kolleegium maakohtu otsuse osas, millega maakohus nõustus kohtutäituri tasuarvestusega täitemenetlustes I ja II, ning tühistab selles osas ka kohtutäituri
24.aprilli 2017. a otsuse. Kohtutäituril tuleb avaldaja 1. aprilli 2017. a kaebuse alusel lahendada kohtutäituri tasu muutmise taotlus, arvestades ülalmärgitud seisukohti. Arvestades seda, et kohtutäitur on praeguse kohtumenetluse ajal teinud mõlemas täiteasjas enne kummagi täitemenetluse lõpetamist 8. novembril 2017 lõplikud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, milles nõuab avaldajalt samuti kummagi täitemenetluse eest eraldi põhitasu (tl 105–106), võib kohtutäituril olla alust vaadata ümber ka oma hilisemad otsused.
25.Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, kohtutäitur P. Petter ei saa sekkuda tema täitemenetlustega TMS § 149 alusel ühinenud täitemenetluse III raames määratud kohtutäituri tasu otsusesse, mistõttu ei saa avaldaja taotleda temalt ka teise kohtutäituri tasu ümbervaatamist ega kõigi täitemenetluste ülese tasuotsuse tegemist. Samuti leidis maakohus õigesti, et avaldaja ei saa taotleda kohtutäituri lisatasu otsuse tühistamist, sest sellist otsust ei ole kohtutäitur teinud. Selles osas nõustub kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
26.Vastuseks avaldaja väitele seoses sellega, et maakohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna ka sissenõudja, märgib kolleegium järgmist. Kohus vaatab kaebust kohtutäituri tegevuse või otsuse peale TMS § 218 lg 2 ja TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi läbi hagita menetluses. Hagita menetluse osalised kaasab kohus TsMS § 198 lg 3 järgi menetlusse omal algatusel, sh eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. TMS § 218 lg 3 järgi võivad kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale esitada
2-17-7169 määruskaebuse menetlusosalised ja kohtutäitur. TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitada üldjuhul määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Viidatud sätete alusel peab kohus kolleegiumi hinnangul kaasama sissenõudja puudutatud isikuna menetlusse, kui asjas tehtav lõpplahend võib kitsendada tema õigusi. Arvestades seda, et avaldaja vaidlustas kohtutäituri tegevust lisaks nõutava tasu suurusele ka seoses arestitud kinnisasja müümiseks deposiiti makstava rahasumma suurusega ning heitis täiturile ette seda, et täitur ei andnud talle teavet tasumata nõuete summa kohta, kaasas maakohus põhjendatult puudutatud isikuna menetlusse ka sissenõudja, sest kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohta hagita menetluses tehtav määrus võis puudutada tema õigusi täitemenetluses.
27.Arvestades eeltoodud põhjendusi rahuldab kolleegium nii avaldaja määruskaebuse kui ka maakohtule esitatud kaebuse osaliselt. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta kummagi menetlusosalise kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause järgi nende enda kanda. Kuigi avaldajal ja kohtutäituril ei ole tekkinud kohtumenetluses lepingulise esindaja kulusid, osales maakohtu menetluses puudutatud isikuna ka sissenõudja, kellel tekkisid maakohtu menetluses lepingulise esindaja kulud. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikeks kulud suuruses 660 eurot ning kolleegiumil ei ole alust maakohtu määratud kulude suuruses kahelda. Määruskaebuse läbivaatamisel ei ole sissenõudjal hüvitatavaid kulusid tekkinud. Arvestades kaebuse osalist põhjendatust, on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta need kulud TsMS § 172 lg 1 II lausel alusel võrdsetes osades avaldaja ka kohtutäituri kanda ning mõista kummaltki TsMS § 175 lg 1 alusel sissenõudja kasuks välja 330 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.