T Vi ja T Vi hagi Kappeli Kodu OÜ ja 1PARTNER Ehitus OÜ vastu rajatise taastamiseks kohustamise või alternatiivselt kahju hüvitamise rahalises nõudes ning hagi Kappeli Kodu OÜ vastu rajatise muutmisest hoidumiseks kohustamise nõudes
Hagihind
16 016 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: T V (isikukood x), lepinguline esindaja Ants Kuningas Hageja II: T V (isikukood x), lepinguline esindaja Ants Kuningas Kostja I: Kappeli Kodu OÜ (registrikood 12935724), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Kostja II: 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Viimase kohtuistungi aeg
29.01.2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi Kappeli Kodu OÜ vastu rahuldada.
2.Kohustada Kappeli Kodu OÜ-d taastama omal kulul J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9, Tallinn, kinnistute piiril paiknev ajalooline tulemüür endisesse kõrgusesse, s.o J. Kappeli 9 kinnistult mõõdetuna 5,3 meetrit, ja sama laiusega allesjäänud
1(8)
müüriosaga võrreldes, s.o ligikaudu 50 cm, kasutades allesjäänud müüriga samaväärses kvaliteedis materjali, s.o murtud paekivi, lubimört, tsinkplekist kate, ja saavutama taastatud müüri võrdlemisel allesjäänud müüriosaga eristamatu visuaalse tulemuse. Kohustada Kappeli Kodu OÜ-d hoiduma J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 piiril paikneva ajaloolise müüri edaspidisest lammutamisest ja muutmisest ilma J. Kappeli 9, Tallinn, kinnisasja omanike T Vi ja T Vi kirjaliku nõusolekuta. Hagi 1PARTNER Ehitus OÜ vastu rajatise taastamiseks kohustamise nõudes ja kahju hüvitamise rahalises nõudes jätta rahuldamata. 02.12.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada. Hagejate menetluskulud, mis on seotud Kappeli Kodu OÜ vastu esitatud nõudega, jätta Kappeli Kodu OÜ kanda ja kulud, mis on seotud 1PARTNER Ehitus OÜ vastu esitatud nõudega, jätta hagejate endi kanda. OÜ Kappeli Kodu OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. 1PARTNER Ehitus OÜ menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.
HAGI JA SELLE ALUSENA ESITATUD ASJAOLUD
1.T Vi ja T Vi esitasid ühiselt hagi Kappeli Kodu OÜ ja 1PARTNER Ehitus OÜ vastu rajatise taastamiseks kohustamise või alternatiivselt kahju hüvitamise rahalises nõudes ning hagi Kappeli Kodu OÜ vastu rajatise muutmisest hoidumiseks kohustamise nõudes (hagi tervikteksti 23.01.2017, nõude täpsustus 16.05.2018). Hagejad palusid - kohustada Kappeli Kodu OÜ-d ja 1PARTNER Ehitus OÜ-d solidaarselt taastama omal kulul J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9, Tallinn, kinnistute piiril paiknev ajalooline tulemüür endisesse kõrgusesse, s.o J. Kappeli 9 kinnistult mõõdetuna 5,3 meetrit, ja endises kvaliteedis ja sama laiusega allesjäänud müüriosaga võrreldes, s.o ligikaudu 50 cm, kasutades allesjäänud müüriga samaväärses kvaliteedis materjali, s.o murtud paekivi, lubimört, tsinkplekist kate, ja saavutama taastatud müüri võrdlemisel allesjäänud müüriosaga eristamatu visuaalse tulemuse; alternatiivselt juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata, välja mõista kostjatelt solidaarselt tulemüüri taastamise kulu hüvitamiseks 12 516 eurot; - kohustada Kappeli Kodu OÜ-d hoiduma J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 piiril paikneva ajaloolise müüri edaspidisest lammutamisest ja mis tahes muutmisest ilma J. Kappeli 9, Tallinn, kinnisasja omanike, s.o hagejate, kirjaliku nõusolekuta. 2(8)
2.Kostja I on J. Kappeli 7 kinnisasja omanik ja arendaja. Kostja II on ehitaja, kes sooritab töövõttu J. Kappeli 7 kinnisasjal. Kostjad alustasid 02.12.2016 hommikul J. Kappeli 7 ja 9 kinnistute vahelise ajaloolise paekivist 5,3 meetri kõrguse tulemüüri lammutamist. Kuigi ehitusloa aluseks olevas projektis on kirjas, et tulemüür säilitatakse. Kuigi hagejate esindaja keelas kell 9:30 ehitustöölisi müüri lammutamast, jõudsid ehitustöölised mõne tunniga eemaldada suure osa müürist. Ehitustöölised jätkasid lammutustööd ja lahkusid kella 14:45 paiku. Kostja II oli suutnud hagi tagamise määruse väljastamise ajaks lammutada müüri kõrgusest ca 1 meetri kõrguse osa ca 18 meetri pikkusel alal. Kostjad keeldusid pahauskselt hagi tagamise määrust vastu võtmast.
3.Projekti asendiplaani kohaselt paikneb tulemüür J. Kappeli 9 kinnistul, ehitatud 20. sajandi alguses, 5-6 meetri kõrgune, alt 60-70 cm paksune, pealt tagasiastega 50 cm paksune. Müür on olnud mõlema piirinaabri kasutuses alates rajamisest ja kinnistute hoonestamisest. 31.05.2000 piiriprotokolli plaanil kajastatud piiri kulgemise ja X OÜ läbiviidud mõõtmise kohaselt jääb müür J. Kappeli 9 kinnisasja piiridesse 6 kuni 11 cm laiuselt müürist ja vähemalt 61 cm lauselt müüri taldmiku osast. Seega on müüri naabrite kaasomandis või alternatiivselt J. Kappeli 9 ehitise osaks üle kinnisasja piiri. Müür on ehitisel paiknenud kuuri tagaseinaks, s.t oluliseks osaks.
4.Hagejate ja kostja I õiguseellaste vahel oli müüri rajamisel sõlmitud müüri ühise kasutamise kohta kokkulepe, mis on kestnud ligikaudu sada aastat. Hagejatel oli õigustatud ootus müüri ühisele kasutamisele. Kostjad teadsid, et hagejad kooskõlastasid J. Kappeli 7 elamu projekteerimise ja ehitamise tingimusel, et müür säilitatakse. Müür ei ole kaasajal enam ehitiste ühiseks seinaks, kuid on säilitanud kasutuseesmärgi tulemüürina ja välisvalgustuse kandkonstruktsioonina ning privaatsust ja turvalisust tagava ja tuulekoormust vähendava piirdena, samuti kõrghaljastuse taustaks ja kõrgete elulõngade tugistruktuuriks, samuti kinnistu miljööväärtusliku terviku oluliseks komponendiks. Müür on väga heas seisukorras ja puudub vajadus seda lammutada või madaldada. Müüri lõhkumise tulemusel on J. Kappeli 7 akendest avanenud vahetu vaade J. Kappeli 9 teise korruse eluruumi ja õuealale. Müüri lammutamine ja muutmine ei ole detailplaneeringu kohaselt lubatud. P16003 ekspertarvamus ei kajasta tegelikkust. Müür ei olnud enne osalist lammutamist varisemisohtlik. Puudus ehitusluba või ehitusteatis müüri lammutustegevuseks. Ka kostja II pidi teadma, et kahjustab hagejaid, sest haldusasjas nr 3-16-799 protokollis on märgitud kostja II kohustus tagada müüri püsivus ja teavitada hagejaid ehitustegevuse mõjudest müüri suhtes.
VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
6.J. Kappeli 7 kinnistu detailplaneeringus ega ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis ei ole käsitletud müüri dimensioone, seisukorda ega säilitamise ulatust. Müür asub J. Kappeli 7 kinnisasja piirides ning ei ulatu J. Kappeli 9 kinnistule, müüri ainuomanik on kostja I. Müüri ülemine kolmandik on halvas seisukorras ja vajab madalamaks tegemist. Müüri ülemist tagasiastega osa on 02.12.2016 madalamaks tehtud ca 100 cm võrra, 02.12.2016 toimunud ehitustööde käigus eemaldati osaliselt müüri ülemine osa. Müüri ülemine osa oli ohtlik inimestele ja varale. Kostjal I oli ainuõigus müüri kõrguse muutmiseks. Kahju puudub, sest müüri seisund on parendustööde tulemusel
3(8)
oluliselt paranenud. Madalamaks tehtud müür on hagejate poolt samaväärselt kasutatav, hagejate kinnisasja väärtus ei ole vähenenud. AÕS § 151 lg 3 ei sätesta kostjale II mingeid kohustusi. Kostja II on J. Kappeli 7 objektil peatöövõtja. Müüri suhtes teostati vaid ümberehitus, mitte lammutus. Müüri kõrgus väheneb, kuid ehitise olemus ega kasutusotstarve ei muutu. Haldusasjas nr 3-16-799 koostatud istungiprotokolli p 1-5 kajastasid võimaliku kompromissi tingimusi. Kuna haldusasjas pooled kompromissi sõlmimiseni ei jõudnud, ei ole selles protokollis kajastatu kostjatele siduv. Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust rahuldada hoidumisnõuet kostja I vastu. Hagejate käsitlus kahjust ei ole ühelegi keskmiselt õiglaselt mõtlevale isikule ettenähtav. Müüri taastamise nõue ja mis tahes muutmisest hoidumise nõue välistavad teineteist. Nõue ei ole selge ja täidetav. Hoidumisnõudeks puudub õiguslik alus, AÕS § 74, § 151 ja § 72 lg 5 ei reguleeri hoidumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 136 lg 5 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 teise lause alusel tuleb hagi Kappeli Kodu OÜ vastu rahuldada, kohustada Kappeli Kodu OÜ-d taastama omal kulul J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9, Tallinn, kinnistute piiril paiknev ajalooline tulemüür endisesse kõrgusesse, s.o J. Kappeli 9 kinnistult mõõdetuna 5,3 meetrit, ja sama laiusega allesjäänud müüriosaga võrreldes, s.o ligikaudu 50 cm, kasutades allesjäänud müüriga samaväärses kvaliteedis materjali, s.o murtud paekivi, lubimört, tsinkplekist kate, ja saavutama taastatud müüri võrdlemisel allesjäänud müüriosaga eristamatu visuaalse tulemuse ning kohustada Kappeli Kodu OÜ-d hoiduma J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 piiril paikneva ajaloolise müüri edaspidisest lammutamisest ja muutmisest ilma J. Kappeli 9, Tallinn, kinnisasja omanike T Vi ja T Vi kirjaliku nõusolekuta. Hagi 1PARTNER Ehitus OÜ vastu rajatise taastamiseks kohustamise nõudes ja kahju hüvitamise rahalises nõudes tuleb VÕS § 115 lg 1 alusel, aga samuti § 1043 ja § 1045 alusel jätta rahuldamata.
8.AÕS § 151 kohaselt, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest; kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 136 lg 5 kohaselt võib kahjustatud isik seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega.
9.AÕS § 72 lg 5 teise lause kohaselt peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 89 teise lause kohaselt, kui on alust eeldada omandiõiguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist.
4(8)
10.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - Hagejad on aadressil J. Kappeli 9, Tallinn, asuva kinnisasja omanikud ning Kappeli Kodu OÜ (kostja I) on aadressil J. Kappeli 7, Tallinn, asuva naaberkinnisasja üks omanikest (kd III tl 109). - Kostja I on eemaldanud osaliselt müüri varisemisohtliku osa (kd II tl 116). Müüri ülemist tagasiastega osa on 02.12.2016 madalamaks tehtud ca 100 cm võrra, 02.12.2016 toimunud ehitustööde käigus eemaldati osaliselt müüri ülemine osa (kd II tl 116). - Puudus hagejate nõusolek müüri muutmiseks. - 1PARTNER Ehitus OÜ (kostja II) on J. Kappeli 7 objektil peatöövõtja (kd II tl 117).
13.Kostja I esile toodud faktilistest asjaoludest tulenevalt asus müür J. Kappeli 7 kinnisasja piiril. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kostjate õiguslik seisukoht, mille kohaselt müür ei olnud AÕS §-s 151 nimetatud asi (piirirajatis). Asjaolu, kas ja millises ulatuses asus müür J. Kappeli 9 või mõlemal kinnisasjal, ei oma asjas tähtsust. Lähtudes asjaolust, et müür vähemalt külgnes hagejate kinnisasjaga, olid kinnisasjad müüriga eraldatud AÕS § 151 lg 1 tähenduses. Sama seisukohta on avaldatud õiguskirjanduses („Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne“ 2004, lk 282).
14.Piltidega (hagejate 25.06.2018 menetlusdokumendi lisad 2 ja 3, kd II tl 197, 198) on tõendatud, et müür oli hagejate huvides vajalik ja muudetud müür ei vasta hagejate huvidele samal määral. Nimetatud piltidelt nähtub, et endise kõrgusega müür, võrreldes muudetud müüriga, takistas valguskiirguse levimist hagejate eluruumi ja hagejate eluruumist lähedalasuvate elamute ruumidesse. Seega takistas endise kõrgusega müür, võrreldes muudetud müüriga, keskkonnast soovimatu informatsiooni levimist hagejate eluruumi ja soovimatu suurusega valgustustugevusega valguse levimist hagejate eluruumi ning eelkõige tagas paremini hagejate eraelu kaitset. Kostjate vastuväited, mille kohaselt endiste tunnustega müür ei ole hagejate huvides vajalik, on põhjendamatud. Asjaolud, mille kohaselt müüri seisund on oluliselt paranenud ja muudetud müür tagab piisava miljööväärtuse, ei oma asjas tähtsust, sest ei lükka ümber eelnimetatud hagejate huvi olemasolu. Samal põhjusel ei oma asjas
5(8)
tähtsust asjaolud, mille kohaselt müür funktsioneerib endiselt tulemüürina ja välisvalgustuse kandekonstruktsioonina ning müüri muutmisega ei ole hagejate kinnisasja väärtus vähenenud, vaid suurenenud. Hagejate huvi takistada valguskiirguse levimist hagejate eluruumi ja eelkõige hagejate eluruumist lähedalasuvate elamute ruumidesse ei saa rahuldada muu samaväärtuselise või kõrgema väärtusega hüvega, mis oma sisult hagejate huvi objektiks olevast hüvest erineb. Kostjate väide, mille kohaselt müüri madalamaks tegemine ca 85 cm osas ei riku hagejate privaatsust, on tõendamata. Väite tõendamiseks on kostjad tuginenud kahele tõendile. Hagiavalduse lisana 22 esitatud 07.12.2016 14:12 pilt (kd I tl 79) kinnitab eelnimetatud piltidega tõendatud asjaolu. Teiseks on kostjad viidanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.02.2017 vastusele haldusasjas nr 3-16-2487 (kd III tl 85 viitega kd kd II tl 116), tuues esile asjaolu, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoha kohaselt on ehitusprojekti tingimuste tähenduses müür säilitatud. Kostjate esitatud põhjendustel ei saa nimetatud tõend tõendada, et muudetud müür takistab valguskiirguse levimist samal määral endise müüriga. Kostjate põhjendustest tulenevalt lähtub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht sellest, et müüri säilitamise ulatust ei ole täpselt määratletud. Seega ei võimalda seisukoht, et müür on määratlemata ulatuses säilitatud, teha järeldusi pooltevahelise asjaõigussuhte kohta. Kostjate põhjendustest tulenevalt ei käsitle Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht valguskiirguse levimist ega hagejate huvi selle takistamise vastu, vaid müüri stabiilsust, miljöö säilitamist ja ehitusprojekti nõuet. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei esitanud kostjad täiendavaid tõendeid selle kohta, et müür endiste tunnustega ei olnud vajalik hagejate huvides või haginõudes märgitud tunnusteta müür vastab hagejate huvidele samal määral.
15.Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja I AÕS § 151 lg 3 teises lauses sätestatud kohustust. Kostjate väide, mille kohaselt kostja I kõrvaldas müüri ülemise osa ohu tõrjumiseks, ei anna alust eitada kohustuse rikkumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 141 lg 1 kohaselt ei tegutse isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Lähtudes kostjate esile toodud asjaoludest, mille kohaselt müüri ülemine osa oli varisemisohtlik ning kujutas ohtu inimestele ja varale, ei ole kostjad siiski esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et ohu tõrjumiseks oli vajalik kahju tekitada. Kostjate esile toodud asjaoludest ei tulene, et oht oli vahetu, nii et ohtu ei oleks saanud kõrvaldada hagejatele kahju tekitamata. Kostjad ei ole esile toonud, et kostja I oleks nõudnud hagejatelt ohu kõrvaldamiseks vajaliku tahteavalduse või toimingu tegemist.
16.Kostjate väide kahju puudumise kohta on põhjendamatu. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada hagejad olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles hagejad oleksid olnud, kui müüri ei oleks muudetud. Hagejad ei ole tuginenud kahjuna kinnisasja väärtuse vähenemisele, vaid on esitanud nõude asja kahjustamisest tulenevalt asja parandamiseks või parandamise mõistlike kulude hüvitamiseks ning VÕS § 132 lg 3 esimene lause võimaldab sellist kahju nõuda, sõltumata kinnisasja väärtusest. Et kostjad ei ole esile toonud konkreetseid asjaolusid kasu kohta, mida hagejad võisid saada kahju tekitamise tagajärjel kinnisasja väärtuse suurenemise näol, ei ole võimalik tuvastada kasu, mida kahjuhüvitisest maha arvata, ega alust hinnata, kas kasu mahaarvamine oleks kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Sel põhjusel ei oma asjas tähtsust ka küsimus, kas kinnisasja väärtuse võimalikku tõusu oleks võimalik maha arvata mitterahalise nõude korral.
6(8)
17.Kostjate seisukoht, mille kohaselt kahju ärahoidmine ei olnud kohustuse kaitseeesmärgiks, on põhjendamatu. AÕS § 151 lg 3 teise lause eesmärk on muu hulgas kaitsta piirirajatise õigustamatu muutmise korral naaberkinnisasja omaniku huvi selle mõistliku taastamise vastu. Kostjate väide, mille kohaselt kahju ei olnud ettenähtav, ei oma asjas tähtsust. Seadusest ei tulene, et AÕS § 151 lg 3 esimesest lausest tulenevat kohustust rikkunud naaber peaks hüvitama üksnes kahju, mida ta võimaliku tagajärjena ette nägi või pidi ette nägema.
18.Antud juhul on mõistlik kahju hüvitada muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Otsuse resolutsiooni sõnastamisel tuleb välja jätta haginõude sõnastamisel kasutatud lauseosa „endises kvaliteedis“, mis ei ole täidetav ega ka selge, lubades arusaamatust, kas lauseosa on vastuolus muude resolutsioonis märgitud tingimustega, millele taastatav müür peab vastama. Antud juhul sõnastuse täpsustamine, järgides nõude sisu, ei kujuta endast hagi osaliselt rahuldamata jätmist ega nõude piiride ületamist. Kostjad ei ole esile toonud, et mõistlikum oleks kahju hüvitamine rahalise hüvitise maksmisega. Arvestades, et poolte esile toodud asjaoludel on müüri taastamise kulu vahemikus 4384 eurot kuni 12 516 eurot, kuid kostja seisukoha kohaselt on müüri taastamise põhjendatud ja vajalik kulu 4384 eurot (kd III tl 12), ei ole müüri taastada kostjale I koormavam kui taastamise kulu rahas hüvitada.
19.Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I poolt müür taastamine oleks võimatu. Kostjate väide, mille kohaselt müüri taastamine esialgsele kõrgusele läheks vastuollu kasutusloa ja ehitusprojektiga, ei oma tähtsust. Kasutusloa tingimus, mille kohaselt müür tuleb taastada 6 kuu jooksul pärast naabrite vahelise kohtuasja lahendi jõustumist projektijärgseks vastavalt projektiga kinnitatud kõrgusmärgini, võimaldab kostjal I müüri taastada vastavalt käesolevas hagis esitatud nõudele, samal ajal esitades hagejate vastu vastava aluse esinemise korral nõude AÕS § 151 lg 3 teises lauses nimetatud tahteavalduse tegemiseks kohustamiseks, samuti taotledes seaduses sätestatud alustel ja korras haldusakti andmist. Ka juhul, kui kostjal I tuleks õiguskaitse võimalustele vaatamata ajutiselt loobuda ehitise kasutamisest, ei annaks sellise tulevase olukorra tekkimise võimalus alust asuda seisukohale, et müüri taastamine otsuse tegemise ajal on õiguslikult võimatu. Kostjate teine seisukoht, mille kohaselt müüri taastamine endisesse seisukorda oleks vastuolus ehitusseadustikus ja AÕS § 145 lõikes 1 ettenähtud ehitise ohutuse nõuetega, on põhjendamatu. Hagejad ei ole nõudnud müüri taastamist varisemisohtlikku seisukorda. Kostjad ei ole esile toonud konkreetselt, milliste tingimuste poolest hagiesemes märgitud tingimuste kohaselt taastatav müür ei vasta ehitisele esitatavatele ohutusnõuetele. Müüri taastamise hagi ei ole ehitisele esitatavate ohutusnõuetega vastuolus. Müür tuleb taastada ehitusseadustikku ja muid seadusi järgides ohutuna.
20.Kuigi piirirajatis ei ole kaasomandis, on ühiskasutuse suhtes kohaldatavad kaasomandi sätted. Sama seisukohta on avaldatud õiguskirjanduses („Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne“ 2004, lk 282). Seega hoidumisnõude aluseks võib olla AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille sisustamisel hoidumisnõude puhuks tuleb arvestada AÕS § 89 teises lauses sätestatut. Kostjad on menetluse käigus avaldanud, et kostjad kavatsevad müüri tagasiastega osa madalamaks teha, et müür oleks ühekõrgune ning ohutu inimestele ja varale (kd II tl 116). Eeltoodust tulenevalt on alust eeldada rikkumise kordumist ning nõue kostja I vastu müüri edasisest lammutamisest ja muutmisest hoidumiseks kohustamiseks on põhjendatud. TsMS § 457 lõikest 1 tulenevalt on hoidumiseks kohustamise otsus kostjale I kohustuslik hagi aluseks
7(8)
olevatel asjaoludel. Ehitusliku olukorra või muude õiguslike asjaolude muutumisel võib hoidumiskohustus ära langeda.
21.Kostja II vastu esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele, sest kostja II ei saa vastutada VÕS § 115 lg 1 alusel AÕS § 151 lg 3 teises lauses sätestatud kohustuse, s.o naabrusõiguse rikkumisega kahju tekitamise eest. Hagejate esile toodud asjaolude õigsust eeldades võib kostja II iseenesest vastutada VÕS § 1043 alusel hagejate omandi rikkumisega kahju tekitamise eest, kuid kostjalt II ei saa nõuda müüri taastamist. Et müür ei asu või ei asu osaliselt hagejate kinnisasjal ja müür ei ole hagejate ainuomandis ega ainuvalduses ega ainukasutuses, ei ole hagejatel õigust nõuda kostjalt II müüri suhtes ehitustööde tegemist. Kostjal II ei ole õigust ega kohustust sekkuda kolmandaks isikuks oleva kostja I omandisse.
22.Ka alternatiivne rahaline nõue kostja II vastu juhuks, kui mitterahalist nõuet ei rahuldata, ei kuulu rahuldamisele. Kostja I vastu esitatud mitterahalise nõude rahuldamise tõttu ei ole õiguslikult võimalik rahuldada solidaarselt rahalist nõuet. Solidaarkohustus saab VÕS § 65 lg 2 järgi olla üksnes sama sisuga.
23.TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel tuleb 02.12.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada kostja II osas hagi rahuldamata jätmise tõttu ja kostja I osas põhjusel, et hagi tagamise määrusega on hagi tagamise abinõu kohaldatud kuni otsuse jõustumiseni. Puudub vajadus hagi tagamise abinõu kehtivust pikendada.
24.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud jätta kostja I kanda ning kostja II vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud hagejate kanda. TsMS § 165 lg 1 esimese lause alusel tuleb hagejatel vastutada kostja II menetluskulude hüvitamise eest kooskõlas VÕS § 137 lõikega 1 solidaarselt, samuti arvestades asjaolu, et hagejad esitasid müüri taastamise ja rahalise nõude solidaarvõlausaldajatena.
25.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.