Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

aluse ja 3 maapealse korrusega elamu ja ühe maa-aluse korrusega parkla ning olemasolevale 2korruselisele elamule kolmanda korruse peale ehitamiseks.

7.Asja materjalidest nähtub alljärgnev. Kohtule esitatud andmetel ei ole kaebajate taotluse menetlus lõppenud. Kaebajate kaebusest ning täpsustustest ei nähtunud, miks kaebajad on esitanud kaebuse olukorras, mil ehitusjärelevalve ei ole lõppenud ning ehitusjärelevalve menetluse õigusvastasust lühikesel ajavahemikul või toimingu osas ei saanud pidada põhjendatuks. Haldusakt või toiming, mida vaidlustada, peab olema suunatud õiguslike tagajärgede tekitamisele, s.t õiguste või kohustuste loomisele, muutmisele või lõpetamisele, asjaolude õiguslikult siduvale tuvastamisele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Tallinna linna poolt esitatud vastus kohtule (seotult kaebajate EÕK taotluse ja asjaolude väljaselgitamisega ning vastustega kohtunõuetele) ei ole haldusaktina käsitatav linna seisukoht. Tallinna linn lahendab algatatud järelevalvemenetluses kaebajate püstitatud taotlusi, milline saab olema lõpptulemus, selgub vastava otsuse tegemisel. Kui järelevalvetulemus lõpeb kaebajate arvates nende õigusi rikkuvalt, on võimalik vastav otsus kohtus vaidlustada. Kuna kohtule esitatud vastuskirjad ei ole haldusaktideks ega toiminguteks, mida saaks kohtus vaidlustada sarnaselt õiguslikke tagajärgi tehtavate otsustega, siis ei ole selline kaebus lubatav.

Kuivõrd menetlus kestab ja kohtule esitatud vastuskirjaga ei ole menetlust lõpetatud, siis nähtub, et kaebajate kaebus on esitatud ka ennatlikult. Kuna kaebajate tuvastusnõuded on seotud kohustamisnõudega, siis ei ole lubatav ka kohustamisnõue. Tallinna linna vastuste kohaselt on kaebajate esitatud taotlus seotult müüri lammutamisega jätkuvalt menetluses. Kaebuse esitajatel ei ole tõendeid selle kohta, et TLPA oleks keeldunud menetluse algatamisest. Lisaks on menetluses kolmanda isiku esitatud ehitusprojekti muudatuse taotlus ja kontrollitakse ka nn allavundeerimise töödega seotult tööde lubatavust. Tallinna linn on teatanud, et kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni puudub tarvidus eraldi ettekirjutuse tegemiseks. Käesolevalt, seotult kaebusega, nähtub, et müüri lammutamise tööde tegemine on peatatud. Seega puudub eraldiseisvalt vajadus tööde tegemist veelkord peatada (juba peatatud ehitustööde peatamine ei ole vajalik). 8.Kuna kaebajate kaebust ei ole veel menetlusse võetud, siis selgitab kohus, et seeläbi ei saa kohus kaebajatele anda siduvaid seisukohti või teha vastustajale ettekirjutusi (nt järelevalve meetodi valiku suhtes). PSJKS § 4 lg 3 ei rakendu siis, kui kaebust ei saa veel menetleda. 9.Kaebajad on arusaamatult uuel vastamisel märkinud, et vastustaja Tallinna linn on talle põhjustanud kahju, kuna vastustaja ei peatanud omavolilist lammutustegevust, seega on ta solidaarkohustuse kaudu kohustatud hüvitama kaebajale kahju (hävinud vara väärtuses või müüri taastamisega). Kaebajate vastusest võib mõista, et nad soovivad esitada sellise hagi 3 a jooksul. Kaebajad on samas juba esitanud tsiviilasjas maakohtusse hagi kolmandate isikute tegevuse vastu, kes väidetult on põhjustanud vahetu kahju, selge sooviga taastada müür või siis saada hüvitist. Seega on kaebajad oma esitatud hagiga kasutanud müüri taastamiseks ja kahju hüvitamiseks efektiivseimat vahendit (HKMS § 45 lg 2). Kaebajad peavad kahju tekitajaks kolmandaid isikuid, kes asusid nende väidetel müüri lammutama ning nende tegevuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kaebajate hagi rahuldamisel saab nende soovitud kahju korvatud, seega ei saaks kasvõi juba alusetu rikastumise sätetest tulenevalt veelkord sama kahju sisse nõuda muult isikult. Kuna aga ka ehitusjärelevalve menetlus ei ole veel lõppenud, puudub võimalus hinnata järelevalvemenetlust õigusvastaseks, millest tulenevalt võiks tekkida võimalus esitada kahjunõuet. Kui järelevalvemenetlus lõpeb ja kohus saab selle tulemust kontrollida ning kaebajatel on seotult selle tulemusega tekkinud mingi kahju, siis saavad kaebajad sellise nõude esitada. Selles olukorras kahju hüvitamiseks vajalik tuvastusnõue on ainetu. Kaebajate taotluse läbivaatamiseks kohustamiskaebuse esitamine kaebajate õiguste kaitseks ja soovitava eesmärgi saavutamiseks ei ole esitatud andmetel kuidagi vajalik ega otstarbekas. Juhul, kui hagimenetluses kohus peaks kaebajate nõuded rahuldama, on ilmne, et vastustaja tegevusest ei sõltu müüri taastamine ja kahju hüvitamine. Kohtu infosüsteemidest nähtuvalt on kaebajad pidanud selgelt kahju tekitajateks kostjaid Kappeli Kodu OÜ ja 1Partner Ehitus OÜ tsiviilasjas nr 2-16-18152. Seal ongi kaebajad selgitanud, et kostjate vastu on esitatud nõue müüri endisel kujul taastamiseks. Nõue lähtub VÕS § 136 lg 5 sätestatud alusest, mille kohaselt seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Hagis on märgitud, et hagejatel on endise olukorra (müüri taastamise nõudmiseks) eriline huvi, sest müüri taastamata jätmisel kahjustub ka ülejäänud J. Kappeli 9 miljööväärtuslik keskkond ja selle keskkonna ajalooliselt terviklik kooslus. Hagejatel on õigus nõuda eelkõige müüri taastamist kostjalt I tema enda kulul ja seisundisse, milles müür oli enne lammutamist. Müüri taastamine endisel kujul, so J. Kappeli 9 poolselt küljelt 5 meetri kõrguseks ja ca 50 cm laiuseks, tsinkplekist müürikattega, visuaalselt ja tehniliselt samaväärseks alles jäänud müüri osaga, tagab hagejatele endise miljööväärtusliku keskkonna. Alternatiivne rahaline nõue on esitatud müüri taastamise kulutuste hüvitamiseks. Hagejad esitavad nõude juhuks, kui kohus ei pea põhjendatuks hageja kahju hüvitamisel nõuda kostjatelt vastu kahju hüvitamist endise olukorra taastamisena. Seadus lähtub eelkõige põhimõttest rahuldada kahju hüvitamise nõue rahalise nõudena. Seetõttu esitavad hagejad alternatiivnõude tulevikus tekkivate müüri taastamise kulutuste kui kahju hüvitamiseks rahas. Hagejate alternatiivne rahaline nõue müüri taastamiskulude hüvitamiseks on tõendatud Skone Grupp OÜ

pakkumisega summas 12 516 eurot. Käesolevaks hetkeks on lammutatud müüri osas rikkumine lõpule viidud. Hagejad on seisukohal, et on õigustatud nõudma kostjatelt solidaarselt lammutatud tulemüüri osas müüri endisel kujul taastamist. Müüri kaasomandi korral kostjaga I, on nõue võimalik esitada lepingulise suhtega sarnase suhte tõttu VÕS § 115 alusel kostjale I. Kostjalt II on aga võimalik nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, sest tegemist on õigusvastase teoga – hagejate omandi rikkumisega, müüri eemaldamisega tekitati hagejatele kahju, kostja II lammutustegevuse ja kahju tekkimise vahel on vahetu seos, sest ilma müüri lammutamiseta ei oleks hagejatele vastavat kahju tekkinud (omandi rikkumisest kostja II poolt, omandi osa kaotust eemaldatud müüriosa näol ja varasemalt kirjeldatud miljööväärtuse ja miljöökeskkonna kahjustamisest tekkinud kahju). Kahju tekitamine hagejatele on süüline. Tulenevalt eelnevast paluvad hagejad: kohustada kostjaid Kappeli Kodu OÜ (registrikood 12935724) ja 1Partner Ehitus OÜ (registrikood 11226150) taastama omal kulul J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9, Tallinn kinnistute piiril paiknev ajalooline tulemüür endisesse kõrgusesse ja endises kvaliteedis, mis on J. Kappeli 9 kinnistult mõõdetuna 5,3 meetrit ja sama laiusega alles jäänud müüriosaga võrreldes (ca 50 cm), kasutades ajalooliselt sobivat ja ülejäänud müüriga samaväärses kvaliteedis materjali (murtud paekivi, lubimört, tsinkplekist kate) ja saavutama taastatud müüri võrdlemisel ülejäänud müüri osaga eristamatu visuaalse tulemuse. Alternatiivselt ja juhul kui kohus ei pea põhjendatuks hagejate nõuet kahju hüvitamiseks muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega, paluvad hagejad kohustada kostjaid Kappeli Kodu OÜ-d (registrikood 12935724) ja 1Partner Ehitus OÜ-d (registrikood 11226150) hüvitama hagejatele (T.V. ja T.V.) J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9, Tallinn kinnistute piiril paikneva ajaloolise tulemüüri taastamise kulu rahas enne müüri taastamist, summas 12 516 eurot. Kohustada kostjat Kappeli Kodu OÜ-d hoiduma J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 piiril paikneva ajaloolise müüri edaspidisest lammutamisest ja mistahes muutmisest ilma J. Kappeli 9, Tallinn kinnisasja omanike (hagejate T.V. ja T.V.) kirjaliku nõusolekuta. Kohtul ei ole alust kahelda, et kaebajad ise ei pea hagis väidetut tõeseks. Kahjunõude lahendamisel tuleb maakohtul hinnata, milline seadus kohaldamisele kuulub ning kaebajad ekslikult leivad, et käesolevalt halduskohtu menetlus aitaks neil oma eesmärke saavutada paremini ka teistes algatatud menetlustes. Kohus märgituga ei nõustu, kuna maakohus saab ja peab lahendama juba esitatud hagi ning teine kohus ja ka haldusorgan ei sõltu oma tegevuses halduskohtusse esitatud kaebuse lahendamisest. Seega ei ole kaebuse täiendamise läbi olukord muutunud. Kohtuinfosüsteemi andmetel ning kohtule esitatud 02.12.2016 määruse kohaselt (toimiku II kd, tl 4) tegi Harju Maakohus 02.12.2016 tsiviilasjas nr 2-16-18152 hagi tagamise määruse, millega rahuldas T.V. ja T.V. hagi tagamise avalduse, mis oli esitatud enne hagi esitamist. Hagi tagamise määrusega kohustas maakohus kostjaid Kappeli kodu OÜ-d ja 1Partner Ehitus OÜ-d viivitamatult peatama kinnistute J. Kappeli 9 ning J. Kappeli 7 vahelisel piiril piirirajatiseks oleva paekivist tulemüüri lammutamise ja igasuguse muutmise kuni vaidlusaluses asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Puudub vaidlus, et see määrus poleks kehtiv. Määrus jäi muutmata ka siis, kui kolmas isik esitas määruskaebuse. 10.Kaebajate vastuses on märgitud, justkui peaks kohtu seisukoha suhtes algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ja kontrollima kohtu seisukoha/selgituse põhiseadusele vastavust, ei ole asjakohane. Põhiseaduslikkuse järelevalvet ei saa seaduse kohaselt algatada kohtu selgituste osas. 11.Kaebajad kordavad oma viimases vastuses, et järelevalvemenetlus on nende meelest õigusvastane (vastuse p 23.4). Kohus siinkohal märgib, et menetluse lõpptulemusel selgub, kas mõni toiming oli nn ebakohane. Mingeid erandlikke olukordi siinkohal ei ole tekkinud. Kaebajate hinnang, et järelevalvemenetlus oligi õigusvastane, selguba siis, kui kohus saab kontrollida menetluse läbiviimist. Kas lõpptulemus mõjutab edasiselt teisi õigussuhteid, sõltub lõpptulemusest.

12.Kaebajad on vastamisel märkinud p 23.7, et nad paluvad lugeda nõue esitatuks järgnevas sõnastuses: Tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt J.Kappeli 7 ja Kappeli 9 kinnistute piiril asuva piirdemüüriga seonduva järelevalvemenetluse läbiviimise õigusvastasus perioodil 05.12.2016 (esimene toiming) kuni 03.02.2017 (vastustaja menetlusdokumendis väidetav järelevalve lõpetamine).“. Samas ei ole kaebajad ka seekord selgelt märkinud, kas mingist nõudest loobutakse või millest tulenevalt on märgitud selline ajaperiood. Kuivõrd kaebajate sooviks on selliselt muuta varem nimetatud ajaperioodi, siis saab kohus märkida, et kui kaebajate väidetel kolmandad isikud lõhkusid müüri nii, et neil puudus selleks TLPA vastav luba, siis sõltumata sellest, kui kiirelt suutis ehitusjärelevalve ametnik objekti kontrollida, vastutab müüri ebaseaduslikult lammutanud isik kogu tekitatud kahju ulatuses (see ei sõltu sellest, kas müüri jõuti lõhkuda 1 m või enam). 13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Samuti ei pea kohus lahendama perspektiivitut kaebust. Kohus on seisukohal, et kaebajatel puudub käesoleval juhul kaebeõigus ja kaebus on endiselt perspektiivitu. Kohalik omavalitsus teostab ehitusjärelevalvet EhS § 130 lg 2 p 1 alusel ja sellega alustati, kaebajad on mõistnud, et ehitusjärelevalve ametnik ei pea ise hakkama müüri taastama, vaid kaebajad nõuavad TLPA-lt ettekirjutust, et kolmas isik peab selle taastama. Kuna EÕK määrus kehtib, siis müüriga ei teostata mingeid töid. Kaebajad on juba nõudnud müüri taastamist või rahalist hüvitamist kolmandalt isikult, kes on kaebajatele teada olevatel andmetel vahetult kahju põhjustajateks. Kaebajad nõuavad hagimenetluses müüri taastamist hagi tekstist nähtuvalt (p 34) 5 m kõrguseks ja kogu müüri ulatuses ühtlases laiuses 50 cm, kuid lõppnõudes oli märgitud 5,3 m kõrgust müüri. Kohtule jäi küll arusaamatuks, mis kõrguses oli varasemalt olnud kunagine originaalmüür ja kas kaebajad soovivad veelgi ulatuslikemaid müüritöid, mida vastustaja kaudu nõuda ei saaks, võib nüüdseks mõista, et müüri taastamist soovitakse selliselt, et taastataks müür nn endisel kujul. Kuigi kohtule pole endiselt äratuntav, milliste andmete kohaselt kaebajad määravad müüri kõrgust ja soovitud laiust selle ülaosas (väidetult on müür ülaosas kitsam, kui 50 cm), nähtub kaebajate väidetest, et kui müür taastatakse juba tulenevalt maakohtu otsusest, kuna nad on esitanud põhjendatud hagi, siis puudub kaebajatel vajadus nõuda veel mingit veelgi aktiivsemat tegutsemist. Kahju tekitaja vastutus saabuks sj sõltumata sellest, kas müüri jõuti lõhkuda 1m jagu või rohkem. Lisaks on kohus juba kaebajatele selgitanud, et kui kaebajad ei saanud ette näha müüri madaldamist/lammutamist (kaebajate endi väide), siis ei saanud nad ka loogiliselt midagi kokku leppida müüri ülaltpoolt lammutamise osas (kaebajate viide 31.03.16.a. protokollile müüri püsivuse osas haldusasjas nr 3-16-799). Nagu nähtub linna vastustest, on juba lahendamisel ka panduse rajamiseks tehtud tööde teostamine. Asja materjalidest nähtub, et kaebajad on Tallinnas J.Kappeli 9 asuva korterelamu omanikud. J.Kappeli 9 kinnistu naaberkinnistul J.Kappeli 7 toimub ehitustegevus, mille käigus ehitatakse J.Kappeli 7 kinnistule 16-korteriga korterelamut koos parkimiskorrusega. Kaebajad tuginevad asjaolule, et DP seletuskirja ja põhijoonise kohaselt on detailplaneeringuga nähtud ette Kappeli 7 ja Kappeli 9 kinnistu piiril asuva piirdemüüri säilitamine. Samuti näeb 24.07.2015 TLPA poolt väljastatud ehitusluba ja selle aluseks olev Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt koostatud ehitusprojekt. Kaebajate kaebuse eesmärgiks on märgitud, et nad soovivad saavutada tekitatud kahju heastamist, so müüri taastamist endisel kujul. Kohus juba märkis, et selle saavutavad nad kõige efektiivsemalt siis, kui nende juba esitatud hagi on edukas.

Kaebajad olid märkinud, et nad soovivad tuvastada, et perioodil 05.12.2016-20.12.2016.a, nüüdsest aga perioodil 05.12.16- 03.02.17, oli läbi viidud järelevalvemenetlus ja nad soovivad selle õigusvastasuse tuvastamist ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamist, so ettekirjutuse tegemist kolmandale isikule ebaseadusliku lammutustegevuse peatamiseks ja piirdemüüri taastamiseks. Kuna käesolev kaebus puudutab väidetult järelevalve menetlust konkreetse paekivimüüri osas, siis saab tegemist olla subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusega. Kuna linn ei ole keeldunud järelevalve menetlusest ega sellega seotult toimingutest, siis kohus ei saaks selles olukorras kohustada seda ka jätkama, mis juba niikuinii kulgeb. Kaebajad mõistsid olukorda ja kinnitasid veel ka 30.12.16 a, et ehitusjärelevalve teostamisega alustati ja seda pole veel lõpule viidud. Kohus on veel ka hiljem kogunud andmeid ja seisukohti võimaliku uue EÕK taotluse esitamiseks, st juhuks, kui tsiviilasjas EÕK määrust muudetakse (kolmas isik oli esitanud vastava taotluse). Seega nähtub, et ehitusjärelevalvemenetlusest ei ole keeldutud, sellise taotluse osas lõplikku seisukohta ei ole olemas, seega ei saanud kaebuse esitamise ajal ega ka hiljem kaebajad nõuda sellise järelevalve algatamist, kuna see algatati. Ka ei saanud nõuda kaebajad selle jätkamist, kuna ehitusjärelevalve kestis ja kestab. Need asjaolud ei ole muutunud. Seaduse kohaselt saab vaidlustada menetluse lõpptulemust, kui see rikub kaebajate õigusi ja kui tulemus on õigusvastane. Järelevalve menetlust, mis pole lõppenud, ei saa kohus etteruttavalt õigusvastaseks hinnata. Kohus jääb seisukohale, et ei saa tunnustada ka kaebuses märgitud preventiivset huvi, mis justkui tuleneb kaebajate hinnangul vajadusest tagada kaebajate õiguste kaitse kolmanda isiku poolt esitatud ja menetluses oleva muudatusprojekti (mis näeb ette piirdemüüri lammutamist kuni 3,6 meetrini) menetlemisel ning aidata kaasa ka teiste käimas olevate halduskohtuvaidluste kiirele ja õigele lahendamisele. Nõudest lähtuvalt järelevalvemenetluse õigusvastasust saaks kokkuvõttes tuvastada, kui see on läbi viidud ja lõppenud, so mil kohus saaks kontrollida, kas läbiviidud menetlus oli õiguspärane. Sellist olukorda pole veel tekkinud. Tuvastusnõude esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi, mis kaebajatel eelmärgitult puudub. Enne järelevalvemenetluse lõpptulemust ei ole teada, kas linn teeb taotletud ettekirjutuse või teeb mingi muu ettekirjutuse või ei tee seda üldse. Kohus ei saaks sj ise teha ka ettekirjutust vahetult 3.isikule, kuna kohtul ei ole pädevust asendada oma otsusega linna tehtavaid otsuseid. Kinnistul ei ole kaebajate kaebuse andmetel enam ka selliseid müüre, mille lammutamist peaks kartma ja ära hoidma. Kolmanda isiku poolt esitatud ja menetluses oleva muudatusprojekti menetlemise peab teostama TLPA sõltumata käesolevast vaidlusest. Käesoleva asja lahendamine ei saaks kuidagi kaasa aidata teiste käimas olevate vaidluste kiirele ja õigele lahendamisele. 14.Kaalutlusõiguse alusel tehtavaks otsuseks on nii järelevalvemenetluse algatamine kui ka menetluse tulemusel ettekirjutuse tegemine. Kui menetlus kestab, ei saa kohus anda hinnangut, kas see menetlus on õiguspärane, sest isegi kui mingil perioodil eksitakse, ei saa see veel viia järelduseni, et saabuv lõpptulemus rikub kaebajate õigusi. Ehitusjärelevalve tulemus peab ilmselgelt saabuma enne, kui kestab eeldatav kohtumenetlus. Kui haldusorgan teeb oma otsustuse ära, siis on tegemist haldusorgani kaalutlusotsusega ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kohus ei saaks haldusorgani eest kaalutlusotsust

teha ega kohustada haldusorganit ka konkreetset otsust vastu võtma, kui see otsus tuleks teha kaalumise teel. Riigikohus on selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Eelnevast nähtus, et vastustaja lahendab kaebajate konkreetset taotlust ja kaebajad nõuavad selle taotluse lahendamist; kaebajate konkreetne taotlus on menetluses, edasiselt saavad kaebajad vaidlustada tehtava otsuse. Iga taotluse alusel on haldusorganil kaaltulusõigus algatada järelevalvet või siis mitte. Järelevalve meetodid aga valib haldusorgan, seda ette kirjutada ei saaks (ka mitte kohus). Müüri lammutamise peatamist paikvaatluse hetkel ei olnud võimalik ega vajalik enam teha, kuna see tegevus oli juba peatatud EÕK määrusega, edasiselt uuritakse aga dokumente ja poolte seletusi. Kaebajad on käesolevaks ajaks asunud väitma, et tegemist on nende omandiga, mis aga nende esitatud taotlusest järelevalve algatamiseks kusagilt ei nähtunud; kahtlusteta komplitseerib see väide omakorda menetluses tekkinud olukorda (kui kaebajad sellele TLPA ees edasiselt toetuvad). Linnale oli eelmärgitud teave kohtuasjadele vastamisel (kohtukaebuse hilisemad seletused kaebajalt) selgelt üllatuseks, st et kaebajad peavad müüri üksnes enda omandiks (linn ei ole tsiviilasja kaasatud, milles kaebajad väidavad müüri omandiõiguslikku kuuluvust neile). Kuna Tallinna linna kohtule esitatud vastused ei ole haldusaktid ega toimingud, mida kaebajad saaks vaidlustada, siis jääb kohus seisukohale, et ka haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Riigikohus on märkinud, et sellest üldreeglist esinevad mõned erandid. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja selles viidatud lahendid). Kohtusse pöördumist ei õigusta käesolevalt asjaolu, justkui oleks ehitujärelevalve menetlus jagatav mingiteks etappideks või perioodideks nagu kaebajad näikse arvavat. Kaebusest võib välja lugeda, et justkui siis, kui ühes etapis on kaebajate meelest menetluses eksitud, et siis juba tuleks menetluse lõpptulemust ära ootamata hakata lahendama, kas mingil ajaperioodil kulges menetlus ettenähtud nõuete kohaselt või mitte. Sellist tegevust aga ei poolda eelmärgitud erandi võimalused. Kohus jääb jätkuvalt seisukohale, et kuivõrd kaebajaid huvitab menetluse õige ja õiglane lõpptulemus, siis ka menetluse efektiivsuse hinnang on antav siis, kui vastustaja lahendab kaebajate taotluse. Kaebajad ei viita sj ühelegi konkreetsele toimingule, mis võiks takistada menetluse lõpuleviimist. Menetluses saab toiminguid korrata ka siis, kui mingi asi jäi esialgu tähelepanuta. Menetluse esitatakse seisukohti ja taotlusi, st et menetlus on ajas pidevalt muutuv. Kohus siinkohal viitab lisaks veel ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja selles viidatud lahendid; planeerimismenetlusega seoses

Halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata TLPA tegevuse õiguspärasust, kui menetlus lõpetatakse ja tehakse vastav otsus, mis käesolevalt on tegemisel. Kaebuse eseme lubamatuse tõttu kuulub kaebus juba eeltoodud alustel tagastamisele. Kuigi kaebajatel näikse olevat veel ka pretensioone linnavalitsusele kolmanda isiku poolt esitatud projekti muudatuse kohta, siis ka siin saab märkida, et see taotlus on veel lahendamata ja otsus tehakse. Veel on kaebajad viidanud, justkui oleks väljastatud ehitusluba õigusvastane, ent ehituslubade vaidlustamist kaebajad ei algatanud. Kohtul ei ole ka põhjust, arvestades kaebuse eesmärki, suunata kaebajaid sellise nõude esitamisele (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16). Vaid asjaolu või hinnang, et ehitatakse detailplaneeringust erinevalt, ei oleks veel aluseks ehitusloa tühistamiseks, kuna kaebuse rahuldamise aluseks saab olla subjektiivsete õiguste rikkumine. Ehitusloale ei saa esitada populaarkaebust. Kaebajad ei ole kohtule enam teatanud, et nad muudavad nõudeid ja esitavad hoopiski kaebuse ehitusloa ühistamiseks. Kaebajate esindaja on ise täpsustanud 30.12.16.a. p-s 2.1, et Kappeli 7 ehitustegevus on praktiliselt lõppenud. Sedasama on kaebajad korranud ka maakohtule esitatud hagis. Seega järeldab kohus, et edasiselt tuleb linnal lahendada projekti muutmise võimalikkus muutunud olukorras. Siiski saab kohus lisada, et juhul, kui kolmanda isiku taotlus rahuldatakse ja see rikuks kaebajate õigusi, on kaebajatel võimalik esitada kaebus tehtava otsuse kohta. Praegu sellist kaebust veel esitada ei saaks. Ka on kaebajatel võimalik vaidlustada asjakohasena neid puudutavad kasutuslubasid, mis antakse välja ja siis, kui need puudutavad kaebajate subjektiivseid õigusi. Juhul, kui kaebajad sooviksid aga oma TLPA-le juba esitatud lahendamisel olevat taotlust muuta või täiendada, ka siis on see võimalik, kuid seda tuleb teha pöördumisega vastustaja poole. Kohtule ei ole kaebajad teatanud, et nad on suhelnud ehitusjärelevalve ametnikuga ja et nad tegid oma lahendamisel olevas taotluses muudatusi või et ametnik on juba millestki keeldunud. Kohus veelkord tuletab meelde, et 2.12.2016 esitasid kaebajad oma taotluse TLPA-le, see kätkeb endas selgelt müüri lammutamise küsimust seotult kaebajatele varem ette nägematute sündmustega 02.12.16.a, so kui müüri hakati ülaltpoolt madaldama ( mis oli kaebajatele väidetult üllatav). Kohus on kaebajatele selgitanud, et kaebajate viited 31.03.16 a protokollile haldusasjas nr 3-16-799 (millele kaebajad viitavad ka hagimenetluses), käsitleb müüritise püsivuse kokkuleppeid (ilmselt panduse küsimust, olenevalt, millal panduse tööd teostati), sest sel ajal ei saanud kaebajate enda väidetest tulenevalt keegi veel ette näha (va kolmas isik ise), et kolmas isik hakkab müüri ülalt madalamaks võtma. Seega ei saanud kokkulepped puudutada müüri madalamaks võtmise küsimust, mistõttu ei selgitanud kaebuse esitamise vajadust ka kaebajate viide eelmärgitud protokollile. Nagu kaebajad on selgelt märkinud, on nende käesoleva kaebuse eesmärk suunatud müüri senise kõrguse taastamisele, seetõttu ei oleks müüri muud püsivuse küsimused veel kuidagi esitatud kaebust arvestades ka asjakohased. Nagu kohus märkis, saavad kaebajad esitada oma taotlused TLPA-le ning neid ei pea edastama kohtu kaudu. Kaebajad olid sj ka eksinud, kui arvasid, et TLPA on juba lahendanud projekti muudatused (tegelikult on ametnik kinnitanud dokumentide vastuvõtmise ja tehtud on dokumentide saabumise kanne). Kaebajatele on teada (nad märgivad ametnike nimed ka kohtule), kes ametnikest on määratud asja lahendama. Ülaltoodut arvestades jääb kohus seniste seisukohtade juurde. Puutuvalt kohustamiskaebusesse märgib kohus, et on kaebajatele juba 06.12.2016 kaebuse käiguta jätmise määruses selgitanud, et järelevalvemenetluse algatamine, samuti menetluse tulemusel meetme rakendamine, on järelevalve teostaja kaalutlusotsus, arvestades, et ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites selleks muuhulgas järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse

kontrollimine ning 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine. Korrakaitseseaduse § 23 lg 3 kohaselt on isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Sama §-i lg 4 kohaselt vastava lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 133 kohaselt võib korrakaitseorgan ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot. Eeltoodud sätetest tuleneb kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus nii järelevalve algatamiseks kui ka ettekirjutuse tegemiseks ja kaebajad saavad arvestada ja nõuda vaid seadusest tulenevate ettekirjutuse nõuetega. Kaalutlusotsuste samuti vastavate toimingute kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-44-10, p 15; 3-3-1-29-13, p 17 ja 3-3-1-42-14 p 17). Seega ei saa kaebajad nõuda kohaliku omavalitsuse kohustamist rakendada järelevalvemenetluses konkreetset meedet. 15.Kompromisslahendusi ei ole kaebajad soovinud seotult müüri kõrguse madaldamisega leida, kuna nad nõuavad vaid müüri nn endisel kõrgusel taastamist. Seega ei ole kohtule saabunud kompromissi, mida kinnitada. Kohus nõustub siinkohal kaebajate seisukohaga, et kui nende eesmärgiks on vaid müüri taastamine endises suuruses (vajadusel selleks rahalise nõude esitamisega), siis on nad kasutanud efektiivseimat õiguskaitsevahendit. Kaebajad ei ole hagist loobunud ega kavanda sellest loobumist. Avalikes huvides kaebajad oma halduskaebust esitada ei saaks ja nad seda ka pole teinud, kuna tegemist on subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusega. Nagu selgus, siis puudub kaebajatel tegelik õiguskaitsevajadus järelevalvemenetluse jätkamise või lõpule viimise nõude esitamiseks. Hiljem väidetud huvi tagada õiguste kaitse menetluses oleva muudatusprojekti menetluses ja teistes käimasolevates halduskohtumenetlustes ei ole lahendatav läbi järelevalvemenetluse õigusvastasuse tuvastamise nõude. Ka müüri kuuluvuse suhtes esitatud nõudmised on selgelt eraõiguslikku laadi. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.