Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-2591 8. juuni 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Terje Villemsi ja Tarmo Villemsi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27. oktoobri 2017. a kasutusloa tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
22.märtsi 2017. a kooskõlastuse osaliseks tühistamiseks ning Terje Villemsi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastu kahju hüvitamiseks Kaebajad Terje Villems ja Tarmo Villems Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud OÜ Kappeli Kodu, OÜ E4 Company, 1Partner Advisory OÜ, Reinvestments OÜ, Mihkel Rembel, Mariel Aim, Maret Põldveer-Turay, Abdul Hamid Turay, Tiina Malkov, Peeter Malkov, Ulve Lutter, Aljona Jakovleva, Alexey Kazakovsky, Natalia Kazakovskaja, Andres Krigul, Merle Krigul, Meelis Muhk, Piret Türk, Eda Koovit, Tõnu Sepp, Ingrid Vannamik-Sepp, Aigi Rein, Indrek Puhm, Märten Muhk, Merli Laissaar Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2020. a otsus Terje Villemsi ja Tarmo Villemsi kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2020. a otsus. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta kassatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Terje Villems ja Tarmo Villems on Tallinnas J. Kappeli 9 asuva korterelamu omanikud.
2.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 2. mai 2013. a korraldusega nr 68 „J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ (detailplaneering). J. Kappeli 7 korterelamu püstitamiseks väljastati
24.juulil 2015 ehitusluba nr 1512219/08736. J. Kappeli 7 kinnistu tolleaegne omanik OÜ Kappeli
3-17-2591 Kodu esitas 30. novembril 2016 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusloa saanud ehitusprojekti muudatusprojekti. TLPA kiitis 22. märtsi 2017. a kooskõlastusega nr 1506 muudatusprojekti heaks ning muutis 24. juulil 2015 väljastatud ehitusluba ja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti. J. Kappeli 9 kinnistu naaberkinnistule J. Kappeli 7 püstitati 16 korteriga korterelamu.
3.TLPA väljastas 27. oktoobril 2017 J. Kappeli 7 korterelamule kasutusloa nr 1712371/14975 (kasutusluba). Kasutusloas oli märgitud muu hulgas järgmine kõrvaltingimus: „TLPA kooskõlastatud tingimusega, et J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vaheline paekivimüüritis, mille ehitamise suhtes on pooleli naabrite vaheline kohtuvaidlus, taastatakse 6 kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist projektijärgseks vastavalt projektiga kinnitatud kõrgusmärgini.“
4.Terje Villems ja Tarmo Villems esitasid halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada nii TLPA 22. märtsi 2017. a kooskõlastuse nr 1506 (kooskõlastus) paekivimüüri kõrgust puudutava osa kui ka kasutusloa. Terje Villems nõudis kaebuses Tallinna linnalt kooskõlastuse ja kasutusloa andmisega tekitatud kahju hüvitamist. J. Kappeli 7 hoone lahendus seab ohtu kaebajate elamu ja selle stabiilsuse. Vastustaja ei hinnanud J. Kappeli 7 hoonele kasutusluba andes, kuidas on kaebajate õigusi mõjutatud. J. Kappeli 7 korterelamu tekitab kaebajatele kuuluva elamu kandekonstruktsioonidele ning katusele täiendava lumekoormuse ning muudab kaebajate elamu korstnad kasutuskõlbmatuteks. Hoonete kõrguste vahe on suur ja see mõjutab negatiivselt J. Kappeli 9 elamut. J. Kappeli 7 muudatusprojektis ette nähtud korruselisus ning katusekalle on vastuolus detailplaneeringuga, millega määrati J. Kappeli 7 kinnistule ehitusõigus ühe maa-aluse ja kolme maapealse korrusega elamu ehitamiseks. J. Kappeli 7 korterelamu 0-korrus ei ole maa-alune korrus, vaid see tuleb õigusaktide kohaselt lugeda maapealseks korruseks. J. Kappeli 7 katusekalle ei vasta detailplaneeringule, takistab J. Kappeli 9 hoone korstende tõmmet ja suurendab nn lumekotti. Muudatusprojektiga muudeti algset ehitusluba ja nähti ette J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vahelise paekivimüüri lammutamine absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m. Müür asub osaliselt kaebajate kinnistul. Kaebajate õigusi rikub kasutusloas sätestatud kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb piirdemüür taastada kuue kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. J. Kappeli 7 korterelamu vundamendilahendus ohustab J. Kappeli 9 elamut. J. Kappeli 7 korterelamu vundament on valatud J. Kappeli 9 elamu vundamendiga kokku ning kahe hoone vundamente eraldab üksnes kahekordne ehituskile, mis ei ole nõuetele vastav deformatsioonivuuk paekivivundamendi ja betoonvundamendi vahel. Kaebajad kandsid kulusid, sest J. Kappeli 9 elamu katuse kandekonstruktsioonid, korstnad ja piirdemüür tuli ümber ehitada. Vastustaja tegevuse tulemusel tekkis olukord, kus J. Kappeli 7 kinnistule on püstitatud korterelamu, mis põhjustab kaebajate elamule sedavõrd suuri negatiivseid mõjutusi, et peab tegema J. Kappeli 9 elamu ümberehitustöid. J. Kappeli 7 korterelamu ehitamise käigus lammutati vastuolus esialgse ehitusprojektiga J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüür.
5.Tallinna Halduskohus jättis 9. septembri 2019. a otsusega kaebuse kasutusloa tühistamiseks rahuldamata, tühistas kooskõlastuse osas, millega lubati taastada J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril paiknev müür absoluutkõrguseni 20,20 m algse 21,05 m asemel, ja peatas Terje Villemsi hüvitamiskaebuse menetluse menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-18152.
5.1.Ehitusprojekti muudatusprojekt ei ole korruselisuse osas vastuolus detailplaneeringuga. Muudatusprojektiga ei ole hoone kõrgust ega tehnilisi näitajaid muudetud.
5.2.Isegi kui hoone maapealse osa suletud brutopind on K. Türnpu tänava poolses küljes rõduklaasimissüsteemi kasutamise tõttu suurenenud, ei ületa see detailplaneeringus lubatud mahtu.
2(10)
3-17-2591
5.3.Küsimuse, kas katusekallet asendava tagasiaste projekteerimine viisil, et viimase korruse avatud rõdu (st tagasiaste) on lamekatusega kaetud, vastab detailplaneeringule või mitte, saanuks tõstatada üksnes ehitusloa vaidlustamisel.
5.4.Võimalik lumekott tekiks kaebajate kinnistule J. Kappeli 7 hoonest sõltumata. Kaebajad ei saa nõuda, et nende katuselt langev lumi saaks vabalt liikuda naabri kinnistule või naabri hoone katusele.
5.5.Kasutusloa tühistamist ei saa nõuda üksnes korstende tõmbeprobleemi tõttu. Seda küsimust tuleb lahendada hüvitamisnõude raames. Korstnaid on võimalik kõrgemaks ehitada.
5.6.Ei ole tuvastatud, et J. Kappeli 7 korterelamu vundamendilahendus ohustaks kaebajate hoonet. Riigikohus ei tuvastanud asjas nr 3-16-1050, et deformatsioonivuugi lahenduse tõttu esineks vahetu oht kaebajate hoonele. Ohukahtlust ei ole enam võimalik kõrvaldada. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hoone vaatlusel otsest ohtu ega avariilist olukorda ei tuvastanud. TTJA ei analüüsinud, kas praod J. Kappeli 9 hoone seintes tekkisid J. Kappeli 7 korterelamu ehitustööde tõttu. Vastustaja hinnangul võisid praod tekkida K. Türnpu tänava ehitamise käigus ja olid olemas enne J. Kappeli 7 ehitustöid. Ekspert J. Pello leiab arvamuses, et kahekordse ehituskile panemine olemasoleva ja uue hoone vundamentide vahele ei ole ehituskonstruktsioonide projekteerimise standarditega vastuolus. Samuti ei tuvastanud ta vajumist ning tema hinnangul on vundamendilahendus kindel. J. Kappeli 7 hoone ei ole J. Kappeli 9 hoonega kokku ehitatud, mistõttu pole usutav, et kahe hoone vahel tekiksid siduvad hambad. Kolme aasta jooksul pole märke selle kohta ka tekkinud. Kaebajad pole tõendanud, et A. Hirve arvamuses välja toodud deformatsioonivuugi lahendus oleks ainuvõimalik. Standard EVS 811:2012 selle lahenduse ainuvõimalikkust ei kinnita. Kasutusloa tühistamine ei kõrvaldaks väidetavat ohuolukorda.
5.7.Vastustaja 22. märtsi 2017. a kooskõlastus tuleb osaliselt tühistada, kuna vastustaja pole kaebaja huve kaalunud.
5.8.Hüvitamiskaebuse menetlemine tuleb peatada kuni lõpliku lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-18152. Hüvitamiskaebus tuleb korstende ja katusekonstruktsioonide osas tagastada.
6.Kaebajad palusid apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada osas, milles kasutusluba jäeti tühistamata, ning selles osas kaebuse rahuldada või alternatiivselt halduskohtule uueks lahendamiseks saata.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. veebruari 2020. a otsusega kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
7.1.Apellatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas J. Kappeli 7 hoonele väljastatud kasutusluba oli õigusvastane seetõttu, et J. Kappeli 7 hoonest lähtub oht J. Kappeli 9 hoonele. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kasutusluba vastas õigusaktides sätestatud nõuetele, eeskätt ehitisele sätestatud nõuetele, ja ehitusloale.
7.2.J. Kappeli 7 hoone viimase korruse tagasiaste sügavus ja katusekalle otsustati esialgse ehitusprojekti ja selle alusel väljastatud ehitusloaga, mida praeguses asjas pole vaidlustatud. Muudatusprojektis ei ole viimati nimetatud küsimusi lahendatud. Kuna praeguse vaidluse esemeks ei ole algse ehitusprojekti alusel väljastatud ehitusluba, ei saa kohus hinnata, kas ehitusluba oli tagasiaste sügavuse ja katusekalde osas õiguspärane või mitte.
3(10)
3-17-2591
7.3.Muudatusprojektiga muudeti K. Türnpu tänava põhjapoolsed rõdud rõduklaasimissüsteemiga kinniseks ning selle kiitis vastustaja heaks. Kuigi võib olla vaieldav, kas see muudatus vastab detailplaneeringule ja vastustaja täpsustusele, ei ole sel praeguses vaidluses kaebajate õiguste rikkumise hindamisel määravat tähendust.
7.4.Kaebajate õigusi võib negatiivselt mõjutada detailplaneering, sh sellega valitud hoonete kõrguslahendus, mitte aga detailplaneeringule vastava kõrgusega hoonele kasutusloa andmine. Kasutusluba ei riku hoone kõrgusest tingitud väidetava suurema lumekoormuse osas kaebajate õigusi.
7.5.Kaebajad väidavad, et J. Kappeli 7 ja 9 hoonete vundamentide vahelise deformatsioonivuugi puudumine ohustab J. Kappeli 9 hoone püsivust. Kasutusloa kontrolliese võib hõlmata muu hulgas ka selle, et hoone vundamendilahendus ei põhjustaks ohtu teise isiku hoone püsivusele (ehitusseadustiku (EhS) § 8 ja § 54 lg 1). Ohuga on tegemist, kui on piisavalt tõenäoline, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 2). Kui tuvastatud asjaolude põhjal ei saa piisavat tõenäosust järeldada, võib olla alust kõnelda ohukahtlusest (KorS § 5 lg 6). Ohukahtluse korral kohaldatakse enamasti meetmeid, et välja selgitada, kas oht esineb või mitte. Alus kaaluda kasutusloa tühistamist võib tekkida, kui tegemist peaks olema (reaalse) ohuga J. Kappeli 9 hoonele, mitte aga ohukahtlusega.
7.6.J. Kappeli 7 hoone rostvärk (vundamendi ülemine osa) on projekteeritud osaliselt vastu J. Kappeli 9 hoonet. Hoonete vahele tuli paigaldada kahekordne ehituskile. Esitatud tõenditest ei järeldu üheselt, et J. Kappeli 7 hoone rostvärk oleks ka tegelikkuses eraldatud J. Kappeli 9 hoonest üksnes ehituskilega. Isegi kui see nii on, ei saa üksnes selle asjaolu alusel jaatada ohtu J. Kappeli 9 hoone püsivusele. Üldtuntud asjaoluna ei saa käsitada seda, et kui kahe hoone vundamendid on vastastikku ja neid eraldab üksnes ehituskile, siis kahjustub paekivivundamendiga hoone püsivus. Hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid kogumis, sh olukorda pärast hoone valmimist.
7.7.Pole tõendatud, millisel põhjusel on J. Kappeli 9 hoone seina tekkinud praod. Pragude olemasolust ei saa järeldada, et J. Kappeli 9 hoone seinal, mis asub vastu J. Kappeli 7 hoonet, puudub püsivus. Pole väidetud ega tõendatud, et pärast J. Kappeli 7 hoone valmimist oleksid praod J. Kappeli 9 hoone seinas märgatavalt suurenenud. Pole ka tuvastatud, et J. Kappeli 7 hoone vajuks ning see vajumine ohustaks J. Kappeli 9 hoone püsivust. Määrav tähendus on sellel, kas J. Kappeli 7 hoone võib tulevikus vajuda sellises ulatuses, mis kahjustaks J. Kappeli 9 hoone vundamenti ja seeläbi seaks ohtu viimati nimetatud hoone püsivuse.
7.8.TTJA hinnangul ei ole praod sellised, mis lubaksid järeldada, et olemasolev vundamendilahendus tekitab ohu J. Kappeli 9 hoone püsivusele. Ehitusinsener, kes on mh hooned kohapeal üle vaadanud, leidis, et J. Kappeli 7 hoone vundament vastab tööprojektile, on töökindel, võtab vastu ehitatud uue hoone koormuse, väldib naaberhoone kahjustamist ja J. Kappeli 9 hoone kandevõime, stabiilsus ja ohutus on tagatud. Kohtul pole alust kahelda nende tõendite usaldusväärsuses. Ka ehitustööde tellija esitatud selgitustest nähtub, et J. Kappeli 7 hoone on rajatud vaivundamendile, mis toetub mittevajuvale pinnasele. J. Kappeli 7 hoone koormus ei kandu J. Kappeli 9 hoonele ja J. Kappeli 7 hoone ei ole kinnitatud J. Kappeli 9 hoone külge.
7.9.Kokkuvõttes ei ole tuvastatud J. Kappeli 7 hoone vajumist, mis võimaldaks järeldada (reaalset) ohtu J. Kappeli 9 hoone püsivusele, ning kasutusloa tühistamiseks puudub alus. Kui J. Kappeli 7 hoonest peaks tulevikus siiski lähtuma oht J. Kappeli 9 hoone püsivusele, ei pea kasutusluba sellepärast tingimata kehtetuks tunnistama. Ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimine kuulub TTJA pädevusse, kes saab vajaduse korral kohustada ohu põhjustanud isikut võtma kasutusele ohtu tõrjuvaid meetmeid. 4(10)
3-17-2591
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebajad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada, kaebuse rahuldada ja tühistada TLPA väljastatud kasutusloa J. Kappeli 7 hoonele või alternatiivselt tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata haldusasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Menetluskulud paluvad kaebajad jätta TLPA kanda.
8.1.Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud EhS § 11, kui leidis, et J. Kappeli 7 hoone vastab ehitisele esitatavatele nõuetele. EhS § 11 hõlmab muu hulgas nõuet, et ehitis ei tohi tekitada ohtu ega kahju naaberehitisele. Kaebajad on kogu kohtumenetluses olnud seisukohal, et J. Kappeli 7 hoonest lähtub oht J. Kappeli 9 hoonele. Kasutusloa väljastamisel oleks vastustaja pidanud veenduma, et J. Kappeli 7 hoonest ei lähtu ohtu kaebajate hoonele.
8.2.Ringkonnakohus on valesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja jõudnud järeldusele, et J. Kappeli 9 hoone püsivus ei ole ohus. J. Kappeli 9 hoonel on paekivivundament. On üldteada, et paekivivundamendiga hoonele on omane loomulik vajumine. J. Kappeli 7 hoonel on betoonist vaivundament, mis toetub aluskivimile ja ei vaju. Kahe hoone vaheline deformatsioonivuuk peab võimaldama kummalgi hoonel eraldi vajuda. Vundamentide vahele projekteeritud ja paigaldatud kahekordne ehituskile ei täida deformatsioonivuugi eesmärki, sest ei võimalda hoonete liitumispindadel üksteisest sõltumatult liikuda. Ringkonnakohus on ekslikult kontrollinud seda, kas J. Kappeli 7 hoone tulevane võimalik vajumine võiks ohustada J. Kappeli 9 hoone püsivust. Kaebajad ei ole selle ohu olemasolu kohtumenetluses väitnud, vaid on leidnud, et ohtu J. Kappeli 9 hoonele põhjustab hoopis asjaolu, et J. Kappeli 7 vundamendilahendus takistab J. Kappeli 9 hoone loomulikku vajumist. Kuna J. Kappeli 9 hoone J. Kappeli 7 vundamendiga seotud osa vajub teise hoonega sidumata osast erinevalt, tekitab see hoone konstruktsioonis sisepingeid ja seab selle ohtu.
8.3.Ringkonnakohus ei ole hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt ja kogumis ning on toetunud peaasjalikult ehitusinsener J. Pello eksperdiarvamusele, eelistades tema seisukohti põhjendamatult ekspert A. Hirve seisukohtadele. J. Pello ei ole J. Kappeli 9 hoonet seestpoolt üle vaadanud. Asjaolust, et valdkonnastandardid ei sätesta sõnaselgelt, et ehituskilet ei või deformatsioonivuugina kasutada, ei saa järeldada, et seda tohib kasutada. Kontrollreeperite järgne J. Kappeli 9 hoone vajumine märtsist 2016 kuni märtsini 2017 ei peegelda hoone pikaajalist vajumist ning sellest ei saa järeldada, et ohtu ei esine.
8.4.Ringkonnakohus hindas valesti põhjuseid, miks tekitab J. Kappeli 7 hoone J. Kappeli 9 hoonele täiendava lumekoormuse. Kohus ei ole käsitlenud otsuses A. Hirve arvamust, mille kohaselt suureneb lumekoormus J. Kappeli 9 hoonele 3,1 korda, samuti seda järeldust kinnitavat TTJA riikliku järelevalve lõppakti. Kehtiva õigusega on vastuolus kohtu seisukoht, et detailplaneeringus valitud lahenduse aktsepteerimisega pidid kaebajad nõustuma ka detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjutustega. See, et kaebajad ei realiseerinud neile detailplaneeringuga antud ehitusõigust ja jätsid oma hoone kõrgemaks ehitamata, ei tähenda, et nad peaks aktsepteerima naaberhoonest lähtuvaid kahjulikke mõjutusi. Kaebajad ei pidanud detailplaneeringu kehtestamisel mõistma, millise negatiivse mõju J. Kappeli 7 hoone püstitamine nende hoonele kaasa toob.
8.5.Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kaebajate väite, et J. Kappeli 7 hoone kõrguse tõttu ei ole neil enam võimalik kasutada oma hoone kütmiseks küttekoldeid, sest korstende äratõmme on täielikult takistatud.
5(10)
3-17-2591
8.6.Ringkonnakohus sisustas ohu ja ohukahtluse mõisteid vastuolus asjas esitatud tõenditega. Nagu nähtub EhS-i eelnõu seletuskirjast, ei olnud seadusandja tahe sisustada ohu mõistet ehitusõiguses KorS-is sätestatud viisil. Ehitusõiguses ei ole võimalik eristada üksteisest selgelt ohtu ja ohukahtlust ning oht võib avalduda ka ilma eelneva ohukahtluseta.
9.Vastustaja esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.
9.1.Kassaatorid ei ole väitnud, et J. Kappeli 7 hoone ei vasta EhS §-s 11 sätestatud nõuetele. Kasutusloa saanud ehitis vastab nii detailplaneeringule kui ka ehitusloale. Ei esine ühtki EhS §-s 55 sätestatud kasutusloa andmisest keeldumise alust.
9.2.Kasutusloa saanud ehitis ei ole põhjustanud kassaatorite hoonele mingeid selliseid negatiivseid mõjutusi, mille tõttu tulnuks kasutusluba andmata jätta. Ringkonnakohtu sellekohane seisukoht tugineb pädevate isikute hinnangule, kes on hoone kohapeal üle vaadanud. Kohtumenetluses esitatud tõenditest ilmneb, et praod olid J. Kappeli 9 hoone seintes juba enne J. Kappeli 7 hoone ehitamise algust. Kassatsioonkaebuses (p 3.8) esitatud joonis, mille järgi oleks J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 hoonete vundamendid justnagu tõmblukuna üksteisega seosesse ehitatud, ei kajasta tegelikku ehituslikku lahendust.
9.3.Õige ei ole kaebajate väide, et J. Kappeli 9 hoone on juba vajunud. Vastustaja on esitanud varasemas kohtumenetluses vajumisvaatluse kokkuvõtte, millest nähtub, et J. Kappeli 9 elamu nurka asetatud reeper on märtsist 2016 kuni märtsini 2017 liikunud kolm millimeetrit. Tegemist ei ole vajumisega, vaid hoone liikumisega, mis on tingitud temperatuuri ja niiskustaseme kõikumisest ning on normaalne ja lubatud nähe.
9.4.J. Kappeli 7 hoonelt ei liigu erinevalt kaebajate väidetust nende hoonele lund, vett vms, kuna J. Kappeli 7 katus on kalletega J. Kappeli 7 hoone keskele. Kaebajate hoone katus on ehitatud nii, et sellel on mitmeid lume kogunemise kohti, sel ei ole seost J. Kappeli 7 hoonega. J. Kappeli 9 hoone korstnad ei ole muutunud J. Kappeli 7 korterelamu kõrguslahenduse tõttu kasutuks. J. Kappeli 9 hoones on gaasiküte ja korstnaid ei kasutata gaasiküttel tekkivate heitgaaside ärajuhtimiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas J. Kappeli 7 hoonele väljastatud kasutusluba tuleb tühistada, sest hoone ei vasta sellele õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Muuhulgas väidavad kaebajad, et kasutusluba tuleb tühistada seetõttu, et J. Kappeli 7 hoone vundamendilahenduse (vundamendi deformatsioonivuuk, mis ei võimalda naaberhoonel eraldi vajuda) tõttu ohustab see hoone nendele kuuluva J. Kappeli 9 hoone püsivust.
12.Nii esimese kui ka teise astme kohus on asunud seisukohale, et kaebajate väidetud ohtu nende hoone püsivusele ei ole võimalik järeldada ning J. Kappeli 7 hoone kasutusluba pole alust sel põhjusel tühistada. Ringkonnakohus on ühtlasi märkinud, et kuigi J. Kappeli 7 hoone vundamendilahendusest lähtuv konkreetne oht ei ole kinnitust leidnud, võib olla tegemist ohukahtluse olukorraga, mis ei välista aga ehitisele kasutusloa andmist ega tingi kasutusloa tühistamist (ringkonnakohtu otsuse p 20.3). 6(10)
3-17-2591
13.Riigikohtu halduskolleegium on küsimust, kas J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 hoonete vahelise müüri lammutamisest ja hoonete vundamentide vahelise deformatsioonivuugi lahendusest võis lähtuda oht J. Kappeli 9 hoonele, käsitlenud juba 13. detsembri 2018. a otsuses nr 3-16-1050/68. Muu hulgas leidis kolleegium otsuse p-s 30 järgmist: „Järelevalvemenetluses oleks vastustaja pidanud tagama ohukahtluse kõrvaldamise, st selle välja selgitamise, kas deformatsioonivuugi lahendus seab J. Kappeli 9 hoone ohtu. Ohu sedastamise korral oleks vastustaja pidanud kindlaks tegema, milliseid abinõusid oli sellel ajal võimalik võtta ohu tõrjumiseks, arvestades seejuures ka proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtteid. Vastustaja ei ole neid kohustusi järelevalvemenetluses täitnud. [---] Seega ei nähtu ka järelevalvemenetluse lõpetamise otsusest, et deformatsioonivuugi lahendust puudutav ohukahtlus oleks olnud kõrvaldatud. [---] Kuna vastustaja jättis järelevalvemenetluses täitmata kohustuse kõrvaldada ohukahtlus, on vastustaja tegevusetus õigusvastane, sõltumata sellest, kas oht tegelikult esines või mitte.“ Seega leidis Riigikohus, et ehkki hoonetevahelisest deformatsioonivuugist lähtuvat ohtu ei ole võimalik kindlalt järeldada, oli vastustaja tegevus järelevalvemenetluses õigusvastane, sest vastustaja jättis kõrvaldamata hoone vundamendilahendusega seotud ohukahtluse, mis tal oleks pidanud tekkima.
14.Erinevalt kohtuasjast nr 3-16-1050 ei vaielda käesolevas asjas vastustaja tegevuse õiguspärasuse üle riikliku järelevalve menetluses. Ehitisele kasutusloa andmise menetlus ei ole riikliku järelevalve menetlus KorS-i mõttes (KorS § 1 lg 8 p 1). EhS-i eelnõu (555 SE) seletuskirjast (lk 18) nähtub, et ohutust EhS-i mõttes tuleb sisustada KorS-ist kitsamalt ning see hõlmab üksnes ohu puudumist inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale.
15.Samas tuleb kolleegiumi hinnangul eeltoodud eristustele vaatamata ka ehitisele kasutusloa andmise menetluses lähtuda ohutuse hindamisel sarnastest põhimõtetest nagu korrakaitseõiguses ning eristada üksteisest ohukahtluse ja ohu olukorda.
16.EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse ehitisele kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 55 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitisele kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta nõuetele. EhS § 57 lg 2 p 3 kohaselt võib pädev asutus kasutusloa kehtetuks tunnistada, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.
17.EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma olemasolu vältel olema ohutu. Ehitise ja ehitamise ohutuse põhimõte tuleneb ka EhS §-st 8. EhS § 12 lg 3 kohaselt tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Seega ei saa EhS-i kohaselt kasutusluba väljastada ehitisele, mis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.
18.Oht (konkreetne oht) on KorS § 5 lg 2 kohaselt olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on KorS § 5 lg 1 kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Kolleegium leiab, et ehitis ei ole EhS § 11 lg 1 mõttes ohutu, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et see põhjustab kahju inimese elule, tervisele, varale (sh teisele ehitisele) või keskkonnale. Kasutusloa väljastamiseks pädev haldusorgan peab tagama kasutusloa andmise menetluses ehitisest lähtuda võivate ohtude asjatundliku ja objektiivse hindamise, kaasates vajaduse korral menetlusse teisi haldusorganeid või eksperte. Ohukahtlus KorS § 5 lg 6 tähenduses on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. 7(10)
3-17-2591
19.Kui ehitisele kasutusloa andmise menetluses ilmnevad asjaolud, mis viitavad ohu olemasolule, kuid haldusorganil puuduvad piisavad andmed otsustamaks, kas kahju saabumine lähitulevikus on tõenäoline, siis on ka EhS-i alusel tegemist ohukahtluse olukorraga. Kolleegium on seisukohal, et uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) tulenevalt on haldusorganil kohustus enne kasutusloa väljastamist ehitisest lähtuva ohu kahtluse korral ohu olemasolu või puudumine välja selgitada. Haldusorgan peab vajalikku hoolsust rakendades ja vajaduse korral täiendavaid andmeid kogudes jõudma selgusele, kas ehitisest lähtub konkreetne oht või mitte. Seejuures peab hindamine toimuma seda põhjalikumalt, mida olulisemat hüve ähvardava kahju saabumise võimalusele ohukahtlus viitab. Kahtlus, et hoone vundamendilahendus kahjustab naaberhoone vundamenti ja seab sellega ohtu hoone püsivuse, on tõsine ja seondub varalise kahju tekkimise võimaluse kõrval ka isikute surma põhjustamise ja tervise kahjustamise võimalusega (st on sisuliselt võrdsustatav kõrgendatud ohuga KorS § 5 lg 4 mõttes). Kui kasutusloa väljastamise menetluses tekib selline kahtlus, ei tohi haldusorgan kasutusluba välja anda enne, kui ta on ohukahtluse kõrvaldanud, st kas teinud kindlaks ohu olemasolu või veendunud ohu puudumises. Kui kasutusloa andmise menetluses on haldusorganil ohukahtlus tekkinud või pidi objektiivse ja asjatundliku hinnangu järgi tekkima, kuid jääb kõrvaldamata, siis on kasutusluba igal juhul õigusvastane sõltumata sellest, kas ehitisest lähtuv oht tegelikult esines (võrdle Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-16-1050/68, p 30).
20.Järgnevalt tuleb hinnata, kas käesolevas asjas esines J. Kappeli 7 hoone vundamendilahendusest lähtuva ohu kahtlus, mille vastustaja pidi kasutusloa menetluses kõrvaldama, ning kas esineb alus kasutusloa tühistamiseks.
21.Eelviidatud Riigikohtu otsuse nr 3-16-1050/68 p-st 26 nähtub, et kaebajad on juhtinud juba hiljemalt 2016. a kevadel vastustaja tähelepanu võimalikule ohule, mis ähvardab nende hoonet, sest selle vundament on J. Kappeli 7 hoone vundamendist eraldatud üksnes kahekordse ehituskilega. Sama otsuse p-s 30 tuvastas Riigikohtu halduskolleegium, et vastustaja on olnud kaebajate esitatud väidete kontrollimisel riikliku järelevalve menetluses õigusvastaselt tegevusetu.
22.Kolleegiumi hinnangul olid kaebajate esitatud väited piisavalt konkreetsed ja tõsised, et vastustajal pidanuks tekkima ohukahtlus J. Kappeli 7 hoone vundamendilahendusest lähtuva ohu suhtes juba enne hoonele kasutusloa väljastamist 27. oktoobril 2017. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks selle ohukahtluse kasutusloa menetluses kõrvaldanud. Alles 5. märtsil 2019 on vastustaja pöördunud TTJA poole J. Kappeli 9 hoone ehitustehnilise ekspertiisi tegemiseks. Samuti on vastustaja 2019. a kevadel tellinud J. Kappeli 7 hoone vundamendilahendusest kaebajate hoonele lähtuva võimaliku ohu hindamiseks seisukoha insener J. Pellolt. Kasutusluba on väljastatud formaalselt õigusvastaselt sõltumata sellest, kas oht tegelikult esines või mitte.
23.Eelnevast sõltumata puudub alus kasutusloa tühistamiseks, kui ohukahtlus on kõrvaldatud kasutusloa väljastamisele järgnenud kohtumenetluses (HMS § 58).
24.Nii esimese kui ka teise astme kohus on asunud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et J. Kappeli 7 hoone vundamendilahendusest ei lähtu ohtu J. Kappeli 9 hoonele. Ringkonnakohus nõustus seejuures enamiku halduskohtu esitatud põhjendustega ning esitas lisaks uusi põhjendusi.
25.Kaebajad on kassatsioonkaebuse ühe põhiväitena leidnud, et ringkonnakohus on ekslikult kontrollinud seda, kas J. Kappeli 7 hoone tulevane võimalik vajumine võiks ohustada J. Kappeli 9 hoone püsivust. Kaebajate väitel põhjustab ohtu J. Kappeli 9 hoonele hoopis asjaolu, et J. Kappeli 7 vundamendilahendus takistab J. Kappeli 9 hoone loomulikku vajumist.
26.Kolleegium möönab, et ringkonnakohus on omistanud oma otsuses suure tähtsuse selle, kas J. Kappeli 7 hoone vajub ja kas selline vajumine on juba kahjustanud või võib tulevikus kahjustada 8(10)
3-17-2591 J. Kappeli 9 hoone püsivust (ringkonnakohtu otsuse p-d 20.6 ja 20.10). Samuti ei ole ringkonnakohus pidanud asjas vajalikuks lõplikult välja selgitada seda, kas vaidlusaluste hoonete vundamendid on kokku ehitatud ja kas nende vahel on tekkinud haakumine ehk nn tõmbluku efekt (ringkonnakohtu otsuse p 20.5). Kuid neist asjaoludest ei saa siiski järeldada, et ringkonnakohtu otsus oleks lõpptulemusena väär.
27.Nii esimese kui ka teise astme kohus on rajanud oma seisukoha esiteks sellele, et J. Kappeli 9 hoone püsivusele hinnangu andnud TTJA ja insener ei tuvastanud otsest ohtu J. Kappeli 9 hoonele. Insener on asunud seisukohale, et kahekordse ehituskile kasutamine hoonete vundamentide vahel ei ole ehituskonstruktsioonide projekteerimise standarditega vastuolus, J. Kappeli 7 hoone vundamendilahendus on töökindel ja väldib naaberhoone kahjustamist. Insener ei tuvastanud J. Kappeli 9 hoonele naaberhoone ehitamise tõttu tekkinud kahjustusi ning nentis, et J. Kappeli 9 hoone konstruktsioonide kandevõime, stabiilsus ja ohutus on tagatud (köide IV, tl 126–127). TTJA tegi küll kindlaks pragude olemasolu J. Kappeli 9 hoone seintes, kuid ei tuvastanud samuti otsest ohtu või avariilist olukorda hoone konstruktsioonides. TTJA ei leidnud, et pragude tekkimine oleks põhjuslikus seoses just J. Kappeli 7 hoone ehitamisega (köide IV, tl 5).
28.Teiseks on kohtud tuginenud sellele, et kui J. Kappeli 7 hoone vundamendilahendus kahjustaks J. Kappeli 9 hoonet oluliselt, siis oleks kahjulik mõju pidanud J. Kappeli 9 hoone konstruktsioonides praeguseks juba ilmnema, sest J. Kappeli 7 hoone valmimisest on möödunud mitu aastat. Kaebajate hoone seintes olnud praod ei ole kohtute hinnangul märgatavalt suurenenud ja pole alust arvata, et J. Kappeli 9 hoonel puuduks olemasolevate pragude tõttu püsivus (halduskohtu otsuse p 17.1; ringkonnakohtu otsuse p 20.6).
29.Kolleegiumi hinnangul kehtivad need kohtute järeldused J. Kappeli 9 hoone püsivust ähvardava ohu hindamisel sõltumata sellest, kas väidetav oht kaebajate hoonele lähtub J. Kappeli 7 hoone vajumisest, või sellest, et J. Kappeli 9 hoone loomulik ja ühtlane vajumine on takistatud. Kohtud on kontrollinud J. Kappeli 7 vundamendilahendusest J. Kappeli 9 hoonele lähtuva ohu kahtlust ning leidnud, et olemasolevad tõendid ei kinnita piisava tõenäosusega ohu olemasolu. Seda järeldust ei ole tehtud üksnes J. Kappeli 7 hoone võimalikust vajumisest tuleneva ohu kohta, vaid laiemalt kõigi ettenähtavate ohuvõimaluste kohta (ringkonnakohtu otsuse p 20.10).
30.Ringkonnakohus ei ole jätnud tähelepanuta ka neid tõendeid, mis kaebajate arvates nende seisukohta toetavad (A. Hirve arvamus), ja on põhjendanud, miks ta hindab tõendite kaalu nende kogumis just sellisel viisil (ringkonnakohtu otsuse p 20.9). Samuti on nii esimese kui ka teise astme kohus andnud oma hinnangu kaebajate väidetele inseneri arvamuse ebausaldusväärsuse kohta. Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et selle väljaselgitamisel, kas vaidlusalused hooned on omavahel kontaktis ning milline on nende vundamentide vaheline tegelik deformatsioonivuuk, ei ole ohu hindamisel määravat tähtsust. Ainuüksi sellest, et hoonete vundamendid on omavahel kontaktis, ei saa järeldada, et vältimatult peab toimuma ühe või mõlema hoone kahjustumine.
31.Kuna kohtud on jõudnud järeldusele, et J. Kappeli 7 hoone vundamendilahendus ei kujuta endast ohtu J. Kappeli 9 hoone püsivusele, siis on vundamendilahendusest lähtuv ohukahtlus J. Kappeli 9 hoonele kohtumenetluses kõrvaldatud ning kasutusloa tühistamiseks puudub alus. Riigikohus saab teha asjas lõpplahendi, saatmata asja madalama astme kohtule ohukahtluse või ohu uueks hindamiseks.
9(10)
3-17-2591
32.Mis puudutab muid kaebajate esitatud väiteid, siis nõustub kolleegium halduskohtu ja ringkonnakohtu esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
33.Pooled ei ole kassatsiooniastmes menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon riigituludesse (HKMS § 107 lg 4 kolmas lause). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.