Harju Maakohtu 09.06.2017 (allkirjastatud 14.06.2017) määrus saneerimisavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
TERE Aktsiaseltsi, OÜ Vändra, OÜ Vändra Vara ja OÜ Fepower määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: TERE Aktsiaselts (registrikood 11411278, asukoht Pärnu mnt 139E, 11317 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Reet Saks Saneerimisnõustaja: Aavo Koppel Puudutatud isikud (võlausaldajad): AS Maag Grupp (registrikood 10209474, asukoht Ropka tee 22, 51013 Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Käerdi OÜ Tõntso Agro (registrikood 11736371, asukoht Tõntso, Koorküla, Helme vald, 68508 Valga maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak OOO Jevropeiskoje agentstvo po vozvratu dolgov (Registrikood: 1097847129049, Ligovskii prospekt, 44B,31-H, 191040 Sankt-Peterburi, Venemaa Föderatsioon), lepinguline esindaja Igor Sumarok AS Kryos, Registrikood: 10093155, Aadress: Peterburi tee 3, 11412 Tallinn), seaduslik esindaja MK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek OÜ Vändra (registrikood 10052854, asukoht Allikõnnu küla, Vändra vald, 87604 Pärnumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
OÜ Vändra Vara (registrikood 10274365, asukoht Allikõnnu küla, Vändra vald, 87604 Pärnumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Fepower OÜ (registrikood 12325730, asukoht A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), seaduslik esindaja RL Adven Eesti AS (registrikood 10066299), seaduslik esindaja UH Agron Halduse OÜ (registrikood 11407992), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Sokk BEPCO OÜ (registrikood 11939016), seaduslik esindaja KP Contrailer OÜ esindaja RM
Destylo OÜ (registrikood 10495439), seaduslik esindaja HK DHL Estonia AS (registrikood 10451175), seaduslik esindaja MK Eesti Energia AS (registrikood 10421629), volitatud esindaja Sander Kirsel Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349) ELOPAK DENMARK A/S (registrikood 29938490), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Madisson Elopak EQS GmbH (registrikood HRB 14115), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Madisson Elopak OY (registrikood 0107619-7), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Madisson Estiko-Plastar AS (registrikood 10001689), seaduslik esindaja TK ESTINGER OÜ (registrikood 10327676), seaduslik esindaja TU Farmi Piimatööstus AS (registrikood 10928619), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Käerdi Flinty OÜ (registrikood 11202155), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Greiner Packaging AS (registrikood 10537929), seaduslik esindaja HK KredEx Krediidikindlustus AS (registrikood 11948506), seaduslikud esindajad EA ja MR
Kuivajõe Farmer OÜ (registrikood 10303606), seaduslik esindaja UP Kõpu PM OÜ (registrikood 10021457), seaduslik esindaja TV Külmveod OÜ (registrikood 11966929), seaduslik esindaja ES MediaBroker OÜ (registrikood 10839459), seaduslik esindaja AU Põlva Agro OÜ (registrikood 10063763), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Sokk Põlva Käsipalliklubi (registrikood 80081834), seaduslik esindaja AN Põlva Vesi AS (registrikood 10151183), seaduslik esindaja KK SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650), esindaja Rainer Moppel Tartu Mill AS (registrikood 10666674), seaduslik esindaja UL Telia Eesti AS (registrikood 10234957) Tetra Laval Credit AB (Rootsi registrikood 556034-6099), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat Erko-Andreas Roosik Tetra Pak SIA (Läti registrikood BB000669), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat ErkoAndreas Roosik Tondi Tennisekeskus OÜ (registrikood 11239840), seaduslik esindaja MK Trocos Trade OÜ (registrikood 10568641), seaduslik esindaja IM TÜ EPIKO (registrikood 11555971), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius U.S. Invest AS (registrikood 10560792), seaduslik esindaja TK USS Security Eesti AS (registrikood 10622346), seaduslik esindaja RP
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda TERE AS poolt apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite vastuvõtmisest.
2.Harju Maakohtu 09.06.2017 (allkirjastatud 14.06.2017) määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3.Määruskaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 599, TsMS § 696 lg 3). Menetluse käik
1.TERE AS esitas 08.02.2016 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.
2.Harju Maakohus algatas 18.02.2016 TERE AS-i saneerimismenetluse, määras saneerimisnõustajateks Marko Kaevando ja Tarvo Lindma, kohustas neid tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 11.04.2016 ja esitama vastuvõetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 18.04.2016.
3.Saneerimisnõustajad koostasid koostöös TERE AS-i juhtkonnaga saneerimiskava ja edastasid saneerimiskava kõigile sellega hõlmatud võlausaldajatele 04.04.2016 koos üleskutsega edastada hiljemalt 11.04.2016 kirjalik seisukoht kava vastuvõtmise kohta. Kava vastuvõtmise hääletamiseks koosolekut ei korraldatud. 14.04.2016 hääletusprotokolli järgi hinnati hääletustulemusi kahes rühmas: pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate (7) ja pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate (96) rühmas. Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletas kava poolt neli võlausaldajat (57,14% võlausaldajatest), kellel oli kokku 4,05% rühma häältest, kolm võlausaldajat hääletas kava vastu. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletas kava poolt 79 võlausaldajat (82,29% võlausaldajatest), kellel oli 57,47% rühma häältest, kuus võlausaldajat ei hääletanud ning kava vastu hääletas 11 võlausaldajat. Kuigi kokku hääletas saneerimiskava poolt 81% võlausaldajatest ja mõlemas rühmas hääletasid enam kui pooled võlausaldajatest kava poolt, ei saa saneerimiskava lugeda saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg 3 mõttes vastu võetuks, sest poolthääletanud võlausaldajate hääled kokku ei moodustanud vähemalt 2/3 häältest.
4.TERE AS esitas 18.04.2016 Harju Maakohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, paludes ühtlasi määrata kava hindamiseks eksperdid.
5.Harju Maakohus võttis 12.05.2016 määrusega menetlusse ettevõtja poolt SanS § 29 lg 1 p 2 alusel esitatud avalduse vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks ja määras saneerimiskava hindamiseks eksperdid TS ja UV, kohustas eksperte esitama arvamuse hiljemalt 22.06.2016 ja määras, et otsustab saneerimiskava kinnitamise hiljemalt 11.07.2016.
6.Maakohtu määruse peale esitasid OÜ Tõntso Agro, Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC ja AS Nordea Finance Estonia määruskaebused.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.08.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
8.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.03.2017 määrusega nr 3-2-1-164-16 maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistati ja saadeti asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.05.04.2017 esitas AS Maag Grupp kohtule avalduse, kus teatas, et on omandanud võlausaldajate Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC ja AS Nordea Finance Estonia nõuded ettevõtja vastu ning astub nende asemele. Samuti teatas TERE AS, et loobub kõigist eelnimetatud võlausaldajate poolt esitatud taotlustest ja vastuväidetest, mis on esitatud 18.04.2016, 28.04.2016, 02.05.2016 ning 30.08.2016.
10.30.05.2017 esitas AS Maag Grupp kohtule avalduse, milles loobub võlausaldajate Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC ja AS Nordea
Finance Estonia poolt antud vastuhäältest saneerimiskavale ning hääletab saneerimiskava poolt.
11.31.05.2017 esitas ettevõtja kohtule avalduse kinnitada saneerimiskava, kui võlausaldajate poolt vastuvõetud kava SanS § 28 lg 2 alusel. Saneerimiskavas on jagatud võlausaldajad kahte rühma, kus kummaski rühmas hääletas üle poole võlausaldajatest kava vastuvõtmise poolt ning nende nõuded moodustasid seaduses vajaliku üle 2/3 häältest.
12.09.06.2017 vabastas kohus senised saneerimisnõustajad nende enda soovil ning nimetas saneerimisnõustajaks Aavo Koppeli. Esimese astme kohtu määrus
13.Harju Maakohus keeldus määrusega (määruse kuupäevaks märgitud 09.06.2017, allkirjastatud 14.07.2017) TERE AS-i vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmisest ja lõpetas saneerimismenetluse. Maakohus jättis menetluskulud TERE AS-i kanda (TsMS § 172 lg 7 teine lause).
14.Kohtumenetlus on seisus, kus on tühistatud vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmise määrus ning samas on osa saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajatest avaldanud soovi muuta oma hääletusel antud arvamust. AS Maag Grupp poolt esitatud avaldus muuta Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC ja AS Nordea Finance Estonia poolt avaldatud seisukohta saneerimiskava osas ei ole kehtiv. Puudub vastav regulatsioon saneerimisseaduses ning ei ole ka võimalik leida analoogiat sarnastest seadusest. Vaatamata sellele, et kohtu hinnangul on olukord muutunud võlausaldajate Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC ja AS Nordea Finance Estonia osas, kuna nõuded on omandanud kolmas isik, kes samuti on saavutanud kontrolli ettevõtja üle, siis kehtiv õiguskord ning õiguskindluse põhimõte ei võimalda anda võlausaldajatele õigust muuta oma juba antud häält. Andes võlausaldajale õiguse asuda saneerimiskava toetama pärast hääletuse lõppemist, peaks tunnistama ka võlausaldaja õigust muuta oma poolthäält ning asuda saneerimiskava vastu. See ei ole aga kooskõlas õiguskindlusega, kuna siis ei ole võimalik öelda, millal on selgunud lõplikult hääletus saneerimiskava osas. Kohus juhindus ka antud asjas tehtud Riigikohtu lahendi p 19.2 viimases lõigus antud juhisest, mille kohaselt „...võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tingimuste hindamisel tuleks vähemalt eelduslikult lähtuda võlausaldajate isikutest (samuti nõuete koosseisust ja ulatusest) kava vastuvõtmise otsustamise ajal, st mitte arvestada hilisemaid muutusi, mh võlgade tasumist või nõuete loovutamist“.
15.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kõrvale AS Maag Grupp poolt pärast Riigikohtust toimiku tagastamist esitatud avaldused ning lähtus 18.04.2016 seisuga esitatud olukorrast. Kohus lahendab seega avaldust vastu võtmata jäetud saneerimiskava kinnitamiseks koos antud asjas tehtud Riigikohtu määruses antud juhistega. Kohtul tuleb antud staadiumis hinnata saneerimiskava ka selles osas, kas kava kohtleb kõiki võlausaldajaid võrdselt ning kas võlausaldajate rühmadesse jagamine on esitatud moel põhjendatud ning õiglane.
16.Saneerimiskava lähtub sellest, et kõigis rühmades toimub mh võlausaldajate nõuete rahuldamine võrdsete maksete tegemisega igal makseperioodil, mis küll ei ületa iga konkreetse võlausaldaja nõude teatud proportsiooni või nõude jääki. Seega on valitud geomeetrilise võrdsuse asemel aritmeetilise võrdsuse põhimõte, kuna kummagi rühma võlausaldajatele makstakse ühes perioodis välja kindel summa, mis ei ole proportsionaalses suhtes nende nõude suurusega. Sellest omakorda tuleneb, et nõuded ühe rühma piires rahuldatakse oluliselt erineva aja jooksul. Nii lõpeb teises rühmas (pandiga tagamata nõuded) valdav enamus nõudeid pärast 3. aasta väljamakseid ning
vaid 7 võlausaldaja osas tehakse veel väljamakseid kuni 6. aastani. Samasugune olukord on ka esimeses rühmas, kus 7-st võlausaldajast saavad oma nõude kolm võlausaldajat rahuldatud juba esimesel aastal, üks kolmandal ning üks neljandal aastal ning 2 võlausaldajat saavad oma nõude rahuldatud alles 10. aastal.
17.Selliste rühmade korral on saneerimiseks valitud valed vahendid. Tavapäraselt kohaldatakse nõuete rahuldamisel proportsionaalset tasumist, mille korral makstakse igale võlausaldajale kindlatel perioodidel tema nõudest kindel protsent ning nii saavad kõik võlausaldajad oma nõuded rahuldatud proportsionaalselt ning samaks ajaks. Nn aritmeetilist võrdsust, kus kõigile võlausaldajatele (ka ühes rühmas) makstakse üks maksimaalsumma, on võimalik samuti kasutada, kuid sellisel juhul peavad olema nõuded selles grupis suhteliselt võrdse suurusega, et nende rahuldamine oleks kõigile võlausaldajatele ligilähedaselt võrdne. Olukorras, kus võlausaldajate nõuded on märkimisväärselt oma suuruse poolest erinevad, nagu antud juhul, ei taga aritmeetilise võrdsuse rakendamine võlausaldajate võrdset kohtlemist oma rühma sees. Isegi kui arvestada, et võlausaldajate Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank, Nordea Bank Finland PLC ja AS Nordea Finance Estonia näol on tegemist nn finantsinstitutsioonidega, kelle finantsiline taluvusvõime on oluliselt suurem tavalistest äriühingutest, siis nende asetamine olukorda, kus nad peavad ootama oma nõuete täielikku rahuldamist kordades kauem teistest võlausaldajatest, on põhjendamatult ebavõrdne.
18.Seega on saneerimiskava vastuvõtmisel koheldud võlausaldajaid ebavõrdselt, kuna samas rühmas rahuldatakse osade võlausaldajate nõuded põhjendamatult erineva aja jooksul.
19.Kohtu hinnangul oleks võinud võlausaldajad antud juhul olla jagatud vähemalt 4 rühma, tulenevalt nende nõuete suurusest ja tagasimakse pikkusest: - Pandiga tagatud nõuded üle 1,1 miljoni euro (3 võlausaldajat); - Pandiga tagatud nõuded kuni 1,1 miljonit eurot (4 võlausaldajat); - Pandiga tagamata nõuded üle 1 miljoni euro (5 võlausaldajat); - Pandiga tagamata nõuded kuni 1 miljon eurot (ülejäänud).
20.Kohtul puudub võimalus hinnata eeltoodud võlausaldajate rühmadesse jagamise sisulist põhjendatust, kuna sellise põhjenduse esitamine on ettevõtja ja saneerimisnõustajate ülesanne. Kohus on eeltoodud jaotuse esitanud vaid lähtudes saneerimiskavas väljapakutud saneerimismeetmete valikust ning eesmärgiga tagada saneerimiskavas võlausaldajate võrdne kohtlemine rühmade sees. Samas kohus möönab, et sellise rühmadesse jaotamise esitamine oleks ka suhteliselt raskesti põhjendatav. Sellisel juhul aga oleks jäänud antud rühmades saneerimiskava samuti vastu võtmata, kuna rühmas 1 oleks vastu hääletanud 2 võlausaldajat (Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS DNB Bank) ning poolt oleks olnud 1 võlausaldaja (Maksu- ja Tolliamet) ja rühmas 3 oleks olnud vastu 3 võlausaldajat (AS Nordea Finance Estonia, EPIKO TÜ ja Flinty OÜ) ning poolt 2 (Vändra OÜ ja Meierei Transport AS). Vastavalt SanS §-le 29 ei oleks sellise jaotuse puhul olnud võimalik TERE AS-l esitada vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldust, kuna SanS § 29 lg 1 p 2 nõuab, et saneerimiskava poolt peab kõigis rühmades hääletama vähemalt pool võlausaldajaid.
21.Seega, lähtudes SanS § 30 lg-st 6, tuleb jätta TERE AS poolt kohtule esitatud vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus menetlusse võtmata ning saneerimismenetlus lõpetada.
22.Kuna saneerimismenetlus tuleb lõpetada, siis kohus ei pea otstarbekaks lahendada teisi võlausaldajate poolt esitatud taotlusi ja vastuväiteid, mis puudutavad saneerimiskava vastuvõtmist ja hindamist.
OÜ Vändra ja OÜ Vändra Vara määruskaebus
23.Kaebajad paluvad 03.08.2017 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava või alternatiivselt võtta võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus menetlusse.
24.Kohus on ebaõigesti jätnud AS-i Maag Grupp avalduse pankade vastuväidete loobumise kohta arvesse võtmata. See on vastuolus saneerimismenetluse üldpõhimõtetega. Kohus on asunud kaitsma võlausaldajat, kes ise on seisukohal, et tema õigusi ei ole rikutud ja kava kinnitamine on tema huvides. Selle tulemusena on tekkinud olukord, mis ei ole ei ettevõtja ega võlausaldajate huvides. Kui AS Maag Grupp võlausaldajana ise ei leia, et teda koheldakse kavaga ebavõrdselt võrreldes teiste võlausaldajatega ega oma vastuväiteid võlausaldajate rühmitamisele, siis puudub kohtul alus ja vajadus analüüsida, kas AS-i Maag Grupp pankadelt omandatud nõuete rahuldamine teistest võlausaldajatest mõnevõrra pikema aja jooksul võiks olla käsitletav tema põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisena.
25.Kaebajad möönavad, et pärast kava poolt hääletamist ei saa muuta kava vastuvõtmise poolt antud häält vastuhääleks, kuna pärast kava vastuvõtmist saab ettevõtja, ettevõtte töötajad ja kava vastuvõtmise poolt hääletanud võlausaldajate enamus arvestada kava kehtimisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-24-11, p 50). Samas ei peaks õiguskindluse põhimõte takistama olukorra paremuse poole muutumist. Seetõttu ei ole kohtul võimalik õigustada AS-i Maag Grupp avalduse arvesse võtmata jätmist õiguskindluse tagamise nõudega – pankade vastuväidete juurde jäämine on vastuolus ettevõtja ja valdava osa võlausaldajate huvidega.
26.Kohtu järeldus Riigikohtu seisukohast on meelevaldne ja sellest ei tulene, et võlausaldaja ei võiks oma vastuväidetest kava kinnitamisele menetluse jooksul loobuda. Riigikohus selgitas, et „võlausaldajate vastu võtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tingimuste hindamisel tuleks vähemalt eelduslikult lähtuda võlausaldajate isikutest (samuti nõuete koosseisust ja ulatusest) kava vastuvõtmise otsustamise ajal, st mitte arvestada hilisemaid muutusi, mh võlgade tasumist või nõuete loovutamist“ (määruse p 19.2). Esiteks käsitleb Riigikohtu juhis võlausaldajate ringi, kelle häältega tuleks kava vastuvõtmisel arvestada, mitte võlausaldajate õigust oma tahteavaldust muuta. Teiseks ei ole Riigikohus esitanud kategoorilist seisukohta, vaid jätnud võimaluse põhjendatud juhtudel seaduse teistsuguseks tõlgenduseks.
27.Võlausaldajad olid hääletamiseks õigesti rühmitatud. Riigikohus ei andnud määruses juhist, et saneerimiskavas oleksid võlausaldajad ebaõigesti rühmitatud, vaid et maakohtul tuleb rühmade moodustamise aluseid kontrollida (määruse p 20). Üksnes nõuete rahuldamiseks kuluv erinev aeg ei ole aluseks uue võlausaldajate rühma moodustamiseks, kui nõuete ajatamise tähtajad ei ole kardinaalselt erinevad. Antud juhul jäävad nõuete ajatamise tähtajad mõlemas rühmas mõistlikkuse piiridesse ning erinev tähtaeg on tingitud üksnes mõne võlausaldaja nõude suhtelisest suurusest võrreldes teiste võlausaldajate nõuetega. AS Maag Grupp pankadelt omandatud nõuete tasumise pikem tähtaeg võrreldes väiksemate nõuetega võlausaldajatega on lubatud ja saneerimisabinõuna kohtupraktikas kinnitust leidnud. Riigikohus on selgitanud, et „Võlausaldajate erinev kohtlemine ei pruugi aga tingimata tähendada nende ebavõrdset kohtlemist. Saneerimise edukuse huvides võib olla põhjendatud, et nt suuremad nõuded rahuldatakse rahavoogude tasakaalustamiseks hiljem kui väiksemad nõuded, kompenseerides erinevuse nt intressi maksmisega“ (RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 48). Saneerimiskava järgi kompenseeritakse suuremate nõuete rahuldamise pikem ajatamine intressi tasumisega. Samuti asutakse kõikidele võlausaldajatele väljamakseid tegema juba esimesel aastal (vt RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 78), mistõttu on saneerimiskavas
väljapakutud lahendused TERE AS-i rahavoogude taastamiseks lubatavad ega kohtle suuremaid võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. TERE AS määruskaebus
28.Kaebaja palub 03.08.2017 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, võtta menetlusse TERE AS-i avaldus saneerimiskava kinnitamiseks ja kinnitada saneerimiskava. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks TERE AS-i saneerimiskava ise kinnitada, palub kaebaja saata asi maakohtule menetlemiseks ja TERE AS-i saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks.
29.19.03.2018 esitas kaebaja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. 23.03.2018 esitas saneerimisnõustaja oma arvamuse saneerimise edukuse osas.
30.Kohus on määruse tegemisel ebaõigesti võtnud aluseks avaldused ja seisukohad, millest menetlusosalised olid loobunud. AS Maag Grupp omandas pankade nõuded, loobus vastuväidetest saneerimiskavale ning hääletas kava poolt. Avaldusest saneerimiskava kinnitamata jätmiseks loobus ka aktsiaselts Kryos. Eeltoodu tõttu esitas TERE AS 31.05.2017 maakohtule avalduse oma taotluse muutmiseks, paludes kohtul kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava. Maakohus on jätnud TERE AS avalduse osas seisukoha võtmata.
31.Isegi, kui asuda seisukohale, et AS-i Maag Grupp 30.05.2016 tahteavaldust muuta saneerimiskavale esitatud vastuhääl poolthääleks, ei ole võimalik arvestada, ei saanud maakohus menetlusõiguslikult eirata fakti, et pankade vastuväiteid enam ei eksisteeri ning ei ole pankade õigusi ega huve, mida saneerimiskava üle otsustamisel saaks arvestada. Täna ei tugine rühmade moodustamise ebaõigsusele mitte ükski võlausaldaja.
32.Kohtulik kontroll saab Riigikohtu praktika järgi lähtuda üksnes konkreetse võlausaldaja õiguste võimalikust rikkumisest, mida hinnatakse selle konkreetse võlausaldaja vastuväidete alusel (vt ka RKTKm nr 3-2-1-25-11 p-d 31, 41). Kohus ei saa saneerimiskava hindamisel järeldada võlausaldaja huvide rikkumist, kui võlausaldaja ise rikkumist ei väida ega rikkumisele ei tugine. Mingil juhul ei saa saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlemisest keeldumist põhjendada aga taolise isiku õiguste ja huvide väidetava rikkumisega, kes saneeritava äriühingu võlausaldajaks enam ei olegi.
33.Kohtumäärus on üllatuslik. Maakohus ei võinud määrust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. 08.06.2017 kohtuistungil nõustus kohus, et menetluse kestel on saneerimiskavasse puutuv olukord muutunud, arvestades, et pankade vastuhääled on asendunud nende õigusjärglase poolthäältega ja saneerimiskava saab kinnitada.
34.Kohtupraktikas on lubatud saneerimiskavale esitatud vastuhäält kohtumenetluses muuta (vt RKTKm nr 3-2-1-85-16, p-d 6–9). Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu määruse p-i 19.2 viimasest lausest ei saa järeldada tahteavalduste muutmise lubamatust ega ka keeldu arvestada menetluse kestel muutunud asjaoludega.
35.Menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu saab lugeda saneerimiskava SanS § 24 lg 4 alusel vastuvõetud saneerimiskavaks, mis kuulub SanS § 28 lg 2 alusel kinnitamisele. Mõlemas rühmas on saneerimiskava poolt hääletanud rohkem kui pooled võlausaldajad ning neile kuulub kummaski rühmas üle 2/3 häältest. Ka vastuvõetud saneerimiskava kinnitamise määruses peab kohus andma SanS § 28 lg 3 kohaselt hinnangu võlausaldajate OÜ Tõntso Agro, OOO Jevropeiskoje agentstvo po vozvratu dolgov ja osaühingu Saimre poolt SanS § 26 alusel esitatud avaldusteele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kaebaja esitas seisukohad eeltoodud võlausaldajate avalduste osas ning leidis, et ringkonnakohtul on võimalik vastuvõetud saneerimiskava kinnitada.
36.Kui saneerimiskava saaks jätkuvalt käsitleda vastuvõtmata saneerimiskavana, siis on ka kõik SanS § 30 lg-st 1 tulenevad eeldused saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmiseks ja saneerimiskava kinnitamiseks täidetud. Riigikohus on
käesolevas asjas tehtud määruses juba tuvastanud, et üldiselt on antud juhul SanS § 30 lg-s 1 sätestatud eeldused avalduse menetlusse võtmiseks täidetud. Riigikohus kohustas maakohut üksnes kontrollima, kas saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks olid täidetud ka nõuded hääletamisele (SanS § 29 lg 1 p 2). Kaebaja hinnangul olid sellised nõuded täidetud. Antud juhul hääletas 11.04.2016 seisuga kava vastuvõtmise poolt 57,14% pandiga tagatud nõuetega rühma kuuluvatest võlausaldajatest ning 82,29% pandiga tagamata nõuetega rühma kuuluvatest võlausaldajatest.
37.Asjakohatud on kohtu põhjendused, mille järgi olevat võlausaldajate rühmitamisel loodud kohtu arvates lubamatu olukord, kus pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate puhul lõpeb „valdav enamus nõudeid 3. aasta väljamaksetega ning vaid 7 võlausaldaja osas tehakse veel väljamakseid kuni 6. aastani.“ Ükski menetlusosaline ei ole sellist väidet esitanud, mistõttu ei olnud määruse tegemisel alust niisugusele kaalutlusele tugineda. Lisaks ei ole SanS § 26 alusel nõude esitanud võlausaldajate hulgas ka ühtki sellist isikut, kellele tehtaks kava alusel väljamakseid ka veel kuuendal aastal. Nii OÜle Tõntso Agro kui ka osaühingule Saimre tehakse kava järgi viimased väljamaksed kolmandal aastal ning üksnes OOO Jevropeiskoje agentstvo po vozvratu dolgov puhul makstakse jääk välja veel neljandal aastal.
38.Kohus leidis, et jaotus võinuks lähtuda nõuete suurusest. SanS § 21 lg 2 teise lause kohaselt moodustavad ühe rühma ühesuguste õigustega võlausaldajad. Nõude suurus iseenesest ei mõjuta võlausaldaja õigusi ning seetõttu ei järeldu nõude suuruse järgi mitterühmitamisest SanS-i sätete rikkumist. Võlausaldajate erinev kohtlemine ei pruugi aga tingimata tähendada nende ebavõrdset kohtlemist“. „Saneerimise edukuse huvides võib olla põhjendatud, et nt suuremad nõuded rahuldatakse rahavoogude tasakaalustamiseks hiljem kui väiksemad nõuded“ (RKTKm nr 3-2-1-25-11, p 48).
39.Asjas tuleks määrata uued eksperdid, kuivõrd TERE AS majanduslik olukord on muutunud ning 2016. aastal antud ekspertarvamus ei ole tänases muutunud situatsioonis enam õige. TERE AS igapäevane majandustegevus on üle aasta toiminud häireteta ning ilma võlgnevuste tekkimiseta jooksvast majandustegevusest. Saneerimiskava kinnitamisel saaks TERE AS majandustegevus selliselt jätkuda. Fepower OÜ määruskaebus
40.Kaebaja palub 04.08.2017 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võtta menetlusse avaldus võlausaldajate poolt kinnitamata saneerimiskava kinnitamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja saata asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule, kuid teisele kohtunikule. Kaebaja palub kohustada saneerimisnõustajat esitama võlausaldajatele TERE AS värsked majandustulemused koos võrdlusega kinnitamiseks esitatud saneerimiskava suhtes.
41.Saneerimiskava hindamiseks määratud ekspertiis osutus puudulikuks. TERE AS taotles 06.07.2016 kordusekspertiisi läbiviimist, kuid maakohus ei ole seda taotlust lahendanud. AS TERE 05.04.2017 ja 31.05.2017 avaldusi ja AS Maag Grupp 30.05.2017 avaldust ei ole kohus võlausaldajatele kättesaadavaks teinud. Samuti ei ole maakohus neid taotlusi lahendanud. Maakohus ei saanud ilma taotlusi lahendamata asja edasi menetleda.
42.Kaebaja hinnangul ei ole hääle muutmise võimalus täielikult välistatud (vt RKTKm nr 3-2-1-85-16). Arvestades saneerimisseaduse eesmärki, ei tohiks välistada alguses vastu hääletanud võlausaldaja hääle muutmise võimalust, seda eriti olukorras, kus saneerimiskava tuleb ettevõtjal esitada lühikese aja jooksul ja seda kava ei saa muuta. Sellisel juhul tuleks toetada võimalust muuta vastuhääl poolthääleks. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et tahteavalduse tagasivõtmine on seaduse kohaselt
võimatu ja rikub teiste võlausaldajate õigusi. Käesoleval juhul ei ole kohtu menetluses ühegi võlausaldaja vastassuunalist (poolt hääle vastu hääleks muutmise) taotlust.
43.Saneerimismenetlust saab siiski edukalt jätkata ka ilma häält muutmata, kuna mõlemas rühmas on nõutav arv poolthääli kava poolt antud.
44.SanS § 21 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Võlasumma suurus ei anna võlausaldajale mingeid õigusi juurde, mistõttu on väär kohtu seisukoht, et rühmitamine peab toimuma summade järgi. Väga erinevate nõuete suurustega kava puhul ei ole oma olemuselt võimalik kasutada proportsionaalset tasumist, sest sellisel juhul eelistatakse suurvõlausaldajaid, kellel reeglina on nagunii pandiga tagatud nõuded (nt pangad). Kui nõustuda kohtu seisukohaga, et nõuded tuleb tasuda alati ja ainult sarnasel perioodil, siis see eeldaks, et suuremaid nõudeid tuleks sel juhul esmalt suuremas ulatuses vähendada. Samas pandiga tagatud nõuete puhul ei ole see võimalik, kui panditud vara väärtus vastab nõude suurusele. Rühmade moodustamise õiguspärasuse hindamisel oleks kohus pidanud analüüsima, kas ühesuguste õigustega võlausaldajad on õigesti grupeeritud, mitte hindama kas maksete ajatamine on võlausaldajate võrdse kohtlemise aspektist õigustatud.
45.Maakohus asus hindama võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, jättes kõrvale asjaolu, et selles menetlusfaasis selle küsimusega ei tegeleta. Praeguses menetlusfaasis peab kohus kontrollima ainult seda, kas SanS §-s 29 ja §-s 30 toodud tingimused on täidetud. Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud lahendis, et kui võlausaldajaid koheldakse erinevalt tähendab see ka rühmade loomist ning tagatud peab olema rühmades hääletamine. TERE AS saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad hääletasid rühmades ning kohus kinnitas, et rühmad on moodustatud õigesti.
46.Võlausaldajate maksete ajatamise erineva tähtaja põhjused ja põhjendused on kavas kirjeldatud. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Samuti on loodud kompensatsioonimehhanism tasakaalustamaks pikemast maksegraafikust tingitud erisust, ka see on jäänud maakohtul hinnangu andmisel arvesse võtmata. Riigikohus on sõnaselgelt toetanud käsitlust, et saneerimise edukuse huvides võib suuremaid nõudeid rahuldada hiljem, kompenseerides erinevuse intressiga (RKTKm nr 3-2-1-25-11 p 48).
47.Kohtul oleks tulnud TERE AS 18.04.2016 avaldust teistkordselt hinnates anda lõplik hinnang ka ekspertide arvamusele, eelkõige vabastada eksperdid, kes esitasid kohtule ekspertiisi, mis ei vasta nõuetele ja esitasid kohtule teadvalt valeandmeid. Asja uuel lahendamisel tuleb ekspertiisiga seotud taotlused sisuliselt lahendada.
48.Kaebaja hinnangul on TERE AS saneerimiskõlbulik. Kohtu kaudu tuleks taotleda saneerimisnõustajalt TERE AS majandustulemuste avaldamist võlausaldajatele koos saneerimisnõustaja hinnanguga tegelike tulemuste ja saneerimiskavas esitatud tulemuste võrdlusele.
Menetluse edasine käik
49.Võlausaldajad AS Maag Grupp, OÜ Kõpu PM, MediaBroker OÜ, OÜ BEPCO, AS KredEx Krediidikindlustus, Põlva Käsipalliklubi, Estinger OÜ, Greiner Packaging AS, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Contrailer OÜ, TÜ EPIKO, Tondi Tennisekeskus OÜ, Põlva Vesi AS, Adven Eesti AS, U.S. Invest AS, Tartu Mill AS, Tetra Pak SIA, Tetra Laval Credit AB, Agron Halduse OÜ, Põlva Agro OÜ, Külmveod OÜ, Tõntso Agro OÜ, Eesti Energia AS, USS Security Eesti AS, Kuivajõe Farmer OÜ, Elopak OY, Elopak EQS GmbH ja ELOPAK DENMARK A/S, Estiko-Plastar AS, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal, Telia Eesti AS, DHL Estonia AS, OÜ Destylo,
TROCOS TRADE OÜ toetasid määruskaebusi ning palusid maakohtu määruse tühistada.
50.Võlausaldaja OÜ Flinty palus jätta määruskaebused rahuldamata.
51.Maakohus edastas kooskõlas TsMS § 663 lg-ga 5 Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks määruskaebused.
52.30.11.2017 teatasid võlausaldajad OÜ Vändra ja OÜ Vändra Vara, et nad on loovutanud neil TERE AS-i vastu olnud nõuded AS-ile Farmi Piimatööstus. OÜ Vändra ja OÜ Vändra Vara ei ole enam TERE AS-i võlausaldajad.
53.09.01.2018 esitas AS Maag Grupp taotluse asendada võlausaldaja AS Maag Grupp uue võlausaldajaga AS Farmi Piimatööstus. Taotluse kohaselt on AS Maag Grupp 29.12.2017 kõik oma nõuded TERE AS-i vastu, mis on hõlmatud saneerimismenetlusse tsiviilasjas nr 2-16-2060, tervikuna loovutanud AS-le Farmi Piimatööstus.
Ringkonnakohtu seisukoht
54.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et määruskaebused on põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti lõpetanud saneerimismenetluse, mistõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
55.Maakohus tuvastas õigesti olukorra, et kohtumenetlus on seisus, kus on tühistatud vastu võtmata saneerimiskava menetlusse võtmise määrus ning samas on osa saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldajatest avaldanud soovi muuta oma hääletusel antud häält. Maakohus on jätnud aga ebaõigesti muutunud olukorraga arvestamata.
56.AS Maag Grupp omandas pankade nõuded, loobus vastuväidetest saneerimiskavale ning hääletas kava poolt. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et pankade nõuded on omandanud kolmas isik, kes samuti on saavutanud kontrolli ettevõtja üle, kehtiv õiguskord ning õiguskindluse põhimõte ei võimalda anda võlausaldajatele õigust muuta oma juba antud häält, samuti puudub vastav regulatsioon saneerimisseaduses. Ringkonnakohus maakohtu sellist põhjendust ei jaga. Saneerimisseadus ei keela võlausaldajal oma seisukohta muuta. Kolleegium nõustub, et pärast kava poolt hääletamist ei saa muuta kava vastuvõtmise poolt antud häält vastuhääleks, kuna pärast kava vastuvõtmist saab ettevõtja, ettevõtte töötajad ja kava vastuvõtmise poolt hääletanud võlausaldajate enamus arvestada kava kehtimisega. Samas ei peaks õiguskindluse põhimõte takistama olukorra paremuse poole muutumist, kus valdav enamik võlausaldajaid toetab saneerimiskava vastuvõtmist. Seetõttu ei ole võimalik õigustada AS-i Maag Grupp avalduse arvesse võtmata jätmist õiguskindluse tagamise nõudega, kuna pankade vastuväidete juurde jäämine on vastuolus ettevõtja ja valdava osa võlausaldajate huvidega. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu määruse p-i 19.2 viimasest lausest ei saa üheselt järeldada tahteavalduste muutmise lubamatust. Kehtivas kohtupraktikas on samuti aktsepteeritud saneerimiskavale esitatud vastuhääle kohtumenetluses muutmist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-16).
57.Eeltoodu alusel tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kõigepealt võtta seisukoht TERE AS 31.05.2017 maakohtule esitatud avalduse osas, milles TERE AS muutis oma esialgset taotlust ja palus kohtul kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava.
58.Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, kuidas maakohus lahendas avalduse vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks.
59.Vastu võtmata saneerimiskava menetlusse võtmise otsustamisel peab kohus kontrollima, kas SanS §-s 29 ja §-s 30 toodud tingimused on täidetud, mitte hindama
võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega rühmade moodustamise õiguspärasuse hindamisel oleks kohus pidanud analüüsima, kas ühesuguste õigustega võlausaldajad on õigesti grupeeritud, mitte hindama seda, kas maksete ajatamine on võlausaldajate võrdse kohtlemise aspektist õigustatud. SanS § 21 lg 2 sätestab, et rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Võlasumma suurus ei anna võlausaldajale õigusi juurde, mistõttu on väär maakohtu seisukoht, et rühmitamine peab toimuma summade järgi.
60.Riigikohus on toetanud käsitlust, et saneerimise edukuse huvides võib suuremaid nõudeid rahuldada hiljem, kompenseerides erinevuse intressiga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11 p 48). Võlausaldajate maksete ajatamise erineva tähtaja põhjused ja põhjendused ning kompensatsioonimehhanism, tasakaalustamaks pikemast maksegraafikust tingitud erisust, on kavas kirjeldatud. Maakohus ei ole sellele hinnangut andnud.
61.Ringkonnakohus nõustub ka määruskaebuste väidetega, et maakohus ei saanud menetlusõiguslikult eirata fakti, et pankade vastuväiteid enam ei eksisteeri ning ei ole pankade õigusi ega huve, mida saneerimiskava üle otsustamisel saaks arvestada. Täna ei tugine rühmade moodustamise ebaõigsusele mitte ükski võlausaldaja. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu määruse p-i 19.2 viimasest lausest ei tulene absoluutset keeldu arvestada menetluse kestel muutunud asjaoludega. Maakohus on määruse tegemisel ebaõigesti võtnud aluseks avaldused ja seisukohad, millest menetlusosalised olid loobunud.
62.Kohtulik kontroll saab Riigikohtu praktika järgi lähtuda üksnes konkreetse võlausaldaja õiguste võimalikust rikkumisest, mida hinnatakse selle konkreetse võlausaldaja vastuväidete alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11 p-d 31, 41). Kohus ei saa saneerimiskava hindamisel järeldada võlausaldaja huvide rikkumist, kui võlausaldaja ise rikkumist ei väida ega rikkumisele ei tugine. See on vastuolus saneerimismenetluse üldpõhimõtetega. Maakohus on asunud kaitsma võlausaldajat, kes ise on seisukohal, et tema õigusi ei ole rikutud ja kava kinnitamine on tema huvides. Selle tulemusena on tekkinud olukord, mis ei ole ei ettevõtja ega võlausaldajate huvides. Kui AS Maag Grupp võlausaldajana ise ei leia, et teda koheldakse kavaga ebavõrdselt võrreldes teiste võlausaldajatega ega oma vastuväiteid võlausaldajate rühmitamisele, siis puudub kohtul alus ja vajadus analüüsida, kas AS-i Maag Grupp pankadelt omandatud nõuete rahuldamine teistest võlausaldajatest pikema aja jooksul võiks olla käsitletav tema põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisena.
63.Eeltoodu alusel peab maakohus asja uuel läbivaatamisel kontrollima, kas on järgitud SanS § 28 lg-s 2 sätestatud nõudeid, mh SanS § 28 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi, kas saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele ning kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid. Juhul, kui SanS § 24 lg-s 4 sätestatud nõue ei ole täidetud, saab maakohus saneerimiskava kinnitada SanS §-s 36 sätestatud eelduste esinemise korral.
64.TERE AS on apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, tuleb apellatsioonimenetluses tõendite vastuvõtmisest keelduda. Tõendid ei ole vajalikud apellatsioonimenetluses. TERE AS saab tõendid esitada maakohtule asja uue arutamise käigus ning nende asjakohasust ja lubatavust saab hinnata maakohus asja uue arutamise kontekstis. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis neid füüsilist ei tagastata, vaid eemaldatakse toimikust.
65.Samuti on võlausaldajad OÜ Vändra, OÜ Vändra Vara ja AS Maag Grupp teatanud et nad ei ole enam TERE AS-i võlausaldajad, kuna on loovutanud neil TERE AS-i vastu olnud nõuded AS-ile Farmi Piimatööstus. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus sellega arvestada ja nõuded loovutanud võlausaldajad asendada.
66.Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
67.Määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 599 ja § 696 lg 3; vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14, p 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.