Saneerimine › Saneerimisasjad

RESOLUTSIOON

Pandiga tagatud põhinõudeid saneerimiskavaga ei vähendata (pandisumma ulatuses). Kõrvalnõudeid (nii intressi- kui viivisenõudeid) vähendatakse seadusjärgse suuruseni ning põhi- ja kõrvalnõuete tasumine ajatatakse. Põhinõuded rahuldatakse iga-aastaste maksetega saneerimiskavas kindlaksmääratud suuruses (esimesel aastal 100 000 eurot, teisel aastal 200 000 eurot, kolmandal aastal 300 000 eurot, neljandal aastal 500 000 eurot, alates viiendast aastast enam kui 1,5 miljonit eurot aastas ning alates kaheksandast aastast enam kui 2,5 miljonit eurot aastas). Selle tulemusena rahuldatakse kolme pandipidaja nõuded täielikult juba esimese aasta jooksul ning neljanda aasta lõpuks rahuldatakse kõik pandiga tagatud nõuded peale pankade nõuete, mis rahuldatakse täies ulatuses 10 aasta jooksul. Pandiga tagatud põhinõuetelt, mida ei rahuldata esimese aasta jooksul, arvestatakse ja tasutakse intressi 2,1 % + 3 kuu EURIBOR aastas, mis vastab turuintressile. Ümberkujundatud pandiga tagatud kõrvalnõuded tasutakse koos viimase põhinõude tagasimaksega. Pandiga tagamata nõuded kujundatakse saneerimiskava kohaselt ümber põhinõude suuruseni, st põhinõudeid ei vähendata, kuid kõik kõrvalnõuded vähendatakse nullini. Nõuded rahuldatakse hiljemalt 6 aasta jooksul pärast saneerimiskava kinnitamist selliselt, et kuni 300 000 euro suurused nõuded rahuldatakse täies ulatuses 2 aasta jooksul, kuni 600 000 euro suurused nõuded rahuldatakse täies ulatuses 3 aasta jooksul ning kuni 1 100 000 euro suurused nõuded rahuldatakse täies ulatuses 4 aasta jooksul. Selle tulemusena rahuldatakse enamike võlausaldajate nõuded täies ulatuses juba esimese kahe aasta jooksul ning kolmanda aasta lõpuks on osaliselt rahuldamata vaid 8 võlausaldaja nõuded. Saneerimisnõustajate Y ja Q arvamus Saneerimisnõustajad leiavad, et TERE saneerimine on vajalik, põhjendatud ja võimalik. Saneerimiskavas kavandatud saneerimise abinõud on realistlikud ja mõistlikud ning koormavad võlausaldajaid üksnes põhjendatud ulatuses ning kedagi põhjendamatult eelistamata. Kavas ettenähtud saneerimisabinõud on seaduse ja kohtupraktika järgi lubatavad ning nende rakendamisega on võimalik tekkinud makseraskused ületada. Saneerimiskava kinnitamine tagab TERE majandustegevuse jätkumise, TERE võlausaldajate nõuete parimal võimalikult viisil rahuldamise ning TERE töötajatel töökohtade säilimise. Saneerimiskava kinnitamata jätmisega kaasneb tõenäoliselt TERE pankrot, mille tulemusena puudub võimalus kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks saneerimiskavas näidatud ulatuses ning kaovad TERE senised töökohad. Saneerimisnõustajad leiavad, et saneerimiskava tagab TERE jätkusuutlikkuse ning paluvad saneerimiskava vastu võtta ja kinnitada Saneerimisnõustajad on seisukohal, et TERE finantsraskused on ületatavad ja nende põhjused kõrvaldatavad saneerimiskavas sätestatud saneerimisabinõudega, so võlausaldajate nõuete ümberkujundamisega. Kava järgi vähendatakse pandiga tagatud kõrvalnõudeid seadusjärgse suuruseni ning pandiga tagamata kõrvalnõuded kustutatakse (vähendatakse nullini). Selle tulemusena vähenevad TERE kohustused kokku ca 1,9 miljoni euro ulatuses. Nii pandiga kui pandiga tagamata nõuete tasumine ajatatakse selliselt, et suuremad nõuded rahuldatakse hiljem. Selle tulemusena väheneb TERE lühiajaliste kohustuste suurus ca 48,31 miljoni euro võrra ning ettevõtte käibevara ületab lühiajalisi kohustusi ca 3 miljoni euro võrra. Samuti viiakse TERE finantskulud mõistlikule ja turutingimustele vastavale tasemele, kuivõrd saneerimiskava järgi arvestatakse ja tasutakse intressi (2,1 % + 3 kuu EURIBOR aastas) üksnes pandiga tagatud nõuetelt, mida ei rahuldata esimese aasta jooksul. Nimetatud abinõud võimaldavad saneerimisnõustajate hinnangul taastada TERE igapäevase majandustegevuse toimimiseks vajaliku likviidsuse, täita nõuetekohaselt kõik jooksva majandustegevuse käigus tekkivad kohustused ning rahuldada sellest ülejäävate vahendite arvel võlausaldajate nõuded saneerimiskavas märgitud tähtaegadel. Saneerimisnõustajate hinnangul on saneerimine tõenäoliselt edukas ka muid saneerimisabinõusid (peale nõuete ümberkujundamise) rakendamata, mida kinnitavad ka

2016.a esimese kolme kuu majandusnäitajad. Vaatamata saneerimismenetluse algatamisele ja ülalkirjeldatud likviidsusprobleemidele ja nendest tingitud raskustele toorpiima ja muude tootmissisendite (nt pakendite) hankimisel oli 2016.a esimese kolme kuu müügitulu kokku ca 13,03 miljonit eurot (prognoosis 13,198 miljonit eurot), põhitegevuse EBITDA 1,662 miljonit eurot ning ärikasum ca 598 tuhat (prognoos 573 tuhat) eurot . Nimetatud näitajad jäävad küll veidi alla saneerimiskava koostamise aluseks olnud TERE juhtkonna finantsprognoosidele, kuid seda määral, mis ei muuda nõustajate hinnangul saneerimist ebatõenäoliseks. Ettevõtte positiivne rahavoog äritegevusest oli nimetatud perioodil kokku 3,43 miljonit. TERE on Eesti mõistes ja eriti regionaalselt ka oluline tööandja. TERE kontserni töötajate arv 2016 a märtsi lõpu seisuga oli 367, kellest 139 töötas Viljandi tootmisüksuses, 137 Põlva tootmisüksuses, 62 Tallinna kontoris ja logistikaüksuses ning 29 tütarühingus AS-s Meieri Transport. Saneerimiskava tähtaeg on optimaalne, arvestades nõuete mahtu ning tekkimise aluseid ja ettevõtte käibe suhet. Pikema tagasimakse aja eest tasub ettevõte kava kohaselt võlausaldajate turutingimustele vastavat intressi. Võlausaldajaid koheldakse õiglaselt vastavalt nende n õuetele ning rakendatavad meetmed ei ole ebamõistlikult kahjustavad või piiiravad. Avaldaja taotles 18.aprill 206 vastuvõtmata kava kinnitamist. Maakohus määras algul kava hindamiseks eksperdid, aga selle määruse tühistamise järel keeldus vastava avalduse menetlemisest ja lõpetas saneerimismenetluse. Ka see määrus tühistati. Maakohus kinnitas 28. juuni 2019 määrusega avaldaja kava vastu võetud kavana. Selle määruse jättis Tallinna Ringkonnakohus 17. aprillil 2020 muutmata, aga Riigikohus tühistas mõlema kohtuastme lahendid 16. detsembri 2020 määrusega. Avaldaja esitas 13. jaanuaril 2021 taotluse määrata kava üle uus hääletus. Maakohus nõustus sellega ja määras 16. veebruaril 2021 uue hääletuse senise kava üle. Saneerimisnõustaja esitas

saneerimisseadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletustulemust. Nõuete suuruse st. häälte arvu osas ei ole saneerimisnõustaja ega Tere ise andmeid avaldanud ning saneerimisnõustaja kirjast tulenevalt nähtub, et ei ole välistatud, et hääletama kutsutakse isikuid, kelle nõuded on lõppenud – sellisel juhul on tegemist hääletustulemuste võltsimisega. SanS § 24 lg 5 kohaselt hääletamisest ei või osa võtta võlausaldaja, kelle nõuet saneerimiskavaga ümber ei kujundata ja tema nõude suurust ei arvestata. Tere on omaks võtnud, et piimameestele on võlad tasutud, samuti on paljud võlausaldajad teavitanud ise kohut asjaolust, et nõuded on tasutud ja nad ei ole enam võlausaldajad – seega ei saa nende asemele asetada ka enam kedagi uut, sest kui isik on teavitanud kohut asjaolust, et nõue on lõppenud, siis ei ole võimalik tal enam hääletusel osaleda, sest tema nõuet ei ole võimalik 2021 a 2016 a kava alusel enam ümber kujundada. Selle tulemus aga on vältimatult see, et hääletusprotokoll ei saa koosneda samadest võlausaldajatest, kellel nüüd äkki on igal ühel eriõigusjärglane, kes soovib uuesti hääletada- kui nõue on lõppenud algse võlausaldaja suhtes on ta lõppenud ka eriõigusjärglase suhtes. Fepower on põhistanud, et saneerimiskava vastuvõtmisel on tema õigusi rikutud ning SanS § 28 lg 5 p 1 kohaselt tuleb jätta kava kinnitamata. Kentex Finance Eesti AS seisukoht Kentex palub jätta Tere saneerimiskava kinnitamata, kuna ta on hääletanud saneerimiskavale vastu ja tema õiguseid on kava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud. Kentex leiab, et Tere saneerimiskava osas seisukoha kujundamiseks peavad võlausaldajad olema teadlikud olulistest asjaoludest nagu võlausaldajate koosseisust ja Tere majandusseisust, sh Tere võlgnevustest, rahavoogudest, likviidsusest ja muudest finantsnäitajatest. Võlausaldajatele ei ole ligipääsu sellekohasele teabele tagatud, mistõttu ei ole saneerimiskava vastuvõtmine võimalik. Kentex märgib, et menetluse kestel on Tere võlausaldajate koosseis ja nõuete suurused oluliselt muutunud, mistõttu on oluline teada, et milline on võlausaldajate nimekiri koos igale võlausaldajale kuuluvate nõuete suuruse ja häälte arvuga. Vastasel juhul on võimatu hinnata, et millist mõju omab saneerimiskava millistele võlausaldajatele ja kas võlausaldajaid koheldakse saneerimiskava alusel võrdselt. Muuhulgas pole Kentexile avaldatud sedagi, et kui palju on saneerimisnõustaja hinnangul hääli Kentexil ning millises rühmas Kentex hääletab ning kas ja millised rühmad on üleüldse moodustatud. Kentex on seisukohal, et SanS § 12 lg 1 kohaselt peab saneerimisnõustaja esitama võlausaldajale fikseeritud määras teabe - saneerimisteate, mis peab sisaldama SanS § 12 lg 2 toodud teavet, mh p. 3 alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõuete suuruse, p. 5 alusel saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, p.6 alusel saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja. Nimetatud informatsiooniga teavet ei ole saneerimisnõustaja Kentexile esitanud. Lisaks pidi saneerimisnõustaja andma tähtaja võlausaldajale, kellel on vastuväiteid saneerimisnõustaja poolt esitatud põhi-ja kõrvalnõuete suurusele, kuid ka sellist tähtaega võlausaldajale antud ei ole. Kuivõrd Kentexile saneerimisnõustaja seda teavet esitanud ei ole, on Kentexi osas rikutud SanS § 12 sätestatut. Arvestades, et toimub uus hääletus 2016 a saneerimiskava suhtes, tulnuks saneerimisnõustajal määrata kõigi eksisteerivate võlausaldajate põhi-ja kõrvalnõuete suurused vastavalt saneerimisteates, et oleks võimalik hinnata (sh kohtul) saneerimismeetmete – nõuete vähendamise - reaalset ulatust aga ka võlgniku kohustuste reaalset mahu. Samuti tuli anda võlausaldajale võimalus hinnata kas temale määratud häälte arv ja nõude suurus on üleüldse vastavuses tegelikkusega. Kentex on seisukohal, et kuivõrd rikutud on Kentexi SanS § 12 sätestatud õigusi ei saa kohus saneerimiskava kinnitada tulenevalt SanS § 28 lg-st 2 p 1, SanS § 26 p 2, SanS § 28 lg 5 p 1.

SanS § 23 lg 1 nõuab, et saneerimiskava projektile lisatakse vastuvõtmiseks korraldatava koosoleku teade või üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht– Kentexile ei ole esitatud mistahes Tere saneerimiskava projekti. Esitatud hääletussedel ei täida neid nõudeid, mis seadus ette näeb. Minimaalselt tulnuks Kentexile ja kõigile teistele võlausaldajatele esitada uuesti kasvõi seesama 2016 a saneerimiskava projekt koos korrektse teatega vastuvõtmiseks korraldatava koosoleku kohta või üleskutsega esitada kirjalik seisukoht. Saneerimisnõustaja teatest jääb ebaselgeks, et kellel on saneerimiskava kinnitamisel hääleõigus. Saadetud teates nähtuvalt on saneerimisnõustaja palunud hääletada ka isikutel, kelle nõue on osaliselt või täielikult täidetud enne hääletuse toimumist. Hääletusest saavad osa võtta vaid võlausaldajad, sellest põhimõttest irdumine muudab hääletuse õigusvastasuse tõttu tühiseks. SanS § 24 kohaselt võrdub võlausaldajale määratud häälte arv põhinõude suurusega. Osas, milles nõuded on tasutud, ei eksisteeri enam põhinõuet ja ei saa seega määrata ka hääli. SanS § 24 lg 5 kohaselt ei või võlausaldaja hääletada kui tema nõuet ümber ei kujundata. Samas on menetlusse esitatud hulgaliselt tõendeid selle kohta, et väga paljude võlausaldajate nõuded on täitmisega lõppenud. Arvestades eeltoodut, kui uuel hääletusel tuleb arvestada nõuete õigusjärglust, tuleb arvestada ka nõuete lõppemist ning kehtivate nõuete suurust. Vastasel juhul koheldakse võlausaldajaid oluliselt ebavõrdselt. Samuti saavad tekkida olulised väärkasutused, nt olukord, kus Terele võlgu olev isik omandab Tere võlausaldajate nõuded, tasaarvestab need enda kohustustega Tere ees, kuid teostab endiselt kontrolli Tere saneerimismenetluse üle. Kohus ei tohi kinnitada saneerimiskava, mille üle hääletamisel on selliselt seaduse nõudeid rikutud. Ilmselgelt rikub eelnimetatu Kentexi õigusi SanS § 26 ning kohus peab jätma kava kinnitamata SanS § 28 lg 5 p 1 kohaselt. Arvestades eeltoodut, on ühemõtteliselt selge, et saneerimiskava vastuvõtmise käigus ja hääletuse käigus on oluliselt rikutud Kentexi õigusi (SanS § 26 lg 2) sh õigust teabele ja võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kentex palub saneerimiskava jätta kinnitamata. Kentex on seisukohal, et lubamatu on kinnitada käesolevaks ajaks ligi viis aastat vana saneerimiskava (koostatud 04.04.2016), milles esitatud andmed ei oma mistahes seost Tere tänase majandusseisuga. Sisuliselt ei ole tegemist täna enam sama saneerimiskavaga. Nimelt on pärast saneerimiskava koostamist, kuid enne selle üle hääletuse toimumist tasutud oluline osa saneerimiskavaga hõlmatud võlgnevusi, võlgniku varade ja kohustuste maht kavas ei vasta tegelikkusele ning ebaõiged on kõik majandusprognoosid. Seega tulenevalt SanS § 28 toodud kontrollimehhanismist ei ole võimalik kava kinnitamine kohtu poolt. Kuivõrd paljud nõuded on tasutud ja seega lõppenud ei ole saneerimiskava võimalik selles esitatud tingimustel täita – mitmeid saneerimiskavas nimetatud võlausaldajaid ei eksisteeri. Võimatu on lähtuda ka saneerimiskavas nimetatud tähtaegadest, kuna neist suur osa on käesolevaks ajaks möödunud. Kentex on seisukohal, et igal juhul koheldakse saneerimiskavaga võlausaldajaid ka ebavõrdselt (SanS § 28 lg 5 p 2). Pärast algse saneerimiskava koostamist on Tere ja sellega samasse kontserni kuuluvad isikud läbi viinud tegevused, millega algseid võlausaldajaid ulatuslikult kahjustatakse: (a) Esmalt on saneerimiskavaga otsustatud kujundada võlausaldajate nõuded ümber selliselt, et valdavalt tuleb tasuda vaid põhinõue ja sedagi pika perioodi kestel. Saneerimiskava selline kinnitamine on osutunud õigusvastaseks (vastavad kohtumäärused on tühistatud); (b) Sellele saneerimiskavale tuginedes on Terega samasse kontserni kuuluvad isikud Farmi ja Maag asunud omandama algsetelt võlausaldajatelt nõudeid Tere vastu, tasudes nende eest vaid põhinõude summa. Nõuete omandamiseks on kasutatud Tere enda raha, mis on hoiustatud ühisel kontsernikontol koos Farmi ja Maagi varadega. Omandatud nõuetest

tulenevat hääleõigust kasutades soovivad Farmi ja Maag nüüd Tere saneerimiskava kinnitada. Sellega pääseb Tere lõplikult omandatud nõuete kõrvalkohustuste täitmisest ja Terele (ning seega ka emaettevõttele Maagile) tekib sellest erakorraline kasum kontserniväliste võlausaldajate põhiõiguste arvel. Eeltoodu tulemusel kasutatakse seega Tere rahalisi vahendeid võlausaldajatele tasumise asemel Tere emaettevõttele kasumi tekitamiseks. Selle tulemusel saavad kasu Tere ja Maag ja kahju Tere iseseisvad võlausaldajad. Kava kinnitamine toob kaasa selle, et Tere ikkagi lõpuks ei suuda tasuda võlausaldajatele, kuid saab võimaluse pankrotimenetluse edasilükkamiseks ja võlausaldajate lõplikuks kahjustamiseks. Arvestades, et enamus võlausaldajate nõudeid on omandatud Farmi või Maagi poolt, siis on ilmselge, et raha puudumise korral eelistatakse tasuda kontsernisisestele võlausaldajatele ning sõltumatud võlausaldajad jäävadki oma rahast lõplikult ilma võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Arvestades eeltoodut, on saneerimiskava olulises vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega ning SanS § 1 aluspõhimõttega, mille kohaselt tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega ja nende õiguste kaitsmisega. Ka seetõttu palub Kentex saneerimiskava kinnitamata jätta (SanS § 28 lg 5 p 2). Flinty 31.03.2023 seisukoht TERE majanduslik olukord on võrreldes saneerimiskava koostamise hetkega oluliselt muutunud (paranenud). TERE maksejõuetuse saabumine (lähi)tulevikus ei ole tõenäoline (SanS § 8 lõike 1 punkt 1) ning on ära langenud vajadus ettevõtte saneerimiseks (SanS § 8 lõike 1 punkt 2). TERE majanduslik olukord on niivõrd hea, et kolmandatest isikutest võlausaldajate nõuete rahuldamine on võimalik koheselt ilma saneerimiseta ning see ei tooks TERE-le kaasa majanduslikke raskusi. Seega tuleb SanS § 40 lõike 2 teisest alternatiivist lähtuvalt TERE saneerimismenetlus lõpetada, sest TERE on maksejõuline ning ei vaja saneerimist. Saneerimiskava kohaselt oli saneerimise eesmärgiks pankadega sõlmitud laenulepingute tähtaegade saabumisest tuleneva likviidsusprobleemi ületamine. Saneerimismenetluse kestel on TERE emaettevõtja kõnealused pankade nõuded omandanud, mistõttu puudub likviidsusprobleem, mida saneerimisega ületada. Likviidsusprobleemi puudumist kinnitab ka TERE 2019. aasta majandusaasta aruanne. Saneerimiskava kinnitamine on lubamatu, arvestades saneerimiskava koostamise ja selle kinnitamise vahele jäänud ebamõistlikult pikka aega. Saneerimiskava koostati 03.04.2016. Vahe tänase päevaga on viis aastat. Saneerimist ei ole lubatav läbi viia niivõrd palju aega tagasi koostatud saneerimiskava alusel. Sisuliselt on selline saneerimiskava aegunud. Asjaolu, et TERE majanduslik olukord on võrrelduna 03.04.2016 seisuga oluliselt muutunud, kinnitab TERE 2019. aasta majandusaasta aruanne. TERE saneerimiskava vastuvõtmise tegelik eesmärk on koheda võlausaldajaid ebavõrdselt. TERE on valikuliselt osa saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Sellega on TERE kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Lisaks on TERE ainuaktsionär AS Farmi Piimatööstus ja selle ainuaktsionär AS Maag Grupp enamik TERE võlausaldajate nõudeid rahuldanud, saades seeläbi nende võlausaldajate asemel ise TERE võlausaldajaks. Seetõttu moodustuvad kõigist saneerimiskava kohustustest 92% TERE grupisisesed kohustused. Seega on TERE-l ja tema emaettevõtjal saneerimist vaja üksnes selleks, et vabaneda nende soosingus mitteolevate võlausaldajate ees tasumiskohustusest kas täielikult (pandiga tagamata kõrvalnõuded), osaliselt (pandiga tagatud kõrvalnõuded) või saavutada põhinõuete osas tasumise ajatamine. Selle ebavõrdse kohtlemisega tuleb arvestada ja jätta saneerimiskava seetõttu kinnitamata.

Saneerimiskava ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. SanS § 28 lg 2 punkti 4 kohaselt peab kohus kontrollima, kas saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Tulenevalt sellest, et saneerimiskava on koostatud viis aastat tagasi, ei saa see vastata nõuetele. Kolmandatest isikutest võlausaldajate nõuete rahuldamine ei tooks kaasa TERE pankrotti. TERE majanduslik olukord on hea ning TERE ei vaja saneerimist TERE on asunud tasuma saneerimiskavaga ümberkujundatud nõudeid. TERE on asunud teiste võlausaldajate nõudeid rahuldama. Hoolimata kehtiva saneerimiskava puudumisest on TERE enne maakohtu määruse tegemist oluliselt vähendanud saneerimiskavaga hõlmatud kohustusi. TERE on juba enne saneerimiskava kinnitamist suutnud kolmandate isikute võlgnevusi sarnases ulatuses tasuda ning arvestades paranenud majandusnäitajaid on täiendav võlgnevuste tasumine kindlasti võimalik. Tulenevalt sellest, et kolmandate isikutega seonduvate nõuete saneerimine ei ole tänasel päeval enam põhjendatud, ei ole üleüldse TERE saneerimine vajalik, saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ning saneerimismenetlus tuleb lõpetada. Võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Varasematest kohtumäärustest nähtub, et kohtud on olnud teadlikud, et ligi 92% nõuetest kuuluvad kohtumääruse tegemise ajal TERE emaettevõtjale. Järelikult on selge, et paljude võlausaldajate nõuded on juba rahuldatud TERE emaettevõtja poolt. See viitab selgelt, et TERE on asunud TERE võlausaldajaid ebavõrdselt kohtlema. Saneerimisnõustaja X 20. jaanuar 2023 seisukoht TERE saneerimisnõustaja esitas järgneva vastuse Harju Maakohtu 29.12.2022 kohtunõudele tsiviilasjas 2-16 2060. 1) Kas ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022 on TERE raisanud vara või teinud tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (SanS § 41 lg 1)? Saneerimisnõustajale teadaolevalt ei ole TERE raisanud vara või teinud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022. Saneerimisnõustaja on tutvunud TERE nõukogu otsustega, mis puudutavad igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid, millele on nõukogu andnud nõusoleku juhatusele tehingute tegemiseks. TERE juhatus on mulle kinnitanud, et ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022 ei ole TERE raisanud vara või teinud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve. 2) Kas ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022 on toimunud muutusi saneerimiskavas märgitud majandustulemuste saavutamiseks? TERE jätkas 2022. aastal oma tavapärast tootmist ja müüki nii kodu- kui eksportturgudel. Uute toodete osas oli tähtsaimaks lansseeringuks tuubijogurtite turule toomine. Esmakordselt piimatoodetel kasutusele võetud uude, 100% taaskasutatavasse tuubipakendisse pandi Emma jogurtid, FIT! proteiinijogurtid ning alustati ka korgiga tuubis 20% hapukoore pakendamist, mis asendaks kilepakendis hapukoore sõnumiga „Tere hapukoor, puhas külmkapp“. Seoses Merevaigu brändi 55 aastaseks saamisega toodi turule uus Merevaigu „Premium“ maitse. 2022 aastal tehti ettevalmistused „Kassi Kohukeste“ glasuuri vahetamiseks ning uus glasuur on puhas šokolaad. Tere soetas 2021. aastal Põlva tootmisüksusesse uue purepaki tootmisliini ning 2022. aasta alguses viidi viimased TERE tooted – Hellus Hapsid, TERE piimakissellid ja joogijogurtid – üle uuele pakendamisliinile. Sellega seoses said Hapsid ka uue silmatorkava disaini. 2022 kevadel said traditsioonilised TERE pudingud uue kaasaegsema sisu ja välimuse. Kuna laktoosivabade toodete tarbimine aasta aastalt kasvab ja TERE on selles segmendis Eesti tootjatest kõige laialdasema tooteportfelliga, muudeti ka TERE pudingud neile tarbijatele sobilikuks.

Pikemaajalist perspektiivi ja turu ootusi silmas pidades, eraldati 2022 piimatoodete ja taimsete toodete müük eraldi äriühingutesse ning taimne segment müüdi TERE poolt Deary OÜ-le, et mitte ajada tarbijaid segadusse, kuna TERE on tugevalt tarbijate teadvusesse kinnistunud piimabränd. Kuid samas jätkas kogu 2022 aasta tõusu toorpiima hind. 12 kuuga on toorpiim kallinenud 43 % - tõusu illustreerimiseks lisan EU-27 toorpiima hinna graafiku, allikaks: https://www.clal.it/en/index.php?section=latte_europa_mmo Lisaks toorpiima hinnale tõusid järsult elektri- ja gaasi hinnad, elekter kallines 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 2,2 korda, gaas võrreldes 12 kuu tagusega aga lausa 12,6 korda. TERE suurim tootmisüksus, asukohaga Põlvas, viidi 2022. aasta keskel üle põlevkiviõlile, et vähendada gaasihinnast tulenevat hüppeliselt kasvanud tootmiskulu, samas on ka põlevkiviõliga toodetud soojuse hind ligi 6 korda kallim võrreldes varasema gaasi hinnaga toodetuga. Lisaks vajas põlevkiviõlile üleminek ettevõttelt täiendavaid investeeringuid. Potentsiaalsest elektrikatkestuste ohust tuleneva tootmise katkemise riski maandamiseks otsustati teha 2022 II poolaastal ettevalmistused Põlvasse elektrigeneraatorite paigaldamiseks, mis saavad teoks 2023 alguses. Lisaks toorpiima ja energiakandjate hindadele on arvestatavalt tõusnud ka kõik muud olulised sisendhinnad ja seda üsna prognoosimatus tempos – suhkur, moosid, juust, erinevad pakendiliigid (kartong, plast, fooliumkaas). Sõltuvalt materjalist on jäänud nende hinnatõusud vahemikku 10 - 90%. Saneerimiskava kohaselt prognoositi 2022 TERE käibeks 70 701 715 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus 88 559 708 eurot. Müüdud toodete kulu saneerimiskavas -54 157 733 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -79 987 598 eurot. Turustuskulud saneerimiskava prognoosi kohaselt -9 689 458 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -7 551 873 eurot. Üldhalduskulud saneerimiskava kohaselt -3 000 709 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -1 298 896 eurot. Seega on TERE suutnud märkimisväärselt vähendada neid kulusid, mida ta ise otseselt kontrollida saab. Kasumlikkus jäi prognoosile alla, kuivõrd toorpiima, elektri ja teiste energiaallikate, logistikakulude ning muude sisendmaterjalide ennenägematu hinnakasv ületas toodete väljamüügihindade tõuse, sest tingituna valdkonnaspetsiifikast võtab sisendhindade tõusu lõpphindadesse üle kandmine aega ja seda just suurklientidest jaekettide hinnastusloogikast tulenevalt. Kuna toorpiima hind on tõusnud viimased 24 kuud järjest, siis leevendushetke ei ole veel saabunud. Samal ajal ei saa unustada, et TERE ei tegutse Eesti turul monopoliseisuses ja peab nii keerukal perioodil hinnatõuse tehes arvestama ka ülejäänud turuosaliste strateegiatega, et mitte kaotada pikemaks perspektiiviks olulisi müügimahte, mille hilisem tagasivõtmine käiks vaid arvestatava hinnalangetamise toel. Sõltumata turbulentsetele sisendhindade kasvule keskendunud aastast, on TERE suutnud säilitada väikelinnades Viljandis ja Põlvas asuvates tootmisüksustes piirkonna jaoks olulised töökohad (kokku ca 280) ja jätkata sarnases mahus tootmistegevusega nagu varasemalt planeeritud oli. Seisuga 31.12.2022 olid TERE arveldusarvel olemas rahalised vahendid, et tasuda saneerimiskava 3. aasta maksed. TERE saneerimiskava kinnitamata jätmisel on aga TERE’l reaalne oht lõpetada pankrotiga, sest arveldusarvel ei ole summat, mis võimaldaks korraga välja maksta 3-10. aasta maksed. Lisaks põhiosamaksetele taastuksid sel juhul kõik peaaegu 7 aasta jooksul (mil saneerimiskava pole lõplikku kinnitust saanud) kogunenud kõrvalnõuded, mis arvestuslikult moodustavad 16. jaanuari 2023 seisuga üle 28.7 miljoni euro. 3) Esitada kohtule teave saneerimiskavas märgitud võlausaldajate ja nende nõuete suuruse kohta 19.03.2021 seisuga.

Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühmas olid seisuga 19.03.2021 järgmised võlausaldajad: Võlausaldaja nimi

põhinõude suurus (eurodes), ei Häälte arv ole arvestatud kava täitmisel tehtud makseid

AS Farmi Piimatööstus

28 067 056,25

28 067 056

Maksu- ja Tolliamet

1 100 000,00

1 100 000

Lelle 22 Holding OÜ

22 202,06

22 202

Flinty OÜ

450 000,00

450 000

Kentex Finance Eesti OÜ

70 989,00

70 989

Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas olid seisuga 19.03.2021 järgmised võlausaldajad: Võlausaldaja nimi

põhinõude suuruse (eurodes), ei Häälte arv ole arvestatud kava täitmisel tehtud makseid

AS Farmi Piimatööstus

12 089 378, 21

12 089 378

AS Meieri Transport

2 465 730,84

2 465 731

Flinty OÜ

1 800 000,00

1 800 000

AS Maag Grupp

759 833,15

759 833

Kentex Finance Eesti OÜ

38 119,80

38 120

Puratos Latvia SIA

39 165,83

39 166

Infor GmbH

35 529,16

35 529

SIA HANSA Food Commodities

30 623,35

30 623

Pfeifer & Langen Marketing Sp.z.o.o. 19 859,40

19 859

Citadele Leasing Eesti filiaal SIA

15 964,63

15 965

Maksu- ja Tolliamet

10 769,27

10 769

Esitada kohtule teave, kas 19.03.2021 kohtule esitatud TERE AS saneerimiskava hääletusprotokollis märgitud võlausaldajad on jätkuvalt 31.12.2022 seisuga TERE AS võlausaldajad või on toimunud võlausaldajate seas muutusi (nõuded on loovutatud, tasaarvestatud, täidetud jne). Saneerimisnõustaja kinnitab, et kõik seisuga 19.03.2021 olnud võlausaldajad on jätkuvalt 31.12.2022 seisuga TERE võlausaldajad. Pärast 19.03.2021 ei ole võlausaldajate ringis toimunud mistahes muutusi, nõudeid ei ole loovutatud ega ei ole tehtud tasaarvestusi. Täidetud on kahe esimese aasta saneerimiskava järgsed maksed. Hääletusprotokollidesse on võlausaldajatena kantud ka need võlausaldajad, kelle põhinõue oli seisuga 19.03.2021 küll lõppenud, kuid kelle kõrvalnõuded võivad taastuda juhul, kui

saneerimiskava ei kinnitata (Proformex OÜ, Pinus AS, VMV Hulgi OÜ, Vigala Food OÜ, Valio Eesti OÜ, Fepower OÜ, Norrmejerier Ek. För). Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud saneerimiskava ja sellele lisatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Saneerimiskava on koostatud kohtu hinnangul eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses ning see kava kuulub kinnitamisele TERE aktsiaselts (avaldaja, ettevõtja) esitas 8. veebruaril 2016 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Maakohus algatas

saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajad. Saneerimiskava (edaspidi: kava) üle hääletati 14. aprillil 2016 ja see ei saanud piisavalt poolthääli. Avaldaja esitas 13. jaanuaril 2021 taotluse määrata kava üle uus hääletus. Maakohus nõustus sellega ja määras 16. veebruaril 2021 uue hääletuse senise kava üle. Saneerimisnõustaja esitas 19. märtsil 2021 kohtule uue hääletusprotokolli, mille kohaselt kava võeti vastu võlausaldajate poolt igas grupis. Saneerimiskavas kinnitatud võlausaldajad ja nende suurused. Saneerimisnõustaja esitas 19. märts 2021 kohtule hääletusprotokolli TERE aktsiaseltsi saneerimiskava hääletulemuste kohta. Vastavalt SanS § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskava vastuvõtmise hääletamise jagati võlausaldajad SanS § 24 lg 4 kohaselt rühmadesse sellisel, et pandiga tagatud nõudega (võlausaldajate rühm I) ja pandiga tagamata nõuetega (võlausaldajate rühm II) võlausaldajad moodustasid eraldi rühma. Hääletusprotokolli kohaselt Harju Maakohus määras oma 16.02.2021 määrusega saneerimiskava vastuvõtmise üle toimuva hääletuse tähtajaks 17. märtsi 2021. Saneerimisnõustajal tuli tagada kohane hääletus ja TERE aktsiaseltsi saneerimiskava vastuvõtmise üle toimunud hääletusprotokoll tuli kohtule esitada 1. aprilliks 2021. Uus hääletusprotokoll asendab 14.04.2016 hääletusprotokolli ja kõrvaldab Riigikohtu poolt märgitud menetlusliku puuduse. Saneerimiskava kinnitamise hääletustulemused on kajastatud tabelis, mis on lisatud hääletusprotokollile kui lisa 1 ja lisa 2. Hääletusprotokolli lisaks 3 on kõigi hääletamisel osalenud võlausaldajate ja nende õigusjärglaste kirjalikud seisukohad ning lisaks 4 on dokumendid, mis tõendavad hääletamise üleskutse edastamist nendele võlausaldajatele, kes oma kirjalikku seisukohta ei edastanud. Saneerimisnõustaja selgituse kohaselt hääletustulemuste aluseks on hääletusel osalenud võlausaldajate arv ning võlausaldajate häälte arv. Iga võlausaldaja või tema õigusjärglase poolt antud häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud saneerimisseaduse alusel. Iga täiseuro annab hääletamisel ühe (1) hääle. Saneerimiskavas on võlausaldajad jaotatud kahte rühma: (i) pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja (ii) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. Hääletustulemused on kokkuvõtlikult alljärgnevad: Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad Võlausaldajate arv kokku: 7

Võlausaldajate hääli kokku: 29 721 713 Kava poolt hääletas võlausaldajaid: 5 Kava vastu hääletas võlausaldajaid: 2 Kava poolt selles rühmas hääletanud võlausaldajate %: 71,4% Kava poolt antud häälte arv kokku: 29 200 724 Kava poolt antud häälte %: 98,2% Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad Võlausaldajate arv kokku: 96 Võlausaldajate hääli kokku: 17 812 381 Kava poolt hääletas võlausaldajaid: 91 Kava vastu hääletas võlausaldajaid: 3 Võlausaldajate arv, kes ei hääletanud: 2 Kava poolt selles rühmas hääletanud võlausaldajate %: 94,8% Kava poolt antud häälte arv kokku: 15 815 460 Kava poolt antud häälte %: 88,8% Kõigi võlausaldajate koondandmed Võlausaldajate arv kokku: 100 Võlausaldajate hääli kokku: 47 534 094 Kava poolt hääletas võlausaldajaid: 95 Kava vastu hääletas võlausaldajaid: 3 Võlausaldajate arv, kes ei hääletanud: 2 Kava poolt hääletanud võlausaldajate %: 95% Kava poolt antud häälte arv kokku: 45 016 184 Kava poolt antud häälte %: 94,7% Hääletustulemused Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühmast hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt enam kui pooled võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest selles võlausaldajate rühmas. Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmast hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt enam kui pooled võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest selles võlausaldajate rühmas. Saneerimisnõustaja esitas 19. märtsi 2021 protokolli lisana 1 ülevaate saneerimiskavas märgitud nõuete loovutamisest ja kuuluvusest ning isikutest, kes said kava vastuvõtmisel hääletada. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määruse punktis 13.15.3. on välja toodud, et peavad nii saneerimisnõustaja kui kohus võtma aluseks kavaga hõlmatud nõuete nimekirja. Kui nimekirja kantud nõue on loovutatud, siis astub uus võlausaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 alusel senise asemele. Samale isikule mitme nõude loovutamise korral muutub

vastavalt ka võlausaldajate arv, st uus võlausaldaja osaleb hääletuses ühe isikuna. Kui nimekirja kantud nõue on lõppenud kava väliselt, siis tuleb võlausaldaja menetlusest eemaldada. Selline tagajärg võib saabuda kõigil VÕS §-s 186 loetletud viisidel, mh kohase täitmise (aga selle eripäraga, et täitmine ei toimunud vahepeal täidetud kava raames), tasaarvestuse, kokkulangemise või kokkuleppega. Nõude lõppemine ei tähenda kava muutmist, aga mõjutab kava vastuvõtmisel arvesse minevaid hääli. Sama määruse punktis

põhinõude suurus (eurodes), ei Häälte arv ole arvestatud kava täitmisel tehtud makseid

AS Farmi Piimatööstus

28 067 056,25

28 067 056

Maksu- ja Tolliamet

1 100 000,00

1 100 000

Lelle 22 Holding OÜ

22 202,06

22 202

Flinty OÜ

450 000,00

450 000

Kentex Finance Eesti OÜ

70 989,00

70 989

Tallinna Ringkonnakohus on oma 5. novembri 2021 määruse p. 13.4. selgitanud, et: „SanS § 16 lg 3 p 6 kohustab saneerimisnõustajat hindama iga ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitama kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul on

saneerimisnõustajal need kohustused kogu menetluse kestel, st ta peab võlausaldaja nõude lõppemise või loovutamise korral kohut sellest teavitama, aga ka saneerimise korraldamisel uuest olukorrast juhinduma. Nii on võimalik, et nõuete lõppemine ja loovutamine mõjutab seda, kes saavad võlausaldajatena osaleda SanS § 24 lg 1 järgses hääletuses.“ Kohus märgib, et saneerimisnõustajal on ringkonnakohtu poolt märgitud kohustused saneerimiskava koostamisel ning käesoleval juhul nõude tõendatust ja õiguspärasust kontrollisid märtsis-aprillil 2016 saneerimisnõustajad Y ja Q vastavalt Tere juhatuse liikme C ja jurist B poolt edastatud informatsioonile ja dokumentidele. Harju Maakohtu poolt hiljem määratud saneerimisnõustajal selline kohustus – kontrollida 2016 saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete õigsust - puudus, kuivõrd saneerimiskava ei ole võimalik menetluse kestel muuta nagu on korduvalt selgitanud Riigikohus. Saneerimisnõustajana on kinnitanud, et temale teada oleva info põhjal kõik loovutatud nõuded on õiguspärased ja tõendatud ning nende põhinõuete suurused, mis annavad hääled saneerimiskava üle hääletamisel, on selged ja vastavalt õigesti kajastatud uue hääletusprotokolli Lisades 1 ja 2 (24. kd tl.208-214). 11.03.2022 menetlusdokumendis on saneerimisnõustaja selgitanud, et ta kontrollis üle ka need nõuded, mida ei ole võlausaldajad loovutanud kolmandatele isikutele käesoleva menetluse käigus. Lelle 22 Holding OÜ ja Proformex OÜ nõuded. Kentex väidab oma 11. aprilli 2021 seisukohas, et nimetatud äriühingutel ei saanud olla Tere suhtes mistahes nõudeid juba 2016 alates, kuna neil oli võimalik oma nõuded tasaarvestada (tegemist on üürileandjatega, kelle kasuks oli määratud deposiit, mille arvelt sai üürileandja oma enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud nõude tasaarveldada). Saneerimisnõustaja ei tuvastanud, et nimetatud äriühingud oleksid tasaarvestanud oma nõuded Tere vastu. Samas märgib Kentex, et isegi kui need nõuded olid olemas, peavad nad saneerimiskava lisa 1 kohaselt olema tasutud esimesel aastal peale kava kinnitamist, mistõttu ei ole võimalik ülalmainitud äriühinguid kutsuda hääletama, nende seisukohti kajastada hääletusprotokollis ega nende häältega arvestada. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb saneerimiskava vahepealne täitmine kõrvale jätta ning võlausaldajad, kelle nõue on täidetud saneerimiskava kohaselt, on edasi võlausaldajad samas ulatuses nagu enne saneerimiskava järgset tasumist. Kohus tuvastab, et Lelle 22 Holding OÜ-le on Tere tasunud 22 202,06 eurot vastavalt saneerimiskavale 1. aasta tasumisele kuuluva makse 14. veebruaril 2020 (24. kd tl 147). Seega on Lelle 22 Holding OÜ õigesti osalenud uuel hääletusel ning tema poolthääl tuleb arvesse võtta. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud oma 5. novembri 2021 määruse punktis 13.5.4., et „kui võlausaldaja põhinõue on kava väliselt rahuldatud (või muul alusel lõppenud), aga kõrvalnõuded mitte ja neist soovib ettevõtja saneerimise teel vabaneda, siis võib võlausaldaja jätkuvalt olla saneerimismenetlusest puudutatud isik.“ Kohus tuvastab, et Proformex OÜ on 12.08.2019 loobunud nõudest Tere vastu, juhul kui Tere likvideerib puurkaevu tema kinnistul (24. kd tl 148-149), kuid Proformex OÜ ei ole loobunud sealjuures kõrvalnõuetest Tere vastu, mis saneeritakse käesolevas Tere saneerimismenetluses. Seega on Proformex OÜ õigesti osalenud uuel hääletusel ning tema poolthääl tuleb arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt Kentexi vastuväited, et tegemist ei ole hääletamisel osalemiseks õigustatud võlausaldajatega, on alusetud ja põhjendamatud. Maksu- ja Tolliameti nõue. Kentex leiab, et Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud seisukoht poolthääle osas tuleb samuti jätta arvestamata, sest Tere on ise esitanud käesolevasse menetlusse lepingu, mille kohaselt on Farmi Piimatööstus OÜ võtnud Tere maksukohustuse tasumise üle. Kohus tuvastab, et Farmi ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu vahel on 06. mail 2018 sõlmitud leping nr 13-15/00045-55, millega Farmi võttis solidaarselt Terega

kohustuse tasuda maksuvõlg summas 1 110 769,27 eurot (24. kd tl 150-154.) Eeltoodust tulenevalt Farmi täidab nimetatud lepingut, kuid see tähendab, et Tere maksuvõlg riigi ees väheneb ulatuses, mis tasutakse Farmi poolt ning tasutud osas läheb nõue üle Farmile. Võlausaldaja nõude suurus sellest ei muutu, vaid ühe võlausaldaja asemel on tegelikkuses kaks võlausaldajat. Seega väär on Kentexi arvamus, et Maksu- ja Tolliameti nõue on täies ulatuses läinud üle Farmile. Ülaltoodust tuleneb, et pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate ringis muidu muutusi peale pankade nõuete omandamise Farmi poolt, millest on kohut teavitatud, ei ole toimunud. Kohus tuvastab, et pandiga tagatud võlausaldajate rühmas 29 721 713 häälest andis poolthääle 29 200 724 häält. Poolt hääletas 4 võlausaldajat ja vastu 2 (24. kd tl 209). Seega Flinty ja Kentexi vastuhääled ei kaalu üles Farmi, Maksu- ja Tolliameti, Lelle 22 Holding OÜ ja Proformex OÜ poolthääli ja nende nõuete suurust. Saneerimisnõustaja poolt 11.03.2022 menetlusdokumendis antud ülevaate järgi on pandiga tagamata nõuete kuuluvuses toimunud järgmised muudatused: AS Farmi Piimatööstus on omandanud järgmistelt pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate nõuded: ACREF OÜ; Adven Eesti OÜ; AEH GmbH; AF-AUTOMAATIKA OÜ; AGRONE OÜ (endise ärnimega AGRON HALDUSE OÜ); Luminor Liising AS (endise ärinimega AS Nordea Finance Estonia); AURIKA UAB; BALTVITA UAB; BEPCO OÜ; Contrailer OÜ; DESTYLO OÜ; DHL EXPRESS ESTONIA AS (endise ärinimega DHL ESTONIA AS); EESTI ENERGIA AS; ELOPAK DENMARK A/S; ELOPAK EQS GmbH; ELOPAK OY; ELTAM OÜ; ENN AREN FIE; E-PIIM TOOTMINE AS; EPIKO TÜ; ESTIKO - PLASTAR AS; ESTINGER OÜ; EUROKARGO SIA; GREINER PACKAGING AS; INGLE AS; OOO Jevropeiskoe Agentstvo po vozvratu dolgov; JV ASSET OÜ; KIILTOCLEAN OÜ; KRYOS AS; KS KONTOR OÜ; KUIVAJÕE FARMER OÜ; KÕPU PM OÜ; KÜLMVEOD OÜ; OY R. ÖSTERLUND AB; LEIPURIN ESTONIA AS; LPKS MARŠAVA; MEDIABROKER OÜ; MIKAS M SIA; MILK BONUS OÜ MMS COMMUNICATIONS LATVIA; MOODUL PROJEKT OÜ; MTÜ EESTI ELEKTROONIKAROMU (varasemalt MTÜ EESTI PAKENDIRINGLUS); NABALA PÕLLUMAJANDUSE OÜ; NADZINI ZS; NADZINI-1 PKS; NAPAL SERVICE OÜ; NÖM AG; PAISTSE TALU (TIIT VIIRSALU FIE); PIIRIMETS OÜ; PIIRSALU PÕLLUMAJANDUSE OSAÜHING; PÕLVA AGRO OÜ; PÕLVA KÄSIPALLIKLUBI; PÕLVA VESI AS; PÄRLIN AS; SAAREK PRODUCTIONS AS; SAIMRE OÜ;STORA ENSO PACKAGING AS; SULEV SEIMANNI TIKA TALU FIE; TARTU MILL AS; TEDEX EESTI OÜ; TELIA EESTI AS; TIIT PERTEL FIE; TOIKAKO KAUBANDUS OÜ; TONDI TENNISEKESKUS OÜ; TROCOS TRADE OÜ; TÕNTSO AGRO OÜ; USS SECURITY EESTI AS; VASTSE-KUUSTE POÜ; VEIKAND AS; VILJANDI ELEKTRIKAUBANDUS OÜ; VILJANDI VEEVÄRK AS; VÕRU TRANS

OÜ; VÄNDRA MP OÜ; VÄNDRA OÜ; VÄNDRA VARA OÜ.

Seega AS-l Farmi Piimatööstus pandiga tagamata nõue kokku summas 12 089 374,49 eurot. Kentex on omandanud järgmise nõude: Jetoil AS põhinõue 38 119,80 eurot. Kentex nõue kokku on 38 119,80 eurot. Uue hääletusprotokolli lisast 1 nähtub, et Kentexile kuulub 70 989 hääle suurune nõue pandiga tagatud nõuetega võlausaldaja rühmas ja 38 120 hääle suurune nõue pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas (24. kd tlk 213). SIA HANSA Food Commodities on omandanud järgmise nõude: LIMBAŽU SIERS AS põhinõue 30 623,35 eurot. LIMBAŽU SIERS AS nõue kokku on 30 623,35 eurot. Saneerimisnõustaja poolt koostatud uue hääletusprotokolli lisast 1 nähtub, et SIA-le HANSA Food Commodities kuulub 30 623 häält pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas (24. kd tl 213).

Meieri Transport AS on omandanud järgmise nõude: Saguna OÜ põhinõue 495 000,00. Saguna OÜ nõue kokku: 495 000,00 eurot. Saneerimisnõustaja poolt koostatud uue hääletusprotokolli lisast 1 nähtub, et AS-ile Meieri Transport AS kuulub seega 2 465 731 hääle suurune nõue pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate (24. kd tl 213). AS Maag Grupp on omandanud järgmised nõuded: Tetra Laval Credit AB põhinõue 608 984,35 eurot ja TETRA PAK SIA põhinõue 150 848,80 eurot. AS Maag Grupp nõue kokku 759 833,15 eurot. Kuna AS Maag Grupp on nõuded omandanud kahelt võlausaldajalt - Tetra Laval Credit AB ja TETRA PAK SIA, siis nimetatud võlausaldajaid ei saa menetlusest välja arvata, vaid nad tuleb asendada AS-iga Maag Grupp. Saneerimisnõustaja poolt koostatud uue hääletusprotokolli lisast 1 nähtub, et AS-ile Maag Grupp kuulub 759 834 häält pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas (24. kd tl 213). Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2021 määruses avaldatud seisukoha alusel on AS Maag Grupp pandiga tagamata võlausaldajate rühmas üks võlausaldaja. Seega osalesid hääletamisel pandiga tagamata nõuete rühmas järgmised võlausaldajad: AS Farmi Piimatööstus, Flinty OÜ, Maksu- ja Tolliamet, Kentex Finance Eesti OÜ, AS Maag Grupp, Meieri Transport AS, FEPOWER OÜ, UNICREDIT LEASING EESTI FILIAAL SIA (SIA Citadele Leasing Eesti filiaal), ASPERK OÜ (Vigala Food OÜ (likvideerimisel)), PINUS AS, PURATOS LATVIA SIA, INFOR GmbH, SIA HANSA Food Commodities, VMV HULGI AS, PFEIFER & LANGEN Marketing Sp. z.o.o, VALIO EESTI AS,

NORRMEJERIER EK. FÖR.

Vastuseks 29.12.2022 kohtunõudele TERE saneerimisnõustaja esitas kohtule järgneva teabe: Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas olid seisuga 19.03.2021 järgmised võlausaldajad: Võlausaldaja nimi

põhinõude suuruse (eurodes), ei Häälte arv ole arvestatud kava täitmisel tehtud makseid

AS Farmi Piimatööstus

12 089 378, 21

12 089 378

AS Meieri Transport

2 465 730,84

2 465 731

Flinty OÜ

1 800 000,00

1 800 000

AS Maag Grupp

759 833,15

759 833

Kentex Finance Eesti OÜ

38 119,80

38 120

Puratos Latvia SIA

39 165,83

39 166

Infor GmbH

35 529,16

35 529

SIA HANSA Food Commodities

30 623,35

30 623

Pfeifer & Langen Marketing Sp.z.o.o. 19 859,40

19 859

Citadele Leasing Eesti filiaal SIA

15 964,63

15 965

Maksu- ja Tolliamet

10 769,27

10 769

11.03.2022 menetlusdokumendis on saneerimisnõustaja selgitanud, et ta kontrollis üle ka need nõuded, mida ei ole võlausaldajad loovutanud kolmandatele isikutele käesoleva menetluse käigus.

Fepower OÜ nõue. Kentex on märkinud, et Tere on menetlusse esitanud saneerimiskava järgse 1. aasta makse Fepower OÜ-le, milles märgitud tasutud summa 3 116,94 eurot ei vasta saneerimiskava 1. aasta makse summale. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et ta kontrollis Fepower OÜ nõude õigsust ning tuvastas, et Tere juhatuse liige C ja jurist B (kes Tere poolt osalesid saneerimiskava koostamisel) olid edastanud esialgsetele saneerimisnõustajatele väära info nõude suuruse kohta. Kohus tuvastab, et Fepower OÜ seaduslik esindaja L on kinnitanud

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal nõue. Saneerimisnõustaja on tuvastanud, et Tere liisis kasutusrendi tingimustel SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalilt sõiduautosid, mille kasutusrendi lepingud lõppesid 2017 ning Tere nimetatud sõidukeid enam kasutada ei soovinud, kuid SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ei võimaldanud lepinguid lõpetada ning sõidukeid maha müüa ilma varasemate võlgade osalise kustutamiseta (24.kd tlk 169-191). Saneerimisnõustaja selgituse kohaselt SIA Citadele Leasing Eesti filiaalile tehti seetõttu ettemaks saneerimiskava 1. ja 2. aasta maksete osas. Kuna kavaga rakendatud abinõude raames nõude (osaline) rahuldamine ei mõjuta võlausaldaja staatust menetlusosalisena ega tema hääli, siis SIA Citadele Leasing Eesti filiaali nõude osaline lõppemine ei mõjuta tema staatust menetlusosalisena ega tema hääli. Ernst & Young Baltic SIA nõue. Kentex on märkinud esmakordselt 11.04.2021 seisukohtades, et saneerimisnõustajad Y ja Q koos C ja Bga märkisid Ernst & Young Baltic SIA nõude saneerimiskavasse ekslikult. Saneerimisnõustaja on selgitanud, et temale oli teada, et Ernst & Young Baltic SIA nõue on tasaarvestatud, kuid kontrollimisel selgus, et 8. veebruaril 2016 oli Tere raamatupidamises võetud arvele kaks Ernst & Young Baltic SIA arvet summades 6000 eurot ja 6300 eurot, samas kui auditi hinnaks oli kokku lepitud 24 250 eurot. Tere oli juba enne 8. veebruari 2016 tasunud Ernst & Young Baltic SIA-le rohkem kui kokku lepitud auditi tasu, mistõttu enam saadu summas 1 700 eurot tagastas Ernst & Young Baltic SIA 17. mail 2016 (24. kd tl 192-193). Sellega seoses on saneerimisnõustaja teinud uues hääletusprotokollis paranduskande. Saneerimisnõustaja poolt kohtule esitatud uude hääletusprotokolli ei ole kantud teadvalt ebaõigeid andmeid. Kentexi õigusi ei riku Ernst & Young Baltic SIA nõude ekslik lisamine saneerimiskavasse mitte kuidagi. Kentexi nõudest on

Saneerimisnõustaja on temale teada oleva info põhjal tuvastanud ainsana tasumise enne saneerimiskava allakirjutamist Norrmejerier EK.Förile (24.kd lt 196-197). Kohus tuvastab, et eeltoodust tulenevalt on Tere saneerimismenetluses pandiga tagamata võlausaldajate rühmas 17 võlausaldajat (Flinty OÜ, Kentex Finance Eesti OÜ, Fepower OÜ, Pfeifer & Langen Marketing Sp.z.o.o., Norrmejerier EK. För, Maksu- ja Tolliamet, Vigala Food OÜ (likvideerimisel), Pinus AS, VMV Hulgi OÜ, Valio Eesti OÜ, SIA Citadele Leasing Eesti filiaal, Infor GmbH, Puratos Latvia SIA, SIA HANSA Food Commodities, AS Meieri Transport, AS Maag Grupp ja AS Farmi Piimatööstus). Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas on seega 17 võlausaldajat, kellest 12 on andnud oma poolthääle saneerimiskava kinnitamisele, 3 häält on vastu saneerimiskava kinnitamisele ja 2 võlausaldajat ei hääletanud, mis tähendab, et vastu hääletanuks tuleb lugeda 5 võlausaldajat. Saneerimisnõustaja on uude hääletusprotokolli teinud vastavad paranduskanded, jättes saneerimiskavast välja võlausaldajad Ernst & Young Baltic SIA, U.S. Invest AS ja Via 3L Spedition OÜ nõuded ning teinud paranduskande Fepower OÜ nõude suuruse osas ja hääletustulemuste kokkuvõttes (24. kd ltk 208-2014) Eeltoodust tulenevalt on pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad kokku 17, kellel on 17 555 711. Kava poolt hääletas 12 võlausaldajat, kava vastu hääletas 3 võlausaldajat, 2 võlausaldajat ei hääletanud. Kava poolt selles rühmas hääletas 70,6% võlausaldajaid. Kava poolt anti hääli kokku 15 569 289- Kava poolt hääletas selles grupis 88,7 % võlausaldajatest. SanS § 24 lg 3 kohaselt saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. SanS § 24 lg 4 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellel kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud hääletest. Eeltoodust tulenevalt on TERE saneerimiskava 19.märtsi 2021 hääletusel vastu võetud. SanS § 28 lg 2 kohaselt kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Ringkonnakohus asus 5. novembri 2021 määruse punktis 14 seisukohale, mille järgi „nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et SanS § 28 lg 2 p-de 1–3 tingimused on täidetud“. Jõustunud määrusega on seega tuvastanud, et saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja see vastab SanS-is esitatud nõuetele, saneerimiskava projekt on võlausaldajale tutvumiseks edastatud ning üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud. Riigikohus märkis 1. märtsi 2017 määruse punktis 16.2, et „[r]ingkonnakohus on leidnud ja pangad ei ole ka vaidlustanud, et üldiselt on SanS § 30 lg 1 p 3 nõuded täidetud, st saneerimiskava vastab vähemasti formaalselt SanS § 21 nõuetele, sisaldades nõuetekohaseid andmeid“. Jõustunud määrusega on tuvastatud, et saneerimiskava seega vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele.

SanS § 28 lg 2 alusel on seega käesoleval juhul kohtul vaja kontrollida vaid seda, kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et saneerimiskava vastuvõtmisel järgiti SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid. Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kass saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Kohus leiab, et saneerimiskavas koheldakse võlausaldajaid võrdselt, kuna nende nõuded rahuldatakse võrdselt st põhinõuete ulatuses ning kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäetakse kõrvale. Nõuete rahuldamine toimub ühetaolise maksegraafiku alusel. Asjaolu, et tagasimaksed toimuvad võrdsete, mitte aga võrdeliste maksetena ei riiva sel määral suuremate võlausaldajate õigusi, vaatamata nende sellekohastele väidetele, arvestades ühelt poolt seda, et peale 3. aasta lõppu maksete maksimaalsumma oluliselt tõuseb ja teisalt on tegemist võlausaldajatega, kelle finantssuutlikus peaks olema oluliselt suurem, kui teistel võlausaldajatel (st finantsinstitutsioonidel). Tagatistega nõuete puhul on samuti kohtu arvates mõistlik arvestada sellega, et kuna neil on tagatised, siis nende olukord on selles osas rahulikum, sest nende nõudeid tagavad tagatised ning nende nõuetelt arvestatakse ka intresse. Võlausaldajate erinevatesse rühmadesse jagamine ja saneeritavate nõuete valimine on seaduse mõtte kohaselt ettevõtja ja saneerimisnõustajate prerogatiiv. Seadus ei anna alust sel alusel kohtul saneerimiskavasse sekkuda. Saneerimiskavas on nõustajad põhjendanud alla 10 000,00€ nõuete kavast väljajätmist sellega, et nende võlausaldajate hulk on suur ning selliste nõuete mitme aasta peale laialivenitamine paneb asjatu koormuse ettevõtjale. Kohtu hinnangul on põhjendatud sel alusel võlausaldajate kavast välja jätmine. Seadusest tulenevalt on saneerimisega seotud vaid need nõuded, mis on saneerimiskavas ümberkujundamisele allutatud. See, et osade võlausaldajate nõuded ei allutata saneerimisele ja nende nõudeõigus muutmatul kujul säilib, on ettevõtja otsustus ning riisiko, kuna sellisel juhul säilib ka oht, et nende nõuete mittetähtaegsel või –kohasel täitmisel võidakse need pöörata täitmisele ettevõtja suhtes ka keset saneerimisprotsessi. Saneerimismenetluse pikkust seadus ei reguleeri. Arvestades seda, et saneeritavad nõuded makstakse tagasi kava kohaselt täies ulatuses põhinõude suuruses ning saneeritavate nõuete maht on üle 47 miljoni €, siis kohtu hinnangul ei ole saneerimise tähtaeg 10 aastat ülemäära või põhjendamatult pikk. Võlausaldajad on rühmadesse jaotatud kooskõlas seadusega ning võlausaldajaid on võrdselt koheldud. Majanduslik seisund peale saneerimist Kohus nõustub ettevõtja poolt esitatud arvestustega ning leiab, et peale saneerimismenetluse lõppu on AS Tere võimeline jätkama tavapärast majandustegevust ning toimima kasumlikult. Saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele Arvestades seda, et AS Tere on oma ümberstruktureerimise juba läbi viinud, siis kohtu hinnangul ei ole saneerimisest tulenevalt töötajatele mõjusid, kuna ei ole ettenähtud saneerimisega seotud koondamisi või palgavähendamisi.

Võrdlus pankrotimenetlusega Saneerimiskavas on ettevõtja analüüsinud pankrotimenetluse ning saneerimise mõjusid võlausaldajate nõuete rahuldamisele ning leidnud, et pankrotimenetluses võivad jääda pandiga tagamata nõuded rahuldamata, arvestades pankrotimenetluse kulusid ja –menetluse eripärasid. Kohus nõustub saneerimiskavas esitatud argumentidega. Kohtu hinnangul ei pruugi pankrotimenetluses õnnestuda ettevõtja varade müük sellise hinnaga, et oleks tagatud pandiga tagamata nõuete rahuldamine saneerimiskavas pakutud ulatuses. Samuti tuleb arvestada seda, et pankroti korral tuleb esmaselt kata pankrotimenetluse kulud, mis hõlmavad võlgniku tööjõukulusid. Samuti raskeneb ettevõtja jooksev majandustegevus, kuna pankrotivõlgnikuna on saab tal olema raskem oma hankijatega arveldamine. Saneerimiskava edukus Esmalt kohus selgitab, et selles osas, nagu ka seadusest tuleneb, saab hinnata vaid saneerimiskava tõenäolist edukust. Saneerimiskava annab ülevaate ettevõtte majanduslikust olukorrast, saneerimise vajaduse tekkimise põhjustest, rakendatavatest saneerimisabinõudest ja saneerimismenetlusest ning tuleviku väljavaadetest. Saneerimiskavas näidatud abinõud ja tegevused võimaldavad Tere AS-il tulla toime tekkinud makseraskustega ja taastada ettevõtte igapäevane majandustegevus. Saneerimise oluliseks eesmärgiks on kõigi võlausaldajatega kokkulepete saavutamine, misläbi oleks võimalik raskused ületada, likviidsus taastada ja tagada jätkusuutlik majandamine. Eeltoodu teostamiseks nähakse saneerimiskavas ette abinõud, mille kohaselt kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded; arendatakse edasi projekte, kaasatakse ettevõtte omaniku poolt vahendeid; nõutakse sisse võlad ning kasutatakse muid meetmeid. Samuti on ettevõte üle vaadanud oma tööjõustruktuuri ning hankeallikad ning teinud vastavad muutused, mis aitavad kaasa efektiivsemale tegutsemisele. Ettevõtja tegeleb jooksvalt uute klientide leidmisega ning on selleski osas olnud edukas. Saneerimiskava on välja töötatud selgelt ja detailselt ning annab täieliku ülevaate saneerimismenetluse jooksul tehtavatest toimingutest ja võimalikest alternatiividest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellest tulenevalt on võlausaldajatel selge ülevaade ja arusaamine, milliste eelduste täitmisel võlausaldajate nõudeid rahuldatakse. Saneerimiskava pakub terviklahenduse koos selgituste ja toimingutega ettevõtja probleemide lahendamiseks. Saneerimiskava vastab saneerimisseadusele ja Riigikohtu praktikale (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-25-11, p-d 37 ja 39). Kohtu hinnangul on saneerimine tõenäoline ning saneerimiskava täitmine realistlik ja realiseeritav. Kohus leiab, et kava täitmine on tõenäoline, võttes arvesse ümberkujundatavate kohustuste iseloomu ja suurust, ettevõtja vara ja prognoositavaid rahavoogusid. Kohtu hinnangul on saneerimiskava kinnitamisel piisavalt eeldusi, et kava saab täidetud. Saneerimiskava ei riku võlausaldajate õigusi. Võlausaldajate huvide kaitseks on saneerimiskavaga kehtestatud muuhulgas dividendide väljamaksmise keeld, kogu saneerimiskava kehtivuse ajal. Majandusraskusi arvesse võttes võib saneerimiskava kinnitamata jätmine kaasa tuua ettevõtja pankrotimenetluse. Kava kinnitamine on ainus viis pandiga tagamata võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kelle nõuded jääksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Saneerimiskavas on toodud välja ülevaade võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta. Kava täitmine on ettevõtja poolt võimalik läbi kavas ettenähtud saneerimisabinõude. Saneerimiskavas on toodud selgelt välja nõuete rahuldamise alused ja tähtajad. Kohtu

hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt ega kahjustata võlausaldajate õigusi. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud nõudeid. Saneerimiskava koostamisel on lähtutud sarnaste võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määruse punktis 15.1 on ringkonnakohus märkinud, et kohus maakohus peab kontrollima, kas vahepeal on ilmnenud aluseid saneerimismenetlus lõpetada. Võlausaldajate vastuväidete põhjal tuleb mh kontrollida, kas avaldaja on raisanud vara või teinud tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (SanS § 41 lg 1). 20.01.2023 kohtule esitatud vastuse kohaselt saneerimisnõustajale teadaolevalt ei ole TERE raisanud vara või teinud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022. Saneerimisnõustaja on tutvunud TERE nõukogu otsustega, mis puudutavad igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid, millele on nõukogu andnud nõusoleku juhatusele tehingute tegemiseks. TERE juhatus saneerimisnõustajale kinnitanud, et ajavahemikus 01.01.2022-31.12.2022 ei ole TERE raisanud vara või teinud tehinguid, mis kahjustavad võlausaldajate huve. Seega ei ole TERE kohtu hinnangul raisanud vara ega teinud tehingut, mis kahjustaks võlausaldajate huve. Saneerimiskava kinnitamisele esitatud vastuväidetes on peetud TERE vara raiskamiseks / võlausaldajate huvide kahjustamiseks kontsernikonto kasutamist. Kohus ei nõustu sellega. TERE on selgitanud korduvalt, et kontsernikonto kaudu ei ole raisatud avaldaja vara ega tehtud võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid. Samuti ei saa TERE vara raiskamiseks / võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemiseks pidada ERR-i sponsoreerimist, kaubamärgi Merevaik kasutada andmist, loobumist hagist saneerimiskava hinnanud ekspertide vastu ega Halinga OÜ-ga sõlmitud kohtulikku kompromissi. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määruse punktis 15.1. on ringkonnakohus märkinud, et samuti tuleb kontrollida, kas saneerimise üldised tingimused on endiselt täidetud, sh kas saneerimine on jätkuvalt tõenäoline. Sellega seoses tuleb hinnata võlausaldajate väidet, et alates kava koostamisest ei ole avaldaja viie aasta jooksul saavutanud kavas märgitud majandustulemusi. 20.01.2023 kohtule esitatud seisukohas on saneerimisnõustaja selgitanud, et TERE jätkas 2022. aastal oma tavapärast tootmist ja müüki nii kodu- kui eksportturgudel. Uute toodete osas oli tähtsaimaks lansseeringuks tuubijogurtite turule toomine. Esmakordselt piimatoodetel kasutusele võetud uude, 100% taaskasutatavasse tuubipakendisse pandi Emma jogurtid, FIT! proteiinijogurtid ning alustati ka korgiga tuubis 20% hapukoore pakendamist, mis asendaks kilepakendis hapukoore sõnumiga „Tere hapukoor, puhas külmkapp“. Seoses Merevaigu brändi 55 aastaseks saamisega toodi turule uus Merevaigu „Premium“ maitse. 2022 aastal tehti ettevalmistused „Kassi Kohukeste“ glasuuri vahetamiseks ning uus glasuur on puhas šokolaad. Tere soetas 2021. aastal Põlva tootmisüksusesse uue purepaki tootmisliini ning 2022. aasta alguses viidi viimased TERE tooted – Hellus Hapsid, TERE piimakissellid ja joogijogurtid – üle uuele pakendamisliinile. Sellega seoses said Hapsid ka uue silmatorkava disaini. 2022 kevadel said traditsioonilised TERE pudingud uue kaasaegsema sisu ja välimuse. Kuna laktoosivabade toodete tarbimine aasta aastalt kasvab ja TERE on selles segmendis Eesti tootjatest kõige laialdasema tooteportfelliga, muudeti ka TERE pudingud neile tarbijatele sobilikuks. Pikemaajalist perspektiivi ja turu ootusi silmas pidades, eraldati 2022 piimatoodete ja taimsete toodete müük eraldi äriühingutesse ning taimne segment müüdi TERE poolt Deary OÜ-le, et mitte ajada tarbijaid segadusse, kuna TERE on tugevalt tarbijate teadvusesse kinnistunud piimabränd. Kuid samas jätkas kogu 2022 aasta tõusu toorpiima

hind. 12 kuuga on toorpiim kallinenud 43 % - tõusu illustreerimiseks lisan EU-27 toorpiima hinna graafiku, allikaks: https://www.clal.it/en/index.php?section=latte_europa_mmo Saneerimiskava kohaselt prognoositi 2022 TERE käibeks 70 701 715 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus 88 559 708 eurot. Müüdud toodete kulu saneerimiskavas -54 157 733 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -79 987 598 eurot. Turustuskulud saneerimiskava prognoosi kohaselt -9 689 458 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -7 551 873 eurot. Üldhalduskulud saneerimiskava kohaselt -3 000 709 eurot, 2022 11 kuu tegelikkus -1 298 896 eurot. Seega on TERE suutnud märkimisväärselt vähendada neid kulusid, mida ta ise otseselt kontrollida saab. Kasumlikkus jäi prognoosile alla, kuivõrd toorpiima, elektri ja teiste energiaallikate, logistikakulude ning muude sisendmaterjalide ennenägematu hinnakasv ületas toodete väljamüügihindade tõuse, sest tingituna valdkonnaspetsiifikast võtab sisendhindade tõusu lõpphindadesse üle kandmine aega ja seda just suurklientidest jaekettide hinnastusloogikast tulenevalt. Kuna toorpiima hind on tõusnud viimased 24 kuud järjest, siis leevendushetke ei ole veel saabunud. Samal ajal ei saa unustada, et TERE ei tegutse Eesti turul monopoliseisuses ja peab nii keerukal perioodil hinnatõuse tehes arvestama ka ülejäänud turuosaliste strateegiatega, et mitte kaotada pikemaks perspektiiviks olulisi müügimahte, mille hilisem tagasivõtmine käiks vaid arvestatava hinnalangetamise toel. Sõltumata turbulentsetele sisendhindade kasvule keskendunud aastast, on TERE suutnud säilitada väikelinnades Viljandis ja Põlvas asuvates tootmisüksustes piirkonna jaoks olulised töökohad (kokku ca 280) ja jätkata sarnases mahus tootmistegevusega nagu varasemalt planeeritud oli. Seisuga 31.12.2022 olid TERE arveldusarvel olemas rahalised vahendid, et tasuda saneerimiskava 3. aasta maksed. TERE saneerimiskava kinnitamata jätmisel on aga TERE’l reaalne oht lõpetada pankrotiga, sest arveldusarvel ei ole summat, mis võimaldaks korraga välja maksta 3-10. aasta maksed. Lisaks põhiosamaksetele taastuksid sel juhul kõik peaaegu 7 aasta jooksul (mil saneerimiskava pole lõplikku kinnitust saanud) kogunenud kõrvalnõuded, mis arvestuslikult moodustavad 16. jaanuari 2023 seisuga üle 28.7 miljoni euro. Saneerimisnõustaja on kinnitanud 10.01.2023, et täidetud on kahe esimese aasta saneerimiskava järgsed maksed. Seega kohtu hinnangul saneerimiskavas märgitud abinõud on endiselt asjakohased ja saneerimiskava kinnitamine on endiselt vajalik. TERE majanduslik seis on parem kui saneerimismenetluse alguses, kuid seda just nimelt seetõttu, et saneerimismenetlus on võimaldanud põhinõudeid ajatada ja kõrvalnõudeid ümber kujundada ning majandustegevust jätkata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kinnitada 19. aprill 2021 koostatud hääletusprotokolli kohaselt vastu võetud 3. aprilli 2016 kuupäeva kandev ja 4. aprillil 2016 allkirjastatud saneerimiskava (koos 4. aprilli 2016 õiendiga). SanS § 28 lg 3 kohaselt saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise taotlused esitasid Kentex Finance Eesti OÜ (Kentex), Fepower OÜ (Fepower) ja Flinty OÜ (Flinty). Kentexi, Fepoweri ja Flinty väited langevad nelja peamisse gruppi: 1) saneerimiskava üle toimunud hääletusel oleks pidanud arvestama vahepealseid tasumisi ja poleks tohtinud arvestada saneerimiskavas märgitud nõudeid; 2) TERE-t ei saa enam saneerida / TERE ei vaja enam saneerimist; 3) saneerimiskavaga koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt; 4) saneerimiskava ei saa kinnitada ja saneerimismenetlus tuleks lõpetada.

SanS § 24 lg 2 järgi on võlausaldaja häälte arv võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud saneerimisseaduse alusel. Vaidlust pole selle üle, et võlausaldaja põhinõuete suuruse kindlakstegemine toimus saneerimismenetluse alguses SanS §-s 12 ettenähtud korras. SanS § 12 lg 2 p 3 järgi saadeti võlausaldajatele saneerimisteade, kuhu oli kantud nende nõuete suurus saneerimis menetluse algatamise seisuga. Võlausaldajate, kes ei nõustunud saneerimisteates märgitud nõude suurusega, nõuete suurused määras Harju Maakohus kindlaks 8. aprilli 2016 määrusega. Võlausaldajate nõuete suurused on saneerimisseaduse alusel kindlaks määratud ja saneerimisseadus ei näe ette võimalust kord kindlaks määratud nõuete suurust menetluse käigus muuta. Seega lähtus saneerimisnõustaja hääletuse läbiviimisel õigesti algselt määratud põhinõuete suurustest ja nende järgi määratud häälte arvust. 05.11.2021 määruse punktis 13.5.2 on Ringkonnakohus märkinud, et Ringkonnakohus järgib samas asjas varasema, 17. aprilli 2020 määruse p 46 kolmandas lõigus väljendatud seisukohta, et kavaga rakendatud abinõude raames nõude (osaline) rahuldamine ei mõjuta võlausaldaja staatust menetlusosalisena ega tema hääli. Seega häälte määramisel ei saanud arvestada sellega, et TERE tegi pärast saneerimiskava kinnitamist võlausaldajatele väljamakseid. Väljamaksete tegemine oli tingitud sellest, et saneerimiskava kinnitamise kohta tehtud 28. juuni 2019 määruse resolutsiooni punkti 1 ja SanS § 37 lg 1 järgi pidi TERE asuma kohe saneerimiskava täitma. TERE tegigi väljamakseid nagu saneerimiskava seda ette nägi (ehk lähtudes eeldusest, et pandiga tagatud põhinõuete intressi- ja viivisenõuded olid vähendatud seadusjärgse suuruseni, pandiga tagamata nõuete intressi- ja viivisenõuded olid vähendatud nullini ning esimese aasta väljamaksed läksid täies ulatuses põhinõuete katteks). Saneerimiskava järgi said osade võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldatud. Riigikohus otsustas aga 16. detsembril 2020 saneerimiskava kinnitamise tühistada. Seetõttu ei saa lähtuda hetkel eeldusest, et intressi- ja viivisenõudeid oleks vähendatud ja väljamaksed oleksid läinud täies ulatuses põhinõuete katteks. Kuni saneerimiskava uue kinnitamiseni peab lähtuma sellest, et võlausaldajate nõudeid pole saneerimiskavaga ümber kujundatud ja tehtud väljamaksed vähendasid VÕS § 88 lg 8 järgi esmalt viivise- ja intressinõudeid. Seega ei saanud saneerimisnõustaja lähtuda häälte määramisel eeldusest, et osade võlausaldajate nõuded võivad olla osaliselt või täies ulatuses rahuldatud. Saneerimiskavas ettenähtust saab lähtuda alles pärast seda, kui kohus on saneerimiskava uuesti kinnitanud. Kohus leiab, et isegi kui mõne võlausaldaja põhinõue oleks olnud saneerimiskava üle toimunud hääletuse ajaks täies ulatuses rahuldatud, poleks saanud teda hääletusest ikkagi välistada. Saneerimiskava üle toimunud hääletusega otsustati vähendada pandiga tagatud põhinõuete intressi- ja viivisenõuded seadusjärgse suuruseni ja pandiga tagamata nõuete intressi- ja viivisenõuded nullini. Saneerimisnõustaja ei saanud tekitada olukorda, kus mõni võlausaldaja poleks saanud osaleda enda viivise-ja intressinõuete ümberkujundamise üle toimuval hääletusel. Sõltumata sellest, kas lugeda mõne võlausaldaja põhinõuet rahuldatuks või mitte, ei võimaldanuks seadus ühtedel võlausaldajatel otsustada teise võlausaldaja intressi- ja viivisenõuete vähendamise üle. Seega on saneerimisnõustaja lähtunud hääletamise läbiviimisel õigesti algselt määratud põhinõuete suurustest ja nende järgi määratud häälte arvust nagu SanS § 24 lg 2 ette näeb. Kohus leiab, et põhjendamatu on Kentexi seisukoht, et hääletusprotokoll on võltsitud. Samuti paljasõnalised on Kentexi väited võlausaldajate nõude tasumise või tasaarvestuse kohta. Võlausaldajate nõuded määrati kindlaks 16. veebruari 2016 seisuga, mil TERE juhatajana tegutses C ja B töötas TERE juristina. Kuna saneerimiskavaga kujundatakse ümber kõigi saneerimiskavas märgitud võlausaldajate (või nende õigusjärglaste) nõuded, ei saanud mitte ühtegi võlausaldajat SanS § 24 lg 5 alusel hääletamisest välistada. Kuna võlausaldajaid oli

saneerimismenetluse algatamisest ja nõuete suurusest teavitatud, saneerimisnõustaja SanS §-s 12 nimetatud andmeid uuesti edastama.

ei

pidanud

Samuti on põhjendamatud Kentexi väited seoses sellega, et kuna AS-ile Farmi Piimatööstus kuuluvate hüpoteekide ja kommertspantide summa on suurem kui AS-ile Farmi Piimatööstus kuuluvate nõuete summa, siis poleks AS Farmi Piimatööstus tohtinud pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletada. Hüpoteek ega kommertspant ei eelda AÕS § 325 lg 4 ja KomPS § 1 lg 2 järgi tagatava nõude olemasolu, st hüpoteek ja kommertspant on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorsed. Asjaolu, et ühele isikule kuuluvad nii nõue kui pant, ei tähenda, et kõik nõuded oleksid pandiga tagatud. Käesoleval juhul pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise vastu üksnes Kentex ja Flinty. Nimetatud võlausaldajad moodustavad vähem kui pool (28,6%) pandiga tagatud rühma võlausaldajatest ja neile kuulub vähem kui üks kolmandik (1,75%) pandiga tagatud rühma võlausaldajate häältest. Ülejäänud pandiga tagatud võlausaldajad hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise vastu üksnes Kentex, Flinty ja Fepower ning jätsid hääletamata üksnes NORRMEJERIER EK. FÖR ja PFEIFER & LANGEN Marketing Sp. z o.o. Nimetatud võlausaldajad moodustavad vähem kui pool (5,2%) pandiga tagamata rühma võlausaldajatest ja neile kuulub vähem kui üks kolmandik (11,2%) pandiga tagamata rühma võlausaldajate häältest. Ülejäänud pandiga tagamata võlausaldajad hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Seega on saneerimiskava SanS § 24 lg 4 järgi vastu võetud. Kohus leiab, et Kentexi, Fepoweri ja Flinty väited saneerimisvajaduse äralangemisest on alusetud ja vastuolulised. Kentex väidab oma 17. märtsi 2021 seisukohas ja 11. aprilli 2021 seisukoha samaaegselt, et arvestades Tere finantsnäitajaid on Tere juba täna võimeline tegutsema väljaspool saneerimismenetluse poolt pakutavat kaitse ning Tere püsivalt maksejõuetu, mis välistab saneerimise. Ka Flinty ja Fepower väidavad 31. märtsi 2021 seisukohas ja 8 ja 17. märtsi 2021 seisukohas, et TERE on maksejõuline ning ei vaja saneerimist ning Tere on püsivalt maksejõuetu. Sellised väited on teineteist välistavad. TERE on 13. jaanuari 2021 vastuses selgitanud, et 2019. aasta lõpu seisuga oli TERE omakapital 20 503 691 eurot, saneerimiskava kohustuste maht 44 029 348 eurot, lühiajaliste kohustuste maht 9 124 729 eurot, kohustuste kogusumma 52 026 816 eurot ja käibevara 15 646 102 eurot. Seega oli TERE käibekapital positiivne, kuid arvestades saneerimiskava kohustuste mahtu ja saneerimiskava kinnitamata jätmisel lisanduvaid intressi- ja viivisenõudeid, ei oleks võimalik neid kohustusi ilma saneerimismenetluseta täita. See tähendab, et TERE ei ole maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine on ilma saneerimiskava kinnitamiseta tulevikus tõenäoline. Saneerimisnõustaja selgitas 9. aprilli 2021 aruandes, et TERE „toodab positiivset rahavoogu ning ettevõttel on olemas vahendid saneerimiskavajärgsete teise aasta maksete teostamiseks. On tõenäoline, et TERE saneerimine on teostatav ning võlausaldajate nõuded saavad ettevõtte poolt täidetud vastavalt saneerimiskavale“. Saneerimisnõustaja selgitas ja hindas TERE majanduslikku seisu ja saneerimiskava täitmisega seotud asjaolusid ning asus põhjendatud seisukohale, et „TERE saneerimine on vajalik, põhjendatud ja võimalik. Saneerimiskava kinnitamine tagab TERE majandustegevuse jätkumise, TERE võlausaldajate nõuete parimal võimalikult viisil rahuldamise ning TERE töötajatele töökohtade säilimise“. Kohud märgib, et saneerimisnõustaja on selgitanud 12.05.2022 aruandes, et saneerimismenetluse algatamise eeldus ei ole ära langenud ja saneerimismenetlusse lõpetamine SanS § 40 lg 2 alusel ei ole põhjendatud. Saneerimiskavas prognoositud käibe kasv on ületatud suuremas ulatuses kui prognoositud, turundus- ja üldhalduskulusid

arvestades on ettevõte majandanud oluliselt kokkuhoidlikumalt kui prognoositud, kuid 2016 aastal koostatud prognoosid ei saanudki ette näha selliseid hinnatõuse toormeturul nagu on tegelikkuses toimunud, mistõttu ei ole kasumlikkus tõusnud prognoositud ulatuses, küll aga piisavas tempos, et täita saneerimiskavas ette nähtud kohustused. Samas on saneerimiskavas vastavalt seadusele antud ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus ja nende põhjendused saneerimismenetluse algatamise seisuga ning prognoositav seisund pärast saneerimist. Saneerimiskavaga ajatatakse põhinõuded ja vähendatakse saneerimismenetluse algatamise ajaks tekkinud viivise- ja intressinõuded. Saneerimiskava kinnitamata jätmise korral tekib võlausaldajatel alus need summad sisse nõuda (SanS § 11 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 44 lg 1). Saneerimiskava kinnitamata jätmise korral tekib võlausaldajatel ka alus nõuda sisse saneerimismenetluse algatamise järgselt tekkinud viivisenõuded (SanS § 11 lg 1 p 2 ja § 44 lg 1). Saneerimiskava kinnitamata jätmise korral saab panna TERE vastu maksma üheaegselt nõudeid rohkem kui 63 miljonit eurot ja see summa suureneb igapäevaselt. Saneerimiskava kinnitamata jätmise korral muutuks TERE maksejõuetuks. Kohus leiab, et saneerimiskavaga koheldakse võlausaldajaid võrdseid. Saneerimiskavas on nähtud ette, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Saneerimiskava järgi moodustavad ühe rühma pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja teise rühma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. SanS § 21 lg 2 järgi moodustavad ühe rühma ühesuguste õigustega võlausaldajad. Võlasumma suurus või võlausaldaja isik ei anna võlausaldajale õigusi juurde. Saneerimiskavaga kõigi pandiga tagatud nõuete puhul vähendatakse intressi- ja viivisenõudeid seadusjärgse suuruseni. Kõigi pandiga tagamata nõuete puhul vähendatakse intressi- ja viivisenõudeid nullini. Kõigile võlausaldajatele tehakse makseid võrdsete perioodide tagant ja võrdsetes osakaaludes / maksimumsummades. Seega koheldakse saneerimiskavaga kõiki võlausaldajaid võrdselt. Kohus leiab, et võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ei saa seisneda selles, et TERE-ga samasse kontserni kuuluv äriühing on omandanud osad saneerimiskavaga hõlmatud nõuded. Saneerimisseaduses puuduvad erisätted, mis võimaldaks kohelda saneerimismenetluses grupisiseseid nõudeid teisiti kui kolmandate isikute nõudeid. Sõltumata sellest, kes on nõude omanik, on võlgnikul kohustus nõuet täita ja võlausaldajal õigus kohustuse täitmist nõuda. Riigikohus leidis 16. detsembri 2020 määruses, et „kui võlausaldajate enamuse seisukoht saneerimiskava kohta erineb õigusjärgluse tulemusel varasemast, mh kui osa saneerimiskavaga hõlmatud nõuetest on omandanud saneeritavaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, annab see aluse uuesti saneerimiskava vastuvõtmise üle hääletada“. Seega on Riigikohus möönnud, et saneeritavaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, kes on omandanud nõuded algsetelt võlausaldajatelt, osaleb hääletusel samamoodi kui algsed võlausaldaja. Kohus ei nõustu võlausaldajate väitega, et saneerimiskava ei tule kinnitada. Riigikohus ei ole oma 16. detsembri 2020 leidnud, et esineks mõni SanS § 39 lg-s 2 nimetatud alus saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Riigikohus leidis üheselt, et saneerimismenetlust saab jätkata olemasoleva saneerimiskava alusel. Riigikohus andis suunise viia olemasoleva saneerimiskava osas üle uus hääletus. Saneerimisnõustaja on uue hääletuse läbi viinud ja võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud. Käesoleval juhul oli tegemist kordushääletusega varasema menetluse käigus kohtuliku kontrolli juba läbinud saneerimiskava vastuvõtmise üle. Riigikohtu seisukoha järgi oli tegemist menetlusliku puudusega TsMS § 3401 lg 1 mõttes ning uus hääletusprotokoll asendab sel juhul 14. aprillil 2016 koostatud hääletusprotokolli. Kohtud on varasema menetluse käigus juba kontrollinud ja leidnud, et saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja see vastab SanS-s esitatud nõuetele, saneerimiskava projekt on võlausaldajatele tutvumiseks edastatud ning saneerimiskava vastab ettenähtud nõuetele.

Kohtule esitatud pankrotiavaldused Antud asjaga on liidetud AS Tere vastu esitatud järgmised pankrotiavaldused: • Tsiviilasi nr 2-16-12912 OÜ Tõntso Agro avaldus TERE Aktsiaselts pankroti väljakuulutamiseks, • Tsiviilasi asi nr 2-16-15717 Nordea Bank AB Eesti filiaal avaldus TERE Aktsiaselts pankroti väljakuulutamiseks ning • Tsiviilasi asi nr 2-17-3757 Osaühing Saimre avaldus TERE Aktsiaselts pankroti väljakuulutamiseks SanS § 49 lg 1 kohaselt saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Kuna eelviidatud pankrotiavaldused on esitatud saneerimisele kuuluvate nõuete osas, siis tuleb need jätta läbi vaatamata. Saneerimisnõustaja tasu SanS § 18 lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. SanS § 18 lg 5 kohaselt SanS § 18 lg 3 nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab SanS § 18 lg 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat. Justiitsministri 9. jaanuari 2009.a määrusega nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse. TERE AS ja saneerimisnõustaja on saavutanud kokkuleppe saneerimisnõustajale saneerimiskava järelevalve eest tasu suuruse osas ning kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et kuna saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel kokkulepitud tasu suurus on vastavuses saneerimisnõustaja poolt täidetud ülesannetega ega kahjusta võlausaldajate huve, siis tulenevalt Korra § 2 lähtub kohus ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel kokkulepitud tasu suurusest Tere AS ja saneerimisnõustaja X on kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasuks on kakskümmend viis tuhat (25 000) eurot, millest kakskümmend tuhat (20 000) eurot makstakse välja saneerimiskava kinnitamisel ja viis tuhat (5000) eurot saneerimismenetluse lõppemisel, s.t. saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel. Kohtu deposiidis on 20 000 eurot, mille Tere AS palub määrusega välja mõista Xile koos märkega, et summa sisaldab käibemaksu. Ja makse tuleks teha Zenith Family Office OÜ pangakontole LHV Pank, EE357700771003107899. SanS § 50 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja. SanS § 50 lg 1 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest

asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest. SanS § 50 lg 5 näeb ette, et ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel. SanS § 37 lg 1 kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024 kohtumäärusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.07.2023 kohtumääruse resolutsiooni.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.