lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-63-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-63-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1050
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-63-07 Tartu, 5. juuni 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Tõnu Anton ja Tambet Tampuu Vahur Jegorovi hagi Eesti Vabariigi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ebaõigete andmete ümberlükkamise teel. Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-39534 Vahur Jegorovi määruskaebus Hageja Vahur Jegorov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider. Kostja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu). 28. mai 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.27. detsembril 2006 esitas Vahur Jegorov (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (edaspidi kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat avaldama oma interneti koduleheküljel ja edastama uudisteagentuuridele teatise, millega lükatakse ümber Justiitsministeeriumi 5. detsembri 2006. a teatises sisaldunud väite: "Ministeeriumile teadaolevalt ei ole kinnipeetav Jegorov tänaseni teinud ühtegi pöördumist, taotlust ega vaiet ei eelnimetatud asutusele ega muudele institutsioonidele (kaasa arvatud Justiitsministeerium)." Hagiavalduse kohaselt on nimetatud väide ebaõige ja hageja au teotav. Hageja viitas hagi õigusliku alusena põhiseaduse §-le 17 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1047 lg-tele 1 ja 4. Mittevaralise kahju hüvitamiseks pidas hageja piisavaks kohtulahendit, millega kohustatakse kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Harju Maakohus keeldus 4. jaanuari 2007. a määrusega hagi menetlusse võtmisest, kuna ta leidis, et pole pädev asja lahendama, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p-le 1 ja riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) §-dele 1, 9, 17. Kooskõlas RVS §-dega 1 ja 9 on füüsilisel isikul õigus nõuda avaliku võimu volituste rakendumisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseks riigi vastutusele võtmist. Isik, kelle õigusi on rikutud, võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi sisuliseks arutamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. veebruari 2007. a määrusega maakohtu 4. jaanuari 2007. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt vaadatakse TsMS § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 järgi kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusi rikutud avaliku võimu volituste rakendamisel. Avaliku võimu volituste rakendamisel tekivad suhted, millel on avalik-õiguslik iseloom. Toiming haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 106 mõistes on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kostja poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming. HMS § 109 järgi, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seega leidis maakohus õigesti, et RVS §-de 1 ja 9 järgi on füüsilisel isikul õigus nõuda avaliku võimu volituste rakendumisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseks riigi vastutusele võtmist. Isik, kelle õigusi on rikutud, võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule. Kohtu pädevuse määramise aluseks on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Vaadeldaval juhul on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ning teha uue määruse, millega võtta tsiviilasi menetlusse ja saata sisuliseks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on kohtud ebaõigesti kohaldanud RVS § 1 ja oluliselt rikkunud TsMS § 371 lg-t 1. Riigivastutuse seaduses ei ole ette nähtud sellist õiguskaitsevahendit nagu ebaõigete andmete ümberlükkamine. RVS § 1 lg 3 mõtte kohaselt on avaliku võimu kandja poolt võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel isiku õiguste taastamine eraõiguslik suhe. RVS § 1 lg 2 kohaselt ei reguleeri see seadus õiguste taastamist eraõiguslikus suhtes. Riigikohtu halduskolleegium on 5. oktoobri 2006. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-44-06 leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 alusel on isikul võimalik au teotavate ebaõigete andmete avaldamisel nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Selles kohtuasjas oli au teotavate andmete avaldajaks kohalik omavalitsus.
6.Kostja ei ole määruskaebusele tähtaegselt ega vandeadvokaadi vahendusel vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
8.Riigikohus on mitmetes oma lahendites (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2003. a määrust kohtuasjas nr 3-3-4-1-03 (RT III 2003, 27, 285)) asunud seisukohale, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ka ringkonnakohus on õigesti juhindunud sellest seisukohast.
9.Praegusel juhul on kohtud õigesti leidnud, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, kuivõrd kostja poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming ning seega tekkis poolte vahel avalik-õiguslik suhe. RVS § 1 lg 1 kohaselt sätestab riigivastutuse seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Füüsiline isik võib RVS § 9 lg 1 järgi nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule. Kannatanu võib RVS § 11 lg 1 järgi avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kolleegium leiab, et viimati nimetatud sätte alusel on isikul muu hulgas õigus nõuda avaliku võimu kandjalt tema kohta avaliku võimu teostamisega seoses avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Seejuures võib kohus tulenevalt HKMS § 7 lg-st 4 juhinduda VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatust.
10.Kolleegium juhib kostja tähelepanu sellele, et TsMS § 218 lg 3 kohaselt võib menetlusosaline teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi Riigikohtule tsiviilkohtumenetluses üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kostja vastus hageja määruskaebusele ei ole esitatud vandeadvokaadi vahendusel ja see on saabunud Riigikohtusse hilinemisega. Seetõttu jätab kolleegium kostja vastuse tähelepanuta. Lea Laarmaa, Tõnu Anton, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.