Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-52-17 Tartu, 14. juuni 2017 Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Ivo Nõmme kaebus Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno
18.aprilli 2016 otsuse peale täiteasjades nr 052/2011/1654, 052/2011/2103 ja 052/2012/2319 Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-7231 Ivo Nõmme määruskaebus Avaldaja Ivo Nõmme (võlgnik), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno Puudutatud isik Svetlana Nõmme (sissenõudja) 15. mai 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2016 määrus ja Harju Maakohtu
22.septembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-7231.
2.Jätta läbi vaatamata Ivo Nõmme kaebus kohtutäituri Urmas Tärno 18. aprilli 2016 otsuse peale.
3.Edastada Ivo Nõmme 6. mail 2016 Harju Maakohtule esitatud kaebus kohtutäituri Urmas Tärno 18. aprilli 2016 otsuse peale täiteasjades nr 052/2011/1654, nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 kohtutäiturile lahendamiseks.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes nende endi kanda.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ivo Nõmme (avaldaja, võlgnik) esitas 6. mail 2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno (kohtutäitur) 18. aprilli 2016 otsuse peale täiteasjades nr 052/2011/1654, nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 18. aprilli 2016 otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja 25. märtsi 2016 kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
2.Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur võlgniku vastu 3. juunil 2011 täitemenetlust täiteasjas nr 052/2011/1654. Sundtäidetavaks täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 23. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-6879. Selle otsusega on avaldajalt välja mõistetud elatise võlg 3449 eurot 18 senti ja igakuine elatis 332 eurot 34 senti alates 11. veebruarist 2010. Sama täitedokumendi alusel on
kohtutäitur alustanud 1. augustil 2011 ja 28. juunil 2012 avaldaja vastu veel kaks menetlust, vastavalt täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319. 25. märtsil 2016 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse täituri tegevuse peale viidatud täiteasjades, milles leidis, et puudus igasugune mõistlik vajadus menetleda sama nõude sissenõudmiseks kolme eraldiseisvat täiteasja ning menetlusökonoomia põhimõttest ja võlgniku huvist lähtudes tulnuks täitemenetlused ühendada (liita igakordne uus täitmisavaldus juba olemasoleva täitetoimikuga). Avaldaja palus kohtutäituril ühendada toimikud ühte menetlusse. Kohtutäitur jättis 18. aprilli 2016 otsusega kaebuse läbi vaatamata, kuna see ei olnud täituri hinnangul esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Avaldaja sai täituri otsuse kätte 27. aprillil 2016. Maakohtule esitatud kaebuses leidis avaldaja, et TMS § 33 lg-st 4 tulenevalt ei tohtinud kohtutäitur alustada samast täitedokumendist tulenevate nõuete sundtäitmiseks eraldi täitemenetlusi. Kohtutäitur oleks pidanud täiteasjad liitma. Sama nõude sissenõudmine mitme täitemenetluse raames on koormav nii sissenõudjale kui ka võlgnikule. Iga menetluse puhul on kohtutäitur arvestanud eraldi nii täitemenetluse alustamise tasu kui ka kohtutäituri tasu. Kohtutäitur on kohustatud sama täitedokumendi alusel tekkinud nõudeid menetlema summeerituna samas täitemenetluses ning muutma selle tõttu asjades varem tehtud kohtutäituri tasu otsuseid.
3.Puudutatud isikud maakohtu menetluses avalduse kohta sisulisi seisukohti ei esitanud.
4.Harju Maakohus jättis 22. septembri 2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohus leidis, et kui kohtutäitur alustab täitedokumendi sundtäitmiseks uut täiteasja olukorras, kus samast täitedokumendist tuleneva nõude osas täitemenetlus juba toimub ning uue menetluse alustamise aluseks ei ole sissenõudja taotlus, rikub kohtutäitur uue täitemenetluse alustamisel TMS § 33 lg-t 4. Sellisel juhul on võlgnikul õigus esitada TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ja tähtaja jooksul kohtutäituri tegevuse peale kaebus. Samas ei ole võlgnik esitanud täitemenetluste alustamise peale täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 kaebusi TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu on võlgnik minetanud TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud alustada täitemenetlusi täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319. Täitemenetluse seadustik ei sätesta võlgniku õigust taotleda juba alustatud täitemenetluste liitmist ning kohtutäituri kohustust liita võlgniku taotluse alusel juba alustatud täiteasjad (täitetoimikud), milles nõutakse samast täitedokumendist tulenevate nõuete sundtäitmist. Ka asjaolu, et kohtutäitur rikkus eraldiseisvate täitemenetluste alustamisega TMS § 33 lg-t 4, ei anna võlgnikule õigust taotleda täiteasjade liitmist.
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri otsus ja rahuldada avaldaja maakohtule esitatud kaebuses sisalduvad taotlused.
6.Svetlana Nõmme (sissenõudja) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse
muutmata, nõustudes maakohtu järeldustega. Kohtutäitur määruskaebuse kohta oma seisukohta ei esitanud.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. detsembri 2016 määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskuld võlgniku kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes neid ei korranud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud võlgnik määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis võimaldanuks maakohtu seisukohti väärata. Erinevalt määruskaebuses väidetust ei tulene maakohtu vaidlustatud määrusest, et sama täitedokumendi alusel mitme täitemenetluse algatamise õiguspärasuse küsimust saab tõstatada üksnes täitemenetluse alustamise ajal. Vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustest tuleneb üheselt, et kui võlgnik soovinuks vaidlustada täitemenetluste alustamise täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319, olnuks tal õigus kohtutäituri tegevuse õiguspärasuses kahtlemise korral esitada eelnimetatud täiteasjades täitemenetluse alustamise peale kaebus TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik on TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt minetanud õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud alustada uusi täitemenetlusi täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319. Võlgniku kohustus maksta täituri tasu ja täitekulusid määratakse kindlaks kohtutäituri otsusega kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta (TMS § 2 lg 1 p 16). Ka kohtutäituri tasuga mittenõustumisel saab võlgnik kohustatud isikuna vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega tühistada maakohtu määrus ning kohtutäituri 18. aprilli 2016 otsus, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja hinnangul on ekslik ja varasema kohtupraktikaga vastuolus kohtute seisukoht, et TMS-ist ei tulene võimalust juba alustatud täitemenetlusi liita. Kuigi TMS täitemenetluste liitmist sõnaselgelt ei reguleeri, ei saa see välistada võimalust kohtutäituri õigusrikkumist kõrvaldada ning juba menetluses olevaid täiteasju liita. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril peab igal ajal olema õigus täitemenetlusi liita, et enda ebaseaduslik tegevus lõpetada ja rikkumine heastada. Võlgnikul peab olema ka õiguslik võimalus sellise toimingu tegemist põhjendatud alusel igal ajal nõuda. Ekslik on kohtute seisukoht, et sama täitedokumendi alusel mitme täitemenetluse korraldamise õiguspärasuse küsimus on aktuaalne üksnes täitemenetluse alustamise ajal. Kohtud ei ole põhjendanud, missugune seos saab olla kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikkusel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtajaga. Kaebetähtaja möödudes ei muutu rikkumise alused ning sama kohtulahendi
alusel erinevate paralleelsete täitemenetluste korraldamine jääb kestvalt ebaseaduslikuks. TMS § 217 lg-s 6 sätestatud välistus ei ole absoluutne. Kuigi TMS ei näe ette kohtutäiturile enda tasumäära korrigeerimise võimalust, on Riigikohus korduvalt leidnud, et kohtutäitur saab seda menetlusosalise taotlusel siiski teha ning menetlusosalisel on õigus nõuda tasu korrigeerimist ka hilisemas menetluse faasis. Täituri korduva või kestva õigusvastase tegevuse korral tuleb aktsepteerida menetlusosalise õigust nõuda rikkumise kõrvaldamist igal ajal ja see ei saa olla seotud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtajaga.
10.Puudutatud isikud ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 3 ja § 695 alusel tühistada ja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.TMS § 33 lg-st 4 tuleneb, et kui täitedokument sisaldab mitut rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et täitedokumendiks oleva otsusega rahuldatud sissenõudja rahalise nõude sundtäitmiseks on täitur samal ajal teinud kolme täitemenetluse toiminguid. Nende asjaolude tuvastamisel ei ole kohtud kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme rikkunud. Sissenõudja ei väida ja asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks taotlenud kõnealuse nõude sundtäitmiseks mitme täitetoimiku avamist. Neid menetluses tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole kohtutäitur teise ja kolmanda täiteasja alustamisel (täiteasjad nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319) TMS § 33 lg-s 4 sätestatut järginud. Selle sätte rikkumist on järeldanud ka kohtud.
13.Samas on kohtud leidnud, et kuivõrd võlgnik ei ole esitanud täitemenetluste alustamise peale täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 kaebusi TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, on ta TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt minetanud õiguse tugineda väitele, et kohtutäitur ei tohtinud alustada täitemenetlusi täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319. Samuti on kohtud leidnud, et TMS ei anna praegusel juhul võlgnikule õigust taotleda juba alustatud täitemenetluste liitmist ning kohtutäituril puudus kohustus juba alustatud täiteasju võlgniku taotlusel liita. Kohtute nende seisukohtadega kolleegium ei nõustu. Kolleegium märgib, et TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (vt ka Riigikohtu 29. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtuäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut, seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Seega kui kohtutäitur on (uue) tätieasja alustamisel TMS § 33 lg-t 4 rikkunud, on täitemenetluse osalisel kolleegiumi hinnangul õigus tugineda sellele ka hilisema menetluse käigus ning nõuda täiturilt rikkumise kõrvaldamist. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust.
14.Samas, kui võlgnik menetluse käigus leiab, et selle täiteasja alustamisel on TMS § 33 lg-t 4
rikutud ning tema vastu suunatud rahalist nõuet tulnuks sundtäita juba varem alustatud täiteasjas, tuleb tal täiteasjade ühendamist taotleda esmalt kohtutäiturilt endalt. Juhul kui kohtutäitur sellise taotluse rahuldamisest keeldub, tuleb see võlgnikul seejärel vaidlustada kaebusega TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Alles sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saaks menetlusosaline esitada TMS § 218 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg 1 teise lause järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (vt nt Riigikohtu
3.oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 18; 11. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Kolleegiumi hinnangul ei olnud kohtutäituri 18. aprilli 2016 otsus TMS § 217 lg 1 järgne menetlusosalise kaebuse kohta tehtud otsus, mille peale saanuks avaldaja TMS § 218 lg 1 järgi esitada kaebuse maakohtule. Kohtutäituri 18. aprilli 2016 otsuse vaidlustamiseks pidi võlgnik TMS § 217 lg 1 järgi esitama kaebuse esmalt täiturile. Seega ei ole võlgnik kohtusse pöördumisel kinni pidanud kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks eelneva kohtuvälise lahendamise seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (TMS §-d 217 ja 218) ning kohtud on kaebust ekslikult menetlenud. Eelmärgitut arvestades tühistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ning jätab kaebuse TsMS § 423 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et maakohus oleks pidanud käsitlema võlgniku 6. mail 2016 esitatud kaebust täitemenetluse osalise TMS § 217 lg 1 järgse kaebusena kohtutäituri otsuse peale ning edastama ekslikult kohtule saadetud kaebuse kohtutäiturile lahendamiseks. Kolleegium saab kõrvalda selle kohtu eksimuse ning edastab kaebuse ise kohtutäiturile lahendamiseks.
15.Võlgnik on maakohtule esitatud kaebuses leidnud, et kuivõrd ühest ja samast täitedokumendist tulenevaid rahalisi nõudeid tulnuks menetleda summeerituna samas täitemenetluses, tuleb kohtutäituril muuta asjas varem tehtud kohtutäituri tasu otsuseid. Sarnaselt ringkonnakohtu määruses märgituga leiab kolleegium, et kuivõrd võlgniku kohustus maksta täituri tasu ja täitekulusid määratakse kindlaks kohtutäituri otsusega kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta (TMS § 2 lg 1 p 16), tuleb võlgnikul kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuna tasuga mittenõustumisel vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus TMS-is kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Selline kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamise kord tuleneb otseselt kohtutäituri seaduse (KTS) §-st 52. Seega võis võlgnik kohtutäituri tasu ja muude täitekulude väljamõistmise otsuse KTS § 52 ja TMS § 217 lg 1 järgi vaidlustada kohtutäiturile kaebuse esitamisega kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-60-11, p 24; 16. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 21 ja 22). Kohtud ei ole käesolevas asjas tuvastanud ja avaldaja ei ole ka väitnud, et täitemenetlustes tehtud kohtutäituri otsuseid tasu ja täitekulude kohta oleks ülalnimetatud korras vaidlustatud. TMS § 217 lg 2 järgi saaks kohtutäitur kaebuse esitamise tähtaja TsMS §-des 67 ja 68 sätestatud korras ennistada, kuid võlgnik ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ning TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaeg tähtaja ennistamise taotlemiseks oleks praeguseks tõenäoliselt ka lõppenud. Seetõttu ei saa võlgnik
täiteasjades nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 seni tehtud täituritasu otsuseid enam vaidlustada (TMS § 217 lg 6). Kolleegium märgib samas, et võimalike järgnevate tasuotsuste vaidlustamisel nendes täiteasjades on võlgnikul siiski võimalik tugineda TMS § 33 lg 4 rikkumisele täiteasjade alustamisel.
16.Kuna menetlus lõpeb Riigikohtu praeguse lahendiga, tuleb jaotada menetluskulud kõikides kohtuastmetes. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kõikides kohtuastmetes nende endi kanda. Eelmärgitut arvestades ei ole menetluskulude kindlaksmääramine vajalik.
17.Hagita menetluses esitatud avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 viimase lause alusel tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.