Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-14-07 Tartu, 13. märts 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu OY Palokatkomiehet hagi osaühingu Tefire Group vastu 234 699 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-10402 OY Palokatkomiehet määruskaebus Hageja OY Palokatkomiehet (Kirsikkapolku 1, 21600, Parainen, Soome), esindaja vandeadvokaat Andres Past. Kostja osaühing Tefire Group (registrikood xxxxxxxx). 19. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2006. a määrus muutmata.
2.Saata asi Harju Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Concordia OY Palokatkomiehet määruskaebuselt
11.detsembril 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.3. mail 2006. a esitas OY Palokatkomiehet (hageja) Harju Maakohtule hagi osaühingu Tefire Group (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 234 699 krooni. 8. juuni 2006. a vastuses hagile teatas kostja, et ta ei tunnista hagi. 14. juunil 2006. a saatis maakohus hagejale ja kostjale tähitud väljastusteatega kutsed 4. oktoobril 2006. a toimuvale kohtuistungile. 4. oktoobri 2006. a kohtuistungil taotles kostja hagi läbivaatamata jätmist, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile.
2.10. oktoobril 2006. a tegi maakohus määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei teatanud hageja kohtule ilmumata jätmise põhjustest. TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus menetluse taastada.
4.20. novembri 2006. a määrusega edastas maakohus TsMS § 663 lg 5 alusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus ei pidanud määruskaebust põhjendatuks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. novembri 2006. a määrusega Harju Maakohtu 10. oktoobri 2006. a määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 409 lg 1 p 1 järgi, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 412 lõikes 1 on sätestatud alused, mil kohus ei või jätta hagi läbi vaatamata sõltumata sellest, et hageja on kohtuistungile ilmumata jäänud. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt ei või jätta hagi läbi
vaatamata, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal, kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Hageja väide talle kohtuistungist teatamata jätmise kohta ei ole tõendatud. TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas menetlusdokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kohtutoimikust nähtub, et hageja esindajale saadeti kohtukutse 14. juunil 2006. a ning allkiri selle kättesaamise kohta on antud
15.juunil 2006. a. Väljastusteatel (tlk 46) on näha, et allkiri anti selle kohta, et teatakse istungi toimumisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 4. oktoobril 2006. a kell 11.00. Kohtukutse lisana on saadetud kostja vastus. Hageja esindaja kinnitas, et sai Harju Maakohtu postitatud tähitud kirja kätte. Selle ümbrikul oli muu hulgas ka märge "kohtukutse nr. 30". Sellise märke olemasolul peab kirja saaja kontrollima kohtukutse sisaldumist talle saadetud dokumentide hulgas ning selle puudumisel võtma ühendust kohtuga. Praegusel juhul hageja esindaja seda ei teinud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega taastada tsiviilasja menetlus seisust, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist. Määruskaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ebaõigesti kohaldamata põhiseaduse § 24 lg 2 ja on oluliselt rikkunud TsMS § 412 lg 1 p 1 ja 2, § 669 lg 1 p 5 ning § 7. Maakohtu postitatud ümbrikus ei olnud kohtukutset. Ringkonnakohus jättis analüüsimata hageja argumendid tõendamiskoormise kohta. Hageja avaldas soovi tõendada negatiivset asjaolu advokaadibüroo selle töötaja ütlustega, kes võttis postiljonilt ümbriku vastu. Ringkonnakohus selle sooviga ei arvestanud. Hageja ei pidanud kontrollima kohtukutse sisaldumist temale saadetud dokumentide hulgas. TsMS § 343 lg 1 järgi on kohtukutse kättetoimetamine avaliku võimu kohustus. TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. Hageja ei soovinud hagis asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 363 lg 1 p 4 kohaselt peab ta sellisest soovist selgelt teatama. Seega tuleb ta lugeda nõustunuks kirjaliku menetlusega. Seetõttu ei ilmunud hageja ka kohtuistungile. Ka kostja ei soovinud kohtuistungit. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu korraldavale kohtuistungile.
7.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Asi tuleb saata Harju Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.
9.Kolleegium märgib esmalt, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis reguleerivad TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel tehtud hagi läbivaatamata jätmise määruse peale edasikaebamist. Sellele
eksimusele ei ole tähelepanu pööranud ka ringkonnakohus. TsMS § 412 lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse võib TsMS § 412 lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 412 lg 5 teises lauses sätestatud juhtudel. Seega ei saa selles asjas hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kohaldada TsMS § 427, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel. Maakohus peab TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt põhjendama määrust, millega ta lahendab menetluse taastamise avalduse. Praegusel juhul ei ole aga maakohus menetluse taastamise avaldust sisuliselt analüüsinud, vaid on selle TsMS § 663 lg-le 5 viidates edastanud ebaõigesti ringkonnakohtule. Kuna määruskaebuse resolutsioonis on hageja maakohtult taotlenud ka menetluse taastamist ning määruskaebuse esitamise õigus puudus (vt eespool), oleks maakohus pidanud määruskaebust käsitama menetluse taastamise avaldusena. Nagu eespool on leitud, on menetluse taastamise soovi korral õige õiguskaitsevahend menetluse taastamise avaldus. Selle avaldusega ei vaidlustata hagi läbivaatamata jätmise määrust, vaid soovitakse kas mõjuva põhjuse tõttu või muudel seaduses sätestatud alustel menetluse taastamist. Maakohus on jätnud menetluse taastamise taotluse tähelepanuta. Seega jäävad maakohtu hagi läbivaatamata jätmise määrus ning ringkonnakohtu määrus jõusse sõltumata menetluse taastamise avalduse lahendamise tulemusest. Maakohtu määrus, millega maakohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule, ei ole aga vaidlustatav (vt selle kohta Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290), p 14), kuid asi tuleb saata maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.
10.Menetluse taastamise avalduse lahendamisel tuleb silmas pidada ka alljärgnevat. Asja materjalide kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud advokaadibüroo sekretärile, kes ei ole asja materjalide järgi hageja esindaja. Hageja esindajaks tsiviilasjas saab TsMS § 218 lg 1 p 1 kohaselt olla advokaat, mitte aga advokaadibüroo, kellel on küll advokatuuriseaduses ettenähtud juhtudel õigus sõlmida kliendileping. TsMS § 412 lg 4 järgi ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust muu hulgas siis, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kuna praegusel juhul ei ole kohtukutse kätte toimetatud hagejale või tema esindajale isiklikult allkirja vastu, siis ei ole vaja menetluse taastamiseks esitada ega põhistada kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 412 lg 4 kohaldamise eeldusi peab kohus kontrollima esitatud menetluse taastamise avalduse alusel ka siis, kui avalduses on tuginetud üksnes mõjuva põhjuse olemasolule. Eelöeldu kehtib ka kassatsioonimenetluses. Praegusel juhul ei ole kohtud TsMS § 412 lg 4 kohaldamise eeldusi kontrollinud.
11.Kolleegium peab vajalikuks märkida ka seda, et ringkonnakohus on hinnanud hageja väidet, et talle ei teatatud kohtuistungist, ebaõigesti tõendatuse/tõendamise kontekstis. TsMS § 412 lg 3 kohaselt ei pea hageja oma väiteid tõendama, vaid põhistama. Põhistamine tähendab TsMS § 235 kohaselt kohtule väite usutavaks tegemist. Selleks saab kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis. Seega ei esitata väite põhistamisele samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Põhistamisnõuet kasutatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eelkõige nn menetluslike taotluste korral. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et praegustel asjaoludel oleks hageja pidanud võtma ümbrikus kohtukutse puudumisel kohtuga asjaolude selgitamiseks ühendust. Selline kohustus tuleneb menetlusosalisele TsMS § 200 lg-st 1, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
12.Vastuseks määruskaebuse väitele, et korraldaval istungil ei tohi jätta hagi läbi vaatamata, märgib kolleegium järgmist. TsMS § 409 lg 1 p 1 järgi võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Asja arutamiseks määratud kohtuistung tähendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes kõiki neid kohtuistungeid, millel lahendatakse pooltevahelist sisulist vaidlust kogumis, pidades silmas kõiki esitatud asjaolusid. Asja arutamiseks määratud kohtuistung TsMS § 409 lg 1 p 1 tähenduses ei ole seega nt istung, mis korraldatakse ainult mõne spetsiifilise tõendi uurimiseks, või otsuses vigade parandamise arutamiseks määratud istung, kui kohus peab vajalikuks sellise istungi korraldamist (TsMS § 447 lg 2). TsMS § 392 lg 2 kohaselt, kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. TsMS § 398 lg 2 kohaselt peab kohus asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Seega võib asja lõplik lahendamine sel juhul toimuda sõltumata poolte seisukohtadest istungi jätkamise kohta. Nimetatud normidest tuleneb üldine põhimõte, et asja sisuline arutamine toimub eelduslikult ainult ühel kohtuistungil. Üksnes juhul, mil esimesel istungil selgub, et asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud, toimub asjas mitu istungit.
13.Kolleegium peab vajalikuks lisada, et TsMS § 363 lg 1 p 4 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 341 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. Seega tuleb neid norme koostoimes kohaldada selliselt, et hageja peab hagiavalduses märkima, kas ta soovib asja lahendamist kohtuistungil või on ta nõus kirjaliku menetlusega. Kui hageja ei ole hagis selgelt märkinud kumbagi soovi, ei tähenda see automaatselt nõustumist kirjaliku menetlusega. Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.