Kohtuasja number 3-2-1-157-04 Määruse kuupäev Tartu, 2. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja H. Jõks Kohtuasi Viivi Liivi ja Kalev Liivi kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse ja kohtutäituri tasu ebaõige määramise peale. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. augusti 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-228/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viivi Liivi ja Kalev Liivi erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 3. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
25.augusti 2004. a määrus osas, millega loeti seaduslikuks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, täitekulu väljamõistmise otsused ja täitekutsed täiteasjades nr 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346 ja 186/2003/3347. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada V. Liivile erikaebuselt 14. septembril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ning 26. septembril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viivi Liiv ja Kalev Liiv esitasid 8. märtsil 2004. a Tartu Maakohtusse kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse ja kohtutäituri tasu ebaõige määramise peale, milles palusid tunnistada tühiseks täitekutsed, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja täitekulu väljamõistmise otsused ning vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid täiteasjades nr 186/2003/3342, 186/2003/3343, 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346 ja 186/2003/3347. Samuti palusid kaebajad hüvitada arvete arestimisega tekitatud kahju ja tunnistada tühiseks täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr 186/2003/3342. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur sissenõudja KÜ Kalda tee 18 avalduse alusel kaebajate suhtes täitemenetluse Tartu Maakohtu 15. aprilli 2003. a otsuse (tsiviilasi nr 2-795/02) täitmiseks. Selle kohtuotsuse alusel mõisteti kaebajatelt KÜ Kalda tee 18 kasuks välja võlasumma 13 962 krooni 20 senti (solidaarselt) ning kohtukulu 909 krooni. Samas tsiviilasjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu
12.septembri 2003. a otsusega (tsiviilasi nr 2-2-239/2003) mõisteti kaebajatelt KÜ Kalda tee 18 kasuks välja 349 krooniapellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks. Kohtutäitur väljastas nimetatud tsiviilasjas kuus täitekutset (täiteasjad nr 186/2003/3342"186/2003/3347). 8. detsembri 2003. a täitekutsetes täiteasjades nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 on märgitud, et kaebajate suhtes on sissenõudja KÜ Kalda tee 18 avalduse ning Tartu Maakohtu otsuse alusel algatatud täitemenetlus võlasummas 13 962 krooni 20 senti (solidaarselt V. Liiv ja K. Liiv). 8. detsembri 2003. a täitekutsetes täiteasjades nr 186/2003/3344 ja nr 186/2003/3345 on märgitud, et samal sissenõudjal on sama kohtuotsuse alusel kaebajate suhtes kohtukulude nõue summas 909 krooni (sh riigilõiv 560 krooni ja õigusabikulude hüvitamiseks 349 krooni). 8. detsembri 2003. a täitekutsetes täiteasjades nr 186/2003/3346 ja nr 186/2003/3347 on märgitud, et samal sissenõudjal on Tartu Ringkonnakohtu otsuse alusel samas tsiviilasjas nõue kaebajate vastu summas 349 krooni
õigusabikulude katteks. V. Liiv sai täitekutsed täiteasjades nr 186/2003/3342, 186/2003/3344 ja 186/2003/3346 kätte 30. detsembril 2003. a. K. Liiv sai täitekutsed täiteasjades nr 186/2003/3343, 186/2003/3345 ja 186/2003/3347 kätte 5. jaanuaril 2004. a. 6. jaanuaril 2004. a esitasid V. Liiv ja K. Liiv kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale. 27. jaanuari 2004. a otsusega jättis kohtutäitur mõlemad kaebused rahuldamata. Kaebuse kohaselt arutati kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust 19. jaanuaril 2004. a kaebajate osavõtuta, sest nad ei olnud teadet kaebuse arutelu toimumise kohta kätte saanud. Kohtutäitur teavitas kaebajaid vaid täiteasjas nr 186/2003/3342 toimunud arutelust, teiste täiteasjade arutelu toimumise kohta kaebajatel andmeid pole. Kaebajate arvates on kõik kohtutäituri väljastatud täitekutsed tühised, sest nendes on viidatud kohtutäituri tasu väljamõistmise alusenajustiitsministri 16. veebruari 2001. a määrusele nr 16, mis on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega tunnistatud põhiseadusevastaseks. Samuti ei tulene ühestki seadusest täituri õigus jagada ühes täitedokumendis loetletud nõuded mitmeks täitemenetluseks. Sel viisil nõuab täitur põhjendamatult suurt täituritasu, arvestamata võlgniku huve. 8 240 krooni 10 sendi sissenõudmise eest soovis kohtutäitur alusetult täituritasu ja täitekulude hüvitamist, sest selle summa tasus K. Liiv juba 15. detsembril 2003. a, s.o enne täitekutse saamist. Kohtutäitur pole esitanud tõendeid täitekulude suuruse ja põhjendatuse kohta. Kaebajad leidsid, et kuna põhivõlg on tasutud, siis tuleb tunnistada tühiseks ka vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid.
2.Kohtutäitur R. Rosenthal pidas kaebust põhjendamatuks. Vastuväidete kohaselt olid kaebajad algatatud täitemenetlusest teadlikud juba 10. detsembril 2003. a, mil Tartu Maakohtus toimunud kohtuistungi järel püüdis kohtutäitur võlgnikele üle anda täitekutseid. Kaebajad keeldusid täitekutsete vastuvõtmisest ning seega saab lugeda, et kaebajad on nende suhtes algatatud täitemenetlusest teada saanud. Kaebajatel oli võimalus osaleda kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse arutelul, kui nad oleksid järginud hoolsuskohustust ning reageerinud koheselt täituri väljastatud tähtkirjale. Täitekutsed ei ole õigustühised ainult seetõttu, et nendes toodud viide kohtutäituri tasu õiguslikule alusele on ebaõige. Kuna kohtutäitur on teinud esmase täitetoimingu (võlgnikule täitekutse kätteantuks või üleantuks lugemine), siis on ta õigustatud nõudma täituri tasu ja täitekulude hüvitamist. Täitemenetluses kantud kulud on põhjendatud ja nende tegemine on tõendatud. Kaebusele lisatud otsusest 5. veebruari 2004. a vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti tühistamise kohta täiteasjas nr 186/2003/3342 nähtub, et selles täiteasjas on arveldusarve vabastatud nõude täitmise tõttu. Kohtutäitur leidis, et arvete esitamisega tekitatud väidetava kahju hüvitamise taotluse läbivaatamine ei kuulu üldkohtu pädevusse.
3.Tartu Maakohtu 26. aprilli 2004. a määrusega rahuldati V. Liivi ja K. Liivi kaebus osaliselt. Maakohus tunnistas tühiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja täitekulu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346, 186/2003/3347. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on KÜ Kalda tee 18 hagis V. Liivi ja K. Liivi vastu solidaarselt võla 13 962 krooni 20 sendi väljamõistmiseks esitatud üks täitedokument, s.o Tartu Maakohtu
15.aprilli 2003. a otsus ning samas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2003. a otsus,
millega jäeti maakohtu otsus muutmata. Edasikaevatud esimese astme kohtu otsus muutub täitedokumendiks pärast ringkonnakohtu poolt lahendi tegemist. Seaduses ei ole sätestatud võimalust ühe ja sama kohtuotsuse alusel esitada võlgnikule mitu erinevat täitekutset. See toob kaasa oluliselt suuremad täitekulud ja on vastuolus võlgniku huvidega. Ühtlasi vähendas maakohus kohtutäituri tasu täiteasjades nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 550 kroonini, millele lisandub käibemaks (kokku 649 krooni). Sellest summast 500 krooni (koos käibemaksuga 590 krooni) tuleb kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 4 kohaselt tasuda solidaarselt. Kohtutäituri otsused nendes kahes täiteasjas kummaltki võlgnikult täitekulu 20 krooni väljamõistmise kohta on mõistlikud ja põhjendatud. Maakohus leidis, et täitekutsete kättetoimetamine kaebajatele enne 30. detsembrit 2003. a ja 5. jaanuari 2004. a, mil kaebajad said kätte täitekutsed tähitud posti teel, ei ole tõendatud. Seega tuleb lugeda K. Liivi eest 15. detsembril 2003. a tasutud 8 240 krooni 10 senti kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks enne täitekutse kättesaamist ning täituril ei ole selle summa ulatuses õigust nõuda täituri tasu. Täituril tekib õigus nõuda tasu ja kulude hüvitamist pärast esimese täitetoimingu tegemist, s.t pärast täitekutse võlgnikule üleandmist. Seega on täituril vaidlusaluses täitemenetluses õigus nõuda võlgnikelt täituri tasu 6 980 krooni 10 sendi (13 962.20 - 8 240.10 = 5 722.10; solidaarkohustus 5 722.10 + kohtukulud 909.00 + õigusabikulud 349.00) sissenõudmise eest. Kaebuse esitajad taotlesid vaidlusalustes täiteasjades kõigi vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktide tühiseks tunnistamist. Kaebusele on lisatud ainult aktid V. Liivi arveldusarvete arestimise kohta (täiteasjades nr 186/2003/3342, 186/2003/3344, 186/2003/3346). K. Liiv ei ole kohtule tõendanud, kas ja millised arveldusarved on temal arestitud. Täiteasjas nr 186/2003/3342 on arest täituri otsuse alusel tühistatud. Tõendatud pole, et sissenõudja kogu nõue, st kõik kohtukulud on temale tasutud. Seega pole alust ülejäänud arestimise aktide (täiteasjades nr 186/2003/3344 ja nr 186/2003/3346) tühistamiseks. Vastasel korral kaotaks sissenõudja võimaluse saada kohtukulude eest hüvitust. Kohus vähendas nõuete suurust, arvestades kohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud kohtutäituri tasu nõuded maha ning jättes arveldusarved arestituks põhivõla ulatuses (909 krooni + 349 krooni). Seega tunnistas maakohus vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid täiteasjades nr 186/2003/3344 ja 186/2003/3346 osaliselt tühiseks (kohtutäituri tasu ja täitekulu osas). Tulenevalt aktide osaliselt tühiseks tunnistamisest jäeti rahuldamata V. Liivi taotlus pangaarvete arestist vabastamiseks. Maakohus jättis rahuldamata kaebajate taotluse täitekutsete tühiseks tunnistamiseks täiteasjades nr 186/2003/3342"186/2003/3347. Täitekutsete tühistamiseks pole alust. Täitemenetlus on alustatud ning osaliselt lõpetatud vastavalt seadusele. Täitekutsetes kohtutäituri tasu nõuete tühiseks tunnistamise aluseks ei ole täituri viide tühistatud määrusele, sest täitekutse saatmise ajal tulenes kutsel märgitud suuruses kohtutäituri tasu nõudmise õigus KTS §-st 251. Samuti jättis maakohus rahuldamata kaebajate taotluse tunnistada tühiseks täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr 186/2003/3342. K. Liivi arvelt Sampo Pangas on kinni peetud 7 040 krooni 10 senti ning seega on sissenõudja kogu solidaarvõla nõue täidetud. Seda tõendab ka kohtutäituri 17. veebruaril 2004. a
koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise tühistamise otsus. Seega on sissenõudja esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seadusest tuleneval alusel ning täitur on põhjendatult taotluse rahuldanud. Maakohus märkis ka, et kaebus tuleb osaliselt tühistada eeltoodud sisulistel põhjustel, mitte seetõttu, et kaebuse esitajad ei saanud kätte kutset kaebuse arutelule. Kohus leidis, et kohtutäitur on teinud kõik temast oleneva, et kaebuse esitajad saaksid kaebuse arutamisest teada, ja riisiko, et kaebuse arutamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul toimub nende kohalolekuta, jäi kaebuse esitajate endi kanda. Kahju hüvitamise nõude jättis kohus tähelepanuta, sest nimetatud nõude läbivaatamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Samuti pole kaebuse esitajad märkinud nõude suurust ning seega ei saa seda nõuet asja materjalidest eraldada ning saata läbivaatamiseks vastavalt kohtualluvusele.
4.K. Liiv esitas Tartu Maakohtu otsuse peale erikaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti kaebajate taotlused rahuldamata, ning teha uue määruse, millega kaebus täies ulatuses rahuldada. V. Liiv ühines K. Liivi erikaebusega. Kohtutäitur R. Rosenthal palus Tartu Maakohtu otsuse peale esitatud erikaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles kaebus rahuldati, ning teha uue määruse, millega jätta kaebus ka selles osas rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. augusti 2004. a määrusega maakohtu määruse osaliselt ja tegi asjas uue määruse, millega rahuldas V. Liivi ja K. Liivi kaebuse osaliselt ning tühistas osaliselt täiteasjas nr 186/2003/3342 (võlgnik V. Liiv) ja nr 186/2003/3343 (võlgnik K. Liiv) kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, lugedes väljamõistetuks kohtutäituri tasu summas 500 krooni, millele lisandub käibemaks 90 krooni (kokku 590 krooni). Muus osas jättis ringkonnakohus V. Liivi ja K. Liivi kaebuse kohtutäituri tegevuse ja kohtutäituri tasu ebaõige määramise peale rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kohtutäituril õigus algatada kummagi võlgniku suhtes kolm erinevat täitemenetlust, sest täitmisele esitati kaks erinevat täitedokumenti, millest üks (maakohtu otsus) sisaldas kahte erinevat nõuet. Kuna täiemenetluse algatamine oli seaduslik, siis oli õigustatud ka täitekutsete saatmine ning puudub alus nende tühiseks tunnistamiseks. Kohtutäituril on õigus tasule (kohtutäituri seadus § 21) ja täitekulude hüvitamisele (täiemenetluse seadustik § 42) pärast esimese täitetoimingu tegemist, s.t pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Kuna täitekutsete saatmine täiteasjades nr 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346 ja 186/2003/3347 oli seaduslik, siis on seaduslikud ka täiteasjades tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise ja täitekulu väljamõistmise otsused ning selles osas tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada. Samas on maakohus õigesti leidnud, et K. Liivi eest 15. detsembril 2003. a tasutud 8 240 krooni 10 senti tuleb lugeda kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks enne täitekutse kättesaamist ning täituril ei ole selle summa ulatuses õigust nõuda täituri tasu. Asjaolu, et V. Liiv ja K. Liiv oleksid
10.detsembril 2003. a keeldunud täitekutsete vastuvõtmisest, on tõendamata. Seega tuleb täiteasjades nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 kohtutäituri tasu vähendada, lugedes kohtutäituri tasuks 590 krooni ning see kaebuse esitajatelt solidaarselt välja mõista. Nendes kahes täiteasjas oli kummaltki võlgnikult täitekulu summas 20 krooni (postikulu 6 krooni + paberikulu 11 krooni 80 senti +
registripäringud 2 krooni 20 senti) väljamõistmine põhjendatud. Ringkonnakohus lõpetas TsMS § 217 p 2 alusel menetluse V. Liivi ja K. Liivi kaebuses tunnistada tühiseks täitemenetluse lõpetamise 17. veebruari 2004. a otsus täiteasjas nr 186/2003/3342 ning tunnistada tühiseks kõik vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid. Nähtuvalt V. Liivi kaebusest kohtutäiturile on ta esitanud kaebuse mitme täitemenetluse algatamise kohta (vastavalt ka täitekutsete saatmise kohta) ning täituri tasu suuruse arvutamise kohta. Lisaks V. Liivi kaebuses märgitule on K. Liiv oma kaebuses kohtutäiturile esitanud ka asjaolu, et ta tasus võla vabatahtlikult ning seetõttu puudus alus täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 1 kohaselt võib võlgnik kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kaebuse kohtutäiturile ning sama paragrahvi lg 2 alusel võib alles seejärel esitada maa- või linnakohtule kaebuse kohtutäituri tehtud otsuse peale. Seega sai maakohus vaadata läbi kaebust kohtutäituri tegevuse peale, mis oli kaebuse esemeks kohtutäituri 27. jaanuari 2004. a otsuse tegemisel. Eeltoodud kaebused ei kuulu maakohtu pädevusse, sest nimetatud kohtutäituri tegevuse peale ei ole kohtutäiturile kaebust esitatud ning puudub vastav kohtutäituri otsus, mida oleks vaidlustatud maakohtus. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kohtutäitur ei rikkunud kaebuse esitajate õigust võtta osa kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse arutamisest. Kaebused esitati kohtutäiturile 6. jaanuaril 2004. a. Kohtutäitur koostas kutse 19. jaanuaril 2004. a toimuvale kaebuse arutamisele
13.jaanuaril2004. a ning püüdis alates 15. jaanuarist 2004. a kutset kaebajatele edasi anda. Kuna TMS § 77 lg 2 järgi peab täitur esitatud kaebused läbi vaatama 10 päeva jooksul, siis ei rikkunud kaebajate õigusi see, et täitur vaatas kaebuse läbi nende osavõtuta.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Erikaebuses paluvad V. Liiv ja K. Liiv ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uue määruse, millega nende kaebus rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus võlgnikel reaalne võimalus täitekuludeta ning vabatahtlikult nõuet täita, sest kaebajad said täitekutsed kätte pärast kohtutäituri poolt nõude vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaega. Sellega rikkus kohtutäitur TMS § 29 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus jättis need erikaebuse väited tähelepanuta ning eiras sellega TsMS § 231 lg-s 4, §-s 309 ja § 330 lgs 6 sätestatut. Ringkonnakohus lõpetas ebaõigesti menetluse V. Liivi ja K. Liivi kaebuses tunnistada tühiseks täitemenetluse lõpetamise 17. veebruari 2004. a otsus täiteasjas nr 186/2003/3342 ning tunnistada tühiseks kõik vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid. Õigus vaidlustada eeltoodud kohtutäituri toiminguid tulenes kohtutäiturile esitatud kaebuse esemest. Ka ei olnud kaebajatel võimalik osa võtta kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse arutelust ning esitada omapoolseid vastuväiteid või täpsustada esitatud nõudeid. Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et kohtutäituril oli õigus algatada võlgniku suhtes kolm erinevat täitemenetlust ning seetõttu oli täitekutsete saatmine ning kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsuste tegemine täiteasjades nr 186/2003/3344, 186/2003/3345, 186/2003/3346 ja
186/2003/3347 seaduslik. Sel viisil pole kohus arvestanud, et täitemenetluses tehtavad kulutused peavad olema vajalikud ja otstarbekad. Sellekohased erikaebuses esitatud väited jättis ringkonnakohus tähelepanuta. Ringkonnakohus luges ekslikult õigeks ja põhjendatuks kohtutäituri otsused täiteasjades nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 täitekulu väljamõistmise kohta, sest täitur ei esitanud täitekulude kohta TMS § 42 lg 5 kohaselt dokumentaalseid tõendeid. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millisel õigusliku alusel on ringkonnakohus toimikusse võtnud kohtutäituri esitatud erikaebuse lisad (tlk 79"84), sest erikaebuses ei olnud märgitud sellele lisatud dokumentide loetelu. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata K. Liivi taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjusel, et V. Liiv on taotlenud endale advokaadi määramist. Kaebaja K. Liiv esitas ka kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude nimekirja ja palus selle alusel välja mõista 708 krooni.
7.Vastuses erikaebusele pidas kohtutäitur R. Rosenthal kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Kolleegium ei nõustu erikaebuse esitajate seisukohaga, et kohtutäitur rikkus TMS § 29 lg-t 1 ning võlgnikel polnud reaalset võimalust vabatahtlikult ja täitekuludeta nõuet täita. Täitemenetluse aluseks olnud Tartu Maakohtu otsus ja Tartu Ringkonnakohtu otsus tehti vastavalt 15. aprillil 2003. a ja
12.septembril 2003. a. Täitemenetlused nende otsuste sundtäitmiseks algatas kohtutäitur
8.detsembril 2003. a. Tulenevat TsMS § 242 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus asjast osavõtnud pooltele kohustuslik ning kaebajatel oli võimalus tasuda võlgnevus pärast Tartu Maakohtu otsuse jõustumist vabatahtlikult ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevate kulutuste kandmist. Täitemenetluse seadustiku § 29 lg 1 sätestab, et kui seaduse ega kohtuotsusega ei ole kindlaks määratud vabatahtliku täitmise tähtaega, võib kohtutäitur mõjuvatel põhjustel määrata võlgnikule tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur ei rikkunud viidatud sätet, kui määras nõude vabatahtliku täitmise tähtajaks 22. detsembri 2003. a. Vabatahtlik täitmine täitemenetluse (kui sundtäitmise) raames ei tähenda, et võlgnik ei peaks kandma sellega seotud kulutusi, kui võlga pole täitemenetluse algatamisest teadasaamise hetkeks tasutud. Kolleegium jääb oma 10. juuni 2003. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03 (RT III 2003, 22, 225) väljendatud seisukoha juurde, et kohtutäituril on õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (TMS § 42) pärast esimese täitetoimingu tegemist, s.t pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Ringkonnakohus on ekslikult jätnud vastamata kaebajate väidetele nõude täitekuludeta ja vabatahtlikult täitmise võimatuse kohta. Nimetatu ei anna aga alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, sest protsessiõiguse normi rikkumine pole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist.
10.Ringkonnakohus lõpetas õigesti TsMS § 217 p 2 alusel menetluse V. Liivi ja K. Liivi kaebuses tunnistada tühiseks täitemenetluse lõpetamise 17. veebruari 2004. a otsus täiteasjas nr 186/2003/3342 ning kõik vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid täiteasjades nr 186/2003/3342"186/2003/3347, sest selles osas ei järgitud TMS §-s 77 sätestatud kohustuslikku kohtueelset korda. Kõnealuse sätte 2. lõike mõtte kohaselt vaatab kohus läbi kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Seetõttu said kaebajad esitada kohtusse kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis oli kaebuse esemeks kohtutäituri otsuse tegemisel. Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu järeldusega, et kohtutäitur ei rikkunud kaebajate õigust osa võtta kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse arutelust. Kohtutäitur väljastas V. Liivile ja K. Liivile kutsed kaebuse arutelule tähitud postiga ning neid on püütud edasi anda kaebajatele. Kuna kohtutäitur peab kaebuse läbi vaatama 10 päeva jooksul, siis eeltoodud asjaoludel leiab kolleegium, et kohtutäitur ei rikkunud kaebajate õigust võtta osa nende kaebuse arutamisest.
11.Kolleegium ei jaga apellatsioonikohtu arusaama, et kohtutäituril oli kindlasti õigus algatada kummagi võlgniku suhtes kolm erinevat täitemenetlust. Täitemenetluse seadustiku § 23 kohaselt algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Täitedokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks, on loetletud TMS § 1 lg-s 1. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ning formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse. Seega lähtub täitur täitemenetluse algatamisel sissenõudja sooviavaldusest ning tagab tema huvide kaitse. Samas peab olema tagatud ka võlgniku huvide arvestamine ning võlgnikku ei tohiks koormata rohkem, kui see on sissenõudja huvides vajalik.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et käesolevas asjas on kõik täitemenetlused algatatud 8. detsembril 2003. a ühes ja samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuste ning
8.detsembril 2003. a esitatud sissenõudja avalduste alusel. Kohtutäitur algatas kummagi võlgniku suhtes kolm erinevat täitemenetlust ning väljastas samal kuupäeval kummalegi võlgnikule kolm täitekutset. Olenevalt sissenõudja sooviavaldus(t)est ei saa välistada, et ühe täitedokumendi alusel tuleb kohtutäituril algatada mitu täitemenetlust. Samuti on võimalik, et sissenõudja ei esita ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendeid täitmiseks üheaegselt ning seetõttu tuleb kohtutäituril algatada esitatud sissenõudja sooviavalduste ja täitedokumentide alusel mitu erinevat täitemenetlust. Käesoleva asja materjalid viitavad aga sellele, et kohtutäituril oli võimalus ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendite alusel täidetavad rahalised nõuded (võlasumma + kohtukulu) summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse, vältides sellega oluliselt suuremaid täitekulusid. Täitemenetluse seadustiku § 42 järgi on täitekuludeks sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas õigusabikulud. Eeltoodud sätte mõtte kohaselt tuleb lugeda tarbetuteks neid täitekulusid, mille sissenõudmine koormab võlgnikku rohkem kui sissenõudja huvides vajalik. Selles asjas ei puuduta ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuste alusel täidetavate nõuete summeerimine sissenõudja huve.
13.Kolleegium ei nõustu erikaebuse väidetega, et kohtutäituri otsusel täiteasjades nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 väljamõistetud täitekulud on põhjendamatud. Täitemenetluse seadustiku § 42 lg 5 järgi peab kohtutäitur võlgniku või sissenõudja nõudel esitama täitekulude kohta dokumentaalsed tõendid. Selliste dokumentide esitamata jätmine ei tähenda iseenesest sissenõutud täitekulude põhjendamatust. Kohus hindab TMS § 42 alusel kantud täitekulude vajalikkust, kaaludes nende mõistlikkust ja põhjendatust konkreetses täitemenetluses. Tulenevalt TsMS § 94 lg-st 1 pole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldiselt teadaolevaks. Täiteasjades nr 186/2003/3342 ja nr 186/2003/3343 täitekulu otsustes täitekulude kandmise kohta märgitud selgitust ja täitekulu suurust arvestades (postikulu 6 krooni + paberikulu 11 krooni 80 senti + registripäringud 2 krooni 20 senti) saab kummaltki võlgnikult väljamõistetud eeltoodud kulutusi lugeda vajalikeks kulutusteks TMS § 42 lg 1 mõttes.
14.Erikaebuse ülejäänud väidete kohta märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei otsusta apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite vastuvõtmise mitte lähtuvalt erikaebusele või apellatsioonkaebusele esitatud vorminõuete täitmisest (TsMS § 302 lg 1 p 8), vaid järgides TsMS §-s 308 sätestatud nõudeid. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 6, kui ei vastanud kaebaja väidetele kohtuistungi edasilükkamise kohta. See ei ole aga käesolevas asjas ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks, sest protsessiõiguse normi rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist. Maakohtul ei olnud tulenevalt TsMS §-st 177 kohustust esitatud asjaoludel kohtuistungit edasi lükata.
15.Kaebaja K. Liivi kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 708 krooni hüvitamine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel. J. Luik, P. Jerofejev, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.