Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-65-03 Otsuse kuupäev Tartu, 3. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuasi Jüri Lepikult"i hagi Mäo Põllumajandusühistu vastu liikmesuse taastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. veebruari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/138/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mäo Põllumajandusühistu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 5. mai 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. veebruari 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Mäo Põllumajandusühistule 7. märtsil 2003. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jüri Lepikult esitas 10. juulil 2002. a Järva Maakohtule hagi Mäo Põllumajandusühistu vastu, nõudes enda liikmesuse taastamist ühistus.
2.Hagiavalduse kohaselt teatas kostja 31. märtsil 2001. a hagejale, et ta arvati ühistu liikmete hulgast väja põhikirja p 15.2 alusel alates 14. märtsist 2001. a. Hageja esitas 24. aprillil 2001. a kostjale avalduse, milles palus üldkoosolekul tühistada juhatuse otsuse ja taastada tema liikmesus. 3. aprilli 2002. a õhtul teatati hagejale, et tema avaldust arutatakse 4. aprillil 2002. a kell 12.45 toimuval üldkoosolekul. Kuna lühikese etteteatamisaja tõttu ei olnud hagejal võimalik koosolekul osaleda, volitas ta selleks abikaasa Reet Lepikulti, kes saabus koosoleku toimumispaika kell 12.25. Selleks ajaks oli koosolek lõppenud ja hageja ei saanud kasutada õigust viibida arutelu juures. 13. aprillil 2002. a sai hageja kostjalt kirja, milles teatati, et avaldus jäeti kostja 4. aprilli 2002. a üldkoosoleku otsusega rahuldamata põhjendusel, et hageja ei võta osa kostja tegevusest. Hageja arvates ei olnud tema väljaarvamine ühistust õige. Vastavalt kostja põhikirjale on kostja tegevusaladeks ka kinnisvara ekspluatatsioon, vee jaotus tarbijatele jm elamute ekspluateerimisega seotud tegevus. Hageja leiab, et kuna ta elab kostjale kuuluvas elamus ja üürib korterit 1985. aastast alates ning kasutab sellega seotud teenuseid, võtab ta ühistu tegevusest osa. Seetõttu ei saa teda põhikirja p 3 kohaselt ühistu liikmete hulgast välja arvata. Hageja tööleping kostjaga lõppes 2001. a algul koondamise tõttu.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on nõue aegunud. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 20 lg 4 järgi võib ühistust väljaarvatud liige üldkoosoleku otsuse peale kohtule edasi kaevata ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Hageja esitas kohtule nõude 10. juulil 2002. a. Samuti on nõue õigusliku aluseta, kuna hageja ei võta osa ühistu tegevusest. Hageja üürib ühistult eluruumi ja ostab teenuseid, kuid seda ei saa nimetada ühiseks tegevuseks. Nimetatud suhted on määratletud elamuseaduses ja need on lepingulised suhted. Kostja põhikirjas ette nähtud õigus vaidlustada üldkoosoleku otsus kolme kuu jooksul on vastuolus TÜS §-ga 96.
4.Järva Maakohtu 21. oktoobri 2002. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selle üle, et hageja elab ühistule kuuluvas elamus ja kasutab teenuseid. Kostja leidis, et teenuste tarbimine iseenesest ei ole piisav liikmeks olemise alus. Kohus ei pidanud seda seisukohta põhjendatuks. Ühistu põhikirja kohaselt on liikmesuse aluseks isiku vastavus põhikirja nõuetele ja osavõtt ühistu tegevusest p-s 2 loetletud tegevusaladel. Põhikirja p-s 3 ei ole täpsustatud ühistu tegevusest osavõtmist. Kohus leidis, et üldkoosoleku otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus muuta juhatuse otsust, on põhjendamatu. Kohus ei pidanud mõistlikuks tunnistada liikme ühistust väljaarvamise aluseks ühistus töötamise lõpetamist, kui töötaja tööleping lõpetati tööandja algatusel seoses koondamisega.
5.Kohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ja põhjendas otsust järgmiselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg 1 kohaselt võib isik oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda kohtusse aegumisest sõltumata. Sama sätte lg 2 alusel kohaldab kohus aegumist ainult huvitatud poole nõudel. Seaduse mõttest lähtudes saab asjas olla aegumisest huvitatud pooleks ainult kostja, kes on sellekohase taotluse esitanud. Seoses tulundusühistuseaduse kehtima hakkamisega 1. veebruaril 2002. a tunnistati Eesti Vabariigi ühistuseadus (ÜS) kehtetuks ja vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada tulundusühistuseaduse sätteid. Liikme väljaarvamist ühistust reguleerib TÜS § 20 ja väljaarvamisotsuse vaidlustamise sätestab sama paragrahvi 4. lõige. Tulundusühistuseaduse § 20 lg 4 kohaselt võib liige ühistust väljaarvamisotsuse peale edasi kaevata maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Toimiku materjalist selgub, et hageja sai otsusest teada 13. aprillil 2002. a, kuid pöördus kohtusse 10. juulil 2002. a. Seega eiras ta ühekuulist tähtaega. Kohus pidas ebaõigeks hageja põhjendust, et põhikirjas kehtestatud kolmekuulist kaebamise tähtaega pole muudetud. Tugineda saab vaid kehtivale seadusele.
6.Järva Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja leidis, et kostja üldkoosoleku otsusele võis põhikirja järgi edasi kaevata kolme kuu jooksul. Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust.
7.Vastuses apellatsioonkaebusele leidis kostja, et maakohtu otsus on õige ja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohtu 6. veebruari 2003. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega hagi rahuldati ja tunnistati kehtetuks kostja 4. aprilli 2002. a üldkoosoleku otsuse p 4, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus taastada tema liikmesus ühistus.
9.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pidi kostja põhikiri vastama tulundusühistuseadusele ja kui põhikirja säte on seadusega vastuolus, kohaldatakse sätte asemel seaduses sätestatut. Seetõttu on ekslik hageja väide, mis välistab põhikirja osalise kehtivuse. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada kostja põhikirja ja tulundusühistuseaduse sätteid.
10.Vaidlus puudub selle üle, et hageja oli ühistu liige, kes juhatuse 14. märtsi 2001. a otsusega ühistust välja arvati ja kes tähtaegselt väljaarvamise vaidlustas. Seetõttu on ekslik kostja seisukoht, et ühistu ei pidanud hagejale üldkoosoleku toimumisest teatama. Kostja põhikirja p 20 kohaselt teeb
liikme ühistust väljaarvamise otsuse juhatus. Otsuse peale edasikaebamise korral tuleb kaebus läbi vaadata üldkoosolekul, mille toimumise aeg ja koht teatatakse kaebuse esitajale kirjalikult. Seadus ei sätesta erandeid üldkoosolekule kutsumise korras ühistu liikmete suhtes ja nende isikute suhtes, kelle on juhatus liikmete hulgast välja arvanud ning kes on juhatuse otsuse edasi kaevanud üldkoosolekule. Seadus kohtleb neid isikuid võrdselt. Ka hageja suhtes kehtivad liikme õigused kuni tema väljaarvamise otsuse jõustumiseni. Kuigi TÜS § 41 lg 1 sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise ajaks ühe nädala enne koosoleku toimumist, võib põhikirjas ette näha teistsuguse teatamise korra. Kostja põhikirja p 31 sätestab 15-päevase etteteatamise tähtaja. Seda korda on hageja suhtes rikutud. Hagejal ei olnud võimalik üldkoosolekuks valmistuda ega sellel osaleda. Hageja volitas koosolekul end esindama R. Lepikulti, kes hageja väitel ei saanud osaleda, sest koosolek oli kutsel näidatud ajaks lõppenud. Ka seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud.
11.Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei või üldkoosolek TÜS § 42 kohaselt otsuseid teha, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul viibivad või on esindatud kõik liikmed ja nad ei esita otsuste tegemisele vastuväidet. Asjas on tõendatud, et hageja suhtes rikuti üldkoosolekule kutsumise korda ja sellega võeti temalt võimalus olla enda ühistust väljaarvamise otsuse seaduslikkuse hindamise juures. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud redaktsioonis) § 65 ja § 66 lg 2 kohaselt on seadusega oluliselt vastuolus olev juriidilise isiku organi otsus tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse § 45 kohaselt võis üldkoosolekul esindada ühistu liiget ainult teine ühistu liige. Kuna hageja ega tema esindaja ei viibinud üldkoosolekul, on hageja suhtes vastuvõetud otsus tühine vastuolu tõttu seadusega. Tulundusühistuseaduse § 3 järgi kohaldatakse ühistule äriseadustikus äriühingute kohta sätestatut, kui tulundusühistuseadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseadus ei sätesta tsiviilseadustiku üldosa seaduses tühise tehingu kohta sätestatust erandit ning samuti ei sätesta erandeid äriseadustik. Seega tuleb TÜS §-s 42 kehtestatud piirangu tõttu lugeda hageja suhtes tehtud otsus tühiseks ja aegumise kohaldamine ei tõusetu. Sellist seisukohta on väljendanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-79-00.
12.Kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks hageja suhtes järgitud ja tagatud talle õigus viibida tema esitatud kaebuse läbivaatamise juures üldkoosolekul, oleks tõusetunud küsimus aegumise kohaldamisest.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Kaebuse kohaselt loetakse ÜS § 23 lg 5 järgi ühistu liige väljaarvatuks otsuse vastuvõtmise päevast. Sama sisaldab Mäo Põllumajandusühistu põhikirja p 16. Põhikirja p 17 alusel lõpevad päevast, mil liige loetakse ühistust väljaarvatuks, tema liikmesusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused.
15.Hageja suhtes ei olnud TÜS § 41 lg 1 kohaselt vaja järgida ühistu liikmetele sätestatud etteteatamise aega, sest hageja ei olnud üldkoosoleku toimumise päeval enam ühistu liige.
liikmed on kutsutud üldkoosolekule etteteatamise tähtaega järgides. Seega ei ole üldkoosoleku otsus seadusega vastuolus.
17.Hagejale teatati kirjalikult üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, mida hageja ka ei eita, kuid hageja ei registreerinud end osavõtuks ega võtnud ka koosolekust osa. Volikiri R. Lepikulti volitamiseks kehtis 4. aprillini 2002. a, s.o üldkoosoleku toimumise päevani. R. Lepikult ei olnud ühistu liige. Tulundusühistuseaduse § 45 lg 1 järgi võib volitatud esindaja olla vaid teine ühistu liige.
18.Hageja ei osale ühelgi ühistu põhikirja p-s 2 loetletud tegevusalal. Ta tarbib üürilepingu alusel ühistu müüdavaid kommunaalteenuseid, aga ei osuta ühistule ise teenuseid.
19.Tulundusühistuseaduse § 20 lg 4 sätestab, et väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates otsusest teadasaamisest. Hageja esitas kaebuse palju hiljem ning kostja oli õigustatud nõudma hagi aegumise kohaldamist.
20.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud protsessiõiguse norme.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks lahendamiseks.
22.Kohtud on tuvastanud järgmised käesoleva asja lahendamiseks olulised asjaolud: 1) kostja teatas 30. märtsil 2001. a hagejale tema ühistu liikmete seast väljaarvamisest juhatuse otsuse alusel alates 14. märtsist 2001. a põhjendusega, et hageja ei vastanud ühistu põhikirja p-le 15.2; 2) hageja esitas 24. aprillil 2001. a kostja üldkoosolekule avalduse liikmesuse taastamiseks; 3) 4. aprillil 2002. a tegi kostja üldkoosolek otsuse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata; 4) üldkoosoleku otsusest sai hageja teada 12. aprillil 2002. a; 5) hageja esitas hagi kohtusse 10. juulil 2002. a; 6) hageja elab kostjale kuuluvas elamus ja kasutab elamu majandamisega seotud teenuseid.
23.Asja lahendamist raskendab see, et hageja ühistust väljaarvamise ja juhatuse otsuse peale edasikaebamise ajal reguleeris kostja tegevust ja liikmesusega seotut Eesti Vabariigi ühistuseadus, kaebust lahendanud üldkoosoleku otsuse tegemise ajal aga 1. veebruaril 2002. a jõustunud tulundusühistuseadus. Seaduste sätted on liikmesuse ja otsuste vaidlustamise osas kohati erinevad. Probleemiks on ka kostja põhikiri, mis oli küll ajavahemikul 2001. a 14. märtsist 2002. a 12. aprillini samas redaktsioonis, kuid seaduse muutumise tõttu tuleb põhikirja sätteid hinnata erinevate seaduste järgi.
24.Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja põhikirja tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada niivõrd, kuivõrd see ei ole seadusega vastuolus. Tulundusühistuseaduse § 96 lg 1 on korraldav norm, mis ei tähenda seda, et 2003. a 1. detsembrini võib lähtuda ühistu põhikirja sätetest, mis on seadusega vastuolus. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel on oluline ainult tulundusühistuseadus. Kuna kostja üldkoosolek lahendas hageja juhatuse otsuse peale esitatud
kaebust tulundusühistuseaduse kehtimise ajal, tuleb üldkoosoleku otsusega seonduvat lahendada tulundusühistuseaduse alusel ainult protseduurilisest küljest. Samas on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et üldkoosolek lahendas kaebust Eesti Vabariigi ühistuseaduse kehtivuse ajal tehtud juhatuse otsusele. Hageja ühistust väljaarvamise seaduslikkust tuleb sisuliselt kontrollida, juhindudes väljaarvamise ajal kehtinud ühistuseadusest ja kostja põhikirjast.
25.Õigusliku vaidluse poolte vahel on tekitanud küsimus, kas ning millises korras ja millise tähtaja jooksul tuli hagejale üldkoosoleku toimumisest teatada. Vastus sõltub olulisel määral sellest, kas hageja oli üldkoosoleku toimumise ajal veel ühistu liige. Ühistuseadus ei sätestanud liikme väljaarvamise korral selgelt liikme väljaarvatuks lugemise päeva. Nii nägi ÜS § 23 lg 5 ühistust liikme väljaarvatuks lugemise päevana ette väljaarvamise otsuse vastuvõtmise päeva, kuid seda üksnes ÜS § 22 p-s 5 nimetatud juhul, st juhul, kui liige arvatakse ühistust välja põhjusel, et ta ei täida oma kohustusi. Kostja on tuginenud hageja väljaarvamisel aga ÜS § 22 p-le 3, mille alusel liikme ühistust väljaarvamise aja kohta seaduses otsest sätet ei olnud. Küll seob ÜS § 24 lg 1 ühistu liikme mittevaraliste õiguste ja kohustuste lõppemise ühistust väljaarvamise päevaga. Tulundusühistuseaduse § 16 lg 2 kohaselt lõpeb ühistu liikme liikmesus jooksva majandusaasta lõppemisega, kuid põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumise või väljaarvamisega. Käsitlust, et ühistust väljaarvamise otsus jõustub edasikaebamisest hoolimata otsuse vastuvõtmisega, toetavad ÜS § 27 lg-d 4-7 ning § 38 lg-d 5 ja 6, mis sätestavad ühistu liikmetega võrreldes muuhulgas erikorra üldkoosoleku toimumisest teatamiseks, üldkoosoleku otsusest teatamiseks ja üldkoosoleku otsuse peale kohtusse kaebamiseks. Teisalt ei võinud ühistu liige ÜS § 40 lg 1 p 2 kohaselt üldkoosolekul osaleda hääletamisel, kui otsustatakse tema ühistust väljaarvamist. Nimetatud säte jätab mulje, et isik, kelle väljaarvamist lahendatakse, on siiski ühistu liige, kuigi väljaarvamise üle ta hääletada ei tohi. Kolleegiumi arvates tuleb seda sätet tõlgendada selliselt, et see kehtis vaid juhtumite kohta, kui üldkoosolek lahendas väljaarvamist ise, mitte edasikaebusena juhatuse otsuse peale. Samale seisukohale saab asuda ka TÜS § 20 lg-te 3 ja 4, § 41 lg-te 1 ja 2, §-de 44 ja 52 tõlgendamisel. Liikme ühistust väljaarvamisel lõpeb liikmesus ka kostja põhikirja p-de 16 ja 17 alusel. Põhikirja p 17 näeb ette liikme mittevaraliste õiguste ja kohustuste lõppemise ajana ühistu liikme väljaarvamise päeva. Mittevaraliste õiguste hulka kuulub ühistu liikme õigus osaleda liikmete üldkoosolekul ja seal hääletada. Kui lähtuda sellest, et juhatuse otsuse peale kaebamine peatab otsuse täitmise, siis tuleks samamoodi käsitleda ka üldkoosoleku väljaarvamisotsuse peale kohtule esitatud hagi. See tähendaks omakorda, et väljaarvamise otsus saaks jõustuda alles pärast edasikaebamistähtaja möödumist või kohtulahendi jõustumist. Selliseid sätteid seaduses aga pole. Niisugune tõlgendus tekitaks ka ebakindluse ühistu liikmete ringi osas ja võiks tekitada probleeme ühistu juhtimise korraldamisel. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et nii Eesti Vabariigi ühistuseaduse, tulundusühistuseaduse kui kostja põhikirja kohaselt lõppes hageja liikmesus ühistus, alates juhatuse otsuse vastuvõtmisest hageja väljaarvamise kohta. Põhikirjas võib selle aja siduda näiteks ka liikmele väljaarvamisotsuse saatmisega, edasikaebamistähtaja möödumisega vm hilisema tähtpäevaga, mida antud juhul aga tehtud ei ole. Üldkoosolekule
kaebamise õigus on ühistu endise liikme õigus nõuda oma liikmeõiguste taastamist koos lisanduvate eriõigustega. Väljaarvatud ühistu liikmel ei ole aga enne oma liikmesuse taastamist või väljaarvamise otsuse tühistamist õigust osaleda ühistu tegevuses liikmena, tal ei ole liikmeõigusi ning ta ei pea täitma liikmekohustusi. Õige on seega ringkonnakohtu seisukoht, et liikmeõigused kehtivad kuni ühistust väljaarvamise otsuse jõustumiseni, ekslik on aga järeldus, et see otsus jõustub pärast kaebuse lahendamist üldkoosolekul. Ühistust väljaarvamise otsus jõustub nii seaduse kui põhikirja kohaselt selle vastuvõtmisel.
26.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et seadus ei erista üldkoosolekule kutsumise ja selle pidamise korra erisusi ühistu liikme ja ühistust väljaarvatud ühistu liikme puhul. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tulnuks hagejale tagada võimalus viibida enda väljaarvamise arutamise juures. Sellist nõuet seaduses ei ole. Kui ÜS § 27 lg 4 kohaselt tuli üldkoosolekule juhatuse otsuse peale kaebuse esitajale üldkoosolekust teatada, siis tulundusühistuseaduse kohaselt ei ole ühistul ka seda kohustust. Kuna väljaarvatud liige ei või osaleda väljaarvamise üle hääletamisel ja seaduses ega põhikirjas ei ole ette nähtud tema sõnaõigust koosolekul väljaarvamise arutamisel ning otsusest talle nii või teisiti teatada tuleb, siis ei anna väljaarvamise arutamisel viibimise õigus väljaarvatud liikmele midagi olulist. Oma õigusi saab väljaarvatu kaitsta otsuse peale kohtusse hagi esitades. Seadusandja on kolleegiumi arvates jätnud väljaarvamise protseduuri täpsema kirjelduse ühistute endi reguleerida. Nii võivad ühistud oma põhikirjas ise ette näha väljaarvamisprotseduurile täiendavad reeglid ja peavad neid siis otsuste tegemisel ka järgima.
27.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht TsÜS (üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise aja redaktsioonis) § 65 ja § 66 lg 2 tõlgendamise kohta. Juriidiliste isikute juhtorganite otsuse tühisuse aluseks ei ole iseenesest otsuse vastuolu seadusega. Vastasel juhul puuduks sisu TsÜS (üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise aja redaktsioonis) § 44 lg-l 5, mis lubab ka seadusega vastuolus olevat juriidilise isiku organi otsust piiratud tähtaja jooksul kohtus vaidlustada. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluseks sai olla vastuolu põhiseadusliku korra või heade kommetega (TsÜS § 66 lg 2). Tühine saab juriidilise isiku organi otsus vastuolu tõttu seadusega olla üksnes juhtudel, kui tühisus kui seaduserikkumise soovitav tagajärg seadusest endast tuleneb. Muul juhul saab otsust seadusega vastuolu tõttu üksnes vaidlustada. Sama põhimõte on selgelt kirjas kehtiva TsÜS § 38 lg-s 2. Selliseks tühisuse aluseks on näiteks TÜS § 42, mille kohaselt ei või üldkoosolek otsuseid vastu võtta, kui on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
28.Asja uuesti lahendades peab ringkonnakohus kaaluma nõude esitamise tähtaja järgimise küsimuse lahendamisel ka TsÜS (üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise aja redaktsioonis) § 108 kohaldamist. Nimetatud paragrahvi kohaselt on võimalik muuhulgas tsiviilõiguse kaotamine selle kuritarvitamise tõttu. Ringkonnakohus peab tuvastama, kas olid sellised erandlikud asjaolud, mis võivad käesoleval juhul olla aluseks tsiviilõiguse kaotamisele. Üheks kostja tsiviilõiguseks on TsÜS § 114 lg 2 kohaselt õigus nõuda kohtult aegumise kohaldamist. Kostja on seda teinud, kuigi kostja enese põhikirja p-s 20 on märgitud, et väljaarvatud liikmel on õigus väljaarvamise peale esitatud kaebuse kohta tehtud üldkoosoleku otsuse peale kohtusse edasi kaevata kolme kuu jooksul otsuse tegemise päevast alates.
Samasugune tähtaeg sisaldus üldkoosolekule kaebuse esitamise ajal ja 1. veebruarini 2002. a kehtinud ÜS § 27 lg-s 7. Tähtaeg lühenes alles 1. veebruarist 2002. a jõustunud TÜS § 20 lg 4 kohaselt ja kehtib alates sellest ajast kõigi tulundusühistute suhtes. Üldkoosolek toimus vahetult pärast seaduse muutumist, kuid ligi aasta pärast kaebuse esitamist üldkoosolekule. Kui üldkoosolek oleks toimunud enne 1. veebruari 2002, oleks hagejal olnud kolm kuud aega hagi esitamiseks. Oluline on ka see, et kostja ei ole muutnud oma põhikirja ega viinud seda seadusega kooskõlla, mistõttu võis tema liikmetele, kes õiguste kasutamisel lähtuvad põhikirjast, jääda petlik ettekujutus õigustest, mida neil seaduse alusel tegelikult ei ole. Hinnangut kostja käitumisele ei peaks kolleegiumi arvates mõjutama see, et TÜS § 96 lg 1 kohaselt on kostjal aega oma põhikiri seadusega kooskõlla viia 1. detsembrini 2003. a. Nimetatud asjaolud võivad kogumis tähendada seda, et kostja aegumise kohaldamise taotlus tuleb jätta õiguse kuritarvitamise tõttu rahuldamata ja väljaarvamine sisuliselt lahendada, eelkõige kui ühistust väljaarvamisega võivad hagejale kaasneda olulised negatiivsed tagajärjed.
29.Kui ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi esitanud tähtajaliselt, tuleb hinnata hageja ühistust väljaarvamist ka sisuliselt. Ühistu liikme ühistust väljaarvamise õigustamiseks peavad kolleegiumi arvates olema mõjuvad põhjused, mis esmajoones takistavad ühistu edasist tegutsemist. Üldjuhul peaks väljaarvamine kõne alla tulema, kui ühistu liige rikub oluliselt kohustusi ning muude vahenditega ei saa kohustuse täitmist tagada või kui kohustuste täitmata jätmisega on ühistut oluliselt kahjustatud. Nii ei saa kolleegiumi arvates ka ÜS § 22 p 3 alusel toimunud liikme ühistust väljaarvamise õiguspärasuse hindamisel piirduda üksnes selle vormilise küljega. Olgugi et ühistuseaduses puudus otsesõnu TÜS § 11 lg 3 taoline säte, mille kohaselt peavada põhikirjaga ühistu liikmetele kehtestatud nõuded olema mõistlikud, tulenes ka ühistuseadusest sama põhimõte. On ühistuid, kuhu kuulumine on seotud mingi vara (korteriomandi, põllumajanduliku maatüki vms) omamisega ja majandamisega ning ühistu liikmele seega majanduslikult oluline. Isikul, kellel sellist vara enam ei ole, ei pea olema ka õigust sellisesse ühistusse kuuluda. Põhimõtteliselt võib ühistu liikmesus olla seotud ka mingi muu mõistlikult eristatava kriteeriumiga, näiteks ühistus töötamisega. Ühistust väljaarvamine peab olema põhjendatud ja sellega ei tohi diskrimineerida mõnda ühistu liiget teiste liikmetega võrreldes.
30.Asja sisuliselt lahendades tuleb hinnata, kas hageja ühistust väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik. Ühistu eesmärgiks oli ÜS § 2 kohaselt liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Sama seaduse § 3 p 1 kohaselt on ühistu tegevuse korraldamise üheks põhimõtteks ühistusse kuulumise vabatahtlikkus ning p 3 kohaselt liikmeskonna avatus. Ühistu liikmeks võis ÜS § 13 lg 1 kohaselt olla iga füüsiline isik ning Eestis asuv juriidiline isik. Ühistu on ÜS § 13 lg 2 kohaselt avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas märgitud tegevuspiirkonnas sõltuvalt tegevuse iseloomust ja mahust. Tulundusühistuseaduse § 1 lg 1 kohaselt on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad muuhulgas tarbijate või muude hüvede kasutajatena (p 1), tööpanuse kaudu (p 3), teenuse kasutamise kaudu (p 4) või mõnel muul sarnasel
viisil (p 5). Tulundusühistuseaduse § 25 kohaselt tuleb ühistu liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Kostja põhikirja p 2.7 kohaselt on kostja tegevusalaks muuhulgas kinnisvara ekspluatatsioon, p 2.8 kohaselt elektrienergia vahendamine ja tarbijate teenindamine, p 2.9 kohaselt sooja ja kuuma vee tootmine, p 2.10 kohaselt vee jaotus tarbijatele ning p 2.11 kohaselt vee kogumine ja puhastamine. Põhikirja p 3 kohaselt võivad ühistu liikmeks olla vähemalt 16-aastased füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kui nad vastavad põhikirja nõuetele ja võtavad osa ühistu tegevusest. Ühistu põhikirja järgi ei ole liikmesus seotud ühistus töötamisega. Kohus peab hindama, milline on hageja huvi ühistu liikmeks jäämise vastu. Kui hageja kasutab ühistu pakutavaid teenuseid ja ainuüksi lepingulisel alusel pakutaks talle teenuseid ühistu liikmetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel, on kolleegiumi arvates kahjustatud hagejat ühistust väljaarvamisega ka sel põhjusel.
31.Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka sellele, et hageja nõue oli tema liikmesuse taastamine ühistus, st tema sooviks oli kohtu otsuse alusel saada taas ühistu liikmeks. Ringkonnakohtu otsuse järgi on hagi rahuldatud ja tunnistatud kehtetuks kostja 4. aprilli 2002. a üldkoosoleku otsuse p 4, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus tema liikmesuse taastamiseks ühistus. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka otsuse muid osi arvestamata. Tunnistades kehtetuks üldkoosoleku otsuse, jäi jõusse juhatuse otsus hageja ühistust väljaarvamise kohta. Õiguslik olukord on ringkonnakohtu otsuse alusel seega samasugune kui enne tühistatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, st olemas on juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta ja üldkoosolekule selle peale esitatud kaebus. Seega ei ole hagi tegelikult, vähemasti mitte tervikuna, rahuldatud, kuna hageja ei ole kohtuotsusega ühistu liikmeks tagasi saanud. Seadusega ei ole kohtu pädevusse antud hageja ennistamist ühistu liikmeks, küll aga juhtorganite otsuste seaduslikkuse kontrollimine otsuste kehtetuks tunnistamise või nende tühisuse tuvastamise kaudu. Seetõttu tulnuks hagejalt nõuda hagi eseme täpsustamist, et selgitada, milliseid otsuseid ta vaidlustab, kas ainult üldkoosoleku otsust või näiteks ka juhatuse otsust. Kolleegium möönab, et seadus ei vasta selgelt küsimusele, mida väljaarvatud liige kaheastmelise väljaarvamise protseduuri puhul kohtult hagiga nõuda saab. Kui kohus tunnistab juhatuse otsuse kohta tehtud üldkoosoleku otsuse kehtetuks või tunnustab selle tühisust üksnes vormilisel põhjusel, peab üldkoosolekule jääma võimalus asja uuesti lahendada ja kohtule võimalus uue otsuse seaduslikkust hinnata. Vastupidine ei oleks kooskõlas ühingute sisedemokraatia põhimõtetega. Seaduse mõttest tulenevalt peaks aga vältima olukorda, kus kord juba sisulisel põhjusel tühistatud üldkoosoleku otsuse asemel võtab üldkoosolek vastu taas samasuguse otsuse ja kaebuse esitaja saaks jälle üksnes taotleda selle otsuse tühisuse tunnustamist või otsuse kehtetuks tunnistamist. Nii tekiks "nõiaring" ning väljaarvatud liikme õiguste ennistamine polekski võimalik. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et kui kohus annab hinnangu ka üldkoosoleku otsuse sisule ja leiab, et otsus on tühine või tuleb kehtetuks tunnistada, saab kohus hinnata ka kaevatud juhatuse otsust ja tunnistada kehtetuks ka selle. Takistuseks ei ole seejuures asjaolu, et juhatuse otsuse peale varem kaebust ei esitatud. J. Odar, A. Kull, V. Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.