Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Kalev Kanni (Kann) (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) hagi Piimandusühistu E-Piim vastu ühistu juhatuse 17. juuni 2016. a otsuse ja üldkoosoleku
18.novembri 2016. a otsuse vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2018. a otsus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017 osas, millega ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 18. juuni 2018. a otsuse samas tsiviilasjas ja tegi uue otsuse, millega jättis läbi vaatamata Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) nõude tuvastada Piimandusühistu E-Piim juhatuse 17. juuni 2016. a otsuse nr 7 p 12 tühisus või tunnistada sama otsus kehtetuks. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) nõude tunnistada kehtetuks Piimandusühistu E-Piim 18. novembri 2016. a üldkoosoleku otsus
2-16-19017
nr 8 ja rahuldas sama otsuse tühisuse tuvastamise nõude ning tuvastas otsuse tühisuse. Tühistada ringkonnakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017 on jõustunud osas, millega ringkonnakohus võttis vastu Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) loobumise nõuetest tuvastada Piimandusühistu E-Piim 18. novembri 2016. a üldkoosoleku otsuste nr 1–7 tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks ja lõpetas eelnimetatud nõuete menetluse. Rahuldada nii Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) kui ka Piimandusühistu E-Piim kassatsioonkaebus osaliselt. Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU) kassatsioonkaebuse eest tasutud kautsjon tagastada Kalev Kanni kontole. Piimandusühistu E-Piim kassatsioonkaebuse eest tasutud kautsjon tagastada Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kalev Kann (füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi PÄIVILA TALU, hageja) esitas 19. detsembril 2016 Pärnu Maakohtule Piimandusühistu E-Piim (kostja) vastu hagi, milles palus tühistada või tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 17. juuni 2016. a otsuse nr 7 hagejat puudutavas osas (otsuse p 12) ning tühistada kõik kostja 18. novembri 2016. a üldkoosolekul vastuvõetud otsused. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 7. mail 2018 palus hageja lõpliku nõudena tühistada või tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 17. juuni 2016. a otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja (otsus nr 7, p 12; juhatuse otsus) ning tühistada või tunnistada kehtetuks kostja
18.novembri 2016. a üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus eelnimetatud juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks (üldkoosoleku otsus nr 8). Teiste samal üldkoosolekul vastu võetud otsuste vaidlustamisest hageja loobus. Maakohus ei teinud hagist osalise loobumise kohta määrust. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostja liige. Juhatus arvas 17. juuni 2016. a otsusega hageja ühistust välja põhjendusega, et hageja kahjustab ühistu mainet, kuna ta on avaldanud kostja üldkoosolekutel ja ajakirjanduses kostja kohta korduvalt ebaõigeid väiteid. Samuti takistab hageja oluliselt ühistu tegevust (esitab üldkoosolekutel provotseerivaid küsimusi, segab koosolekuid, on algatanud mitmeid kohtuvaidlusi). Hageja vaidlustas enda väljaarvamise üldkoosolekul, mis toimus 18. novembril 2016, kuid üldkoosolek jättis juhatuse otsuse muutmata. Hageja leiab, et tema väljaarvamine kostja liikmete hulgast on materiaalselt vale ja ka formaalselt ebaseaduslik. Kostjal ei olnud alust hagejat ühistust välja arvata. Hageja ei ole ajakirjandusele ebaõigeid andmeid avaldanud. „Võrumaa Teatajas“ avaldas artikli ajakirjanik, kes ei arvestanud hageja parandustega. Kohtuvaidlustest rääkimine ei ole ühistu halvustamine. Ajakirjanduses avaldatud piimandusega seotud mõtteavaldused ei saa olla väljaarvamise põhjuseks. Hageja ja kostja erimeelsused tulundusühistuseaduse kohaldamisel ei saa ühistu mainet kahjustada. Hageja esindaja ei ole üldkoosolekutel ühistut halvustanud. Koosolekul esitatud küsimusi ning seal peetud diskussiooni ei saa lugeda ühistut kahjustavaks. Hageja õigusi rikuti ka sellega, et talle saadeti juhatuse otsus väljavõttena protokollist alles
21.novembril 2016 ja tal võimaldati üldkoosoleku materjalidega tutvuda alles 16. novembril 2016. Üldkoosolekul ei loetud ette juhatuse otsust, hageja kaebust, juhatuse seisukohta kaebuse kohta ega väljaarvamise põhjendusi. Üldkoosolekul otsustati anda hagejale oma seisukoha esitamiseks aega ainult kümme minutit. Hageja väljaarvamine pandi hääletusele juhatuse loodud negatiivses õhkkonnas ja juhatusele sobilikul viisil. Üldkoosoleku protokoll ei vasta tegelikkusele. Koosolekul ei 2(11)
2-16-19017 loetud kokku poolthääli, vaid ainult vastu- ja erapooletud hääled, aga protokollis on märgitud ka poolthäälte arv. Lisaks ei vasta protokoll helisalvestisele.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust. Hageja arvati välja kostja põhikirja p-de 2.14.3 ja 2.14.17 alusel põhjendusega, et ta kahjustab ühistu mainet ja takistab oluliselt ühistu tegevust ning esinevad muud mõjuvad põhjused. Hageja väljaarvamiseks oli alus, kuna hageja ja tema esindaja esitasid kiuslikke ja provokatiivseid küsimusi, venitasid üldkoosolekute kulgu ning takistasid teiste liikmete elukorraldust. Hageja on algatanud neli põhjendamatut kohtuvaidlust, et tekitada ühistule tööd juurde. Samuti on ta avaldanud meedias kostjat halvustavaid väiteid. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel ega pidamisel ei ole seadust rikutud. Hagejale tagati üldkoosolekul ärakuulamisõigus. Hagejal ei ole õigust esitada üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, kuna ta ei esitanud tulundusühistuseaduse (TÜS) § 52 lg 3 järgi nõutavat vastuväidet. Juhatus ei pidanud oma otsust ega selle põhjendusi üldkoosolekul ette lugema. Protokollist nähtuvalt võimaldas kostja hageja esindajal ettekandega jätkata ka pärast kümne minuti möödumist ning hageja jõudis lugeda ette peaaegu kõik oma seisukohad. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused sisalduvad koosoleku protokollis. Dokumendid on autentsed. Kuigi hageja kaebus juhatuse otsuse peale ei olnud protokolli lisaks, oli kõigil liikmetel võimalik sellega soovi korral tutvuda. Ka muid hageja väidetud rikkumisi ei esinenud.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 18. juuni 2018. a otsusega hagi ja tunnistas nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Menetluskuludest jättis maakohus 75% kostja kanda ja 25% hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja olnud kostja tegevuse suhtes küll kriitiline, kuid see ei saa olla hageja väljaarvamise aluseks. Liikmelt ei saa võtta õigust kontrollida ühistu töökorraldust. Olukorras, kus senised kohtuvaidlused on lõppenud jõustunud lahenditega hageja kasuks, ei ole nendest rääkimine ühistu halvustamine ega tema maine kahjustamine. Lisaks on kohtumenetlus olnud avalik ja selle kajastamine ei saa kostja mainet kahjustada. Ühistu kahjustamiseks ei saa pidada ka seda, et hageja on ajakirjanduses algatanud diskussiooni piimahinna üle. Ka „Võrumaa Teatajas“ ilmunu ei anna alust hagejat välja arvata. Ühistu liikmel ei ole keelatud oma mõtteid ja seisukohti avaldada ega ühistu tegevust kritiseerida. Samuti ei saa hagejale ette heita seda, et ta esitas üldkoosolekutel küsimusi kohtuvaidluste menetluskulude kohta. See ei ole ühistu maine kahjustamine. Õiguslike küsimuste püstitamine ei saa kellegi mainet kahjustada. Ühistu liikmel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Seega ei olnud kostjal alust hagejat välja arvata ja vaidlusalune juhatuse otsus tuleb TÜS § 52 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Kuna juhatuse otsus tuleb kehtetuks tunnistada, on kehtetu ka üldkoosoleku otsus, millega juhatuse otsus jäeti muutmata.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3(11)
2-16-19017
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. novembri 2018. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise või tühistamise nõude läbi vaatamata. Ringkonnakohus võttis vastu hageja loobumise üldkoosoleku otsuste nr 1–7 kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõuetest ja lõpetas selles osas menetluse. Hageja nõude tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsus, millega jäeti muutmata kostja juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta (üldkoosoleku otsus nr 8), jättis ringkonnakohus rahuldamata, kuid rahuldas selle asemel hageja nõude tuvastada sama otsuse tühisus. Ringkonnakohus muutis ka menetluskulude jaotust ning jättis poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kummagi poole enda kanda. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldas ringkonnakohus osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja toonud esile asjaolud, mis viitavad nii üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise võimalusele kui ka otsuse tühisusele. Hageja on hagi eseme sõnastanud ebaselgelt (palunud otsused tühistada või kehtetuks tunnistada), kuid hageja nõudest on võimalik aru saada, et ta taotles nii otsuste kehtetuks tunnistamist kui ka nende tühisuse tuvastamist, sest ta soovis oma liikmesuse säilitada. Hageja tõi hagis välja nii otsuste kehtetuks tunnistamist kui ka nende tühisuse tuvastamist võimaldavad asjaolud. Maakohus ei ole otsuste tühisuse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest keeldunud. Kostjal oli võimalus vastata hageja väidetele otsuste tühisuse kohta ja kostja on seda maakohtu menetluses ka teinud. Hageja etteheited võib liigitada kaheks: esiteks leiab hageja, et nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsused on sisuliselt valed, kuna hageja ei ole talle etteheidetavaid tegusid toime pannud, ja seega on kostja juhatus teda välja arvates teinud põhikirjaga vastuolus oleva otsuse. Teiseks leiab hageja, et kostja on oluliselt rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise ja pidamise korda, sest hageja ei saanud materjale õigel ajal, tema kaebusega seotud asjaolusid ei arutatud piisavalt, talle ei esitatud hiljem protokolli koos lisadega ja lisad ei kajasta koosolekul toimunut õigesti. Üldkoosoleku otsuse sisulise ebaõigsuse korral saab nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise korral aga otsuse tühisuse tuvastamist. Pooled ei vaidle selle üle, et ühistu põhikirja järgi on liikme väljaarvamise õigus juhatusel. Sellise väljaarvamisotsuse peale saab edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Üldkoosoleku otsuse peale saab kaevata kohtusse ühe kuu jooksul arvates otsusest teadasaamisest (TÜS § 20 lg 4 esimene ja kolmas lause). Seaduse mõtte järgi vaatab kohus sel juhul läbi kaebust üldkoosoleku otsuse peale. Kui üldkoosoleku otsus on ebaõige ja kohus selle tühistab, ei ole juhatuse otsusel enam tähendust. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid pidada juhatuse otsust tühiseks. Hageja on tuginenud sellele, et otsus on sisuliselt vale. Selles olukorras ei pea vaidlustama mitte juhatuse, vaid üldkoosoleku otsust. Hageja ei saavuta juhatuse otsuse vaidlustamisega soovitud eesmärki ja see nõue tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 ning § 657 lg-te 3 ja 4 alusel jätta läbi vaatamata. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel võib hageja nõudest järeldada, et ta palub kas tuvastada selle tühisus või tunnistada see kehtetuks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et hageja ei kahjustanud oma tegevusega kostja mainet ega takistanud oluliselt ühistu tegevust. Põhikirjas sätestatud väljaarvamise aluseid ei esine. Hageja saaks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid tingimusel, et ta on lasknud protokollida vastuväite otsusele (TÜS § 52 lg 3). Maakohus jättis tuvastamata, kas hageja esitas vastuväite ja lasi selle protokollida. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pärast otsuse 4(11)
2-16-19017 vastuvõtmist esitanud otsusele vastuväite ja taotlenud selle protokollimist. Kuigi hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kogu tema esinemine oligi vastuväide, ei saa seda käsitada vastuväitena, sest vastuväite saab esitada pärast otsuse vastuvõtmist. Vastuväitena ei ole käsitatav ka otsuse vastu hääletamine. Seega on hageja kaotanud õiguse nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja see nõue tuleb jätta rahuldamata. Otsus rikub hageja õigusi, sest hageja sõnavõtuaega koosolekul piirati võrreldes teiste päevakorrapunktidega ebaproportsionaalselt ja talle anti aega vaid kümme minutit. Seega ei tagatud hagejale koosolekul ärakuulamisõigust. Otsuse eesmärk oli arvata ebameeldiv liige ühistust välja ilma tema kaebust sisuliselt läbi vaatamata. Sellise otsuse eesmärk ei vasta headele kommetele ja otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et üldkoosolekul rikuti hääletamise korda, talle ei esitatud protokolli lisasid ega koosoleku helisalvestist, protokoll on valesti koostatud ega vasta helisalvestisele. Protokoll ei pea vastama helisalvestisele ja lisaks ei tulene hageja esitatud asjaoludest erinevusi, millel oleks asja lahendamisel tähendus. Hageja sõnul ei loetud koosolekul kokku poolthääli, kuid hageja väidete alusel ei ole võimalik tuvastada, kas häälte lugemisel rikuti koosoleku pidamise korda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et rikkumised ei ole tõendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis hageja nõuded rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi selles osas rahuldada ja tuvastada nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsuse tühisus, või tunnistada need kehtetuks. Maakohtu menetluskuludest palub hageja jätta 75% kostja ja 25% hageja kanda. Menetluskulud apellatsioonija kassatsiooniastmes palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja lahendada tema vastuväited. Hageja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt reguleerib tulundusühistu liikme väljaarvamise otsuse vaidlustamist TÜS § 20 lg 4. Kui väljaarvamise on otsustanud juhatus ja üldkoosolek on jätnud juhatuse otsuse muutmata, peab ühistu liige enda väljaarvamise vaidlustamiseks esitama hagi nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus tõlgendas TÜS § 52 lg-t 3 valesti, kui leidis, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saaks hageja nõuda vaid juhul, kui ta lasi protokollida vastuväite. Vastuväidet ei saa väljaarvatud liikmelt nõuda olukorras, kus üldkoosoleku otsusega lahendatakse liikme kaebust juhatuse otsuse peale, millega ta ühistust välja arvati. Hageja esitas tegelikult ka vastuväite, paludes protokollida, et tal ei lubatud oma esinemist lõpetada. Kogu hageja esinemist saab pidada otsusele esitatud vastuväiteks. Lisaks ei pea vastuväidet esitama pärast otsuse vastuvõtmist. Vastuväide võib seisneda ka otsuse kavandile vastuvaidlemises.
8.Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi ja tuvastas vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse ning jättis menetluskulud apellatsiooniastmes poolte enda kanda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt menetles ringkonnakohus nõuet, mida hageja ei ole menetluses esitanud, ehk üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet. Sellist nõuet ei menetlenud ka maakohus. Maakohus tegi otsuse vaid kehtetuks tunnistamise nõude kohta. Seega rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja tegi üllatusliku ning nõude piire ületava otsuse. Hageja palus hagis juhatuse ja üldkoosoleku otsuse kas tühistada või kehtetuks tunnistada. Kostjale ei olnud arusaadav, et hageja üldse esitas otsuste tühisuse tuvastamise nõude. 5(11)
2-16-19017 Ringkonnakohus kohaldas valesti ka TsÜS § 86 lg-t 1 ja TÜS § 521 lg 1 p 2, kui asus seisukohale, et üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Otsus ei saa olla heade kommete vastane seetõttu, et hagejale anti koosolekul liiga lühike esinemisaeg. Hagejale antud esinemisaeg oli tegelikult proportsionaalne ja piisav. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja väljaarvamist ei arutatud sisuliselt. Arutelu kestis protokolli järgi pool tundi. Lisaks oli TsÜS § 86 lg 1 kohaldamine pooltele üllatuslik, sest ringkonnakohus ei arutanud selle normi kohaldamist pooltega. Ringkonnakohus ei võinud jätta menetluskulusid poolte enda kanda, sest hageja loobus maakohtus suures osas oma nõuetest ning ringkonnakohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.
9.Pooled vaidlevad teineteise kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada kostja juhatuse 17. juuni 2016. a otsuse nr 7 p 12 tühisus või tunnistada sama otsus kehtetuks. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 18. novembri 2016. a üldkoosoleku otsus nr 8, rahuldas sama otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja tuvastas otsuse tühisuse. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
11.Pooled ei esitanud kassatsioonkaebust selle osa peale ringkonnakohtu otsusest, millega ringkonnakohus võttis vastu hageja loobumise nõuetest tuvastada kostja 18. novembri 2016. a üldkoosoleku otsuste nr 1–7 tühisus või tunnistada samad otsused kehtetuks ja lõpetas nende nõuete osas menetluse. Seega on kohtuotsus eelnimetatud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
12.Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõudeid ning otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude lahendamist (I), hageja väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse vaidlustamist (II), üldkoosoleku otsuse võimalikku heade kommete vastasust (III) ning vastuväite tähendust tulundusühistu liikme väljaarvamise otsuse vaidlustamisel (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (V). I
13.Hageja on vaidlustanud kahte kostja organi otsust – esiteks juhatuse otsust, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, ja teiseks üldkoosoleku otsust, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus juhatuse tehtud väljaarvamisotsuse peale. Mõlema otsuse kehtivus on vaidluse all ka kassatsiooniastmes.
14.Kolleegium selgitab esmalt otsuse vaidlustamisega seotud menetlusõiguslikke küsimusi. Hageja on oma nõuded sõnastanud selliselt, et on palunud „tühistada otsused või tunnistada need kehtetuks“. Maakohus menetles seejuures otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet, kuid ei käsitlenud oma lahendis vaidlusaluste otsuste võimalikku tühisust. Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue oli 6(11)
2-16-19017 suunatud nii otsuste kehtetuks tunnistamisele kui ka nende tühisuse tuvastamisele, ning rahuldas hageja nõude tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus. Kostja on seisukohal, et selliselt toimides tegi ringkonnakohus otsuse nõude kohta, mida hageja menetluses ei esitanud, ja ületas seega nõude piire. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
15.Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamist reguleerib TsÜS § 38, mille esimene lõige sätestab võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja mille teine lõige sätestab otsuse tühisuse. Seega tuleneb eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tulundusühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist reguleerib seejuures erinormina TÜS § 52 ja sama otsuse tühisust TÜS § 521.
16.Kolleegium märgib, et otsuse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise nõue on samatähenduslikud (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12).
16.1.Tehingu tühistamist reguleerivad TsÜS §-d 90–101 ja viidatud sätete kohaselt on tehingu poolel võimalik tehing tühistada, kui esinevad asjaolud, mille tõttu tehing ei vasta selle teinud isiku tegelikule tahtele või mille tõttu on isiku tehingu tegemise tahe kujunenud ebaõigete asjaolude alusel. Tehingu tühistamiseks tuleb teha tehingut tühistav tahteavaldus tehingu teisele poolele.
16.2.Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühistamine viidatud TsÜS-i sätete kohaselt ei ole võimalik, küll aga on õigustatud isikul seaduses sätestatud aluste esinemisel võimalik esitada kohtusse hagi ja paluda otsus kehtetuks tunnistada. Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamine on seega erinevalt tehingu tühistamisest allutatud kohtulikule kontrollile. Eeltoodust tuleneb, et kui isik esitab kohtusse hagi, paludes eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühistada, tuleb seda nõuet mõista nii, et hageja on eelkõige esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude TsÜS § 38 lg 1 tähenduses.
17.Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kui hageja on alguses esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
17.1.Lisaks selgitab kolleegium, et kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Seega on ekslik kostja seisukoht, et kui hageja ei ole hagis lisaks otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele esitanud selgelt ka otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, siis ei saa kohus otsuse tühisust tuvastada.
17.2.Kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis oleksid kohtud pidanud kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Juhul kui kohtud oleksid tuvastanud, et vaidlustatud otsus oli tühine, siis ei oleks nad pidanud sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet oma otsustes käsitlema (vt TsMS § 442 lg 8 viies lause). Kolleegium märgib, et kostja 27. veebruari 2017. a menetlusdokumendist (II kd, tl-d 169–170) tuleneb, et vähemalt vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse puhul on kostja esitanud vastuväited ka juhuks, kui kohus käsitab 7(11)
2-16-19017 hageja nõuet otsuse tühisuse tuvastamise nõudena põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud.
17.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole õiged kostja kassatsioonkaebuse väited, et ringkonnakohus menetles nõuet, mida hageja ei ole menetluses esitanud, või et kostja ei ole üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta üldse oma seisukohta avaldada saanud. II
18.Järgmiseks käsitleb kolleegium tulundusühistu liikme väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse vaidlustamist.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja põhikirja järgi võib liikme väljaarvamise otsustada ühistu juhatus, ega ka selle üle, et praegusel juhul otsustaski kostja juhatus hageja oma otsusega ühistu liikmete hulgast välja arvata.
20.TÜS § 20 lg 4 esimene lause näeb ette, et väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus, võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Sama paragrahvi neljanda lõike kolmas lause sätestab, et väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.
21.Kolleegium leiab, et olukorras, kus tulundusühistu liige on ühistust juhatuse otsusega välja arvatud ja ta on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse vaidlustanud, esitades kaebuse üldkoosolekule, on liikmel pärast seda, kui üldkoosolek ei ole juhatuse otsust tühistanud, õigus esitada kohtusse hagi nii juhatuse kui ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Sama tuleneb ka kolleegiumi varasemast seisukohast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p 31). TÜS § 20 lg-st 4 ega ka muudest seadusesätetest ei tulene, et eeltoodud olukorras saaks eeltoodud viisil vaidlustada ainult üldkoosoleku otsust.
22.Kolleegium märgib, et TÜS § 20 lg 4 kolmas lause reguleerib olukorda, kus ühistu liige vaidlustab väljaarvamisotsust, mille on teinud üldkoosolek, mitte aga olukorda, kus ühistu liige vaidlustab üldkoosoleku otsust, millega üldkoosolek jättis juhatuse tehtud väljaarvamisotsuse muutmata.
23.Seega ei võinud ringkonnakohus jätta juhatuse otsuse tühisuse või kehtetuks tunnistamise nõuet läbi vaatamata ja ringkonnakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul vaidlusaluse juhatuse otsuse kehtivust hageja esitatud asjaolude põhjal hinnata ja hageja nõuded vastavalt lahendada. III
24.Ringkonnakohus leidis, et üldkoosoleku otsus on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Seejuures viitas ringkonnakohus TsÜS §-le 86, mis näeb ette tehingu tühisuse vastuolu tõttu heade kommetega. Kolleegium selgitab, et tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsuse tühisust vastuolu tõttu heade kommetega reguleerib erinormina TÜS § 521 lg 1 p 2, mistõttu TsÜS § 86 praegusel juhul ei kohaldu.
25.Ringkonnakohus põhjendas üldkoosoleku otsuse heade kommete vastasust esiteks sellega, et otsuse eesmärk oli arvata tülikas liige ühistust välja. Sisuliselt leidis ringkonnakohus seega, et praegusel juhul ei esinenud neid põhikirjas sätestatud väljaarvamise aluseid, mis kostja juhatus väljaarvamisotsuses esile tõi. Teiseks leidis ringkonnakohus, et otsus oli heade kommete vastane 8(11)
2-16-19017 põhjusel, et hagejale anti koosolekul sõnavõtuks aega üksnes kümme minutit, mis oli liiga lühike aeg selleks, et hageja saanuks oma seisukohti esitada.
26.Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel.
27.Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kapitaliühingu juhtorgani otsus ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus otsustamine (K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, äärenr 1002). Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja leiab, et sama kohaldub ka tulundusühistu organite otsuste kohta.
28.Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud (liiga lühike esinemisaeg koosolekul ja soov arvata tülikas liige ühistust välja) ei ole sellised, mis võimaldaksid pidada üldkoosoleku otsust heade kommete vastaseks. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel võib tegemist olla pigem otsusega, mille tegemisel on rikutud põhikirja sätteid, kuna väidetud väljaarvamise aluseid ei esinenud. Selline otsus ei ole TÜS § 521 lg 1 p 2 järgi heade kommete vastasuse tõttu tühine, kuid võib olla TÜS § 52 lg 1 järgi kehtetuks tunnistatav.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka osas, millega ringkonnakohus tuvastas vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse.
30.Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse seisukohaga, et otsuse lugemine heade kommete vastaseks oli pooltele ka üllatuslik, sest ringkonnakohus ei arutanud seda pooltega.
31.Kohtu, sh ringkonnakohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Kuid kohus peab asja menetledes juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4). Seda ringkonnakohus praegusel juhul ei teinud. IV
32.Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude jättis ringkonnakohus rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud üldkoosolekul otsusele vastuväidet. Ringkonnakohus leidis, et asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pärast otsuse vastuvõtmist esitanud otsusele vastuväite ja taotlenud selle protokollimist, ning et jättes nõuetekohase vastuväite esitamata, kaotas hageja õiguse nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist.
9(11)
2-16-19017
33.TÜS § 52 lg 3 teise lause järgi võib ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
34.Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus tõlgendas vastuväite instituuti praeguses asjas formaalselt ega arvestanud vaidluse olemuse ega vastuväite esitamist sätestava normi eesmärgiga.
35.Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise menetluses esitatava vastuväite eesmärgiks on kolleegiumi hinnangul eelkõige õiguskindluse tagamine ja teistele koosolekul osalevatele liikmetele märkuandmine, et kavatsetakse hääletustulemusega mitte nõustuda ning vastuvõetud otsus hiljem vaidlustada. See tähendab, et kui isik ei lase vastuväidet protokollida, nõustub ta hääletamistulemuse ja otsuse seaduslikkusega ja hilisem otsuse vaidlustamine oleks käsitatav vastuolulise käitumisena, mis on hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu.
36.Praegusel juhul vaidlevad pooled tulundusühistu liikmete üldkoosoleku sellise otsuse kehtetuks tunnistamise üle, millega üldkoosolek otsustas jätta muutmata juhatuse tehtud väljaarvamisotsuse. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus ühistust juhatuse otsusega väljaarvatud liige vaidlustab üldkoosolekul juhatuse tehtud väljaarvamisotsust sisulistel põhjustel, ei pea ta üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse säilitamiseks esitama üldkoosolekul eraldi vastuväidet otsusele, kuna vastuväite saab lugeda esitataks juba sellega, et isik on väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse sisulistel põhjustel vaidlustanud.
37.Seega ei ole hageja praegusel juhul kaotanud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigust ja ringkonnakohus jättis selle nõude ekslikult rahuldamata põhjendusega, et hageja ei saa sellist nõuet TÜS § 52 lg 3 teises lauses sätestatud piirangu tõttu esitada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue uuesti lahendada, võttes seisukoha poolte esitatud väidete kohta ja hinnates poolte esitatud tõendeid.
38.Kolleegium nõustub sellega, et üksnes see, et ühistu liige on algatanud ühistu tegevusega seotud diskussiooni, esinenud kriitiliste avaldustega ühistu tegevuse kohta või rääkinud ühistuga peetud avalikust kohtumenetlusest, ei saa ühistu mainet kahjustada ega olla seega liikme väljaarvamise põhjuseks. V
39.Hageja on kassatsioonkaebuses esitanud järgmised taotlused: lahendada tema vastuväide kostja ja tema lepingulise esindaja tegevuse peale 21. aprilli 2016. a üldkoosolekul; lahendada tema vastuväide kostja lepinguliste esindajate menetlusest kõrvaldamata jätmise peale; lahendada tema vastuväide ringkonnakohtu põhjendusele, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et ta ei esitanud koosolekul vastuväidet; lahendada tema vastuväide selle peale, et hagejale ei esitatud enne vaidlusalust üldkoosolekut tema väljaarvamise aluseks olevat juhatuse otsust.
40.Kolleegium selgitab, et TsMS § 333 lg 1 kohaselt saab vastuväite esitada kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Eeltoodust tuleneb, et vastuväite saab esitada vaid selle kohtuastme tegevuse kohta ja sellele kohtule, kes asja parajasti menetleb. Menetlusosaline ei saa esitada kõrgema astme kohtule vastuväidet madalama astme kohtu 10(11)
2-16-19017 väidetava rikkumise kohta ja Riigikohus ei saa ka lahendada varasemas menetluses esitatud hageja vastuväidet kostja lepinguliste esindajate menetlusest kõrvaldamata jätmise peale.
41.Samuti ei ole vastuväidet võimalik esitada teise menetlusosalise tegevusele väljaspool kohtumenetlust ega ka ringkonnakohtu otsuse põhjendustele. Seetõttu on asjakohatu hageja kassatsioonkaebuse taotlus lahendada tema vastuväide ringkonnakohtu põhjendusele, et hageja ei saa nõuda vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et ta ei esitanud koosolekul vastuväidet. Asjakohatu on ka vastuväide selle peale, et hagejale ei esitatud enne vaidlusalust üldkoosolekut tema väljaarvamise aluseks olevat juhatuse otsust.
42.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jätab kolleegium menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Menetluskulude jaotamisel tuleb mh arvestada, et hageja loobus maakohtus osaliselt 18. novembri 2016. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vaidlustamisest ja ringkonnakohus võttis loobumise vastu ning lõpetas nende nõuete menetluse.
43.Kassatsioonkaebuste osalise rahuldamise tõttu tuleb mõlemalt kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Tambet Tampuu
Henn Jõks
Ants Kull
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.