Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-50-03 Otsuse kuupäev Tartu, 22. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Leonhard Madissoni hagi AS Estonian Match, AS Paide KEK ja Eesti Vabariigi vastu kutsehaigusega tekitatud tervisekahjustuse hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-55/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Leonhard Madissoni kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 21. aprill 2003. a Istungil osalenud isikud AS Estonian Match esindaja vandeadvokaat V. Võhma Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
24.jaanuari 2003. a otsus osas, millega tühistati Viljandi Maakohtu 24. oktoobri 2002. a otsus Leonhard Madissoni hagis AS Estonian Match ja Eesti Vabariigi vastu koos kohtukulude väljamõistmisega ja saadeti otsus tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tühistatud osas saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Leonhard Madissonile Tiiu Madissoni poolt
22.veebruaril 2003. a tasutud kautsjon, 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Leonhard Madisson esitas AS Estonian Match, AS Paide KEK ja Eesti Vabariigi vastu hagi kutsehaigusega seotud tervisekahjustuse hüvitamiseks. Hageja palus AS Paide KEK hageja kasuks välja mõista alates 1. jaanuarist 2001. a kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse hüvitisena 2049 krooni ja 1. novembrist 2002. a igakuiselt 101 krooni 70 senti, AS Estonian Match ühekordse hüvitisena 72 784 krooni ja 1. novembrist 2002. a igakuiselt 3611 krooni ning Eesti Vabariigilt ühekordse hüvitisena 13 497 krooni ja 1. novembrist 2002. a igakuiselt 669 krooni 65 senti. Hageja palus juhul kui kohus leiab, et AS Estonian Match ei ole Viljandi Metsakombinaadi ja AS Viljandi Metsakombinaadi õigusjärglane tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustuse osas, mõista Eesti Vabariigilt välja ka hüvitis Viljandi Metsakombinaadi ja AS Viljandi Metsakombinaadi poolt tekitatud kahju eest ühekordselt 72 784 krooni ning 1. novembrist 2002. a igakuiselt 3611 krooni. Hageja palus kohustada kostjaid väljamõistetud hüvitise ümber arvutama vastavalt kehtestatud korrale ja maksma hüvitist igal aastal pärast 1. märtsi tarbijahinna indeksiga korrutatud suuruses. Hageja nõuab hüvitist seetõttu, et ta haigestus vibratsioonitõppe, sest ta töötas pikka aega autojuhina. Ta töötas 22. detsembrist 1969. a 28. augustini 1970. a autojuhina Paide KEK, mille õigusjärglane on AS Paide KEK. 21. septembrist 1970. a 11. novembrini 1970. a töötas ta autojuhina EPT Viljandi rajoonikoondises, 12. novembrist 1970. a 10. veebruarini 1995. a autojuhina Viljandi Metsakombinaadis, mille õigusjärglane on AS Estonian Match, 10. veebruarist 1995. a kuni 24. maini 1999. a, mil tema tööleping lõpetati TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega, oli hageja tööandjaks
AS Vilbri (pankrotis). Hageja töötas AS Vilbri autojuhina 23. septembrini 1998. a ja seejärel puidutsehhis. 23. märtsist 2000. a kuni 21. juunini 2000. a töötas ta AS Eftico (pankrotis). Tööleping lõpetati hagejaga 20. detsembril 2000. a TLS § 86 p 2 alusel tööandja pankroti väljakuulutamise tõttu. Vastavalt Kutsehaiguste Kliiniku 28. detsembri 2000. a teatisele diagnoositi hagejal kutsehaigusena vibratsioonitõbi lokaalsest ja üldvibratsioonist II staadium kombineeritud ülekoormustoime nähtudega.
2.AS Paide KEK leidis, et hageja töötas kostja juures liiga lühikest aega selleks, et tema tervis saanuks kahjustatud.
3.AS Estonian Match leidis, et hageja ei ole olnud tema töötaja ja seetõttu ei ole ta kohane kostja. RAS Viljandi Metsakombinaadi transporditsehhi varad ostis Eesti Erastamisagentuuri, RAS Viljandi Metsakombinaat ja AS Vilbri (pankrotis) vahel 31. jaanuaril 1995. a sõlmitud erastamise ostumüügilepingu järgi AS Vilbri (pankrotis). Ta võttis üle kõik transporditsehhi töötajad. Hageja töö autojuhina metsatööliste veol ei ole tervistkahjustav töö. Hageja esitatud keskmise palga arvestus ei ole kooskõlas "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" (edaspidi ajutine kord) p-des 11,12 ja 14 toodud tingimustega.
4.Eesti Vabariik leidis, et ta ei saa võtta endale kohustust hüvitada hagejale tervisekahjustusega tekitatud kahju AS Vilbri (pankrotis) töötamise aja eest. Hageja toodud keskmise palga arvestus ei ole õige, sest keskmise kuupalga hulka ei saa arvata töölepingu lõpetamise hüvitist.
5.Kolmas isik AS Vilbri (pankrotis) leidis, et hagi tuleb rahuldada, kuid ta ei ole hüvitise maksmiseks kohustatud isik.
6.Viljandi Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis L. Madissoni kasuks AS Paide KEK välja ühekordse hüvitise summas 2012 krooni ja 1. novembrist 2002. a igakuiselt 98 krooni 50 senti, AS Estonian Match ühekordse hüvitise summas 71 475 krooni ja 1. novembrist 2002. a igakuiselt 3497 krooni 80 senti, Eesti Vabariigilt ühekordse hüvitise summas 13 254 krooni ja 1. novembrist 2002. a igakuiselt 648 krooni 60 senti. Kohus kohustas kostjaid väljamõistetud hüvitise summa ümber arvutama vastavalt kehtivale korrale ja maksma hüvitist igal aastal pärast 1. märtsi tarbijahinna indeksiga korrutatud suuruses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on AS Estonian Match kohane kostja. Ei ole tõendatud, et hagejaga seotud kohustused oleksid seotud AS Vilbri ostetud varaga. AS Vilbri likvideerimise otsus võeti vastu 28. juunil 2000. a. Likvideerimiseteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 20. juulil 2000. a. AS Vilbri pankrot kuulutati välja 13. septembril 2000. a. Puudub kohtumäärus, millega oleks kinnitatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus juriidilise isiku lõpetamise kohta. AS Vilbri (pankrotis) vara on müüdud. Hagejale on tekitatud tervisekahjustus seoses tema töötamisega järgmiste juriidiliste isikute juures: 1)
22.detsembrist 1969 28. augustini 1970 Paide KEK, mille õigusjärglane on AS Paide KEK; 2)
21.septembrist 1970 11. novembrini 1970 EPT Viljandi rajoonikoondises; 3) 12. novembrist 1970
10.veebruarini 1995 Viljandi Metsakombinaadis, mille õigusjärglane on AS Estonian Match; 4)
10.veebruarist 1995 23. septembrini 1998 ja töötamisega puidutsehhis kuni 24.maini 1999 AS-is Vilbri (pankrotis); 5) 23. märtsist 2000 21. juunini 2000 AS Eftico (pankrotis). Riik vastutab EPT Viljandi rajoonikoondise, AS Vilbri ja AS Eftico vastutuse ulatuses. Asjas on kohustatud isikuteks AS Paide KEK 2,32%, AS Estonian Match 82,40% ja Eesti Vabariik 15,28% ulatuses. Asjaolu, et hageja invaliidistus 1999. a ning läks sellele vaatamata 2000. a märtsis tööle AS Eftico autojuht-Fiskars tõstukijuht-traktoristiks, ei tingi hagi rahuldamise ulatuse vähendamist. AS Eftico kirja kohaselt teadis tööandja hageja tervisehäiretest. Ei ole tõendatud, et kannatanu käitus tööle asudes ja pärast seda äärmiselt ettevaatamatult. Paide KEK ja EPT Viljandi rajoonikoondise õiguserikkumised seisnevad töötaja paigutamises tööle tervistkahjustavatesse tingimustesse, ohutute tööolude kindlustamata jätmises ja töökaitsealase seadusandluse rikkumises. Autojuhi tööga paratamatult kaasnenud sundasendite, -liigutuste, õlavöötmele, kätele ja lülisambale mõjunud füüsilise koormuse ning halva mikrokliima tagajärjel tekkis tervisekahjustus, kuna AS Estonian Match õiguseelnejad jätsid täitmata NSV Liidu Riikliku Töö ja Töötasu Komitee 29. septembri 1972. a. määrusega nr 258 kinnitatud "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tööliste ja teenistujate töösisekorra tüüpeeskirjade" p 12. AS Estonian Match ja AS Vilbri rikkusid Eesti NSV töökoodeksi sätteid töötaja paigutamisega tööle tervistkahjustavatesse tingimustesse ja töökaitsealase instrueerimise, kaitsevahenditega kindlustamise ja perioodilise arstliku kontrolliga kindlustamise kohustuse täitmata jätmisega. Kostjad rikkusid töökaitseseadust töötaja paigutamisega tööle tervistkahjustavatesse tingimustesse, töökaitsealase instrueerimise, tervisele võimalike ohtude selgitamata jätmisega, vibratsiooni ja müra taseme ületamisega, vibratsiooni ja müra taseme mõõtmiste kohustuse täitmata jätmisega ja perioodilise arstliku kontrolliga kindlustamise kohustuse täitmata jätmisega. Ka Viljandi Metsakombinaadis autojuhi tööüleannete täitmisel mõjusid hageja tervisele ülenormatiivne müra, vibratsioon, sundasendid ja sundliigutused. Asjaolu, et hageja töötas Paide KEK-is lühiajaliselt, ei ole AS Paide KEK vastutust välistav, sest viimane ei ole tõendanud, et tagas hagejale tervislikud ja ohutud töötingimused. Viljandimaa tööinspektsiooni poolt hageja töötingimustele antud sanitaar-hügieenilise iseloomustuse kohaselt on hagejale mõjunud töötamisel veoautojuhina kahjulike tingimustena müra ja vibratsioon autokabiinis ning töö sundasendis. Viljandimaa tööinspektsiooni kirja kohaselt ületas 1970.-2000. aastatel kasutusel olnud autodel korrigeeritud vibrokiirendus sel ajal kehtinud sanitaarnorme. Hagejal oli kutsealane töövõime kaotus 80% ja alates 22. jaanuarist 2002. a 90%. Ta saab töövõimetuspensioni 1. jaanuarist 2001. a 1029 krooni kuus, 1. aprillist 2001. a 1066 krooni kuus ja
22.jaanuarist 2002. a 1213 krooni kuus. Kutsehaiguse tekkimisele eelnenud 12 kuu keskmise kuupalga suurus on 5812 krooni 10 senti. Töölepingu lõpetamise hüvitise on tööandja kohustatud töötajale maksma seaduses ettenähtud juhul ning see hüvitis on palga mõistega hõlmatud.
7.Eesti Vabariik vaidlustas apellatsioonkaebuses kohtuotsuse väljamõistetud hüvitise suuruse osas ja
AS Vilbri eest kahju hüvitamise kohustuse tekkimise alates 1. jaanuarist 2001. a. Ta leidis, et selline kohustus oleks tal alates juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega kinnitamisest. AS Eftico eest hüvitise väljamõistmisel ei arvestanud kohus hageja enda süüd.
8.AS Estonian Match leidis, et ta ei ole kohane kostja. Kohus arvestas ebaõigesti hageja tervistkahjustava töö tegemise aega, jättis arvestamata hageja süü ja arvutas ebaõigesti hageja keskmise palga. Hageja töötasu oli 1999. a maikuus 600 krooni ja 2000. a detsembris 2800 krooni. Kohus arvestas keskmise palga hulka ka nendel kuudel väljamakstud töölepingu lõpetamise hüvitise ja puhkuse kompensatsiooni.
9.AS Paide KEK apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega rahuldati L. Madissoni hagi AS Estonian Match ja Eesti Vabariigi vastu, ja saatis asja tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, sest maakohus kohaldas ebaõigesti ajutist korda. Asja õigeks lahendamiseks on vajalik anda pooltele võimalus asjakohaste tõendite esitamiseks ja tagada pooltele põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ning TsMS § 297 lg-s 1 antud edasikaebeõigus. Maakohtu otsust ei vaadatud läbi osas, millega AS-lt Paide KEK mõisteti välja L. Madissoni kasuks 2012 krooni suurune ühekordne hüvitis ja alates 1. novembrist 2002. a igakuiselt 98 krooni 50 senti. Otsuse põhjenduste kohaselt on õige Eesti Vabariigi järeldus, et kuna AS Vilbri pankrotimenetluses ei ole kohtu poolt kinnitatud juriidilise isiku lõpetamise otsust, siis ei ole kahju hüvitamise kohustus seaduse alusel riigile üle läinud. Kuna pankroti väljakuulutamisega lõppes AS Vilbri vabatahtlik lõpetamine, siis ei läinud kahju hüvitamise kohustus riigile üle likvideerimisteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes ja aktsiaseltsi sai lõpetada ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. AS Vilbri pankrotimenetlus algatati 14. augustil 2000 ja pankrot kuulutati välja 13. septembril 2000. a. Seoses pankroti väljakuulutamisega sai aktsiaseltsi lõpetada ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning kahju hüvitamise seisukohalt on tähtis see, millal tehti pankrotimenetluses juriidilise isiku lõpetamise otsus. Juriidilise isiku likvideerimisel pankrotimenetluses läheb kannatanule tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustus üle riigile juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega kinnitamisest alates. AS Eftico kohustus maksta kahju hüvitist läks riigile üle 15. jaanuaril 2001, s.o Tallinna Linnakohtu poolt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse kinnitamisest alates. Riik ei vastuta enne juriidilise isiku lõpetamise otsust tekkinud kohustuste eest. Hageja, asudes pärast III invaliidsusgrupi määramist tööle AS-s Eftico autojuht-tõstukijuhi-traktoristina, tegutses äärmiselt ettevaatamatult ning põhjustas ise oma tervise halvenemise. Invaliidsuse kindlakstegemise järel pidi hageja aru saama, et talle on vastunäidustatud töö vibratsiooni tingimustes, sundasendites ja tuuletõmbuses ning sellest, et kõik nimetatud ohutegurid esinesid autojuht-tõstukijuht-traktoristina töötamisel. Tõendatud ei ole AS Eftico õigusvastane tegu, mis oleks põhjuslikus seoses kahju tekkimisega hagejal. Hageja kutsehaigus oli juba välja kujunenud. Hageja väited selle kohta, et ta paigutati tervistkahjustavatesse tingimustesse, ei täidetud ohutustehnikaalase väljaõpetamise ja instrueerimise nõudeid ega
kontrollitud ohutusnõuete täitmist, on üldsõnalised. Samuti ei ole kindlaks tehtud nimetatud väidetavate õigusvastaste tegude põhjuslik seos hagejal tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja töötas AS Eftico kolm kuud (ülejäänud aja oli haige või oli tööseisak), seega puudub aktsiaseltsil süü kahju tekkimises. Need asjaolud on aluseks vabastamaks AS Eftico hüvitise maksmisest temale langenud osas. Maakohus kohaldas ebaõigesti ajutise korra p-de 2 ja 11 sätteid. Ajutise korra p 2 järgi seisneb kahju hüvitamine kannatanule rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest ta jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, kusjuures hüvitisest arvatakse maha seoses töövigastusega määratud invaliidsusgrupile vastav pension või töövõimetuse astmele vastav pension. Vastavalt sama korra p-le 11 võetakse kahju hüvitise arvutamisel aluseks töövigastusele või töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine kuusissetulek. Kutsehaiguse korral võib kannatanu soovil hüvitise arvutamisel aluseks võtta haiguse põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmise kuusissetuleku. Hagejal diagnoositi kutsehaigus 28. detsembril 2000. a. Hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 2 alusel seoses tööandja pankrotistumisega. Seega ei jäänud hageja ilma sissetulekust töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel. Ajutise korra sätete kohaldamiseks on alus üksnes siis, kui kannatanu lahkus kutsehaiguse põhjustanud töölt tekkinud kutsehaiguse tõttu. Üksnes sellisel juhul on olemas põhjuslik seos kutsehaiguse ja sissetuleku kaotuse vahel. Kuna hageja ei kaotanud tööd kutsehaiguse tõttu, tuleb tema kahju hüvitamisel kohaldada üldiseid põhimõtteid. Ringkonnakohus märkis, et isik, kellele on õigusvastaselt põhjustatud kutsehaigus, ei suuda endale teeninda sama suurt sissetulekut. Varaline kahju võib seisneda ka muus, näiteks ravimitele tehtud kulutustes. Kutsehaigusesse haigestunud isikul tekib eeldatavasti ka mittevaraline kahju, mis võib väljenduda näiteks valus ning senise elukorralduse muutuses. Juhul kui kutsehaiguse tõttu on vähenenud üksnes isiku võimalused teenida kasu, nagu see on käesoleval juhul, on hagejal raske tõendada ja välja arvestada täpselt juba tekkinud ja tulevikus tekkiva kahju suurust. Seetõttu on mõistlik ja õiglane, kui kohus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, ei jäta hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata, vaid mõistab hinnangulise otsusega kannatanu kasuks välja ühekordse rahalise hüvitise. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et AS Estonian Match on asjas kohane kostja. AS Eesti Tikk (õigusjärglane AS Estonian Match) ostis 20. veebruaril 1995. a erastamise ostumüügilepinguga 100% RAS Viljandi Metsakombinaadi aktsiad. Lepingu lisas välistavate kohustuse loetelus puudub tervisekahjustuse hüvitamise kohustus.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati maakohtu otsus tema hagis AS Estonian Matchi ja Eesti Vabariigi vastu rahuldamise osas. Hageja palub Riigikohtul teha uue otsuse ja tema hagi rahuldada.
12.Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Hagejal on kutsehaigus, kuid ta ei saa igakuist tervisekahjustuse hüvitist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 48 ei tühistanud TsK § 470-473. Töövõime
vähenemisega seotud kahju hüvitamine peab toimuma igakuiste maksetena. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4 ja § 227 lg 1, sest puudub viide seadusele, mille järgi kohus leidis, et ajutine kord ei kuulu kohaldamisele ja tuleb kohaldada kahju hüvitamise üldiseid põhimõtteid.
13.Ringkonnakohus luges tuvastatuks asjaolu, et AS Vilbri likvideerimisteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 20. juulil 2000. a, kuid otsustas pankrotiseaduse alusel, et AS-s Vilbri töötatud aja eest kahju hüvitamise kohustus ei ole seaduse alusel riigile üle läinud. Selline järeldus on vastuolus TsK § 473 lg-ga 2. TsK § 473 lg 2 järgi toimub kahju hüvise väljamaksmine juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel kannatanu elukohajärgse sotsiaalkindlustusorgani poolt, arvates juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamisest üleriigilise levikuga ajalehes, kui väljamaksmine ei ole toimunud muu organisatsiooni poolt.
14.Ringkonnakohtu otsuses märgitud TsÜS § 47 lg 3 ja PankrS § 27 lg 2, § 57 lg-d 5 ja 6 ei välista TsK § 473 lg-te 1 ja lg 2 kohaldamist ega muuda TsK § 473 sisu. Kaevatud otsuses puudub viide, missugune pankrotiseaduse säte võimaldab teha otsustuse, et TsK § 473 lg-d 1 ja lg 2 ei tule asjas kohaldada. Kuna AS Vilbri likvideerimine otsustati enne pankrotimenetlust, siis võlausaldajate üldkoosolek lähtus sellest asjaolust.
15.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et riik ei vastuta kohustuste eest, mis on tekkinud enne kui kohtumäärusega kinnitatakse pankrotimenetluses võlausaldajate koosoleku poolt tehtud juriidilise isiku lõpetamise osas. Selline järeldus on vastuolus õigusvastaselt tekitatud kahju täies ulatuses hüvitamise üldpõhimõttega.
16.Tõlgendades TsK § 473 lg-d 1 ja 2 koos teiste tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud kahju hüvitamise sätetega, saab järeldada, et seaduse mõtte kohaselt on kannatanul õigus saada hüvitist kogu ulatuses ka olukorras, kui kahju tekitanud isik likvideeritakse. Juriidilise isiku likvideerimisel riigile hüvitise väljamaksmise kohustuse üleminekul on määravaks asjaolu, kas hüvitis on välja makstud muu organisatsiooni poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole saanud hüvitist üheltki isikult. Täidetud on kõik tingimused, et AS-s Eftico töötatud aja eest on vastutus ja väljamaksmise kohustus üle läinud riigile. Kohus arvestas AS-l Eftico süü puudumise otsustamisel asjaolu, et hageja töötas selles äriühingus lühikest aega. Puudub seaduse säte, mille alusel saaks süü ja vastutuse välistada lühikese töötamise aja tõttu. Ringkonnakohus leidis ka, et tõendatud ei ole AS Eftico poolne õigusvastane tegu, mis oleks põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Hageja arvates olid AS Eftico tervist kahjustavad töökeskkonna tegurid ja AS Eftico õigusrikkumised vaieldamatult seotud hagejal tervisekahjustuse tekkimisega. Asjas pole tuvastatud kannatanu õigusrikkumist.
17.Kutsehaigus ei ole eraldi haiguseliik. Hagejal diagnoositi haigusena vibratsioonitõbi. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejal oli kohustus vältida tööd vibratsiooni tingimustes, sundasendites ja tuuletõmbuses, ja meelevaldselt määratlenud hageja süü astmeks äärmise ettevaatamatuse. Töötaja peab töötama tööandja antud kohustuste ja ohutustehnika juhendite alusel. AS-s Eftico töötamise ajal ei olnud hagejal vibratsioonitõbe diagnoositud. III invaliidsusgrupp oli antud üldhaigestumise tagajärjel. Tööseadusandluse järgi on töötajal kohustus ära hoida töötaja tervisele ohtlikku tööd vibratsiooni tingimustes, sundasendites ja tuuletõmbuses. Puudub kannatu süü,
mille alusel võiks vähendada kahju hüvitise suurust.
18.Ringkonnakohus leidis, et kuna viimane tööandja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 2 alusel seoses tööandja pankrotistumisega, siis ei jäänud hageja ilma sissetulekust töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, vaid sissetuleku kaotuse põhjuseks oli tööandja pankrotistumine. Põhjusliku seose töövõime kaotuse ja sissetuleku kaotuse vahel välistab töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 2 alusel. Tervel inimesel on võimalik pärast tööandja pankrotti asuda tööle teise töökohta. Hagejal ei ole võimalik tööle asuda, sest tema tervislik seisund ei võimalda töötada. Hagejal tekkinud varaline kahju seisneb saamata töötasus. Töötasu ei ole tal võimalik tööga teenida seetõttu, et tal puudub töövõime 90% ulatuses. Maakohus arvutas hageja keskmise palga ja hüvitise suuruse õigesti ja kooskõlas kehtiva seadusandlusega.
19.AS Estonian Match vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja ei nõustu hageja väitega, et AS Vilbri (pankrotis) kahju hüvitamise kohustus on Eesti Vabariigile üle läinud. Asjas puuduvad andmed, et kohus oleks AS Vilbri (pankrotis) osas juriidilise isiku lõpetamise määruse teinud. Kostja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja põhjustas ise oma tervise halvenemise, kui läks pärast III invaliidsusgrupi määramist tööle AS Eftico autojuhi-Fiskarsi tõstukijuhi-traktoristina. Ringkonnakohus leidis õigesti, et maakohtu keskmise palga arvutus on ebaõige.
20.Eesti Vabariik vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus on AS Vilbrit (pankrotis) puudutavas osas õige, sest kahju hüvitamise kohustus ei ole seaduse alusel riigile üle läinud. Õige on ringkonnakohtu otsus AS Eftico (pankrotis) eest hüvitise maksmise kohustuse riigile ülemineku kohta alates 15. jaanuarist 2000. a. Hagejal oli kohustus ära hoida töö vibratsiooni tingimustest, sundasendites ja tuuletõmbuses. Seega on alus hüvitise vähendamiseks olemas. Ringkonnakohtu järeldus, et hagejale tuleb seoses sellega, et tema tööleping lõpetati ja ta jäi sissetulekust ilma seoses tööandja pankrotistumisega, mitte kutsehaiguse tõttu, välja mõista ühekordne hüvitis, on õige aga seda on vastava seadusandluse puudumise tõttu keeruline rakendada. Hageja keskmine töötasu oli 4006 krooni 25 senti, mitte 5812 krooni 10 senti.
21.AS Estonia Match esindaja jäi kolleegiumi istungil vastuses esitatud seiskohtade juurde.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
23.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast
1.juulit 2002. a. Kostjate tegevus, millega väidetavalt põhjustati hagejale kahju, toimus enne 1. juulit 2002. a. Seega tuleb asjas kohaldada tsiviilkoodeksi vastavaid sätted.
24.Kolleegium möönab, et turumajanduse tingimustes on problemaatiline kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid, mis olid mõeldud kohaldamiseks teistsugustes majandustingimustes. Samas väljendub eelnimetatud normis seadusandja tahe, mida ei ole alust eirata. Küll tuleb tsiviilkoodeksi 41. peatüki sätteid tõlgendada, arvestades muutunud majanduslikke ja sotsiaalseid olusid.
25.Tsiviilkoodeksi §-ga 472 on vastuolus ringkonnakohtu järeldus, et juhul kui kutsehaiguse tõttu on vähenenud isiku võimalused teenida kasu ja tal on raske tõendada ja arvutada tekkinud või tulevikus tekkida võiva kahju suurust, on mõistlik ja õiglane, kui kohus mõistab hinnangulise otsusega kannatanu kasuks välja ühekordse rahalise hüvitise. Tsiviilkoodeksi § 472 kohaselt toimub kannatanu töövõime vähenemisega seotud kahju hüvitamine igakuiste maksetena. Ühekordse hüvitisena (maksena) mõistab kohus välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kannatanule hüvitamisele kuuluva kahju.
26.Ringkonnakohus tuvastas, et tööleping lõpetati hagejaga 20. detsembril 2000. a TLS § 86 p 2 alusel seoses tööandja pankrotistumisega, hagejal diagnoositi kutsehaigus 28. detsembril 2000. a ja hageja on kaotanud 90% töövõimest. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et ajutise korra sätete kohaldamiseks on alus üksnes siis, kui kannatanu lahkus kutsehaiguse põhjustanud töölt tekkinud kutsehaiguse tõttu ja üksnes sellisel juhul on olemas põhjuslik seos kutsehaiguse ja sissetuleku kaotuse vahel. Kolleegium kordab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustes 3-2-1-107-02 (RT III 2002, 31, 342), 3-2-1-109-02 (RT III 2002, 29, 323), 3-2-1-114-02 (RT III, 2002, 29, 321) märgitut, et ajutine kord ei muuda seadusega - tsiviilkoodeksiga - sätestatud kahju mõistet ega selle hüvitamise eesmärki. Seega võib hageja kahju suuruse arvutamisel ajutise korra järgi võtta aluseks ka keskmise kuusissetuleku selle tööandja juures, kellega töösuhe ei lõppenud kutsehaiguse tõttu. Võib eeldada, et see tööandja maksis töötajale vastava eriala keskmist palka. Hagejal on võimalus tõendada, et tekitatud kahju on suurem kui ajutise korra järgi arvestatu, kostjal on võimalus tõendada vastupidist.
27.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et vastustajad ei vaidle selle üle, et hageja võttis kahju suuruse kindlakstegemisel aluseks ajutise korra. Nad leidsid apellatsioonkaebuses üksnes, et hageja keskmise kuusissetuleku arvutus ei ole kooskõlas ajutise korra p-des 11, 12 ja 14 toodud tingimustega, sest keskmise kuusissetuleku hulka ei arvata töölepingu lõpetamise hüvitist. Tsiviilkoodeksi § 463 lg 1 järgi on vigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamise korral kahju eest vastutav isik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused. Kas hageja kahju on ka hüvitis töölepingu lõpetamise eest, tuleb hinnata asja uuel läbivaatamisel.
28.Maakohus leidis TsK §-st 448 ja § 464 lg-st 1 lähtudes, et töötaja tervisekahjustuse korral on kahju eest vastutav tööandja kohustatud hüvitama kannatanule kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa suuruses, mille töötaja kaotas oma töövõime kaotuse tõttu ning kannatanu kulutustest, mida ta peab seoses tervisekahjustusega tegema. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kaotanud 90% oma töövõimest. Kolleegium leiab, et töötaja puhul, kes ei ole jõudnud vanaduspensioni ikka ja kelle töövõime kaotus on 90%, võib eeldada, et ta ei leia tööd ja on kaotanud sissetuleku kutsehaiguse tõttu, sest tema tervislik seisund ei võimalda töötada.
29.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu õigusliku hinnanguga aja osas, millest alates läks AS Vilbri kahju hüvitamise kohustus üle riigile. Tsiviilkoodeksi § 473 lg 1 järgi esitatakse juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärgluse puudumisel tema poolt kannatanule seoses tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõuded riiklikule sotsiaalkindlusorganile. Sama paragrahvi 2. lõike järgi
juriidilise isiku, kes on kohustatud maksma §-s 472 tähendatud makseid, likvideerimisel ja õigusjärgluse puudumisel, toimub kahju hüvitise väljamaksmine elukohajärgse sotsiaalkindlustusorgani poolt, arvates Riigi Teataja Lisas juriidilise isiku likvideerimise teate avaldamisest või selle puudumisel arvates teate avaldamisest üleriigilise levikuga ajalehes, kui väljamaksmine ei ole toimunud muu organisatsiooni poolt. Ringkonnakohus tuvastas, et AS Vilbri likvideerimisteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 20. juulil 2000. a.
30.Ringkonnakohtu seisukoht, et kuna likvideerimisteate avaldamise ajal ei olnud AS-l Vilbri veel kahju hüvitamise kohustust ja seega ei saanud see riigile üle minna, tooks kaasa olukorra, kus hüvitist ei saaks töötaja, kellele on tervisekahjustuse õigusvastaselt tekitanud tööandja, kelle likvideerimisteade on avaldatud enne kutsehaiguse kindlakstegemist. Selline tagajärg oleks kolleegiumi arvates ilmses vastuolus TsK § 473 eesmärgiga - tagada kannatanule hüvitise maksmine ka siis, kui kahju tekitamise eest vastutav juriidiline isik on likvideeritud. Samuti ei muuda TsK § 473 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse riigile ülemineku aega see, kui likvideerimismenetluses algatatakse pärast likvideerimisteate avaldamist pankrotimenetlus ja kuulutatakse välja juriidilise isiku pankrot. Kahju hüvitamise kohustus läks seaduse alusel pärast likvideerimisteate avaldamist üle riigile. Ainuüksi algatatud pankrotimenetlus või pankroti väljakuulutamine ei vabasta riiki sellest kohustusest. Kui pankrotimenetluses otsustakse juriidilise isiku tegevust jätkata, siis lähtudes õiguse üldisest mõttest on riigil õigus nõuda temalt hüvitise väljamõistmise lõpetamist.
31.Ringkonnakohus leidis õigesti, et AS Eftico (pankrotis) kohustus maksta hagejale tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitist läks riigile üle võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse kohtu määrusega kinnitamisest 15. jaanuaril 2001. a. Eesti Vabariik esitas hagile vastuväite ja väitis ka apellatsioonkaebuses seda, et hagejale AS-s Eftico (pankrotis) töötamise aja eest väljamõistetavat hüvitist tuleb vähendada olenevalt kannatanu süü astmest. Vastuseks sellele apellatsioonkaebuse väitele leidis ringkonnakohus, et kuna hagejal oli juba tööle asumisel kutsehaigus välja kujunenud, siis ei ole tõendatud AS Eftico õigusvastane tegu, mis oleks põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, ja selle alusel saab AS Eftico vabastada hüvitise maksmisest temale langevas osas. Vastuseks AS Estonia Match kaebuse samale väitele leidis ringkonnakohus, et hageja, asudes tööle AS Eftico, tegutses ise äärmiselt ettevaatamatult ning põhjustas ise oma tervise halvenemise ja see on aluseks, et vabastada AS Eftico hüvitise maksmise kohustusest. See, et hagejal oli enne AS Eftico tööle asumist tervis kahjustatud, ei välista tööandja õigusvastast tegevust. Kui kannatanu enda raske ettevaatamatus aga soodustas kahju suurenemist, siis sõltuvalt kannatanu süü astmest on TsK § 462 lg 1 järgi õigus hüvitise suurust vähendada või keelduda hüvitisest kahju eest.
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 171 lg 1 paneb kohtule kohustuse tagada protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et esimese astme kohus peab selle kohustuse täitmiseks hiljemalt asja kohtuliku arutamise ajaks õigesti kindlaks määrama asjas kohaldatavad õigusnormid, mille kohaldamise üle tuleb vaidlus lahendada asjas tuvastatavatest asjaoludest sõltuvalt. Milliseid seadusi tuleb asjas kohaldada, otsustab kohus TsMS § 228 kohaselt otsuse tegemisel. Küll ei või kohtu poolt kohaldatav õigusnorm tulla pooltele
üllatusena, mis tähendab kohtu TsMS § 171 lg-st 1 tulenevat kohustust osundada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada, et menetlusosalistel oleks võimalik tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid tõendada ja õiguse kohaldamise kohta oma arvamust avaldada. H. Jõks, L. Laarmaa , J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.