lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3449/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3449/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-3449/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.12.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
3-25-2899/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.12.20253-25-2683/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.12.20253-25-2346/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.12.20253-25-4103/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.11.20253-25-4072/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja17.11.20253-25-2890/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja13.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3449

Määruse kuupäev

16.10.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ususümboolika äravõtmisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 06.08.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses temalt palve/mediteerimisvaiba äravõtmisega, millega põhjustati talle mittevaraline kahju. Kaebaja soovib väärikuse alandamise eest 2500 euro suurust hüvitist ning tervise kahjustamise eest samuti 2500 eurot. Kaebaja usk on budism, mille kombetalituse osaks on mediteerimine, mida tehakse kas vaibal või siis roomatil. Kaebaja ei saa enam mediteerida ja tegeleda oma usutoimingutega. Vaip võeti ära, kui ta kasutas seda arvutiruumis ja istus selle peal. Kaebaja on kasutanud vaipa heas usus ja hädavajalike toimingute tegemiseks alates 2016. aastast. Vangla riivab kaebaja usuvabadust ja diskrimineerib teda tema usu tõttu. Kaebaja arvates kasutab vangivalvur tema suhtes vaimset vägivalda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3-25-1950/4
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
07.11.2025
3-25-2315/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.11.2025
3-25-1945/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja06.11.2025
3-25-3879/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.11.2025
3-25-3461/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja31.10.2025
3-25-3448/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.10.2025
3-25-3448/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja17.10.2025
2.S. Grossberg esitas 07.08.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses temalt kuldse risti, kuldse kaelaristi ja palvehelmeste äravõtmisega, millega põhjustati talle mittevaraline kahju kogusummas 5000 eurot. Kaebaja soovib väärikuse alandamise eest 4000 euro suurust hüvitist ning tervise kahjustamise eest 1000 eurot. Rituaalse kombetalituse keelamine (ususümboolika kasutamine ja spetsiaalsel vaibal mediteerimine) riigiasutuses on oluline rikkumine, sest kaebaja sai seda teha palju aastaid. Kaebaja hakkas kristlaseks 2017. aastal, kui lasi ennast ära ristida. Samal ajal on ta ka budist, sest järgib ka selle usu veendumusi, mis on kristlastele väga sarnased. Kui kaebaja on nüüd vanglaga konfliktis, siis

3-25-3449 järsku piiratakse täie agressiivsusega tema usulisi õigusi ja vabadusi. Ususümboolika äravõtmine on kaebaja otsene väärkohtlemine.

3.Tartu Vangla jättis 08.10.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/379-2 rahuldamata S. Grossbergi kahju hüvitamise taotlused, leides, et vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane. Tartu Vangla otsuse ja selles viidatud ettekande nr 2-25-2312 kohaselt tuvastas 06.08.2025 inspektor-kontaktisik R. Adari, et S. Grossberg võtab pidevalt arvutiruumi kaasa palvevaiba ning kasutab seda tooli peal istumisalusena. Vanemkaplan O. Ilumetsa kinnitusel ei näe S. Grossbergi usuline kuuluvus ette palvevaiba kasutamist. Seetõttu võeti palvevaip kinnipeetavalt kambrist ära. Tartu Vangla hinnangul ei saa ametniku tegevust palvevaiba äravõtmisel pidada õigusvastaseks. S. Grossberg on ise välja toonud, et ta viljeleb budismi ning kristlust. Vanemkaplan O. Ilumetsa sõnul ei ole S. Grossbergil tulenevalt tema usulisest kuuluvusest palvevaipa vaja. Otsuses viidatud 07.08.2025. a ettekande nr 2-25-2312 kohaselt viis 07.08.2025 inspektorkontaktisik R. Adari kambri nr 473 toiduluugi juures läbi vestluse S. Grossbergiga, mille käigus kinnitas kinnipeetav, et ta on süvausklik budist. Inspektor-kontaktisik palus kinnipeetaval anda kambrist välja muude usundite ususümbolid, mille omamiseks kambris puudub usuline põhjendatus. Kuivõrd kinnipeetav keeldus seda vabatahtlikult tegemast, võeti kinnipeetava kambrist ära kaks õigeusu risti. Ristid olid metallist, ühel neist oli tavaline pael ja teisel palvehelmestega pael. Ühe risti kõrguseks oli 6 cm ja kaelapaela pikkuseks 67 cm. Teise risti kaelapaela pikkuseks oli 66 cm. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.6.6.1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida kambris korraga ühte kaelaristi. R. Adari on 12.08.2025. a seisukohas kinnitanud, et kinnipeetavalt võeti ära kaks risti. Üks rist (puidust, pruun) jäeti kinnipeetavale kambrisse. Vaatamata sellele, et kinnipeetavalt võeti kaks risti kambrist ära, jäeti talle kambrisse kodukorras lubatud koguste kohaselt üks kaelarist. Vastavalt kodukorra punktile 18.5.1 ei tohi kaelaristi kõrgus olla suurem kui 5 cm ning laius suurem kui 5 cm, kaelapael tohib olla kogupikkusega kuni 65 cm. Nagu nähtub ettekandest, ei vastanud ühe metallist risti suurus kodukorraga ette nähtud mõõtmetele, olles 1 cm liiga kõrge. Teise risti puhul ei vastanud kodukorras kehtestatud nõuetele kaelapaela pikkus.
4.S. Grossberg esitas 28.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt piiratakse kaebaja usuvabadust meelevaldselt, kui tal keelatakse kasutada usuga seotud vahendeid. Kaebaja jääb enda esitatud nõuete juurde – nr 2-25/2-2/10010, 2-25/2-2/10014, 2-25/22/10015, 2-25/2-2/10017, 2-25/2-2/10018, 2-25/2-2/10055, 2-25/2-2/10057, 2-25/2-2/10059, 2-25/2-2/10060, 2-25/2-2/10109, 2-25/2-2/10110. Kaebaja esitas kaebuses taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
5.Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid, s.o asjakohased kaebaja kahjunõuded ning vangla 08.10.2025. a otsuse koos kättesaamise kinnitusega.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest rahalist hüvitist (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Nõude aluseks on asjaolud, et kaebajalt võeti 06.08.2025 ära kambrist palvevaip ning 07.08.2025 ususümboolika, s.o ristid ja palvehelmed. Sellise tegevusega alandas vangla väidetavalt kaebaja väärikust ning põhjustas talle ka tervisekahju.

3-25-3449

7.Kohus tagastab kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel välja toonud, miks ja millele tuginedes kaebajalt ususümboolika ja palvevaip ära võeti. Kohus mõistab, et kaebajale võis vangla selline tegevus põhjustada meelehärmi, kuid kohtu hinnangul ei küündi kaebaja väidetud kahju mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
8.1.Vangistusseaduse § 62 kohaselt peab vanglateenistus tagama kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punktist 18 tulenevalt on kinnipeetavale keelatud väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika. Tartu Vangla kodukorra punktis 8.6.6 on täpsustatud, et kinnipeetaval on õigus hoida kambris korraga järgmisi religioosseid esemeid: 1 kaelarist, 1 medaljon, 3 ikooni, 1 krutsifiks, 1 pühakuju, 1 palvevaip, 1 palvehelmed. Kodukorra punkti 18.5 alusel on kinnipeetaval võimalus taotleda kaplani vahendusel endale religioosset sümboolikat.
8.2.Kohtu hinnangul on vangla praegusel juhul õiguspäraselt võtnud kahjunõude menetluse käigus arvesse kaplani selgitust, mille kohaselt ei näe kaebaja usuline kuuluvus ette palvevaiba kasutamist. Kaebaja on kohtueelses menetluses esitanud vastuolulised selgitused vaiba kasutamise kohta. Kaebaja ei vaidle vastu, et kasutas vaipa arvutiruumis ja istus selle peal; vaip oli asetatud toolile ja kaebaja istus selle peal. Mediteerides on vaip maas ja kaebaja istub samuti selle peal. Kaebaja sõnul on ta kasutanud vaipa heas usus ja hädavajalike toimingute tegemiseks. Kohtule ei ole äratuntav, miks on arvutiruumis kaebajal vajalik usuvabaduse realiseerimiseks kasutada palvevaipa. Kui kaebajale oli kambrisse lubatud palvevaip, siis selle eesmärk sai olla kaebaja usuliste vajaduste tagamine. Kohtule arusaadavalt ei tegele kaebaja arvutiruumis enda usuliste vajaduste rahuldamisega, mh palvevaibal mediteerimisega, ja kaebaja ei ole seda ka väitnud. Kui kaebaja ei kasutanud talle kambrisse antud palvevaipa eesmärgipäraselt, siis oli vanglateenistusel õigus palvevaip kaebaja kambrist ära võtta. Samuti on vangla õiguspäraselt ära võtnud kaebaja kambrist religioossed esemed, mis ei vastanud kodukorra punktides 18.5.1 ja 18.5.7 toodud nõuetele. Tartu Vangla otsuse kohaselt olid ristid metallist, ühel neist oli tavaline pael ja teisel palvehelmestega pael ning need ületasid kodukorras kehtestatud mõõtusid.
8.3.Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Kuna Tartu Vangla toimingud ei olnud õigusvastased, puudub mittevaralise kahju hüvitamise üks eeldusi. Isegi juhul, kui metallist ristide ja palvevaiba äravõtmine oleks olnud õigusvastane, puuduks alus mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib seda nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ühtki nimetatud alust ega Tartu Vangla süülist käitumist kaebusest ei nähtu.
8.4.Kohtu arvates ei piiranud vangla vaidlusaluse toiminguga ülemääraselt kaebaja usuliste vajaduste rahuldamist. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebajal ei ole takistatud tegeleda mediteerimisega oma kambris. Vaatamata sellele, et kinnipeetavalt võeti kaks risti kambrist ära, jäeti talle kambrisse kodukorras lubatud koguste kohaselt üks puidust pruun kaelarist. Kaebuse väide, et palvevaiba ja ususümboolika äravõtmine tekitas kaebajale tervisekahjustuse, ei ole usutav, ja tervise võimalik kahjustamine on tõendamata.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud

3-25-3449 korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kaebaja esitas kaebuses riigi õigusabi taotluse. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohus leiab, et kaebaja on suuteline end ise esindama, arvestades tema senist kogemust halduskohtus. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium