Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 28.8.2025, Jõhvi 3-23-1278 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 24.04.2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/24 tühistamiseks Kaebaja: Juri Kolesnikov Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja: Tiiu Miller Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.9.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 24).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla tunnistas oma 24.04.2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/24 alusel J. Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 1.6.3 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva pikkuse kartserikaristuse. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga 2 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.
2.29.05.2023. a registreeriti Tartu Vanglas J. Kolesnikovi vaie nr 1-11/112-1, milles kinnipeetav taotles käskkirja nr 2-23/1-3/24 kehtetuks tunnistamist.
3.Tartu Vangla jättis oma 01.06.2023. a vaideotsusega nr 1-11/112-2 J. Kolesnikovi vaide rahuldamata.
4.09.06.2023. a esitas J. Kolesnikov (edaspidi kaebaja) Tartu Halduskohtule kaebuse.
5.Tartu Halduskohus jättis oma 21.07.2023. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus märkis, et järeldab kaebusest, et kaebaja soovib tühistada 24.04.2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/24, millega kaebajat karistati distsiplinaarkorras vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka käitumise eest. Selle käskkirja peale esitatud vaide jättis vangla 01.06.2023. a vaideotsusega nr 1-11/112-2 rahuldamata. Kohus palus kaebajal täpsustada, kas ta nõustub kohtu käsitlusega ning tasuda kaebuse esitamise eest riigilõiv summas 20 eurot. Kaebaja viitas 01.08.2023. a vastuses vangla uurimiskohustuse rikkumisele ning märkis, et vangla kuritarvitab enda õigusi ja vanglaametnikud kasutavad tema suhtes ebaviisakaid väljendeid. Kaebaja viitas terviseprobleemidele ja selgitas, et teda karistati kartserikaristusega kahekuulise katseajaga.
6.Tartu Halduskohus jättis 26.10.2023. a määrusega kaebuse teist korda käiguta.
7.Tartu Halduskohus tagastas 02.11.2023. a määrusega kaebuse, sest kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi.
8.Tartu Ringkonnakohus tagastas 24.04.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse.
9.Riigikohtu Halduskolleegium rahuldas 10.09.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2024. a määruse osas, mis puudutab kaebuse tagastamist ja jättis muus osas määruskaebuse rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus võttis oma 12.09.2024. a määrusega menetlusse Juri Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla 24.04.2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/24 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ja Tartu Vangla 24.04.2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/24 tühistamist.
12.Vastustaja Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla jääb kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde ja ei pea põhjendatuks neid täies ulatuses korrata. Halduskohus on käesolevalt võtnud menetlusse J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla 24.04.2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/24 tühistamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole alust kaebuse rahuldamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) punkti 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. 23.03.2023. a ettekande nr 2-23-1627 kohaselt suhtles kinnipeetav J. Kolesnikov vanglaametnikega karjudes, peksis karguga vastu ust ning kasutas ebatsensuurset väljendit 2
3-23-1278 "tõmba nahhui atsuda suka". Vastustaja hinnangul on distsiplinaarmenetluse käskkirjas põhjendatult leitud, et kaebaja poolt ametniku suunal kasutatud väljendit ning tema kõnemaneeri ei saa pidada viisakaks – teise inimesega karjudes suhtlemine ning tema suunal ebatsensuursete väljendite kasutamine ei vasta ühiskonnas tunnustatud viisakusstandarditele. Taolist suhtlust ei saa pidada viisakaks ka juhul, kui suhtlus toimub kinnipeetava ja ametniku vahel. Kuivõrd kaebaja ei olnud ametnikuga suhtlemisel viisakas, vaid ta karjus ning kasutas ametniku suunal ebatsensuurseid väljendeid, rikkus kaebaja temale kodukorra punktist 1.6.3 tulenevat kohustust. Vastustaja hinnangul on vaidlusaluses käskkirjas piisava põhjalikkusega analüüsitud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise vajalikkust ning seejärel karistuse valikut. Vastustaja hinnangul on kaebajale määratud karistus proportsionaalne rikkumise raskusastmega. Vaidlusaluses käskkirjas on põhjendatult jõutud seisukohale, et kinnipeetava puhul, kes omas ebaviisaka käitumise eest vaidlusaluse teo toimepanemise ajal üht kehtivat distsiplinaarkaristust, ei täidaks eesmärki karistusena pelgalt uue noomituse määramine. Sellisel juhul võib kinnipeetavale jääda mulje, et raskemaid karistusi talle sellise teo toimepanemise eest ei määratagi ning rikkumiste toimepanemisega võib jätkata. Katseajaga kartserikaristuse määramine antud distsipliinirikkumise eest saab pidada kõige efektiivsemaks karistuse liigiks, et mõjutada kinnipeetava käitumist positiivses suunas. Seejuures anti kinnipeetavale võimalus vältida karistuse täitmisele pööramist, käitudes katseajal õiguskuulekalt. Vastustaja palub jätta Juri Kolesnikovi kaebus rahuldamata ja võimalikud menetluskulud kaebaja enese kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Tartu Vangla tunnistas oma 24.04.2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/24 alusel J. Kolesnikovi süüdi Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 1.6.3 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva pikkuse kartserikaristuse. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga 2 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist (dtl 8).
15.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3).
16.Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega. 3
3-23-1278
17.Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja pani toime vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, lähtunud karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Kaebajale on menetluse käigus nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus ning menetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetlusvigu, mis saanuksid mõjutada vaidlustatud käskkirja sisu. Sealjuures nõustub kohus vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
18.Kohus nõustub 24.04.2023. a käskkirjas ja 01.06.2023. a vaideotsuses nr 1-11/112-2 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (dtl 8-11).
19.Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja poolt 23.3.2023 ametniku suunal kasutatud väljendit ning tema kõnemaneeri ei saa pidada viisakaks – teise inimesega karjudes suhtlemine ning tema suunal ebatsensuursete väljendite kasutamine ei vasta ühiskonnas tunnustatud viisakusstandarditele. Taolist suhtlust ei saa pidada viisakaks ka juhul, kui suhtlus toimub kinnipeetava ja ametniku vahel. Kuivõrd kaebaja ei olnud ametnikuga suhtlemisel viisakas, vaid ta karjus ning kasutas ametniku suunal ebatsensuurseid väljendeid, rikkus kaebaja temale kodukorra punktist 1.6.3 tulenevat kohustust.
20.Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) punkti 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. 23.03.2023. a ettekande nr 2-23-1627 kohaselt suhtles kinnipeetav J. Kolesnikov vanglaametnikega karjudes, peksis karguga vastu ust ning kasutas ebatsensuurset väljendit "tõmba nahhui atsuda suka".
21.Kohtu hinnangul märgib vastustaja õigesti, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne rikkumise raskusastmega. Vaidlusaluses käskkirjas on põhjendatult jõutud seisukohale, et kinnipeetava puhul, kes omas ebaviisaka käitumise eest vaidlusaluse teo toimepanemise ajal üht kehtivat distsiplinaarkaristust, ei täidaks eesmärki karistusena pelgalt uue noomituse määramine. Sellisel juhul võib kinnipeetavale jääda mulje, et raskemaid karistusi talle sellise teo toimepanemise eest ei määratagi ning rikkumiste toimepanemisega võib jätkata. Katseajaga kartserikaristuse määramine antud distsipliinirikkumise eest saab pidada kõige efektiivsemaks karistuse liigiks, et mõjutada kinnipeetava käitumist positiivses suunas. Seejuures anti kinnipeetavale võimalus vältida karistuse täitmisele pööramist, käitudes katseajal õiguskuulekalt. Vangistusseaduse (VangS) § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral, sättes ei ole täpsustatud süü vormi. Distsiplinaarkorras on karistatav seega nii tahtluse (õigusvastaste tagajärgede soovimine) kui ka hooletusega (vajaliku hoole järgimata jätmine) toime pandud süütegu. Haldusasja materjalide järgi oli vaidlusaluses käskkirjas õiguspäraselt tehtud viide, et J. Kolesnikovil oli 21.04.2023. a seisuga kuus kehtivat distsiplinaarkaristust (vt dtl 158 jj ).
22.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning 4
3-23-1278 võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla 24.04.2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/24 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
23.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 12.9.2024 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
24.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil (näiteks kaebajal) on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 35). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.