Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-600 9. mai 2025 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Nele Siitam Erik Tomingase kaebus kohustada Tartu Vanglat Justiitsministeeriumi väljastama vangiregistri andmed Kaebaja Erik Tomingas Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Kadri Margus Kaasatud haldusorgan Andmekaitse Inspektsioon Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2024. a määrus Erik Tomingase määruskaebus Kirjalik menetlus
ja
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2024. a määrus ja Tartu Halduskohtu
9.detsembri 2024. a määrus.
3.Rahuldada kaebaja taotlus anda talle Tartu Halduskohtu 29. novembri 2024. a otsuse väljatrükk.
Tartu Halduskohus tegi 29. novembril 2024 otsuse, millega rahuldas osaliselt Erik Tomingase kaebuse. Halduskohus toimetas kohtuotsuse kaebajale elektrooniliselt kätte 29. novembril 2024.
2.Kaebaja esitas 5. detsembril 2024 halduskohtule taotluse, milles ta palus väljastada
29.novembri 2024. a kohtuotsuse väljatrükk.
3.Halduskohus jättis 9. detsembri 2024. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse saada kohtuotsusest paberkoopia. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
3.1.Menetlusdokumentidest koopiate väljastamist reguleerivad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-d 88 ja 89. Menetlusosalise puhul kohaldub HKMS § 88 lg 1, mis sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitseks vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda esitatud menetlusdokumentidest, sest
3-23-600 niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning üldjuhul on tal enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ärakirju (RKHKo 3-3-1-59-16, p 13; RKHKm 3-7-1-502-15).
3.2.Kohus toimetas kaebajale 29. novembri 2024. a kohtuotsuse kätte samal päeval avaliku e-toimiku kaudu. Kaebajal on e-toimikus võimalik tutvuda haldusasja toimikuga, sh kohtuotsusega. Seega ei ole kaebajale kohtuotsusest paberkoopia saatmine põhjendatud. Kaebaja õiguste edasine kaitse ei ole kohtuotsuse paberkoopia puudumise tõttu takistatud.
4.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
11.detsembri 2024. a määrusega tagastas HKMS § 203 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6 alusel. Ringkonnakohus leidis, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on korraldav määrus, mis ei ole edasikaevatav. HKMS § 203 lg 1 järgi saab määruskaebuse esitada siis, kui seadus seda lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Vaidlustatud halduskohtu määruse peale halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe. Kohtuotsuse paberkoopia andmata jätmine ei piira ka edasikaebeõigust, kuna kaebaja saab tutvuda halduskohtu otsusega e-toimiku kaudu. Edasikaebuse esitamise tähtaeg on piisavalt pikk, et tutvuda otsusega ka tahvelarvuti abil. Kaebaja sai e-toimikut kasutada. Seega oli tal võimalik teha vajaduse korral halduskohtu elektroonilisest otsusest endale omakäeline ärakiri või lühikokkuvõte. Kaebaja väide, et e-toimiku kasutamine on tahvelarvutis võimatu, pole usutav. Tartu Vanglaga seotud haldusasjades ei ole selliseid asjaolusid ilmnenud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub nii haldus- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja väljastada talle halduskohtu otsus paberil. Kaebaja asub Tallinna Vanglas, kus on tahvelarvuti kasutamise aeg piiratud. Tahvelarvuteid ei ole piisavalt (240 kinnipeetava kohta kaheksa). Neid kasutatakse pidevalt videokohtumisteks. Tavaarvutites ei ole võimalik saada ligi e-toimikule. Jõustumata kohtuotsuseid ei saa vanglas välja trükkida. Tahvelarvutite kasutamise korda ei reguleeri ükski õigusakt, vaid see tuleneb iga üksuse sisemisest töökorraldusest. Tahvelarvutite kogus on igas eluosakonnas erinev ja see ei sõltu kinnipeetavate arvust. Tahvelarvuteid kasutatakse ka kauplusest tellimuste vormistamiseks, mille jaoks antakse aega kuni kaks tundi. Kohtuotsusest pole võimalik teha tundide kaupa väljakirjutusi. Tahvelarvutid on seadistatud selliselt, et kasutaja logitakse iga tunni tagant e-toimikust välja ning suunatakse uuesti tuvastusportaali. Selle tulemusena kustub koostatud materjal. Sagedased on ka internetikatkestused ja häired portaali töös. Olukord, kus isikul pole võimalust saada olulisest menetlusdokumendist väljatrükki isegi tasu eest, pole kooskõlas õigusega ennast kaitsta.
6.Justiitsministeerium selgitas vastuseks Riigikohtu küsimusele, et vanglate ja üksuste vahel võivad olla tahvelarvutite kasutamise korras mõningad erisused sõltuvalt näiteks sellest, kas vanglal tuleb järgida inimesele kohaldatud suhtluspiiranguid või kas kinnipeetav paikneb tugevdatud järelevalvega üksuses. Üldjuhul saavad kinnipeetavad tahvelarvuteid kasutada kogu osakonna lahtioleku aja jooksul (hommikusest loendusest kuni õhtuseni). Erisusi tehakse kinnipeetavatele, kes pole kasutanud tahvelarvutit sihtotstarbeliselt või heaperemehelikult. Tahvelarvuteid lubatakse kasutada nii avatud osakonnas kui ka kambris. Kinnipeetavad võtavad ja tagastavad tahvelarvuti ise. Üksused hoiavad vähemalt ühte tahvelarvutit eraldi videokohtumiste tegemiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada ja nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb uue määruse, millega rahuldab 2(3)
3-23-600 kaebaja 5. detsembri 2024. a taotluse ja annab talle Tartu Halduskohtu 29. novembri 2024. a otsuse väljatrüki (HKMS § 238 lg 2, § 230 lg 5 p 5, § 234).
8.Menetlusosaliste seisukohtadest järeldub, et kaebaja aeg tahvelarvutiga e-toimikus kohtuotsusega tutvuda oli piiratud. Halduskohus ei andnud talle kohtuotsusest ka väljatrükki. Need asjaolud võivad takistada apellatsioonkaebuse esitamist. Edasikaebus, mis sisaldaks argumenteeritud põhjendusi ja vastuväiteid kohtu ja menetlusosaliste seisukohtadele, eeldab kohtuotsusesse süvenemist, sh vajaduse korral selle korduvat lugemist. Menetlusosalise valduses olev kohtuotsuse väljatrükk annab selleks üldjuhul paremad võimalused. Samas on põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tagamine kohtuvõimu kohustus (RKHKm 3-3-1-75-04, p 9, vt ka p-d 10–12). Samuti võib väljatrüki andmine olla vajalik kohtuotsuse või ka kohtumenetlust lõpetava määruse täitmiseks. Seetõttu tuleb lugeda määrus, millega jäetakse elektroonilisest kohtuotsusest või kohtumenetlust lõpetavast määrusest väljatrükk andmata, HKMS § 203 lg 1 mõistes edasikaevatavaks. Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse ebaõigesti.
9.HKMS § 27 lg 1 p 9 toob toimikust ärakirja saamise kõrval (vt HKMS § 27 lg 1 p 1) esile õiguse saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri. Kaebaja taotles Tartu Halduskohtu
29.novembri 2024. a kohtuotsuse väljatrükki. HKMS § 173 lg 1 kaudu kohaldub halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 453 lg-s 1 sätestatud otsuse ärakirjade andmise kord. Selle järgi antakse menetlusosalisele elektrooniliselt tehtud kohtuotsuse väljatrükk, millele annab allkirja ja paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja (TsMS § 453 teine ja kolmas lause). Seega tuleb halduskohtumenetluses menetlusosalise taotluse alusel anda talle kohtuotsuse või kohtumenetlust lõpetava määruse väljatrükk. Seejuures menetlusosalisele väljatrüki esmakordse väljastamise eest riigilõivu ei võeta (vt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 131, § 61 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.