Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-2022 21. juuni 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam X kaebus Tartu Vangla vastu terviseandmete õigusliku aluseta töötlemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller Kaasatud haldusorgan Justiitsministeerium, esindaja Kadri Margus Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2023. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ § 10 lg 4 alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsleri korraldus selle lisaga.
2.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada nii Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2023. a kui ka Tartu Ringkonnakohtu
Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt. Tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks osas, milles vangla säilitas vangiregistris kaebaja vestlustest psühholoogiga lauseosad „tunnistas väga kergelt tekkivaid ärevushäireid“ ja „tunnistab, et konflikti korral tõstab häält“, võimaldas neile juurdepääsu Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ § 10 lg 4 alusel määratud vanglateenistujatele ning edastas eelviidatud lauseosadest esimese enne tähtaega vabastamise menetluses maakohtule.
5.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla psühholoog vestles kinnipeetav X-iga (kaebaja) 2. ja 14. oktoobril ning
26.novembril 2020, samuti 4. ja 18. jaanuaril, 8. märtsil, 14. aprillil ja 5. mail 2021. Psühholoog tegi vestlustest kokkuvõtted, mille sisestas vangiregistrisse.
2.Tartu Vangla koostas 27. jaanuaril 2022 kaebaja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise jaoks iseloomustuse, mille koostamisel kasutati vangiregistri sissekandeid. Iseloomustuses on
3-22-2022 märgitud: „Vestluses hüplev, vahetab tihti teemat, keskendumisraskused. Raske seesmise ärevusega toime tulla, seetõttu lihaspinged ja füüsiline rahutus. Tunnistab, et meelespidamisega (näit. teoreetiline osa õppimisel) seotud ülesanded rasked, eelistab füüsilist tegevust, mida on võimalik aeg-ajalt sõltumata meeleolust katkestada. Hääletoon tugevneb rahutusperioodil, saab sellest ise ka aru. Vestluses endiselt paljusõnaline, valju hääletooniga. Rahutu, tunnistas väga kergelt tekkivaid ärevushäireid. Selgitas narko tarvitamist, kuid enda väitel tegi seda ärevuse kontrolli alla saamiseks. Sõltuvust ei tunnista. Tõi raviarsti otsuse, kus on kirjas, et võõrutusprogrammides osalema ei pea. Endiselt rahutu, igapäevaselt omane meeleolu kiire vaheldumine – kohatine passiivsus ja siis jälle eufooria. Samas hea seoste nägemise oskus. Räägitud mõtete suunamise tehnikatest, kuid nende kasutusele võtuks puudub püsivus. Tegutsema paneb huvi pakkuv eesmärk.“
3.Tartu Maakohus jättis 1. märtsi 2022. a määrusega kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata (elektroonilise järelevalve alla).
4.Kaebaja esitas 6. juulil 2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (täiendas 27. juulil 2022), milles taotles mittevaralise kahju hüvitist 3500 eurot. Kaebaja hinnangul kasutas inspektor-kontaktisik iseloomustuse koostamisel õigusvastaselt vangiregistris sisalduvaid tema terviseandmeid ja psühholoogiga toimunud privaatsete vestluste sisu. Need ei oleks tohtinud olla inspektor-kontaktisikule kättesaadavad. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise jaoks dokumentide koostajale oleks võinud edastada andmed üksnes selle kohta, milline psüühikahäire on kaebajal diagnoositud ja kas seda on ravitud. Vangla rikkus kaebaja eraelu puutumatust ning psühhiaatrilise abi seaduses (PsAS) ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud patsiendisaladuse hoidmise kohustust, samuti isikuandmete kaitse üldmäärust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. a määrus 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, IKÜM). Kaebajal tekkisid hingelised üleelamised ja ta ei julge vanglas enam psühholoogi teenust kasutada. Kannatab tema vaimne tervis ja heaolu.
5.Tartu Vangla jättis 29. septembri 2022. a otsusega nr 1-13/215-3 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik muuhulgas karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks. Käesoleval juhul on töödeldud andmeid karistuse täideviimisel õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisel. Vanglal tuli vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 p-st 2 lähtudes koostada kinnipeetava iseloomustus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kinnipeetava iseloomustuses tuleb: 1) anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; 2) hinnata individuaalse täitmiskava täitmist ja 3) esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta (justiitsministri
12.augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (enne tähtaega vabastamise kord) § 4 lg 2). Kaebaja individuaalses täitmiskavas oli talle kriminogeenseid riske maandava tegevusena ette nähtud tagasilanguse ennetamise tugigrupi töövihiku „Tagasilangusega toimetulek“ täitmine ja analüüs. Kaebaja vaimse tervise ja temal diagnoositud vaimse tervise häirete tõttu ei sobinud ta grupitegevustesse, mistõttu lükati selline tegevus edasi ja riske maandava tegevusena planeeriti talle pidada kord kuus psühholoogiga vestlus, kus saab käsitleda ka riskihindamises olevaid ohtlikkuse teemasid. Kuivõrd kinnipeetava iseloomustuses tuleb hinnata nii individuaalse täitmiskava täitmist kui ka anda hinnang isiku ohtlikkusele, siis riske maandava tegevusena ettenähtud psühholoogi vestluste kokkuvõtete kajastamine iseloomustuses ei ole õigusvastane. Tegemist ei ole arsti ja patsiendi suhte ning selle raames kogutud teabe kajastamisega. Ka ei ole iseloomustuses kajastatud psühholoogiga toimunud vestluste detailset sisu, vaid on üksnes psühholoogi kokkuvõte kohtumistest, et oleks võimalik hinnata 2(13)
3-22-2022 planeeritud tegevuse täitmist ja isiku ohtlikkust. Iseloomustus tervikuna ja selle alajaotused kajastavad kinnipeetavaga tegelenud ametnike (sh psühholoogi) tähelepanekuid, mida arvestatakse samuti individuaalse täitmiskava täitmise ja isiku ohtlikkuse hindamisel. Karistust kandva kinnipeetava suhtes riske maandavate tegevuste planeerimine, nende täitmisele ning isiku ohtlikkusele hinnangu andmine on vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine ja sellel eesmärgil isikuandmete töötlemine ei ole õigusvastane.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt enda kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.
6.1.Vangla töötles õigusvastaselt kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise iseloomustuse koostamisel ja avaldamisel konfidentsiaalseid terviseandmeid (sh psühholoogiga peetud vestluste sisu). Need terviseandmed on avaldatud vangla päeviku sissekannetes, mis on kättesaadavad kõikidele vanglaametnikele, sh neile, kellel pole õigust neid teada. Kaebaja on vangla psühholoogi visiitidel ja vastuvõttudel nõudnud ja saanud vastava kinnituse, et kõik kabinetis toimuvad vestlused on konfidentsiaalsed. Oli šokeeriv avastada, et psühholoogiga peetud vestluste sisu on päeviku sissekannete kaudu kättesaadav kõikidele vanglaametnikele ja neid sissekandeid on kasutatud kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise iseloomustuses. Selles on esitatud ajavahemikus 2020–2021 üksikvangistuse ajal psühholoogi vastuvõttudel toimunud kaebaja ja psühholoogi vahelise vestluse kirjeldused. Samuti on kirjeldatud kaebaja vaimset seisundit. Need vestlused toimusid teraapia eesmärgil ja kajastavad eeskätt üksikvangistuse mõju.
6.2.Vestluste sisu on avaldatud ja kasutatud kaebaja nõusolekuta. Eriliigiliste isikuandmete avaldamiseks puudus õiguslik alus. Isikuandmete töötlemisel on rikutud avaliku teabe seadust, IKÜM-i, võlaõigusseadust ja psühhiaatrilise abi seadust. Vangla on toiminud tahtlikult õigusvastaselt. Kaebaja eraelu puutumatust on rikutud ja tungitud on eraelu puutumatuse tuumiksfääri. Tervishoiutöötaja ei ole hoidnud patsiendisaladust.
6.3.Tartu Maakohus on kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel arvestanud ebaseaduslikult saadud privaatseid andmeid.
6.4.Psüühikahäirete tõttu vajab kaebaja ravimeid ja psühholoogi abi. Psühholoogiga peetud vestluste sisu lekkimine on mõjutanud turvatunnet ja tekitanud negatiivseid tundeid. Talle on tekitatud hingelisi üleelamisi ja rikutud tema usaldust. Kaebaja ei julge enam psühholoogi teenust kasutada ja seetõttu kannatab tema vaimne tervis.
6.5.Vangla eksitab kohut, märkides, et kaebaja individuaalses täitmiskavas oli planeeritud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ teemal struktureeritud vestlused. Tegevuse korraldajaks oli märgitud I üksuse psühholoog ning tegevus oli planeeritud 2021. a teise kvartalisse. Ühtegi vestlust 2021. a sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ raames ei ole psühholoog ega keegi teine kaebajaga pidanud. Seda kinnitab ka 27. jaanuari 2022. a iseloomustus, kus on kirjas, et tegevus on täitmata. Samuti ei ole võimaldatud läbida sotsiaalprogrammi „Tagasilangusega toimetulek“, millele vangla viitab 29. septembri 2022. a otsuses. Vaidlust puudutavatest päeviku sissekannetest nähtub, et vestlused psühholoogiga toimusid 2020. a. Need olid üksikvangistuse ajal teraapia eesmärgil toimunud kohtumised.
7.Tartu Halduskohus jättis 6. jaanuari 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1, § 9 lg 1). Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et tema ja psühholoogi vaheliste vestluste sisu kanti vangiregistris peetavasse päevikusse, kus need kanded olid kättesaadavad vanglaametnikele, ning vestluste sisu kajastas ja kasutas inspektor-kontaktisik kaebaja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise jaoks iseloomustuse koostamisel. Kaebaja väitel alandati sellega tema väärikust ja rikuti eraelu puutumatust.
3(13)
3-22-2022
7.2.Vangiregistrisse kantakse andmed kinnipeetava terviseseisundi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide kohta (VangS § 53 lg 1 p 6, Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (vangiregistri põhimäärus) § 16 lg 1, lisa 1 p-d 6.3 ja 7). Seega võivad psühholoogiga toimunud vestluse tulemused olla kantud registrisse kas põhjusel, et psühholoog on osalenud tervishoiuteenuse osutamisel (tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ § 2 lg 2 p 3 (enne 16. oktoobrit 2023 kehtinud redaktsioon)), või kui vestlused on toimunud sotsiaalprogrammi raames või selle asendamisel individuaalsete vestlustega (nagu see on toimunud praeguse haldusasja kaebaja puhul).
7.3.Karistuse täideviimisel ja vangla kui õiguskaitseasutuse (IKS § 13 lg 2) tegutsemisel isikuandmete töötlemisel ei kohaldu mitte IKÜM, vaid IKS. Töödeldi eriliiki isikuandmeid.
7.4.Vanglal oli õiguslik alus töödelda kaebaja eriliiki isikuandmeid, kuna vanglal on seadusest tulenev kohustus koostada kaebaja kohta iseloomustus tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks (IKS § 20 lg 1 p 1, VangS § 76 lg 1 p 2). Isikuandmete töötlemine oli kinnipeetava enda huvides ja tema õiguste tagamiseks (IKS § 20 lg 1 p 2), kuna ennetähtaegne karistuse kandmiselt vabastamine on isikule soodne otsustus, mida ei saaks teha ilma piisava asjakohase teabeta.
7.5.Üheks dokumendiks, millest lähtudes otsustatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine, on kinnipeetava iseloomustus (enne tähtaega vabastamise korra § 2 p 2). Iseloomustuse koostab kontaktisik riskihinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel (enne tähtaega vabastamise korra § 4 lg 1, § 8 lg 1, § 9 lg 1). Riskihinnangu koostamisel tuleb, arvestades riskihinnangule ja iseloomustusele seatud nõudeid, töödelda kinnipeetava terviseandmeid (enne tähtaega vabastamise korra §-d 8 ja 9).
7.6.Kaebaja 27. jaanuari 2022. a iseloomustuse alajaotusesse „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuse jooksul“ kantud tekst koosneb suuremas osas psühholoogi üldistest tähelepanekutest kaebaja käitumise kohta. See on asjakohane informatsioon iseloomustuse koostamisel ega kajasta niivõrd psühholoogile vestluses avaldatut. Ka psühholoog selgitas 25. juulil 2022 kaebajale, et vestluste sissekannetes ei käsitleta toimunut detailselt, vaid antakse edasi kinnipeetava emotsionaalset hetkeseisundit, mida vangla jälgib edasiste tegevuste planeerimisel.
7.7.Vangla selgitas kaebajale (28. oktoobri 2022. a vastuse p 6), et kaebajale oli riske maandavate tegevustena planeeritud erinevate sotsiaalprogrammide läbimine ja kuna talle ei sobi tegevused grupis, lükati planeeritud tegevused edasi ning talle planeeriti kord kuus vestlused psühholoogiga. Seega vastustaja hinnangul sai inspektor-kontaktisik 27. jaanuari 2022. a iseloomustuse koostamiseks teavet sotsiaalprogrammide läbimise asemel psühholoogiga peetud vestluste kokkuvõtetest. Kohtu hinnangul ei saanud tegu olla sotsiaalprogrammide läbimise asemel ette nähtud kokkusaamistega. Iseloomustusest nähtub, et sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“, mis oli kaebajal asendatud vestlusega, on kaebajal täitmata ning 30. märtsil 2021 kinnitatud kaebaja individuaalse täitmiskava II osa kohaselt oli see tegevus planeeritud alles 2021. a II kvartalisse. Sama täitmiskava kohaselt on tagasilanguse ennetamise tugigrupi töövihiku „Tagasilangusega toimetulek“ täitmine ja analüüs planeeritud aastasse 2023. Eeltoodut kinnitab ka Tartu Vangla 31. oktoobri 2022. a vastus nr 2-3/3290-2. See ei muuda aga järeldust, et inspektor-kontaktisik võis kaebaja iseloomustuse koostamisel kasutada vangiregistris sisalduvaid andmeid, sh psühholoogi vestluste kokkuvõtteid.
7.8.Psühholoogi 2. oktoobri 2020. a sissekande kohaselt ei sobi kaebaja grupitegevusse ning tal on soovitatav kord kuus pidada psühholoogiga vestlus, kus saab käsitleda ka riskihinnangus olevaid ohtlikkuse teemasid. Seetõttu pidi kaebaja olema teadlik sellest, et vestlused psühholoogiga puudutavad ka tema riskihinnangut, mis omakorda võetakse aluseks enne tähtaega vabastamiseks esitatava materjali hulgas. Kaebaja terviseseisundit iseloomustavate andmete (sh psühholoogiga peetud vestluste kokkuvõtete) kandmine vangiregistrisse on õiguspärane.
4(13)
3-22-2022
7.9.Kaebaja iseloomustuse ja selles kajastatud psühholoogi vestluste sisuga puutus kokku vaid piiratud arv vanglateenistujaid ning seda oma tööülesannete täitmisel (vangiregistri põhimääruse § 8 lg 1 ja § 9, Tartu Vangla 21. novembri 2022. a vastuses kohtule esitatud loetelu ametnikest).
7.10.Kaebaja sai vaidlustada tema tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruskaebe korras ja seda võimalust kaebaja ka kasutas. Seejuures oli kaebajal võimalik esitada maakohtus vastava menetluse ajal vastuväiteid iseloomustuses märgitule.
7.11.PsAS § 5 lg 2 ei kohaldu.
7.12.Vangla tegevus kaebaja tervist iseloomustavate andmete (sh psühholoogi vestluste kokkuvõtete) töötlemisel ei ole olnud eeltoodust tulenevalt õigusvastane. Kahju hüvitamise eeldused (RVastS § 7 lg 1) pole seega täidetud.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse 14. detsembri 2023. a otsusega rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata (resolutsiooni p 2). Ühtlasi tagastas ringkonnakohus kaebaja esitatud 31. oktoobri 2023. a iseloomustuse (resolutsiooni p 1).
8.1.Halduskohtu otsuse põhjendustega tuleb nõustuda ning puudub vajadus neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4).
8.2.Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja pidi teadma, et ka vestluste alusel kogutud info kokkuvõte võib riskihinnangu kaudu jõuda kaebaja iseloomustusse ja seda võidakse kajastada tema enne tähtaega vabastamiseks maakohtule esitatava materjali hulgas. Halduskohus viitas vaidlusaluses otsuses põhjendatult psühholoogi 2. oktoobri 2020. a vangiregistri sissekandele, mille kohaselt ei sobi kaebaja grupitegevusse ning tal on soovitatav kord kuus pidada psühholoogiga vestlus, kus saab käsitleda riskihinnangus olevaid ohtlikkuse teemasid. Seda, kuidas ja milline info kantakse kinnipeetava kohta vangiregistrisse ja kust tuleb vastustajale kohustus koostada vastavasisuline iseloomustus, käsitles halduskohus otsuses põhjalikult.
8.3.Kaebaja ja psühholoogi vestluste sisu ei ole vangiregistri kannetes avaldatud viisil, et oleks tegemist konfidentsiaalsusnõude rikkumise või kaebaja eraeluliste andmete avaldamisega. Psühholoogi kannetes ei käsitleta vestlusi detailselt, vaid antakse edasi kinnipeetava emotsionaalset hetkeseisundit, mida vangla jälgib kaebajaga seotud edasiste tegevuste planeerimisel. Need on psühholoogi üldised tähelepanekud kaebaja käitumise kohta ja neis ei kajastata seda, mida kaebaja ise vestluses psühholoogile avaldas. Ei ole avaldatud kaebaja võimalikku diagnoosi või ravi puudutavat teavet.
8.4.Kaebaja esitatud tõend (Tartu Vangla 31. oktoobri 2023. a iseloomustus kaebaja kohta) tuleb tagastada, kuna sel ei ole asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
9.1.Tartu Vangla psühholoog osutas kaebajale psühholoogilist sotsiaalteraapia teenust ehk psühholoogilist ravi. Seejuures kinnitas psühholoog, et kõik tema kabinetis räägitu on konfidentsiaalne ning see on kaitstud nii seaduse alusel kui ka psühholoogi eetikakoodeksist lähtudes. Sellest tulenevalt oli kaebajal õigustatud ootus, et vestluse sisust psühholoogiga ei saa teada mitte keegi. Vangla päevikusse tehtud sissekanded rikkusid seda ootust. Vestluste toimumise ajal olid kambrite uksed koroonast tingituna suletud ja kaebaja viibis kaua üksi. Vestluse eesmärk oli parandada vaimselt rasket seisundit. Psühholoog märkis sissekandes, et kaebaja ei sobi grupiteraapiasse, vaid seepärast, et sellest (sh miks varem on kaebaja grupiteraapia katkestatud) oli vestlusel juttu. Vaidlusaluste andmete avaldamine tähendas patsiendisaladuse rikkumist ja on vastuolus PsAS § 5 lg-ga 2 ja VÕS § 768 lg-ga 1. Teavet kasutati ravi asemel kaebaja iseloomustamiseks.
5(13)
3-22-2022
9.2.Tartu Vangla koostas 31. oktoobril 2023 uue iseloomustuse kaebaja kohta. Selles on eemaldatud vaidluse all olevad konfidentsiaalsed andmed. See näitab, et vangla tunnistab viga. Kaebaja esitas viidatud iseloomustuse tõendina ringkonnakohtule, kuid see tagastas tõendi.
10.Vangla palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
10.1.Vangla jääb oma seni kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus ei ole eksinud menetlus- ega materiaalõiguse normide vastu.
10.2.Vanglas tervishoiuteenuse osutamisel kohaldub isikuandmete töötlemisele IKÜM, v.a kui tervishoiutöötaja osaleb karistuse täideviimisel. Psühholoog ei ole tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 3 mõttes. Kaebajaga vestelnud psühholoog ei ole ka kliiniline psühholoog (vt 1. oktoobril 2023 jõustunud TTKS § 3 lg 6 p 2).
10.3.Vaidlusalused vestlused 2020. a kaebajaga ei toimunud tervishoiuteenuse osutamise raames: psühholoogi 2. oktoobri 2020. a sissekande järgi toimus vestlus kontaktisiku palvel ja vestluse tulemusel jõudis psühholoog järeldusele, et kaebaja ei sobi grupiteraapiasse. Psühholoog märkis ka, et soovituslik on kord kuus pidada psühholoogiga vestlus, kus saab käsitleda mh riskihinnangus olevaid teemasid. Sissekannetest nähtub, et vestlused hõlmavad sõltuvusega seotud aspekte. Kaebaja pidi mõistma, et tegu ei ole tervishoiuteenusega.
10.4.Vestlused psühholoogiga ei toimunud üksikvangistuse ajal. Viimane julgeolekuabinõude kohaldamine enne vaidlusaluseid vestlusi lõppes 25. juunil 2020 ning alates 7. novembrist 2020 kohaldati kõigi Tartu Vangla kinnipeetavate suhtes koroonaviiruse leviku tõttu liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangut.
10.5.Selge sõnaga on individuaalselt sotsiaalprogrammide läbimine ette nähtud alles 2021. a märtsis kinnitatud kaebaja individuaalses täitmiskavas. 12. veebruaril 2020 kinnitatud individuaalses täitmiskavas oli kaebajale planeeritud üksnes motiveerimine programmidest osa võtma.
10.6.Kuna vaidlusaluseid vestluseid ei peetud tervishoiuteenuse osutamise raames, siis ei ole need kaitstud patsiendisaladusena. Lisaks ei avaldanud psühholoog vestluste sisu detailselt, vaid andis edasi kaebaja emotsionaalset hetkeseisundit üldistatud kujul.
11.Justiitsministeeriumi seisukohad olid vastuses järgmised.
11.1.Vanglas tervishoiuteenuse osutamine ei ole üldjuhul karistuse täideviimise osa IKS mõttes, mistõttu tervishoiuteenuse osutamisel isikuandmete töötlemisele kohaldub IKÜM. Erinev on olukord juhul, kui tervishoiutöötaja on kaasatud karistuse täideviimise protsessi, näiteks kinnipeetava tööle määramine. Sel juhul kohaldub isikuandmete töötlemisele IKS.
11.2.TTKS § 3 järgi ei ole psühholoog tervishoiutöötaja.
11.3.Vaidlusaluste psühholoogi kannete puhul on tegemist iseloomustusega, mille psühholoog on kokkuvõtlikult kirja pannud vastuvõttudel kogutud ning kinnipeetavalt saadud info põhjal. Kuivõrd iseloomustus sisaldab infot isiku käitumise kohta vangistuse jooksul, saab seda pidada vajalikuks teabeks, mida kohus peab karistusseadustiku § 76 lg 4 järgi arvestama.
11.4.Kinnipeetava terviseandmeid (nt osutatava ravi kohta) vanglas viibimise ajal kantakse korraga kahte andmekogusse. Tervishoiuteenust osutav vangla koosseisu kuuluv teenistuja (meditsiiniosakonna töötaja) kannab kinnipeetava tervise kohta tehtud epikriisid ja otsused vangiregistrisse ning lühikokkuvõtted sisestatakse arsti kannetena ka tervise infosüsteemi. Vangiregistri põhimääruse § 10 lg 4 alusel on kehtestatud Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsleri korraldus, mille lisas on määratud kindlaks vangiregistri kasutajaliigid vastavalt ametikohtadele ja sisustatud ka konkreetsete õigustega, mida kasutajaliiki kuuluv ametnik vangiregistris näha ja sisestada võib. Kinnipeetava terviseandmeid saab vangiregistris näha väga piiratud hulk inimesi (tervishoiutöötajad, teised teenistujad näevad vaid neid andmeid, mis on vajalikud infovahetuseks tervishoiuteenuse osutaja ja vangla vahel). Psühholoogil on vangiregistri põhimääruse § 10 lg 2 p 10 järgi kindel kasutajaliik. Psühholoog ei ole tervishoiuteenuse osutaja, ta ei tee vangiregistrisse vastavaid kandeid ning tervishoiuteenuse osutaja tehtud kandeid ei näe, kuivõrd 6(13)
3-22-2022 tal puudub andmetele ligipääs. Psühholoogil on tulenevalt enda kasutajaliigist ja ülesannetest õigus ja kohustus teha kandeid vangiregistrisse, mis sisaldab vestluste kokkuvõtteid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu (HKMS § 230 lg 5 p 5) ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. Mittevaralise kahju eest jääb hüvitis küll välja mõistmata, kuid vangla tegevus tuleb tunnistada õigusvastaseks osas, milles vangla säilitas vangiregistris kaebaja vestlustest psühholoogiga lauseosad „tunnistas väga kergelt tekkivaid ärevushäireid“ ja „tunnistab, et konflikti korral tõstab häält“, võimaldas neile juurdepääsu vangiregistri põhimääruse alusel määratud vanglateenistujatele ning edastas neist lauseosadest esimese enne tähtaega vabastamise menetluses maakohtule.
13.Kaebaja nõuab vanglalt mittevaralise kahju hüvitist, kuna tema hinnangul oli vangla tegevus tema isikuandmete töötlemisel õigusvastane. Täpsemalt heidab kaebaja ette vangiregistris säilitatavates tema ja psühholoogi vestluste kokkuvõtetes terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete kirjeldamist, seeläbi terviseandmetele juurdepääsu võimaldamist vangla kõigile teenistujatele ning nende esitamist kaebaja iseloomustuses enne tähtaega vabastamise menetluses maakohtule. Kaebaja ei väida mitte niivõrd seda, et vanglal puudub õigus terviseandmeid töödelda, kuivõrd näeb probleemi andmete sisus - kõnealused andmed puudutasid tema hinnangul ravi käigus psühholoogile usaldatud ja patsiendisaladusega kaitstud andmeid. Sellest tekkisid kaebaja sõnul hingelised üleelamised ja vähenes turvatunne, sest ta ei julge enam psühholoogi teenust vanglas kasutada, kuigi ta seda vajab.
14.Kolleegium selgitab järgnevalt esiteks seda, milline õiguslik režiim vaidlusalustele isikuandmete töötlemise toimingutele kohaldub (I), teiseks, mis osas olid need töötlemistoimingud õigusvastased (II), ning kolmandaks, miks kaebaja kahjunõue tuleb rahuldada osaliselt (III). Lõpetuseks lahendatakse menetluslikud küsimused (IV). I
15.Kohtuasjas on analüüsitavaid isikuandmete töötlemise toiminguid kolm: kaebaja vaidlusaluste isikuandmete kirjeldamine vangiregistris säilitatavates vestluste kokkuvõtetes; vanglateenistujatele kokkuvõtetele väidetav juurdepääsu võimaldamine ning kokkuvõtetes kirjeldatud isikuandmete esitamine kaebaja iseloomustuses enne tähtaega vabastamise menetluses maakohtule.
16.Valdav osa isikuandmeid vangiregistris säilitatavates psühholoogi vestluste kokkuvõtetes ja kaebaja iseloomustuse vaidlusaluses osas on terviseandmed, mis on eriliigilised isikuandmed (IKÜM art 4 p 15, art 9; IKS § 13 lg 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a direktiivi 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK, õiguskaitseasutuste direktiiv, art 3 p 14, art 10).
17.Vangla tegevuse suhtes vangistuse täideviimisel kohaldub üldjuhul IKS, mille aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv, mitte IKÜM. See on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, tuleb järgida IKÜM-is sätestatut, kusjuures IKÜM ja direktiiv suhestuvad reegel – erand
7(13)
3-22-2022 põhimõttel (vt nt Euroopa Kohtu otsus C-180/21: Inspektor vs. Inspektorata kam Visshia sadeben savet, p-d 73–76).
18.Euroopa Kohus on rõhutanud, et arvestades eriliigiliste isikuandmete töötlemisele seatud eelduste erinevusi õiguskaitseasutuste direktiivi art-s 10 ja IKÜM art-s 9, on liikmesriigi seadusandja kohustatud tagama, et oleks selge, kumb kahest nimetatud õigusaktist on kohaldatav (vt C‐205/21: Ministerstvo na vatreshnite raboti, p-d 63 ja 67). IKÜM sätestab art-s 9 põhimõttelise keelu eriliigilisi isikuandmeid töödelda koos lõikes 2 sätestatud eranditega, mida tuleb tõlgendada kitsalt. Seejuures on näiteks terviseandmete töötlemine rangelt piiritletud mitmete kumulatiivsete tingimustega, mis puudutavad esiteks art 9 lg 2 p-s h loetletud eesmärke (nt ravi võimaldamiseks), teiseks töötlemise õiguslikku alust (EL-i või liikmesriigi õigus või leping, vt ka art 6 lg 1) ning kolmandaks konfidentsiaalsuskohustust, mis on isikutel, kellel on töötlemise õigus. (Euroopa Kohtu otsus C-667/21: Krankenversicherung Nordrhein, p-d 44, 50, 79.) Liikmesriigid võivad IKÜM art 9 lg 4 kohaselt proportsionaalsuse põhimõtet järgides kehtestada lisatingimused, sh piirangud terviseandmete töötlemisel (samas, p 67). Õiguskaitseasutuste direktiivi art 10 (IKS § 20) seevastu lubab eriliigilisi isikuandmeid töödelda üksnes siis, kui see on rangelt vajalik, sellele kohaldatakse andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks asjakohaseid kaitsemeetmeid ning täidetud on üks artiklis loetletud kolmest alusest.
19.Eristamine on oluline ka silmas pidades asjaolu, et kahju hüvitamise nõude alus erineb.
19.1.Kui tegu on isikuandmete töötlemisega, mis langeb õiguskaitseasutuste direktiivi (IKS) kohaldamisalasse, paneb direktiivi art 56 liikmesriigile kohustuse kehtestada asjakohased normid liikmesriigi õiguses. Direktiiv piirab seda üksnes nõudega, et andmesubjektil on õigus saada hüvitist nii varalise kui mittevaralise kahju korral. Sätet aitab tõlgendada ka põhjendus 88, mis olemata küll õiguslikult siduv (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-234/22: Roheline Kogukond jt, p 70) näeb ette, et kahju mõistet tuleks tõlgendada Euroopa Kohtu praktikat arvestades laialt viisil, mis kajastab täielikult direktiivi eesmärke, ning et andmesubjektid peaksid saama täieliku ja tõhusa hüvitise kahju eest, mida nad on kandnud. Vastavad direktiivi art-t 56 rakendavad normid on Eesti õiguses sätestatud mh RVastS §-des 7 ja 9. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
19.2.Kui isik nõuab kahju hüvitamist sellise isikuandmete töötlemise eest, mille suhtes on kohaldatav IKÜM, tuleneb kahjunõude alus seevastu otsekohalduvast IKÜM art-st 82, mida aitab tõlgendada põhjendus 146 (vt nt RKHK 06.01.2021, 3-19-1207/21, p-d 15–19; 26.09.2022, 3-20-1449/54, p-d 18, 19; Euroopa Kohtu otsused C-300/21: Österreichische Post, C-340/21: Natsionalna agentsia za prihodite, C-667/21: Krankenversicherung Nordrhein, p-d 80–103, C-456/22: Gemeinde Ummendorf). Riigivastutuse seaduses sätestatu on täiendavalt kohaldatav vaid osas, milles see ei ole vastuolus IKÜM-iga.
20.Eelnimetatud kolmest töötlemistoimingust kaks viimast – vanglateenistujatele väidetava juurdepääsu võimaldamine kokkuvõtetele ning kokkuvõtetes kirjeldatud isikuandmete esitamine kaebaja iseloomustuses enne tähtaega vabastamise menetluses maakohtule – on selgelt osaks karistuse täideviimisest, millele kohaldub IKS ja seega RVastS. Kohaldatavat õigust silmas pidades on siiski vaja analüüsida esimest töötlemistoimingut, s.o psühholoogi ja kaebaja vestluste kokkuvõtete sisestamist säilitamiseks vangiregistris. 8(13)
3-22-2022
21.Kolleegiumi hinnangul toimusid vaidlusalused vestlused karistuse täideviimise eesmärgil ning seega kohaldub vaidlusaluste vestluste kokkuvõtetes kaebaja isikuandmete vangiregistris säilitamisele IKS ja õiguskaitseasutuste direktiiv.
21.1.Psühholoogiga vestluse eesmärk võib olla psühholoogiline ravi. Samas võib vestlus olla ka osaks karistuse täideviimisest, kui see on üks kinnipeetava individuaalses täitmiskavas märgitud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikest abinõudest (VangS § 16 lg 1 p 7), mis aitavad maandada riske (justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 3 p 7). Samal vestlusel võivad olla ka mõlemad eesmärgid. Kui vestlus psühholoogiga on osaks karistuse täideviimisest, kuulub selle käigus või selle tulemusel isikuandmete töötlemine IKS kohaldamisalasse.
21.2.Vangla on kohtumenetluses läbivalt olnud seisukohal, et vestlused kaebajaga olid osaks sotsiaalprogrammist ja seega karistuse täideviimisest. 30. märtsil 2021 kinnitatud kaebaja individuaalse täitmiskava II osa kohaselt oli sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“ asendatud vestlusega ning see tegevus oli planeeritud 2021. a II kvartalisse. Sama täitmiskava kohaselt on tagasilanguse ennetamise tugigrupi töövihiku „Tagasilangusega toimetulek“ täitmine ja analüüs planeeritud aastasse 2023. Nagu ka halduskohus selgitas, vaidlusalused kaebaja ja psühholoogi vestlused pärinevad valdavalt varasemast ajast. Seega ei kinnita vangla esitatud tõendid seda, et kõnealused vestlused olid osaks karistuse täideviimisest.
21.3.Psühholoog märkis 2. oktoobri 2020. a sissekandes järgmist: „Lähtuvalt psühhiaatrite diagnoosist ei sobi isik kindlasti grupitegevusse. Soovitus kord kuus vestlused psühholoogiga, kus saab käsitleda ka RH-s [riskihinnangus – lisatud märkus] olevaid ohtlikkuse teemasid ja ventileerida olukorda.“ Sellest sissekandest tegi halduskohus järelduse (millega nõustus ka ringkonnakohus), et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et vestlused psühholoogiga puudutavad tema riskihinnangut, mis omakorda võetakse aluseks enne tähtaega vabastamiseks esitatava materjali koostamisel.
21.4.Kolleegium nõustub kohtutega, et psühholoogi 2. oktoobri 2020. a sissekandest võib järeldada, et kõnealune ning sellele järgnevad vestlused sama psühholoogiga toimusid karistuse täideviimise raames, sh riskihinnangu koostamise eesmärgil. Selle käigus isikuandmete töötlemisele kohalduvad seega IKS ja õiguskaitseasutuste direktiiv.
21.5.Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul terviseandmete töötlemise õiguspärasuse hindamisel IKÜM-i ja IKS-i (õiguskaitseasutuste direktiivi) kohaldamisala rangel eristamisel siiski määravat tähendust. Ka karistuse täideviimisel IKS-i kohaldamisel tuleb terviseandmete töötlemisel silmas pidada andmekaitsepõhimõtteid ning tervishoiuteenuse osutamisel kohalduva patsiendisaladuse (vt otsuse p-d 22.4 ja 22.5) eesmärgid ja mõte mõjutavad karistuse täideviimisel erinevate andmekaitsepõhimõtete kohaldatavust konkreetsel juhul.
22.Vangla väidetest ei nähtu, et kaebaja pidi mõistma vaidlusaluste vestluste kuuluvust karistuse täideviimise hulka. Kaebaja võis põhjendatult lähtuda eeldusest, et tema ja psühholoogi vestlus toimub ravi eesmärgil. Vangla ei taganud, et kaebaja mõistaks õigesti vestluse ja selle käigus enda isikuandmete psühholoogile avaldamise eesmärki.
22.1.Kui isikuandmed pärinevad andmesubjektilt endalt ja tegu ei ole seaduses sätestatud sundproovi vms-ga, peab andmesubjekt enda isikuandmete avaldamisel olema teadlik, mis eesmärgil tema isikuandmeid töödeldakse. See on vajalik, et omada kontrolli isikuandmete üle (vt nt IKÜM põhjendus 7, õiguskaitseasutuste direktiivi põhjendus 51) ning teha teadlik valik, kas ja mil määral 9(13)
3-22-2022 enda isikuandmeid avaldada (vrd ka nt nõuded nõusolekule patsiendisaladuse avaldamiseks RKKK 01.04.2022, 1-20-5071/72, p 24). Eesmärgipiirang on üks isikuandmete töötlemise põhimõtetest. Selle järgi kogutakse isikuandmeid täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid on lubatud töödelda muul eesmärgil kui andmete algne kogumise eesmärk üksnes erandina (vt õiguskaitseasutuste direktiivi art 4 lg 1 p b, lg 2; IKS § 14 p 2, § 16). Euroopa Kohus on rõhutanud, et eesmärgipiirangu järgimine koostoimes võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega on eriti oluline eriliigiliste isikuandmete puhul (vt C-205/21: Ministerstvo na vatreshnite raboti, p-d 122-127).
22.2.Eeltoodud psühholoogi 2. oktoobri 2020. a (ega ka järgnevatest) sissekannetest ei saa järeldada kaebaja teadlikkust, et ta suutis eristada sotsiaalprogrammi eesmärgil peetud vestlusi psühholoogiga ravi eesmärgil toimunud vestlustest ning et vaidlusalused vestlused kuuluvad just esimeste alla. Kohtuasjas ei ole esile toodud muid asjaolusid või tõendeid, mis kaebaja teadlikkust vestluste sotsiaalprogrammi alla kuuluvuse kohta kinnitaksid. See oleks olnud oluline, arvestades mh asjaoluga, et vaidlusaluste vestlustega lähedasel ajal (mais ja detsembris 2020) on kaebaja kohtunud ka teiste psühholoogidega, mida vangla ise samuti ei pidanud osaks sotsiaalprogrammist. Küsimusel, kelle initsiatiivil vestlus psühholoogiga toimus, ei ole seejuures tähtsust, sest kontaktisiku palvel on toimunud vestlusi nii sotsiaalprogrammi kui ka ravi eesmärgil.
22.3.Kolleegium on seisukohal, et kinnipeetav võib üldjuhul lähtuda eeldusest, et tema ja psühholoogi vaheline vestlus on ravi eesmärgil peetav konfidentsiaalne vestlus. Kui vestlus toimub karistuse täideviimise eesmärgil, tuleb vanglal sellest teavitada kinnipeetavat talle arusaadaval viisil ja veenduda, et kinnipeetav seda ka mõistab. Vastasel juhul ei pruugi psühholoogi vastuvõtt kui osa psüühika- ja käitumishäirete haiguse ravist täita oma eesmärki, sest kinnipeetav ei saa avatult ja vabalt end väljendada ning ta ei saa olla kindel, et ravi raames avaldatut ei kasutata tema vastu ning et see on kaitstud patsiendisaladusena. Lõppastmes ei kahjusta see mitte üksnes andmesubjekti ennast, vaid ka karistuse täideviimise eesmärki suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda (VangS § 6 lg 1). Kinnipeetava tulemuslik rehabilitatsioon on kogu ühiskonna huvides.
22.4.Kaebaja pidas vestluse käigus öeldavat patsiendisaladusega kaitstuks. VÕS § 768 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et VÕS §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. TTKS § 2 seob tervishoiuteenuse mõiste mh tervishoiutöötaja tegevusega ning vaidlusaluste vestluste ajal kehtinud TTKS § 3 järgi ei olnud psühholoog tervishoiutöötaja (vrd siiski ka kehtiva TTKS § 3 lg 6 p 2). Samas on psüühika- ja käitumishäired haigused (sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määruse nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine“ § 1 p 1, RHK-10 ptk V: F00-F99). Psüühika- ja käitumishäirete ravi osaks võivad olla vestlused psühholoogiga. Seega võib psühholoog olla VÕS § 768 lg 1 mõttes tervishoiuteenuse osutamisel osalevaks isikuks, kellele laieneb patsiendisaladuse hoidmise kohustus (kehtiva TTKS-i järgi võib ta eelduste täidetusel olla ka tervishoiutöötaja). Eesti Psühholoogide Liidu kehtestatud „EPL-i liikme eetilised nõuded“ p 10 a sätestab samuti, et praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, st tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse.
22.5.Riigikohus on otsuses nr 1-20-5071/72 tõlgendanud VÕS § 768 lg 1 patsiendisaladuse kaitseala laialt tulenevalt eesmärgist kaitsta usaldussuhet arsti ja patsiendi vahel, et tagada patsiendi privaatsus ja usk meditsiinisüsteemi. Usu puudumisel ei pruugi patsient ravile tulla ning võib seetõttu end ohustada (p-d 20–21). Sama on korduvalt oma praktikas rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus 10(13)
3-22-2022 (vt nt Mortier vs. Belgia, 2022, p 207; Y. G. vs. Venemaa, 2022, p 44; Z. vs. Soome, 1997, p 95; Mockutė vs. Leedu, 2018, p-d 93–94; Kotilainen jt vs. Soome, 2020, p 83). Riigikohus märkiss ka, et õigusaktist tulenev kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks peab olema selgelt sõnastatud (p 25) ning üldisemalt sõnastatud norm, mis lubab konfidentsiaalsuskohustusest kõrvale kalduda, allub rangele proportsionaalsuse kontrollile (p-d 26–28). II
23.Eesti õiguses on vanglale sätestatud õiguslik alus kinnipeetavate terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete vangiregistrisse kandmiseks ja seal säilitamiseks (VangS § 53 lg 1 p 6, vt ka vangiregistri põhimääruse lisa 1 p-d 7 ja 8.1.8–8.1.10) ning ka enne tähtaega vabastamise menetluse korraldamiseks (VangS § 76 lg 1 p 2 koostoimes enne tähtaega vabastamise korra § 9 lg 2 p-dega 11 ja 12 osas, mis võivad seostuda vaimse tervisega). Nagu kolleegium on varem selgitanud, ei piisa siiski õigusliku aluse olemasolust, et töötlemistoiming oleks õiguspärane. Toiming peab olema ka kooskõlas õigusliku alusega (vt RKHK 26.09.2022, 3-20-1449/54, p 24), mis isikuandmete töötlemise kontekstis tähendab eeskätt õiguslikus aluses eneses sisalduvate nõuete ja andmekaitse põhimõtete järgimist, kuid võib hõlmata ka laiemalt õigusnormide analüüsimist, mis võivad ühel või teisel moel piirata töödeldavate isikuandmete või töötlemistoimingu liiki vms.
24.VangS § 53 lg 1 p 6 järgi kantakse vangiregistrisse andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta. Vangiregistri põhimääruse lisa 1 p-st 7 nähtub, et vangiregistrisse kantakse ka sellised terviseandmed, mis on tervishoiuteenuse osutamisel kaitstud patsiendisaladusena, kuid ravi osas (p 7.5) üksnes ravi määramise kuupäev, vajadus, algus- ja lõppkuupäev ning ravi määraja või ravija. Normid ei kohusta säilitama ravi osaks oleva psühholoogi vestluse sisu (vrd ka TTKS § 591 lg 4 p 3: „patsienti puudutavad meditsiinilised andmed - raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed“). Kriminogeensete riskide hindamise ja nende maandamise tegevuste juures (p 8) tuleb kirjeldada sõltuvusega (p 8.1.8), tervise ja emotsionaalse seisundiga (p 8.1.9) ning mõtlemise ja käitumisega (p 8.1.10) seotud andmeid, samuti ohtlikkuse andmeid (p 8.1.13). Millise detailsusega ja mil viisil neid andmeid kirjeldatakse, sõltub kinnipeetavast ja tegevusest, mille raames kriminogeensete riskide kohta andmeid koguti.
25.Käesoleval juhul sisaldasid vaidlusalused vestluste kokkuvõtted vangiregistris ja maakohtule esitatud iseloomustuses lisaks kaebaja oleku üldisele kirjeldusele ka sellist, mille puhul ei ole tegu pelgalt „kinnipeetava emotsionaalse hetkeseisundi“ edasiandmisega, nagu on öelnud psühholoog ja mida on korranud kohtud. Nii sisaldavad vestluste kokkuvõtted mh seda, mida kinnipeetav on vestluse käigus usaldanud psühholoogile ilmselt arvates, et tegu on raviga ja öeldav on kaitstud patsiendisaladusena, mis jääb kinnipeetava ja psühholoogi vahele (vt otsuse p 22). Eeskätt kuuluvad selliste andmete hulka järgmised kaks kaebaja tõdemust: „tunnistas väga kergelt tekkivaid ärevushäireid“ (14. oktoober 2020), „tunnistab, et konflikti korral tõstab häält“ (4. jaanuar 2021). Viimane neist ei sisaldu maakohtule esitatud iseloomustuses. Nimetatud kaks lauseosa on patsiendisaladuse tuum, mis ka juhul, kui olnuks tegu raviga, peaks jääma rangelt patsiendi ja psühholoogi vahele. Ei saa eeldada, et kaebaja oleks need andmed avaldanud, kui oleks mõistnud vestluste tegelikku eesmärki. Vestluste kokkuvõtete laused „Tunnistab, et meelespidamisega [---] seotud ülesanded on rasked“ (2. oktoober 2020), „Selgitas narko tarvitamist“ (14. oktoober 2020), „Tunnistab endiselt, et vangla on igapäevases tegevuses püüdnud arvestada tema eripäradega“ (5. mai 2021) võrreldavat kaitset siiski ei eelda. Samasisuline teave on vanglal ka varasemast olemas.
26.Teabe, mis kajastab sotsiaalprogrammi raames tehtut ja öeldut, sisestamine ja säilitamine vangiregistris on põhimõtteliselt õigustatud. See tagab, et vangla tegevus karistuse täideviimisel on 11(13)
3-22-2022 tõenduspõhine. Sellele teabele saab hiljem toetuda järelduste tegemisel ja abinõude otsustamisel, sh saab seda esitada vajaduse korral kohtule väidete tõendamiseks. Arvestades aga kaebaja eksimust olukorra hindamisel (tegu ei olnud kaebaja arvatud ravi eesmärgil toimunud psühholoogi vestlusega, vt otsuse p 22) koostoimes võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega (õiguskaitseasutuste direktiivi art 4 lg 1 p c, art 10 „üksnes“ ja „rangelt vajalik“, IKS § 14 p 3, vt ka nt Euroopa Kohtu otsus C-118/22: Direktor na Glavna direktsia "Natsionalna politsia" pri MVR - Sofia, p-d 41 ja 48 ja seal viidatud praktika), on õigusvastane eeltoodud kahe 14. oktoobril 2020 ja 4. jaanuaril 2021 kaebaja öeldud lauseosa kui kaebaja eriliiki isikuandmete säilitamine vangiregistris ja neile juurdepääsu võimaldamine vangiregistri põhimääruse alusel määratud vanglateenistujatele, samuti neist esimese edastamine enne tähtaega vabastamise menetluses maakohtule. III
27.Vangla õigusvastane tegu rikkus kaebaja eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26). Kaebaja on selgitanud, et vangla tegevuse tulemusel tekkisid tal hingelised üleelamised ning usaldus psühholoogi vastu kadus, mistõttu ta ei julge enam psühholoogi juurde minna ega avameelne olla. Kaebajal on vaimse tervisega probleeme, mistõttu ta aga vajab psühholoogi abi. Kolleegium ei kahtle, et kaebajal tekkis kirjeldatud mittevaraline kahju. Kahju on põhjuslikus seoses vangla õigusvastase tegevusega.
28.Kuigi vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel tekkis kaebajal kahju, pole praegusel juhul siiski põhjust mõista mittevaralise kahju eest välja rahalist hüvitist. Piisab vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisest (HKMS § 41 lg 5).
28.1.Õiguskaitseasutuste direktiivi põhjenduse 88 viimase lause järgi peaks andmesubjekt saama täieliku ja tõhusa hüvitise kahju eest, mida ta on kandnud (vt ka otsuse p-s 19 viidatud IKÜM-i tõlgendavad Euroopa Kohtu otsused, kuna IKÜM põhjendus 146 ja õiguskaitseasutuse direktiivi põhjendus 88 on määravas osas samasisulised). Euroopa Liidu õiguses puuduvad õigusnormid, mille eesmärk on reguleerida kriteeriume makstava hüvitise ulatuse määramiseks. Seega on see liikmesriigi õiguse küsimus eeldusel, et järgitakse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid. (Vrd Euroopa Kohtu otsus C-300/21: Österreichische Post, p 54.) Vastus küsimusele, kas rikkumine toob kaasa kahju hüvitamise rahas, oleneb Eesti õiguse järgi õigusrikkumise raskusest, süü vormist ja raskusest ning vastutust piiravatest asjaoludest (vt nt RKHK 06.01.2021, 3-19-1207/21, p 26.1).
28.2.Ühest küljest on tegu terviseandmete kui eriliigiliste ja seega kõrgendatud kaitset vajavate isikuandmete õigusvastase töötlemisega (nt Euroopa Kohtu otsus C-118/22: Direktor na Glavna direktsia "Natsionalna politsia" pri MVR - Sofia, p 47 ja seal viidatud praktika). Arvestades rikkumise olemust, s.o patsiendisaladuse tuumaga võrreldava teabe säilitamine ja edastamine, on kaebajal tekkinud üleelamised kindlasti olulised. Kahjustada sai ka kaebaja usaldus tulevikus psühholoogilise ravi saamisel (vrd C-340/21: Natsionalna agentsia za prihodite, p-d 79–83).
28.3.Teisalt seisneb vangla õigusvastane tegevus selles, et vangla ei taganud, et kaebaja mõistaks õigesti vestluse ja seega andmetöötluse olemust. Terviseandmeid, sh patsiendisaladust ja sellega võrreldavat teavet võib vangla põhimõtteliselt andmekaitse põhimõtteid järgides töödelda ja ka peab töötlema, et täita seadusest tulenevaid ülesandeid karistuse täideviimisel. Vaidlusalustest terviseandmetest on patsiendisaladuse tuumaga võrreldava kaitsega andmed vaid kaks eeltoodud kaebaja tõdemust ning vaid nende kahe töötlemine oli õigusvastane. Juurdepääs terviseandmetele vangiregistris on piiratud (vangiregistri põhimääruse § 10 lg 4) ning vangla tõendas kohtumenetluses, millised teenistujad ja miks nendega on tutvunud. Andmetega tutvusid vaid teenistujad, kellele see on teenistusülesannete täitmiseks rangelt vajalik. Isikuandmete kohtule edastamisel tutvub nendega samuti piiratud arv isikuid, kel lasub isikuandmete kaitse kohustus (vt nt kohtute seaduse § 34 lg 5, 12(13)
3-22-2022 avaliku teenistuse seaduse § 55). Vaidlusalune kohtule edastatud lauseosa ei saanud otsustuse tegemisel ilmselgelt olla maakohtule määrava tähendusega.
28.4.Eeltoodust tulenevalt tuleb vangla tegevus tunnistada osaliselt õigusvastaseks, s.o osas, milles vangla säilitas vangiregistris kaebaja vestlusest psühholoogiga lauseosad „tunnistas väga kergelt tekkivaid ärevushäireid“ ja „tunnistab, et konflikti korral tõstab häält“, võimaldas neile juurdepääsu vangiregistri põhimääruse alusel määratud vanglateenistujatele ning edastas neist esimese maakohtule. IV
29.Kolleegium võtab asja juurde vangiregistri põhimääruse § 10 lg 4 alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsleri korralduse selle lisaga kui asjakohaseid õigusküsimusi puudutava taustateabe (HKMS § 58).
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse, apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisel. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu.
31.Kohtulahendi avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.