Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
10.06.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1111
Haldusasi
CoDe-Invest OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.04.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 56-24/277155 tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse riigihanke „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks Kaebaja – CoDe-Invest OÜ, esindaja AN Vastustaja – Saku vald, esindaja SR
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
CoDe-Invest OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse vaidlustamiseks võib menetlusosaline 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada Riigikohtule määruskaebuse määruse resolutsiooni punktile 3 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 5 (kaebuse tagastamine, menetluskulude jaotus) (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg 1, § 278 lg 1). Muus osas ei ole
3-24-1111 käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamine lubatav, sh ei saa määrust vaidlustada osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata halduskohtu määruse seoses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega (HKMS § 252 lg 7).
Saku Vallavalitsus avaldas 22.03.2024 riigihangete registris lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) hanketeate.
Kaebaja esitas 03.04.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse (dtl 58) riigihanke alusdokumentidele, leides eelkõige, et Talve tee L1 kinnistule rajatavat mänguväljakut puudutavas osas on alusdokumendid eksitavad ega arvesta sellega, et haldusasjas nr 3-22-1693 on vaidlustatud selle mänguväljaku rajamist puudutavad projekteerimistingimused ja ehitusluba. Kaebaja märkis, et vaidlustamine on vajalik selleks, et vältida eksitavate alusdokumentide alusel lisakulude tekkimist.
VAKO palus 04.04.2024 kirjaga nr 12.2-10/56 (dtl 61) kõrvaldada vaidlustuses esinevad puudused ja eelkõige selgitada, kuidas riigihanke alusdokumendid kaebaja subjektiivseid õigusi rikuvad ehk mis takistab kaebajal hanketingimustele vastava pakkumuse esitamist. Samuti palus VAKO täpsustada vaidluse eset ehk viidata konkreetsetele riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele ning põhjendada, miks on konkreetne tingimus seadusega vastuolus.
Kaebaja esitas VAKO-le 05.04.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 68), milles sisuliselt kordas esialgses vaidlustuses esitatut ning märkis täiendavalt, et hankijal ei ole õigust selgituste käigus muuta hanke alusdokumente ja et „puiduspetsifikatsiooni lisamist selgituste käigus tuleb pidada hanke muutmiseks“. Kaebaja sõnastas (kirjapilt muutmata) vaidlustuse nõude järgmiselt: „kirjutada hankijale ette nõude - viia pakkumise alusdokumendid vastavusse tegeliku ehitusala osas: haldusasjas :3-22-1693-1120 m2, peatades hankemenetluse hanke alusdokumentide muutmise ajaks või pikendades pakkumuste esitamise tähtaega RHS § 82 lg.2 kohaselt“.
VAKO selgitas 05.04.2024 e-kirjas (dtl 70), et vaidlustus on jätkuvalt puudulik osas, mis puudutab kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, vaidlustuse eset, nõuet, alust ja põhjendusi, ning kordas, et kaebajal on võimalik puudused kõrvaldada hiljemalt 08.04.2024.
Kaebaja esitas 08.04.2024 parandatud vaidlustuse (dtl 73), milles kordas vaidlustuses juba esitatud argumente, lisades, et hankija on menetluse käigus tekitanud muu hulgas segaduse projektijuhi pädevusega ning unustanud ära ümarpalkmaterjali loendi ja kogused. Kaebaja selgitas, et hankemenetluse alusdokumendis „Lisa 1 – Tehniline kirjeldus“ puudub Talve tee L1 maaüksuse juures täiendav info mänguväljaku ala kohta, samuti pidanuks kajastuma info käimasoleva kohtuvaidluse (haldusasi nr 3-22-1693) ning muude kitsenduste ja müraanalüüsi raporti kohta. Kaebaja taotles riigihanke tulemuste väljakuulutamise aja edasilükkamist kuni VAKO otsuse tegemiseni või alternatiivselt hanke tulemuste kuulutamist tühiseks/õigusvastaseks.
VAKO jättis 09.04.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 56-24/277155 vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 2 alusel. VAKO leidis sisuliselt, et kaebaja ei kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi ning vaidlustusest ei selgu jätkuvalt, kuidas riigihanke alusdokumendid kaebaja subjektiivseid õigusi rikuvad ja milliseid konkreetseid hanketingimusi kaebaja vaidlustada soovib. Viimaks leidis 2(6)
3-24-1111 VAKO, et kaebajal on õigus taotleda vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, ent ei ole õigust nõuda esindaja kulude välja mõistmist.
Kaebaja esitas 15.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 09.04.2024 otsuse tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse kohustamiseks riigihanke alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes hankemenetluse nr 277155 ja alusdokumentide kehtivuse peatamist. Kaebaja hinnangul jättis VAKO vaidlustuse põhjendamatult läbi vaatamata, kuna kaebajal on subjektiivne õigus saada adekvaatset teavet pakkumuse tegemiseks. Kaebaja leidis, et VAKO otsuse tühistamine on õigustatud riigihanke alusdokumentide alusel pakkujatele (sh kaebajale) lisakulude tekkimise vältimiseks. Kaebaja märkis, et hankijal ei olnud õigust selgituste käigus muuta hanke alusdokumente ning puudused tehnilistes tingimustes ei võimalda tugineda hankija nõutud tingimustele ega koostada õige hinnaga pakkumist.
Tallinna Halduskohtu 09.05.2024 määrusega tagastati kaebaja kaebus (resolutsiooni p 2), jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 3), otsustati kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot (resolutsiooni p 4) ning jätta kaebaja ülejäänud menetluskulud kaebaja enda kanda (resolutsiooni p 5). Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
3(6)
3-24-1111
Vastustaja esitas 05.06.2024 vastuse, milles palus määruskaebuse rahuldamata jätta.
Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.05.2024 määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 5 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 278 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
Kaebaja taotlus haldusasja 3-24-1390 toimiku käesoleva kohtuasja toimikusse võtmiseks on põhjendamatu. Nimetatud haldusasjas vaidlustas kaebaja VAKO 06.05.2024 otsuse, mis puudutas vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Tallinna Halduskohus tagastas haldusasjas 3-24-1390 esitatud kaebuse 20.05.2024 määrusega. Kaebaja ei ole osutanud ühelegi konkreetsele käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohast tähtsust omada võivale asjaolule, mida ta eelnimetatud haldusasja toimikus olevate dokumentidega tõendada soovib. Ka ringkonnakohtule ei nähtu, et nimetatud toimikus sisalduks andmeid, mis on vajalikud käesoleva määruskaebuse lahendamiseks. Käesoleva määruskaebuse lahendamisel ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta küsimuses, kas VAKO jättis kaebajale õigesti riigilõivu tagastamata. Seda küsimust ei pidanud käesoleva määruskaebusega vaidlustatud määruses käsitlema ka halduskohus.
Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 268 lõikest 1 tulenevalt saaks kaebaja riigihanke alusdokumente halduskohtule esitatava kaebusega vaidlustada tingimusel, et ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Halduskohus on asjassepuutuvale kohtupraktikale osutades õigesti leidnud, et vaidlustusmenetlust ei saa lugeda läbituks, kui isik on esitanud küll VAKO-le vaidlustuse, ent VAKO on selle õiguspäraselt tagastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid.
Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et VAKO eiras uurimispõhimõtet. VAKO-le esitatav vaidlustus peab vastama riigihangete seaduse (RHS) § 190 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui vaidlustus on koostatud segaselt ja eelkõige kui sellest ei selgu, mida täpselt 4(6)
3-24-1111 vaidlustaja vaidlustada soovib ning kuidas hankija konkreetne otsus või tegevus vaidlustaja õigusi rikub, peab VAKO andma kahe tööpäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (RHS § 192 lg 2). VAKO ei pea üldsõnalise või ebaselge vaidlustuse pinnalt asuma omal algatusel riigihanke alusdokumentide seadusele vastavust igakülgselt hindama. Siinsel juhul andis VAKO kaebajale võimaluse vaidlustuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, selgitades 04.04.2024 kirjas piisavalt, mida kaebajalt nõutakse. Selle asemel, et konkreetselt märkida, millist hanke alusdokumentidest märgitud tingimust kaebaja vaidlustada soovib ning miks see tingimus tema õigusi rikub (ehk miks takistavad hanke alusdokumendid kaebajal hankemenetluses pakkumuse esitamist), kordas kaebaja järgnevates VAKO-le esitatud dokumentides varasemaid argumente ning lisas uusi üksikuid detaile. Halduskohus tõdes õigesti, et vaidlustus ja puuduste kõrvaldamiseks esitatud avaldus ei vastanud vaidlustusele esitatavatele nõuetele ning seega võis VAKO vaidlustuse RHS § 192 lg 3 punkti 2 alusel tagastada. Võttes arvesse, et VAKO peab vaidlustuse lahendama väga lühikese aja jooksul ning samas välistab vaidlustuse esitamine kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni hankelepingu sõlmimise (RHS § 194 lg 4, § 201 lg 3), ei ole mõeldav, et VAKO hakkaks ebaselgelt koostatud vaidlustuse pinnalt kaaluma, kas üks või teine hankija otsus või hanketingimus võib siiski mingisugusel põhjusel õigusvastane olla. Vaidlustuse esitamisel peab vaidlustaja oma argumendid ja väited esitama selgelt ja konkreetselt. Selle nõude eiramise korral, kui VAKO on sellele ka tähelepanu juhtinud, tuleb vaidlustus tagastada.
Käesoleval juhul ei nähtunud vaidlustusest eelkõige, milliste enda subjektiivsete õiguste kaitseks kaebaja vaidlustuse esitas. See puudus üksi oli piisav vaidlustuse tagastamiseks. RHS § 185 lõike 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Nimetatud sättest tuleneb, et vaidlustuse aluseks saab olla vaidlustajale RHS sätetega tagatud subjektiivsete õiguste rikkumine. Eelkõige on sellisteks õigusteks pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isiku õigus konkureerida hankelepingu sõlmimiseks ausas ja võrdses konkurentsis, sh vaidlustada hanketingimusi, mis välistavad põhjendamatult tema osalemise või annavad põhjendamatu konkurentsieelise kellelegi teisele. Käesolevas asjas ei ole kaebaja osutanud ühelegi RHS sätetega tagatud subjektiivsele õigusele, mida riigihanke alusdokumendid rikuvad. Kaebaja viidetest erinevatele halduskohtumenetlustele nähtub pigem, et kaebaja eesmärk vaidlustuse esitamisel oli põhimõtteliselt takistada Talve tee L1 kinnistule mänguväljaku rajamist vastavalt selleks eelnevalt antud projekteerimistingimustele ja ehitusloale. Halduskohus on õigesti selgitanud, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa õiguspärasust ei saa hankija tegevuse peale esitatava vaidlustusega vaidlustada. Kaebaja ei ole ei VAKO-le, halduskohtule ega ringkonnakohtule esitanud ühtki argumenti, mis veenaks selles, et asjaomased riigihanke alusdokumendid seavad kaebaja mistahes teise ettevõtjaga võrreldes halvemasse positsiooni pakkumuse esitamisel või vähendavad pakkumuse esitamise korral kaebaja võimalust edukaks osutuda. Asjaolu, et mingisuguse teistsuguse ehitusprojekti korral oleks Talve tee L1 kinnistule mänguväljaku rajamine lihtsam, töö teostajale vähem kulukam või konkreetselt kaebajale tulemuse seisukohast meelepärasem, ei saa põhimõtteliselt olla riigihanke alusdokumentide vaidlustamise aluseks. Riskid, mis kaasnevad asjaomase mänguväljaku rajamiseks antud ehitusloa võimaliku tühistamisega tulevikus, on kõigi pakkujate või potentsiaalsete pakkujate jaoks ühesugused.
Eeltoodud põhjustel tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel.
5(6)
3-24-1111 Halduskohus on õigesti rahuldamata jätnud ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kordamata halduskohtu põhjendusi, märgib ringkonnakohus sellega seoses üksnes, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks tuleb muuhulgas pidada kaebust, mis kuulub tagastamisele.
Halduskohus on õigesti lahendanud menetluskuludega seonduva. HkMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral. Halduskohus leidis ka õigesti, et puudub alus tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, kuna kõnealuse taotluse vaatas halduskohus sisuliselt läbi ja jättis rahuldamata. Halduskohus ei pidanud vaidlustatud määruses hindama seda, kas VAKO 05.06.2024 otsus kaebajale riigilõivu tagastamata jätmise kohta oli põhjendatud, kuna selle VAKO otsuse on kaebaja eraldi vaidlustanud haldusasjas 3-24-1390.
Kõike eeltoodut arvesse võttes jääb määruskaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.