Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 17.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2571
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja KN Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (registrikood Tšehhis: aaaaaaaa)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 15.11.2023 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X poolt Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutustes avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele summa 488 265,86 euro täitumiseni.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus X-le.
3.Kohtulahendist avalikustada üksnes resolutsioon ja kohtu põhjendused ning asendada läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning arvelduskonto number tähemärkidega.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel on MTA alustanud 19.09.2023 korraldusega nr 12.2-3/062232-1 X Eestis toimuva majandustegevuse tuvastamist püsiva tegevuskoha kaudu ning maksustamisperioodil detsember 2022 kuni aprill 2023 (01.12.2022-30.04.2023) käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolliga. Seega on olemas maksumenetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine summas 488 265,86 eurot, sh käibemaks 403 137,80 eurot, tööjõumaksud 23 709,05 eurot ja seisuga 14.11.2023 arvestatud intress 61 419,01 eurot. Taotluse kohaselt on MTA 16.10.2023 akt-teatisega nr 12.2-3/062232-2 avaldanud X-le MTA-le teadaolevad faktilised asjaolud ja tõendid, mille pinnalt järeldati X püsiva tegevuskoha tekkimist Eestis ning teatati kavatsusest X tegevuskoht registreerida Eestis. MTA registreeris 01.11.2023 otsusega nr 12.2-3/062232-2 X-le püsiva tegevuskoha Eestis alates
29.06.2020. Äriühingu majandustegevus on Eestis toimunud enam kui kuus kuud ning äriühing on sõlminud Eestis ostumüügilepinguid (enda omandis või kasutusel oleva vara omandiõiguse üleandmiseks või kasutusvalduse andmiseks). Äriühingu juhtkonda kuuluvad füüsilised isikud Y ja F, kes on Eesti residendid. MTA ongi 19.09.2023 korralduse algatanud maksumenetluse eesmärgiga vältida Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamist X majandustegevuse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu. Taotluse kohaselt on Eestis püsiva tegevuskoha märkimiseta jäänud Eesti riigil saamata maksutulu kokku summas 488 265,86 eurot.
8.Kohus leiab, et tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav. Taotluses ja selle lisades sisalduvaid järeldusi ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuteks. Taotluse asjaolude ja lisatud tõendite pinnalt ei ole alust väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MTA esitatud põhjenduste ja tõendite alusel saab maksuotsuse tegemist pidada tõenäoliseks. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1).
9.Kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur tugineb põhjendustes, miks võib eeldatava maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ka sellele, et äriühingul puudub teadaolevalt muu vara (peale võimaliku pangakontol asuva raha) Eestis, mille arvelt realiseerida maksukohustuse täitmine. Maksuhaldur tuvastas, et X-l oli seisuga 30.04.2023 AS-is LHV Pank asuva pangakonto jäägiks 3 594 764,19 eurot (taotluse lisa nr 46). Maksuhaldur on välja toonud, et puudub teave X-l pangakontol olevatest rahalistest vahenditest taotluse esitamise hetkel ega ole teada, kas äriühingul on muudes krediidiasutustest avatud arvelduskontosid. X-l ei oma Eesti Vabariigis registervara, mistõttu ei oleks võimalik tekkivaid kohustusi tagada vara arestimisel Eestis.
10.Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et X on kontrollitaval perioodil teadlikult hoidunud käibemaksu ja juhatuse liikmete tööjõutasude tasumise kohustusest. Sealjuures on MTA ja X olnud püsiva majandustegevuse toimumise kohta Eestis olnud suhtluses juba alates 2018. aastast ning maksuhaldur on asjaolude pinnalt tuvastanud, ja äriühingu majandustegevuse registreerinud Eestis püsivaks alates 29.06.2020 seisuga. Kohtule esitatud taotluse asjaolude kohaselt on X 24.10.2023 selgituskirjas tõdenud, et ei näe maksukohustuse tekkimise kohta, kuid vajadusel teeb kõik registreeringud, kuid 27.10.2023 teatas äriühing käibemaksukohustuslasena ja tööandjana registreerimisest huvi puudumisest. Kohtu hinnangul ei saa põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Selliseks kahtluseks annavad alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-1612, p 10.4).
11.MTA on taotluses põhjendanud, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toime panemises pikema aja vältel kui kontrollitav periood, seeläbi, et äriühing väldib tahtlikult MTA-le täiendava teabe andmist ja dokumentide esitamist. X on jätnud maksumenetluses MTA 19.09.2023 korralduses määratud tähtajaks, s.o 04.10.2023 korralduse täitmata, rikkudes seeläbi kaasaaitamiskohustust. MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud
maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine suurendab vajadust täitmist tagavate toimingute tegemise järele, sest maksukohustuslane on juba maksumenetluse senist läbiviimist raskendanud.
12.Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
13.Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust (p 57). Seega peab täitetoimingu valiku puhul hindama, kas valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi. Üldjuhul ei tohiks eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p 15).
14.Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut. MTA taotleb luba X poolt Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutustes avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele aresti seadmiseks summas 488 265,86 eurot. Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on äriühingule määratav maksukohustus summas 488 265,86 eurot, mis sisaldab käibemaksu 403 137,80 eurot, tööjõumakse summas 23 709,05 eurot ja seisuga 14.11.2023 arvestatud intresse summas 61 419,01 eurot. Maksukohustuse määramise tulemusel tekib X-l maksuvõlg, mille täitmine X poolt ei ole tagatud. MTA-le teadaolevalt omab X AS-is LHV Pank pangakontot EEbbbbbbbbbbbbbbbbbb millel seisuga 30.04.2023 vabaks jäägiks 3 594 764,19 eurot (taotluse lisa nr 46), kuid puudub teave kontoseisust käesoleva taotluse esitamise hetkel. MTAl puudub ka teave X-l teistes pankades avatud pangakontode olemasolust ja sealsete vabade vahendite suurusest, mistõttu tuleks MTA hinnangul arestida X kõik praegused ja tulevikus avatavad pangakontod summas 488 265,86 eurot. Kohus nõustub MTA-ga, et aresti seadmine äriühingu teadaolevale pangakontole on põhjendatud ning kuna taotluse lahendamisel hetkel puudub teave AS-is LHV Pank asuva konto jäägist, on põhjendatud aresti seadmine ka teistele olemasolevatele arvelduskontodele ja tulevikus avatavatele kontodele.
15.Maksumenetluse, maksukohuslaste varasemat käitumist ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna maksuotsusega määratava maksukohustuse summaks on taotluse kohaselt 488 265,86 eurot, ei pea kohus vajalikuks kõikides krediidiasutustes avatud kontodele aresti seadmist sellises summas, vaid ühel või mitme kontol asuvate rahaliste vahendite arestimist kuni määratava kohustuse summa (488 265,86 eurot) täitumiseni. Kohus annab loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X Eesti Vabariigis kõikides
krediidiasutustes avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele summa 488 265,86 euro täitumiseni.
16.Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise, mis katab maksekohustuse ja võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 488 265,86 eurot.
17.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X-le toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest.
18.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale.
19.Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).