X. Xe kaebus Eesti Töötukassa 19. detsembri 2022. a otsuse ja 21. veebruari 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X, esindaja Y. Y Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 14. septembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 19. detsembri 2022. a otsus TVH/22/050889 ja 21. veebruari 2023. a vaideotsus VO/23/203. Kohustada töötukassat kaebaja 15. detsembri 2022. a töövõime hindamise taotlust uuest läbi vaatama.
Mõista töötukassalt välja kaebaja menetluskulud 97 eurot ja 34 senti.
3.Asendada X. Xe ja Y. Y nimed avaldatavas otsuses tähemärgiga. Jätta avaldamata kaebaja elukoht Xxxx-Xxxxxxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 9. novembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega tuleb tähtaja kestel esitada nii taotlus kui ka apellatsioonkaebus, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 15. detsembril 2022 Eesti Töötukassale taotluse, milles palus hinnata oma töövõimet ja määrata endale töövõimetoetus.
2.Töötukassa leidis 19. detsembri 2022. a otsuses (TVH/22/050889), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsus tugineb tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS Arstikeskus Confido ekspertarsti dr R 16. detsembri 2022. a hinnangule. Töötukassa leidis, et kaebajal ei ole töötamine takistatud, arvestades tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.
2.1.Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Selle põhjuseks on deformeerivad dorsopaatiad ja lihasluukonna arenguhäired.
2.2.Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Selle põhjuseks on liigeste haigusseisundid.
2.3.Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud.
2.4.Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.
2.5.Kaebajal on piiratud kummardamine, istumine, seismine, pikkade vahemaade läbimine ja treppidel liikumine selja- ja jalavalu tõttu. Kaebajal on piiratud küünitamine, esemete tõstmine ja kandmine õlaliigese ebastabiilsuse tõttu.
2.6.Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
20.detsembri 2022. a otsusega (TVT/22/064979) jättis töötukassa kaebajale töövõimetoetuse määramata.
4.Kaebaja esitas vaide, mille töötukassa jättis 21. veebruari 2023. a vaideotsusega VO/23/203 rahuldamata.
4.1.Vaideotsuse järgi analüüsis dr R veel kord kaebaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ja jäi 27. jaanuari 2023. a seisukohas oma esialgse hinnangu juurde. Lisaks analüüsis Eesti Töötukassa ekspertarst dr K vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust. Dr K leidis 17. veebruaril 2023, et TTO ekspertarsti hinnang vastab tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39), töövõime hindamise metoodikale ning elulistele asjaoludele.
4.2.TTO ekspertarst hindas kaebaja tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas kergeks. Kaebajal on luu- ja lihaskonna häire, selja- ja jalavalu, häirunud kõnnimuster, mis piirab kummardamist, istumist, seismist, pikkade vahemaade läbimist ning treppidest liikumist. Kaebajal on kaasasündinud labajalaliigeste väärarend, millega kaasub sage nimmevalu. Alaseljavalu esineb pigem koormusel. Valuvaigistit kasutab kaebaja vajaduse korral (käsimüügiravimid). Taastusravi on kaebaja saanud aastaid tagasi. Kaebaja on märkinud, et peab istudes tihti asendit vahetama. Hindamisel ei 2(13)
3-23-705 eeldata püsivat seismist või istumist (vähemalt 60 minutit). Asendeid võib muuta. Seega on kaebaja tegutsemispiirang seismise ja istumise võtmetegevuses kerge.
4.3.TTO ekspertarst hindas kaebaja tegutsemispiirangu käelise tegevuse valdkonnas kergeks. Kaebajal esineb ülajäseme häire: õlaliigese ebastabiilsus, mis piirab küünitamist, tõstmist ja asjade kandmist. Paremal õlal esineb spontaanseid luksatsioone siserotatsioonil. Üldjuhul on nihestus isereponeeruv, kuid aeg-ajalt vajab ka reponeerimist. Kaebajal on kaela-õlavöötme lihaspinge ja lülisamba rinnaosas küfoos. Õlaliigeste liikuvus on rahuldav. Valuravi kaebaja ei saa. Valuvaigistit kasutab vajaduse korral (käsimüügiravimid). Taastusravi on kaebaja saanud aastaid tagasi. Kaebaja pole kõnealuste probleemidega arstile pöördunud. Ortopeedil pole kaebaja samuti viimased kolm aastat käinud. Ravipotentsiaal on jäänud kasutamata.
4.4.Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloo andmed ei kinnita vaimseid piiranguid. Puuduvad objektiivsed andmed vaimse võimekuse kohta. Vaidemenetluse ajal on lisandunud perearsti sissekanne, mille järgi esinevad esmased meeleolulanguse kaebused. Ravi on äsja alustatud. Tegu ei ole püsipiiranguga, mis töövõimet alandaks.
4.5.Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu, kuid ei too kaasa üldist töövõime vähenemist töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 mõttes. Kaebajal esinevad kerged piirangud. Kui kaebaja tervis on halvenenud, peab ta pöörduma arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundi muutumist kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), on kaebajal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
5.X. X esitas 2. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa 19. detsembri 2022. a otsuse ja vaideotsuse tühistada ning kohustada töötukassat tema taotlust uuesti läbi vaatama.
5.1.Kaebajal on kaasasündinud parema jala väärarend (1997. a-l diagnoositi Talus Verticalis ja skolioos), mida opereeriti, kui kaebaja oli üheksakuune. Kaebajal on liikumine piiratud ning kummardamine, istumine ja seismine takistatud. Ülielastsete liigeste tõttu esineb kaebajal sageli õlavöötme nihestusi. Kaebaja kannatab pidevalt valu, mida leevendab käsimüügist soetatavate valuvaigistitega. Kaebajal on diagnoositud M. Scheurmanni tõbi, mis põhjustab püsivat seljavalu. Kaebajale oli määratud taastusravi isikliku rehabilitatsiooniplaani raames, mida kaebaja järjekindlalt täitis. Alates sünnist on ravivõimlemine kaebaja igapäevaelu osaks. Võimlemisoskused on kaebaja omandanud taastusravi käigus.
5.2.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on määranud kaebajale sünnist saati keskmise puude seoses liikumistakistuse ning sellega kaasnevate haiguste ja vaevustega. Alates ajast, kui kaebaja sai 16-aastaseks, on SKA ja töötukassa määranud talle osalise töövõime ja keskmise puude. Töövõimereformi järel on kaebaja esitanud töövõime hindamise taotluse kaks korda (20. detsembril 2019 ja 15. detsembril 2022). Varem on kaebajal sama metoodika alusel tuvastatud osaline töövõime. Ei kaebaja esitatud ega TIS-i andmete järgi ole kaebaja tervis paranenud.
5.3.Ekspertarst pole arvestanud erinevate arstide märgitud asjaolusid. Ekspertarst on tõlgendanud meelevaldselt kaebaja taotlust ning jätnud oluliste asjaoludega arvestamata.
3(13)
3-23-705
5.4.Kaebaja kroonilise kuluga terviseprobleemid on aja jooksul süvenenud. Lisandunud on kaasuvaid haigusi: seljaprobleemid ning õlavöötme- ja kaelaprobleemid. Seda kajastavad nii kaebaja kui ka arstide esitatud andmed. Kaebaja on sunnitud pidevalt kasutama valuvaigisteid (käsimüügiravimeid). Valu põhjustavad kaela-õlavöötme lihaspinge, lülisamba rinnaosa küfoos ning rinna-nimmeosa skolioos. Kaebaja ei ole oma seisundiga kohanenud.
5.5.Ekspertarst on liikumise valdkonna all märkinud, et kaebajal esineb alaseljavalu pigem koormusel. Kaebaja on aga taotluses selgitanud, et ei ole mingit täpset vahemaad, mida läbides valu kindlasti ei teki. Parem jalg võib hakata valutama lihtsalt ühest toast teise jalutades. Selle probleemi olemasolu kinnitavad ka kaebaja meditsiinilised andmed.
5.6.Ohutu ringiliikumise kohta on kaebaja taotluses selgitanud, et kaotab talvel libeda ilmaga sageli tasakaalu ja peab pingutama, et mitte Kuda. Selle käigus on kaebajal parem õlg liigesest välja läinud nii Kudes kui ka püsti jäädes (kui kaebaja teeb järske liigutusi tasakaalu säilitamiseks). Ekspertarsti hinnangul ei leidnud need piirangud TIS-i andmetel kinnitust. Samas on hinnangus edaspidi kajastatud arsti objektiivne kirjeldus, mille järgi kaebaja kõnnimuster ja -tasakaal on häiritud. Seejuures on kirjeldatud täpsemalt ka kaela- ja õlavöötme probleeme.
5.7.Ekspertarst on asjakohatult märkinud, et hindamisel ei eeldata püsivat seismist või istumist (vähemalt 60 minutit). Kaebaja on selgitanud, et suudab istuda vähem kui ühe tunni. Seistes hakkab kaebaja jalg kindlasti ühe tunni jooksul valutama. Raskusi on ka istuvast asendist tõusmisel, kuigi kaebaja seda taotluses ei märkinud. Kaebaja ei suuda ette kujutada selliseid töökohti, kus istumise või seismise aeg täiskoormuse korral jääb alla ühe tunni.
5.8.Käelise tegevuse valdkonnas on ekspertarst määranud piirangu kergeks ainult põhjusel, et kaebaja ei saa valuravi ning et tal on elukohast ja toimetulekuraskustest tulenevalt olnud võimatu tervishoiuasutuses taastusravis käia. Kaebaja on selgitanud, et tarvitab käsimüügist kättesaadavaid valuvaigisteid. Kaebaja meditsiinilistest andmetest nähtub, et tema liigesed on ülielastsed. See toob kaasa pidevad probleemid kaela- ja õlavöötme piirkonnas. Selles valdkonnas on piirang oluline ja segab kaebajal toimetulekut.
5.9.Kaebaja haiguse süvenemine on mõjutanud ka tema vaimset tervist. Perearst suunas kaebaja vaimse tervise probleemide tõttu ülikoolist akadeemilisele puhkusele. Vastustaja pole selle asjaoluga arvestanud. Oma probleeme on kaebaja kirjeldanud taotluses vaimse võimekuse valdkonna juures.
5.10.Vastustaja leiab, et kaebaja on jätnud ravipotentsiaali kasutamata. TVTS § 6 lg 4 ei näe ette, et inimene peaks kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käima erinevate arstide vastuvõtul. Üldjuhul piisab ühe arsti vastuvõtust (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-2474, p 29). Kaebaja perearst on teda ravinud tema sünnist saati ja on kaebaja haigusega hästi kursis. Kaebajat ei ole võimalik sünnipärasest väärarengust terveks ravida. Kaebajal on olemas põhjalikud teadmised oma haigusest ja oskus teha iga päev ravivõimlemist. Lisaks on kaebaja käinud regulaarselt massaažis. Sissetulekute puudumise tõttu elab kaebaja oma vanemate juures Xxxx-Xxxxxxxl. Kaebajal ei ole võimalik eriarsti vastuvõtule minna, kuna tal pole võimalik transpordi eest tasuda. Ka ei ole kaebajal võimalik osta ravimeid.
5.11.See, et kaebaja on kogu elu iga päev ravivõimlemisega tegelenud, on aidanud haiguse süvenemist oluliselt pidurdada. Seetõttu on meelevaldne järeldada, et kuna kaebaja ei ole viimase kolme aasta jooksul ortopeedi vastuvõtul käinud ega oma vaevusi perearstile kurtnud, on tema seisund paranenud. Vastustaja on jätnud tähelepanuta perearsti 22. detsembri 2022. a sissekande: „Midagi paremaks ei ole läinud“.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 4(13)
3-23-705
6.1.Vaidlustatud otsuste õiguspärasuse hindamisel saab võtta arvesse ainult neid kaebaja terviseandmeid, mis olid vastustajale vaidlustatud otsuste tegemise ajal teada. Inimese töövõimet hinnates teeb töötukassa hindamis- mitte kaalutlusotsuse. Hindamisotsuse põhjendusi võib vaide- ja kohtumenetluses täiendada. Otsuse põhjendustena tuleb arvestada ka ekspertarstide seisukohti.
6.2.Vastustaja korraldas kohtumenetluse raames 25. aprillil 2023 visiidipõhise hindamise, et hinnata kaebaja sooritus- ja tegutsemisvõimet liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Hindamise viis läbi füsioterapeut D. P. Dr R koostas hindamistulemuste alusel 27. aprillil 2023 eksperdiarvamuse koos visiidil tehtud testide kokkuvõttega. Visiidil tuvastatu ühtib töötukassa varasema hinnanguga: kaebaja kaebuseid liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas ei saa pidada enamaks kui kergeteks.
6.3.Visiidil tuvastati, et kaebajal on veidi aeglane kõnd. Kaebaja läbis kõnnitestil kahe minutiga 110 m. Norm oleks 200 m. Kõnnil sammu pikkuses ja toepinna kasutamisel iseärasusi pole. Kõnd on ebakindel ja ettevaatlik. Kael on veidi painutatud vasakule, puusa, põlve ja hüppeliigese kasutamine kõnnil on iseärasusteta. Tasakaaluhäiret ei esine. Parema hüppeliigese painutus- ja sirutusfunktsioon on väiksema ulatusega võrreldes vasaku hüppeliigesega, see võib mõjutada muid sportlikke aktiivseid tegevusi, kuid lihasjõudlus on vasakuga võrreldes sarnane, pisut madalam sääre ja hüppeliigese osas. Kätes lihasjõu langust ei esine. Käte lihasjõud on paremal ja vasakul võrdne.
6.4.Kaebaja ise on endal ohutu ringiliikumise võtmetegevuses esineva piirangu hinnanud raskeks (arvväärtus 3), kuid terviseandmed ja füsioterapeudi visiidipõhine hinnang sellise piirangu esinemist ei kinnita. Kaebaja kõnnib veidi aeglaselt, ebakindlalt ja ettevaatlikult, kuid ei vaja abivahendit. Tasakaal ei ole häiritud niivõrd, et see põhjustaks töövõime piiranguid.
6.5.Terviseandmed ei kinnita kaebaja väidetud rasket piirangut seismisel ja istumisel. Füsioterapeudi hinnangu järgi on kaebajal lülisamba painutamine, sirutamine, külgpainutus ja rotatsioon mõlemale poole iseärasuseta, mõlema külje osas võrdne ja normi piirides. Ette painutamisel võib esineda valu. Mingil määral võib esineda valu kogu selja ulatuses ja paremas jalas, kuid tegutsemispiirangu hindamisel ei eeldata ühe tunni pikkust seismist. Asendeid saab vahetada 2–3 minuti tagant.
6.6.Käelise tegevuse valdkonnas on kaebajal kerge tegutsemispiirang võtmetegevuste „käte sirutamine“ ja „asjade liigutamine“ sooritamisel (arvväärtus 1). Ekspertarstide hinnanguid kinnitab füsioterapeudi hinnang. Selle järgi on kaebaja õlaliigeste funktsioonihäire kerge. Parema õlaliigese liikuvus on kergelt häiritud võrreldes normiga ja terve vasaku õlaliigese liikuvusega. Esineb risk iseeneslikuks osaliseks parema õlaliigese luksatsiooniks. Kaebaja ei ole TIS-i andmetel luksatsioonide tõttu arsti vastuvõtule pöördunud. Lihasjõu langust ei esine. Lihasjõud kätes on paremal ja vasakul poolel võrdne.
6.7.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebajal taotluse järgi raskusi tegevuste alustamise ja lõpetamisega. Suurimaks probleemiks peab kaebaja seejuures teise kohta minemist: kuna kaebajal on tihti raske võtta end kokku, et kuhugile kohale minna, on tekkinud mahajäämus õppetöös. Raskusi põhjustavad seejuures kaebajal esinevad liikumispiirangud, kuid kaebaja peab võimalikuks ka vaimse tervise probleemide esinemist. Vastustaja selgitab, et 27. jaanuaril 2023 on kaebaja alustanud depressiooni ravi. Perearsti 24. aprilli 2023. a sissekande järgi on kaebaja enesetunne paranenud.
6.8.Kaebaja depressiooni ei ole alust pidada pikaajaliseks piiranguks. Ajutist töövõimetust põhjustav terviseprobleem töövõime hindamisel rolli ei mängi. Ei TVTS ega ravikindlustuse seadus määratle otsesõnu, millist terviseprobleemi tuleb käsitada ajutise töövõimetusena ja millist pikaajalise tervisekahjustusena. TVTS eelnõu 678 SE (XII koosseis) seletuskirja järgi 5(13)
3-23-705 loetakse pikaajaliseks tervisekahjustuseks kahjustust, mis eeldatavalt kestab kuus kuud või kauem (vt lk 17). Kaebajal tekkisid vaimse tervise kaebused 2022. a lõpus. Paranemisprognoos on hea. Seega pole vähemalt praegusel hetkel tegu püsiva piiranguga, mis kaebaja töövõimet alandaks.
6.9.Eelmisel töövõime hindamisel, mis tehti 20. detsembril 2019, tuvastati kaebajal mõõdukas piirang liikumisel ja kerge piirang käelisel tegevusel. See ei kohusta vastustajat uuel hindamisel samale seisukohale jõudma. Kaebaja ei ole pärast eelmist hindamist mitme aasta jooksul selja- või jalavalu kaebusega või parema õlaliigese probleemide tõttu arstide poole pöördunud. Kaebaja ei ole saanud mingit ravi. Kogu ravipotentsiaal on jäetud kasutamata.
6.10.25. aprilli 2023. a visiidil ei tuvastanud füsioterapeut kaebajal olulisi liikumis- või käelise tegevuse piiranguid. Seega ei ole alust järeldada, et kaebaja terviseseisund oleks püsivalt halvenenud. Dr L. sissekanne, mis sisaldab lauset „midagi paremaks ei ole läinud“, kajastab kaebaja enda sõnu. Objektiivset leidu pole perearst esile toonud.
7.Kaebaja esitas 22. septembril 2023 kohtule 14. aprillil 2023 tehtud röntgeniuuringute tulemused, taastusraviarst dr K-T 11. aprilli kuni 6. juuni 2023. a epikriisi ja ortopeedi dr L.
14.aprilli kuni 9. juuni epikriisi. 27. septembri 2023. a seisukohas selgitas kaebaja uute tõendite kohta järgmist.
7.1.Röntgeniuuringu tulemuste ja füsioterapeudi visiidi vahel on vastuolud. Visiidi järgi on kõik tulemused normnäitajatega. Vaid üksteist päeva varem tehtud röntgeniuuringu tulemused kinnitavad kümnekraadist skolioosi, mis on juba skolioosi teise astme algus. Küfoos on Th8 – Th10 kõrgusel sirustunud, mille tulemusena on Th8/9 lülivahemikud ahenenud. See põhjustab rinnalülide vahelistes kõhrketastes närvijuurte ärritust ja valusid. Lisaks on kaebajal sügav füsioloogiline nimmelordoos, millega kaasuvat üheksakraadist dekstoskolioosi kinnitab ka röntgen. Ka see põhjustab kaebajale iga päev valu.
7.2.Parema labajala röntgenülesvõte kinnitab jäseme olulist kõrvalekallet normist. Kaebajal on väga sügav lampjalgsuse II aste. Võrreldes füsioterapeudi hinnanguga on kõrvalekalle normist peaaegu kahekordne.
7.3.Võrreldes 2007. a röntgenipiltidega on kaebaja luulised muutused olulise dünaamikata. See kinnitab, et kaebaja on oma tervise hoidmiseks ja muutuste süvenemise aeglustumiseks tegelenud võimlemisega ja kasutanud ka abivahendeid (tallatugesid). Siiski avalduvad luulised kõrvalekalded ja sügav lampjalgsus igapäevase valuna.
7.4.Dr K-T läbivaatuse tulemused kinnitavad röntgeniuuringu tulemusi. Füsioteraapiateenust soovitas arst eeskätt kaebaja õlaprobleemide tõttu, kuna jalaprobleemide raviga on kaebaja väga hästi kursis.
7.5.Füsioterapeudi visiidi eesmärgiks oli hinnata kaebaja jõudlust ja liikuvust. Tulemused olid head, mis kinnitab veelkord, et kaebaja tegeleb iga päev võimlemisega. Kaebaja põhiprobleemiks on aga igapäevane valu, mis ei lase tal täiel määral ja kaheksa tundi päevas tööelus osaleda. Kaebaja vajab oluliselt rohkem ja pikemaid puhkepause. Ülekoormus tooks kaasa kaebaja tervise halvenemise. Kaebaja sõnu valu kohta kinnitavad talle tehtud uuringud ja arstide objektiivsed kirjeldused.
Vastustaja esitas 5. oktoobril 2023 seisukoha kaebaja esitatud tõendite kohta.
8.1.Füsioterapeudi ja taastusraviarsti hinnangud ning 14. aprilli 2023. a röntgeniuuringute tulemused on kooskõlas.
8.2.Dr K-T epikriis ei sisalda uut ja senisest täpsemat infot. Hinnang on üldsõnaline. 25. aprillil 2023 tehtud füsioterapeudi visiidi tulemused on oluliselt täpsemad. Taastusraviarst on 6(13)
3-23-705 soovitanud kaebajale füsioteraapiat, kuid pole infot selle kohta, kas kaebaja on terapeudi juures käinud.
8.3.Ortopeed dr L epikriisis pole kirjeldatud olulisi liikumise piiranguid, kuigi esineb parema jala valgusseis ja jalalaba deformatsioon lampjalgsusega. Liikumise piirang jääb pigem kergeks kui mõõdukaks. Kaebaja on saanud aastaid hakkama tallatugedeta ning pole vajanud püsivalt retseptiravimeid. Esineb kõnniaeglus, mis on ilmselt tingitud kergest jõudluse langusest, veidi väiksemast painutuse ja sirutuse ulatusest ja seni õigete tallatugede puudumisest. Ortopeed ei kirjelda kaebajal õlaliigeste nihestuste esinemist.
8.4.Röntgeniuuringu tulemused kinnitavad kergeid piiranguid liikumise valdkonnas. Kaebajal on esimese astme skolioos (kümme kraadi), mida loetakse füsioloogiliseks ja eriravi mitte vajavaks. Kaebajal varem leitud rinnalülide kiiljat kuju enam kirjeldatud pole.
8.5.Nii ortopeed kui ka taastusraviarst soovitasid kaebajale uuringute alusel selja- ja kõhulihaseid tugevdavaid üldfüüsilisi harjutusi. Tegemist ei ole piiranguid tekitava seisundiga.
8.6.Röntgeniuuring paremast labajalast ja hüppeliigesest kinnitab samuti kergeid tegutsemispiiranguid. Kaebajal on tuvastatud parema jala pöia kerge radioloogiline struktuurimuutus, mille alusel on valude esinemist, sagedust ja tugevust võimatu hinnata. Dr L on kaebajale soovitanud ortopeedilist jalatsit koos individuaalse tallatoega, vajaduse korral valuvaigistit ja elektriravi. Neid soovitusi tuleb kaebajal jälgida koos regulaarse võimlemisega.
8.7.Kaebajal esineb ilmselt jalavalu jala pikemal koormamisel. Esineda võib ka seljavalude ägenemist ja parema õlaliigese valulikkust. Piirangud on ravi (regulaarne võimlemine, tallatugede kasutamine, valuvaigistite kasutamine vastavalt vajadusele) foonil hinnatuna kerged ega mõjuta töövõimet.
8.8.2019. aastal hinnati kaebaja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“ mõõdukateks parema jala deformsuse ja selja skolioosi tõttu. Lülisamba röntgeni järgi on kaebaja seisund toonasega võrreldes oluliselt paranenud. Isegi kui teha mööndus ja hinnata kaebaja piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses mõõdukaks kõnniaegluse ja valude tõttu paremas labajalas, ei muudaks see hindamise lõpptulemust. Seismise ja istumise võtmetegevuses pole piiranguid alust hinnata enamaks kui kergeks. Kohtuistungil sai kaebaja probleemideta istuda enam kui kaks tundi.
8.9.See, et 25. aprilli 2023. a visiidil tegi füsioterapeut kaebajale kuueminutilise kõnnitesti asemel kaheminutilise testi, ei tähenda, et uuringud olid pealiskaudsed. Töövõime hindamisel arvestatakse eeskätt tegutsemispiiranguid, mis ilmnevad 200 m läbimisel. Ka kaebaja ütlustest istungil saab järeldada, et ta on võimeline läbima korraga oluliselt pikema vahemaa kui 200 m.
8.10.Valude pärast pole kaebaja aastaid arsti poole pöördunud. Valudega seotud pöördumised on toimunud põhiliselt alles kohtumenetluse ajal. Kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on oluline, kuid seda peavad kinnitama ka objektiivsed terviseandmed.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa). Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui selgub, et tehtud on mõni oluline metoodiline viga. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. I Töövõime hindamise põhimõtted 7(13)
3-23-705
10.Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
11.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
12.Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ning ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
13.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13).
14.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid seejuures liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele. II Kaebaja töövõime Liikumise valdkond
15.Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kaebajal liikumispiirang esineb. Vaidlus on selle üle, kas piirangut on alust hinnata vähemalt mõõdukaks töövõime hindamise metoodika tähenduses.
16.detsembri 2022. a dokumendipõhises hinnangus (lisatud kaebusele) võttis dr R kaebajal liikumise valdkonnas esinevad piirangud kokku järgmiselt: „Taotlejal on selja- ja jalavalu, mis piirab kummardamist, istumist, seismist, pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist.“
16.1.Eri tasapindadel liikumise võtmetegevuse juures on kaebaja taotluses selgitanud, et pole täpselt määratavat vahemaad, mida läbides valu kindlasti ei teki. Parem jalg võib hakata valutama juba ühest toast teise jalutades. Kõval pinnasel kiiresti kõndimine või jooksmine põhjustab valu väga ruttu, eelistatav on aeglane tempo pehmel pinnasel. Kaebaja kõnnib longates. Parem jalg on nõrgem ja lühem, hüppeliigese liikuvus on piiratud. Trepil püüab kaebaja käia ilma hüppeliigest eriti sirutamata ja põrutamata, et võimaluste piires valu vältida. Ekspertarst on oma hinnangus märkinud, et kaebajal on kaasasündinud labajalaliigeste väärarend, millega kaasub sage nimmevalu. Koormusel esineb alaseljavalu.
16.2.Istumise ja seismise võtmetegevuse juures on kaebaja taotluses märkinud, et suudab valu või väsimust tundmata seista või istuda vähem kui ühe tunni. Kui istudes tihti asendeid vahetada, siis suuri probleeme ei teki. Kehaasendite vahetamine on võimalik mõõdukate raskustega. Ekspertarst on esile toonud jala kaasasündinud väärarendi ja juveniilse skolioosi diagnoosid. Arst on märkinud, et kuna hindamisel ei eeldata püsivat (vähemalt 60 min) kestvat seismist või istumist, on piirang kerge. Ekspertarst on tõdenud, et kaebaja kasutab vajaduse korral käsimüügist kättesaadavaid valuvaigisteid. Taastusravi on ta saanud aastaid tagasi.
16.3.Ohutu ringiliikumise võtmetegevuse puhul on tasakaaluprobleeme, seda eeskätt talvel libeda ilmaga. tasakaaluprobleemid ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
kaebaja esile toonud Ekspertarst märkis, et
17.27. jaanuari 2023. a hinnangus (lisatud vastustaja 8. juuni 2023. a vastusele) on ekspertarst lisanud selgitusi liikumise valdkonna hinnangu kohta. Arst leidis, et kaebaja on jätnud ravipotentsiaali kasutamata. Kaebaja pole viimased kolm aastat ortopeedil käinud ega mainitud probleemidega arstile pöördunud.
18.Ekspertarst on siiski esile toonud visiidid, mille kaebaja tegi seoses läheneva töövõime hindamisega perearstikeskuse arstide dr K. L juurde 12. detsembril 2022 ja dr A. L juurde 22. detsembril 2022. Visiitide epikriiside järgi on kaebaja arstidele taotluses märgitud vaevusi, sh valu esinemist kirjeldanud. Arstid on ära märkinud kaebaja diagnoosid: juveniilne skolioos, kõverkaelsus ja jäsemete kaasasündinud väärarend.
19.Istungil selgitas kaebaja esindaja, et praegu põhjustab kaebajal vaevusi eeskätt Talus Verticalis diagnoos. 2020. aastal, mil kaebaja töövõimet eelmine kord hinnati, oli põhihaiguseks juveniilne skolioos. Seda kaebajal enam pole, kuna see sai murdeeaga läbi.
20.Kaebaja on täitnud TVTS § 6 lg-s 4 nimetatud kohustuse (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2474, p 29). Kaebaja on selgitanud, et perearst on teda lapsest saati ravinud ja tema haigusega hästi kursis. Kuna tegu on kaebajat väga pikka aega saatnud, osaliselt kaasasündinud probleemidega, ei ole asjaolu, et kaebaja ei ole viimaste aastate jooksul eriarsti (ortopeedi) poole pöördunud, ravipotentsiaali kasutamise hindamisel määrav. Eriarstile aja saamine võib olla aeganõudev protsess. Nagu kaebaja töötukassale selgitas, on ta oma ortopeedi juurde aega saada üritanud, kuid see enne töövõime hindamist ei õnnestunud. Ka Riigikohus on leidnud, et pikaajalise kuluga terviseprobleemide korral ei ole sellest, et inimene ei ole paari töövõime hindamisele eelnenud aasta jooksul eriarsti visiidil käinud, põhjust teha järeldust, et ta on paranenud (vt 3-20-2474, p-d 25–28).
21.Ravipotentsiaali kasutamata jätmise juures on vastustaja kaebajale ette heitnud ka taastusravi ja ravivõimlemise võimaluste kasutamata jätmist. Kaebaja on selgitanud, et on varem taastusravil käinud ja omandanud ravivõimlemise võtted, mida kasutades iga päev kodus võimleb. Kaebaja sõnul kinnitab pidevat ravivõimlemist asjaolu, et tema diagnoosidest 9(13)
3-23-705 tulenevad probleemid ei ole aastate jooksul oluliselt süvenenud. Selle kinnituseks esitas kaebaja 14. aprilli 2023. a röntgenülesvõtted (lisatud 22. septembri 2023. a avaldusele). Lisaks selgitas kaebaja istungil, et ta käib regulaarselt massaažis (mh Viljandi haigla massööride juures) ja tegeleb ujumisega. Dr L 2022. a detsembrikuises eprikriisis on märge, et kaebaja regulaarselt trenni ei tee. Istungil selgitas kaebaja seda sellega, et ei ole ujumas käimist pidanud trenniks.
22.Kohus leiab, et ka ravivõimlemise ja taastusravi puhul tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja terviseprobleemid on kestnud väga kaua aega ja on kroonilise kuluga. Nii kaebaja osutatud röntgeniuuringud kui ka asjaolu, et kaebaja tegutsemisvõime liikumise valdkonnas pole tema diagnoose arvestades võrreldes eelmise töövõime hindamisega halvenenud, viitavad sellele, et kaebaja tõepoolest tegeleb oma tervisega (vt kaebusele lisatud töövõime hinnang 28. jaanuarist 2020). Vähemuutuvate kroonilise kuluga haiguste puhul on põhisosas inimese omal käel toimetatav igapäevane taastav ja raviv võimlemine põhjendatud ning eelduslikult isegi tulemuslikum kui üksnes teatud perioodi tagant taastusravisessioonidel käimine. Siiski oleks võimlemisest saadav kasu suurim juhul, kui kaebaja külastaks igapäevasele võimlemisele lisaks teatud aja tagant ka näiteks füsioterapeuti, kes annaks vajaduse korral juhiseid harjutuste kohandamiseks.
23.Metoodika järgi ei ole töövõime hindamisel määravaks üksnes TIS-i andmed. Olulisel kohal on ka inimese enda ütlused. Kodune võimlemine ei saagi üldjuhul TIS-is kajastuda. Kohus leiab, et vastustaja etteheide, et kaebaja on ravipotentsiaali taastusravis mittekäimise tõttu täielikult kasutamata jätnud, ei ole eeltoodu valguses põhjendatud. Kaebaja tegevust igapäevasel võimlemisel, massaažil ja treeningutel (ujumine) ei ole alust jätta ravipotentsiaali kasutamise hindamisel arvestamata.
24.Kohtumenetluses tugines vastustaja kaebajale 25. aprillil 2023 korraldatud füsioterapeudi visiidi tulemustele (lisatud vastustaja 8. juuni 2023. a vastusele).
24.1.Terapeut on märkinud, et kahe minuti kõnnitesti, millega mõõdetakse kõnni kiirust ja mille terapeut tegi kaebajale mugandusena kuue minuti kõnnitestist, tulemuseks on 110 meetrit. Kõnd on ebakindel ja ettevaatlik, kael mõõdukalt painutatud vasakule. Puusa, põlve ja hüppeliigese liikumine on iseärasusteta.
24.2.Kaebaja tasakaalu hindas füsioterapeut kahe testi abil. Staatilise tasakaalu hindamiseks tehtud testi tulemused olid avatud silmadega sulgseisus ja kummalgi jalal seistes normi piires (kaebaja suutis hoida tasakaalu ühe minuti vältel). Suletud silmadega kaotas kaebaja vasakul jalal seistes tasakaalu 48. sekundil ja paremal jalal kuuendal sekundil. Liikumisel tasakaalu hoidmise ja Kumisohu hindamiseks tehtud test viitas madalale Kumisriskile.
24.3.Füsioterapeudi tehtud testide põhjal täiendas dr R 27. aprillil 2023 oma hinnangut visiidil tehtud testide tulemustega (lisatud vastustaja 8. juuni 2023. vastusele), kuid ei lisanud nende põhjal omapoolseid kommentaare või selgitusi.
24.4.Vastustaja ekspertarst dr K selgitas 10. mai 2023. a arvamuses (lisatud vastustaja 8. juuni 2023. a vastusele), et kaebajal on tuvastatud veidi aeglane kõnd: kõnnitestis läbis kaebaja kahe minutiga 110 meetrit, norm oleks 200 meetrit.
24.5.Istungil leidis kaebaja, et kuue minuti testi lühendamine kahe minuti peale polnud põhjendatud. Kaebaja pidi kõndima edasi-tagasi kahemeetrist distantsi. Füsioterapeut oleks võinud testi tegemiseks parema koha leida. Kohus palus dr Kl istungil selgitada oma seisukohta, et normist ligi poole lühema vahemaa läbimine kontrollaja jooksul kvalifitseerub veidi aeglaseks kõnniks. Kohus küsis, kas vahe normiga võinuks veelgi suureneda, kui 10(13)
3-23-705 kontrollajaks oleks võetud pikem aeg. Dr K väljendas seepeale kahetsust, et ei tehtud tavapärast kuue minuti testi. 5. oktoobril 2023 esitatud seisukohas ei pidanud vastustaja testi aja lühendamist siiski oluliseks, kuna töövõime hindamisel arvestatakse eeskätt tegutsemispiiranguid, mis ilmnevad 200 meetri läbimisel.
25.Töövõime hindamise taotluses peab inimene selgitama, kas ta suudab läbida raskusteta 200 m, sellest pikema või lühema vahemaa (taotluse p 1.1.1). Metoodikas on selgitatud, et kui inimene suudab raskusteta läbida enam kui 200 meetrit, siis tema liikumisvõimes probleemi pole (raskusaste 0) (lk 13). Kui enam kui 200 meetri läbimisel esineb kergeid takistusi, pannakse hinnanguks 1 (lk 72 kolmas allmärkus). Seega on inimese töövõime hindamisel oluline ka see, kui suured raskused esinevad tal 200 meetrist pikema vähema läbimisel.
25.1.Juba kahe minuti jooksul sooritatud kõnnitest näitas, et kaebaja kõnd on normist oluliselt aeglasem, kuna kaebaja läbis kahe minut jooksul ligi poole lühema vahemaa kui terve inimene. Erinevus normist võib tegelikkuses olla veelgi suurem. Kahe minuti testi tulemused ei pruugi kaebaja kõnniprobleeme sama hästi kajastada kui ekspertarsti kinnitusel tavapärane kuue minuti test. Testi järgi pole põhjust pidada kaebaja kõndi vaid veidi aeglaseks. Normist oluliselt aeglasem kõnd häirib inimese igapäevaelu sageli ja muudab eri tasapindadel liikumise ilmselgelt raskemaks kui tervel inimesel. Töövõime hindamise metoodika järgi peab tegevusi olema võimalik sooritada mõistliku aja vältel. Seega võib olla alust tuvastada kaebajal eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses mõõdukas piirang.
26.Ohutu ringiliikumise võtmetegevuses järeldas vastustaja õigesti piirangu puudumist. Kaebaja kirjeldatud piiranguid, sh talvel libedaga esinevat Kumisohtu, mis oleks oluliselt suurem kui tervel inimesel, ei kinnitanud ei TIS-i andmed ega visiidipõhine hindamine. Üksnes asjaolust, et kaebaja kõnd on füsioterapeudi hinnangul veidi ebakindel, ei ole alust selliseid piiranguid järeldada.
27.Kaebajal esineb eri tasapindadel liikumisel, seismisel ja istumisel seljavalu, jalavalu ja kaelavalu. See kajastub nii tema enda kirjelduses töövõime hindamise taotluses kui ka TIS-i andmetes (dr L 12. detsembri 2022. a epikriis: sage nimmevalu, parema labajala valu, alaseljavalu koormusel; dr L. 22. detsembri 2022. a epikriis: pidev seljavalu: kisub selja kõveraks; ei saa sundasendis olla ega istuda valu tõttu; kael kange ja kõver; taastusraviarst dr K-T 11. aprilli kuni 8 juuni 2023. a epikriis (kaebaja
22.septembri 2023. a avalduse lisa 2): alaseljavalu ja väsimine koormusel, pikemal kõndimisel, kummardamisel; ortopeedi dr L. 14. aprilli kuni 9. juuni epikriis (kaebaja
22.septembri 2023. a avalduse lisa 3): „valulikkus rohkem talocalc. liigese piirkonnas“). Nagu kohus 29. septembri 2023. a määruses selgitas, saab praegusel juhul arvestada ka viimati nimetatud epikriisidega, mis on koostatud pärast töövõime hindamist. Samuti on võimalik arvestada aprillis 2023 tehtud röntgeniuuringu tulemusi. Kuna vastustaja korraldas kaebajale visiidipõhise hindamise alles kohtumenetluse ajal, peab kaebajal olema võimalus selle tulemuste kohta seisukoht avaldada, tuginedes seejuures asjakohastele tõenditele. Seda, et liikumise võtmetegevused põhjustavad kaebajale valu, on tõdenud ka ekspertarstid (nt dr R 27. aprilli 2023. a hinnangu lk 2 (sage nimmevalu, alaseljavalu koormusel) ja lk 4 diagnoosid (seljavalu ja alajäseme valu) ning dr K 10. mai 2023. a seisukoha p 10.1.
27.1.Vastustaja põhjendab piirangute kergeks hindamist sellega, et kaebaja leevendab valu vajadusel käsimüügiravimitega, pole valu kaebusega arstide poole pöördunud ega retseptipõhist valuravi kasutanud.
11(13)
3-23-705
27.2.Kaebaja selgitas istungil, et on vältinud retseptipõhise valuravi kasutamist, et mitte jääda valuravimitest sõltuma. Kaebaja on noor inimene ning loodab võimalikult kaua retseptipõhise valuravita vastu pidada.
27.3.Töövõime hindamise metoodika järgi peab tegevusi olema võimalik sooritada ilma häiriva valuta. Vastustaja eksib, leides, et kaebaja pole valuga seoses arsti poole pöördunud. Valukaebus on ära märgitud mõlemas töövõime hindamisele eelnenud perearstikeskuse visiidi epikriisis, samuti pärast hindamist toimunud taastusraviarsti ja ortopeedi visiitidel. Vastustaja pole esile toonud, et retseptipõhise valuravi kasutamine kaebaja terviseseisundit parandaks. Taaskord tuleb arvestada sellega, et kaebaja terviseprobleemid on osaliselt juba kaasa sündinud ning kroonilise ja pikaajalise kuluga. Kaebaja põhjendused retseptipõhise valuravi kasutamata jätmise kohta on selles kontekstis asjakohased. Valuraviga kaasnevad riskid, mida kaebaja juhul, kui ravi ainsaks tulemuseks oleks valu kui sümptomi leevenemine, ei ole tingimata kohustatud võtma.
27.4.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vastustaja on põhjendamatult jätnud arvestamata sellega, et kaebajal tuleb liikumise valdkonna võtmetegevusi liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine sooritada häiriva valuga. See häirib tema igapäevaelu sageli ja muudab võtmetegevuste sooritamise ilmselgelt raskemaks ja väsitavamaks kui tervel inimesel. Seega on vastustaja ka siinkohal metoodika nõuete vastu eksinud. Esineda võib alus tuvastada kaebajal eri tasapindadel liikumise ning istumise ja seismise võtmetegevustes mõõdukas piirang. Käelise tegevuse valdkond
28.Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes käte sirutamine ja asjade liigutamine on kaebaja taotluses esile toonud nihestuste (luksatsioonide) esinemise ohu. Raskemate esemete liigutamine võib lisaks põhjustada valu seljas. Ekspertarst 16. detsembri 2022. a hinnangus hinnanud kaebaja piirangud kergeks. Dr R on valdkonna hinnangu kokkuvõttes tõdenud, et taotlejal on ülajäseme häire: õlaliigese ebastabiilsus, mis piirab küünitamist, tõstmist ja kandmist. Diagnoosiks on märgitud liigeste korduv nihestus ja subluksatsioon. Hinnangu põhjendamisel on käte sirutamise võtmetegevuse juures märgitud, et kaebaja valuravi ei saa ja taastusravis pole aastaid käinud.
29.Kohus selgitas varem, et metoodilised eksimused seoses sellega, et kaebaja pole kasutanud retseptipõhist valuravi ega käinud taastusravis, võivad olla tinginud vastustaja eksliku hinnangu kaebaja piirangutele liikumise valdkonnas. Samamoodi on vastustaja eksinud kaebajal käelise tegevuse valdkonnas esinevaid piiranguid hinnates.
30.Mis puudutab taastusravi, siis möönis kaebaja istungil, et õlaprobleemidega seoses pole ta samaväärselt ravivõimlemisega tegelenud kui jala- ja seljaprobleemide puhul. Ka 27. septembril 2023 esitatud seisukohas selgitas kaebaja, et taastusraviarst dr K-T soovits talle füsioteraapiateenust eelkõige õlaprobleemi tõttu, kuna jalaprobleemide raviga on kaebaja väga hästi kursis. Seega on käelise tegevuse valdkonnas põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja on jätnud ravipotentsiaali vähemalt osaliselt kasutamata. Vastustajal tuleb siiski kaebaja piiranguid ka selles valdkonnas uuesti hinnata, arvestades kohtu selgitusi valuravi kohta. Vaimse võimekuse valdkond
31.Taotluses on kaebaja hinnanud oma piirangud tegevuste alustamise ja lõpetamise võtmetegevuse sooritamisel raskeks. Kaebaja selgitas, et paljud 12(13)
3-23-705 ettevõtmised jäävad tal pooleli. Suurimaks probleemiks on füüsilise asukoha muutmine. See on tinginud passiivsuse, mille tõttu on kaebajal tekkinud mahajäämus õppetöös ja probleeme isiklikes suhetes. Siiski pole liikumispiirangud kaebaja sõnul probleemide ainsaks põhjuseks. Ekspertarst 16. detsembri 2022. a hinnangus piirangut ei tuvastanud, kuna kaebaja kirjeldatud probleemid ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
32.Piirangud, mida kaebaja tunnetas taotluse koostamise ajal, tulenesid suure tõenäosusega tal hiljem diagnoositud depressioonist, mille ravi kaebaja alustas 2023. a alguses (vastustaja 8. juuni 2023. a vastuses on kajastatud TIS-i andmed, mille järgi on kaebaja antidepressandid välja ostnud 27. jaanuaril 2023). Perearsti 24. aprilli 2023. a epikriisi järgi on kaebaja enesetunne ravi mõjul paranemas. Ka istungil kinnitas kaebaja, et tema vaimne tervis on tänu ravile parem.
33.Vastustaja leidis õigesti, et depressiooni ei olnud vähemalt vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga põhjust pidada pikaajaliseks tervisekahjustuseks (vt TVTS § 5 lgd 1 ja 2). Vastustaja võis seda käsitleda ajutist töövõimetust põhjustava haigusena. Kokkuvõte
34.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse. Kohus tühistab töötukassa 19. detsembri 2022. a otsuse ja 21. veebruari 2023. a vaideotsuse. Töötukassal tuleb kaebaja töövõimet uuesti hinnata, selgitades praeguses otsuses antud juhiseid arvestades kaebaja piiranguid eri tasapindadel liikumise, seismise ja istumise ning käte sirutamise ja asjade liigutamise võtmetegevustes.
35.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuses palus kaebaja menetluskulud vastustaja kanda jätta. 19. septembri 2023. a avalduse järgi on kaebaja menetluskuludeks tema ja tema volitatud esindaja (kaebaja ema) kohtuistungile sõidu kulud: rongipiletid 64 eurot ja 8 senti (Tartu – Tallinn – Tartu) ja bensiinikulu (Xxxx-Xxxxxxx – Tartu – Xxxx-Xxxxxxx) 32 eurot ja 54 senti (226 km, kütusekulu 8 liitrit 100 km-le). Tegu on vajalike ja põhjendatud kuludega. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 97 eurot ja 34 senti. Kaebaja on kohtule teada andnud oma konto numbri EE09 2200 2210 2400 6322 (Swedbank).
36.Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja ja tema esindaja nimed asendada avaldatavas otsuses tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Avaldamata tuleb jätta kaebaja elukoht Xxxx-Xxxxxxx.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.