3-23-705 X kaebus Eesti Töötukassa 19. detsembri 2022. a otsuse nr TVH/22/050889 ja 21. veebruari 2023. a vaideotsuse nr VP/23/203 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja HR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Eesti Töötukassa 10. mail 2023. a esitatud 25. aprilli 2023. a füsioterapeudi visiidi kokkuvõte.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-705 muutmata.
3.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1).
1.X esitas 15.12.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse. AS Arstikeskus Confido ekspertarsti 16.12.2022 arvamusele tuginedes tegi Eesti Töötukassa 19.12.2022 otsuse nr TVH/22/050889, mille järgi ei ole taotleja töövõime vähenenud. 20.12.2022 otsusega nr TVT/22/064979 jättis Eesti Töötukassa taotlejale töövõimetoetuse määramata. X esitas Eesti Töötukassa 19.12.2022 otsusele vaide, mis jäeti 21.02.2023 vaideotsusega nr VP/23/203 rahuldamata.
2.X esitas 02.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Töötukassa 19.12.2022 otsuse nr TVH/22/050889 ja 21.02.2023 vaideotsuse nr VP/23/203 ning kohustada Eesti Töötukassat tema taotlust uuesti läbi vaatama. Koos kaebusega on esitatud esialgse
3-23-705 õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub kohustada Eesti Töötukassat tasuma tagasiulatuvalt talle töövõimetoetust endise otsuse alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni. Töövõimetoetuseta on kaebajal võimatu oma haiguse ja eluga toime tulla. Kaebaja on pidanud laenama raha söögi, eluaseme ja ravimite eest tasumiseks. Tekkinud on suured võlgnevused. Kaebaja peab elama oma vanemate juures XXX ega saa seetõttu jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis. Ülikoolist on kaebaja hetkel küll tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel, kuid on proovinud väikese koormusega õppetööd teha.
3.Eesti Töötukassa palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotlus on suunatud olemasoleva olukorra muutmisele ning selle rahuldamise korral saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi. Kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja väidet, et tema liikumine ja käeline tegevus on piiratud. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kaebaja hinnati töövõimeliseks, sest ta on jätnud ravipotentsiaali kasutamata. Arsti poole on ta pöördunud üksnes seoses töövõime hindamisega. Kaebaja ei tee regulaarselt trenni ning on taastusravi saanud aastaid tagasi. Kohtuotsuse täitmine pärast selle jõustumist ei ole praegusel juhul takistatud. Kuigi on võimalik, et töövõimetoetuse saamata jäämine tekitab kaebajale tagajärgi, mida toetuse tagantjärgi maksmisega pole võimalik kõrvaldada, ei ole see oht ilmne. Kaebaja ei ole kohtule oma majanduslikust seisukorrast ülevaadet andnud. Kuna töövõimetoetus määratakse tähtajaliselt, ei saanud kaebaja selle jätkumisega oma elu korraldamisel kindlalt arvestada. Kui kaebaja ei tule toime, saab ta taotleda toimetulekutoetust ja kohaliku omavalitsuse toetusi. Kaebajal on lihtsam nõuda kaebuse rahuldamise korral vastustajalt saamata jäänud töövõimetoetust, kui vastustajal kaebuse edutuks osutumise korral kaebajalt tagasi alusetult makstud toetust.
4.Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2023 määruse resolutsiooni p-ga 5 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgset õiguskaitset on alust kohaldada juhul, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Praegusel juhul sellise olukorraga tegu ei ole. Kui selgub, et kaebaja tulnuks hinnata osaliselt töövõimetuks, on tal võimalik taotleda Eesti Töötukassalt saamata jäänud toetust tagantjärele. Regulaarse igakuise sissetuleku laekumata jäämine raskendab kaebaja toimetulekut, kuid kaebajal on võimalik toimetuleku parandamiseks taotleda muid toetusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamist otsustades tuleb kohtul arvestada ka avalikku huvi ja kaebuse perspektiive (HKMS § 249 lg 3). Kaebuse edulootust ei saa menetluse praeguses staadiumis hinnata ei väga väheseks ega ka märkimisväärselt kõrgeks. Vastustaja seisukoht põhineb AS Arstikeskus Confido ekspertarsti hinnangul, mille kontrollis vaidemenetluses üle Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Kaebaja on esitanud asjakohaselt põhjendatud kaebuse, milles vaidleb vastu etteheitele ravipotentsiaali kasutamata jätmise kohta, väitele, et ta on oma seisundiga kohanenud ning erinevate tegutsemispiirangute raskusele antud hinnangutele. Vastustaja osutab põhjendatult sellele, et töövõimetoetuse väljamaksmise korral võib osutuda raskendatuks toetuse tagasinõudmine olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata. Alusetute maksete tegemine avalikest vahenditest kahjustaks avalikke huve.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määruse resolutsiooni p 5 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus, alternatiivselt kohustada Eesti Töötukassat tasuma töövõimetoetust endise otsuse alusel alates 2023. a maikuust kuni haldusasjas kohtuvaidluse lõppemiseni.
2(5)
3-23-705 Kohtumenetlus ja sellele eelnenud vaidemenetlus on juba kestnud 5 kuud ning edasine menetlus ei pruugi lõppeda lähiajal. Kaebaja ei saa esitada ka uut taotlust töövõime hindamiseks. Kaebaja olukord ja tervis halvenevad. Kaebaja nõustus vastustaja ettepanekuga läbida tervisenäitajate hindamine vastustaja poolt tellitud teenuse osutaja juures 25.04.2023 Tartu Taastusravikliinikus. Kaebaja palub kohtul välja nõuda selle ekspertiisi dokumendid. Ekspertiisi läbi viinud füsioterapeudi suulisel hinnangul on kaebajal kindlasti osaline töövõime. Vastustaja viivitab ja pikendab menetlust ning selle tulemusena on kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatud. Kaebajal ei ole võimalik oma tervise eest vajalikul määral hoolitseda ja sellest tulenevalt on keeruline ka kohtumenetluses osalemine. Töövõime hindamise ja toetuse reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi ja toetust tööturul osalemiseks. Kaebaja on pikemaks ajaks antud teenuste kompleksist välja arvatud ja sellest tulenevalt on väga suur tõenäosus kaebaja töövõime olulisele langusele, mille tagajärjeks võib olla kaebaja väljaarvamine ülikoolist (hetkel on väga suured tervislikud probleemid, mis takistavad õpingute jätkamist, puuduvad ka puudega üliõpilastele mõeldud abistavate meetmete kasutamise võimalused) ning tõenäosus, et kaebaja võib osaliselt või täielikult edaspidi välja kukkuda ka tööturult, on väga kõrge. Kaebaja vanematel ei ole rahalist võimekust toetada kaebajat piisavalt. Ka riigi pakutavad toimetulekumeetmed ei ole kaebaja jaoks õpingute jätkamiseks piisavad. Isegi kui kaebajale määrakse osaline töövõime tagantjärgi, on kahju tervisele ning ka edasisele toimetulekule tööturul tekkinud ning see võib olla pöördumatu iseloomuga. Kaebaja toimetulek sõltub omandatud haridusest, sest kaasasündinud pikaajaliste terviseprobleemide ning tervisliku seisundi tõttu ei ole kaebaja võimeline tööturul tavapärastel töödel osalema. Vastustaja on ka ise tõdenud, et praeguse vaidluse tulemusena võib juhtuda, et kaebaja ei suuda tööturul osaleda ja vastustajal on kaebajast raskem nõuda kaebuse rahuldamata jätmise korral alusetult makstud toetust tagasi.
6.Eesti Töötukassa palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud otsuse tühistamise ja töövõime vähenemise tuvastamise korral on saamata jäänud töövõimetoetuse maksed võimalik kaebajale tasuda tagantjärgi. Kohtumenetluse ajal võivad küll kaebajale saabuda tema kirjeldatud negatiivsed tagajärjed, mis on seotud sellega, et kaebajal puudub sissetulek ja seega võimalus tasuda eluaseme, transpordi ning muude kulutuste eest, kuid see ei tähenda, et kohtuotsust ei oleks võimalik täita. Kaebaja ei ole oma majanduslikku seisundit tõendanud. Kaebajale maksti töövõimetoetust 24.03.2020–19.12.2022. Kaebaja ei saa oma elu korraldamisel töövõimetoetuse saamisega kindlalt arvestada, sest töövõimetoetuse seadus ei taga igale vähenenud töövõimega isikule töövõimetoetuse maksmist. Kaebaja ei jää riigi abist ilma. Kaebajal on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt sotsiaaltoetusi. Kaebaja viitab 25.04.2023 Tartu Taastusravikliinikus läbiviidud visiidipõhise hindamise tulemusele ning asjaolule, et väidetavalt selgitas füsioterapeut talle, et kindlasti on tal osaline töövõime. Vastustajal selline info puudub. Vastupidi, hindamisel läbiviidud kehalised katsed sooritas kaebaja pigem raskusteta, saades ka valdavalt normilähedased tulemused. Kaebajal on veidi aeglane kõnd, sest ta läbis 2 minutiga 110 m (norm 200 m), kõnnil sammu pikkuses ja toepinna kasutamisel iseärasust ei ole, kõnd on ebakindel ja ettevaatlik. Kael on veidi painutatud vasakule, puusa, põlve ja hüppeliigese kasutamine kõnnil on iseärasusteta. Tasakaaluhäiret ei esine. Parema hüppeliigese painutus- ja sirutusfunktsioon on väiksema ulatusega võrreldes vasaku hüppeliigesega, see võib mõjutada muid sportlikke aktiivseid tegevusi, kuid lihasjõudlus on vasakuga võrreldes sarnane (pisut madalam sääre ja hüppeliigese osas). Ka käelise tegevuse valdkonna piirangut ei saa hinnata enamaks kui kergeks, sest lihasjõu langust ei esine, lihasjõud 3(5)
3-23-705 kätes on paremal ja vasakul võrdne (MMT 4/4). Visiidipõhisel hindamisel ei tuvastatud kaebajal selliseid tegutsemispiiranguid, mis tingiks töövõime vähenemise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2, kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. Kaebaja on esitanud taotluse kohustada Eesti Töötukassat esitama 25.04.2023 Tartu Taastusravikliinikus kaebaja suhtes läbiviidud ekspertiisi tulemused. Eesti Töötukassa on vastusega määruskaebusele esitanud 25.04.2023 toimunud füsioterapeudi visiidi kokkuvõtte. Ringkonnakohus võtab selle tõendi asja juurde. Ringkonnakohus arvestab ka vastustaja 18.05.2023 halduskohtule esitatud menetlusdokumendi lisasid määruskaebuse lahendamisel. II
8.Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määrus muutmata.
9.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtuvõi vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
10.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole enda majanduslikku seisundit kohtumenetluses küll tõendanud, ent on usutav, et toetusest ilmajäämine halvendab kaebaja majanduslikku olukorda. Kaebusest nähtuvalt kaebaja ei tööta. Regulaarse igakuise sissetuleku laekumata jäämine raskendab kahtlemata kaebaja toimetulekut. Kaebajal on võimalik toimetuleku parandamiseks taotleda muid toetusi, sh kohalikult omavalitsuselt, kuid see nõuab taotluste esitamist ja nende täiendavat hindamist. Kaebuse eesmärgi – tagada kaebajale kui tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikule sissetulek – saavutamine kaebuse rahuldamise korral ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võimalik kohtumenetluse ajaks. Toetuse maksmine kaebust rahuldava kohtuotsuse jõustumise järel ei tagaks kaebaja toimetulekut kohtumenetluse kestel.
11.Kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Täiendavate tõendite kogumise korral võib selline esialgne hinnang osutuda valeks, kuid kaalukas avalik huvi õigustab sellisel juhul kaebuse rahuldamata jätmist.
12.25.04.2023 Tartu Taastusravikliinikus kaebaja suhtes läbiviidud ekspertiisi tulemus osutab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Nii vaidlustatud haldusakti andmise eel, vaidemenetluses kui kohtumenetluses on kaebaja terviseseisundit hinnatud erinevate ekspertarstide poolt ja lisandunud andmete alusel (16.12.2022 ja 27.01.2023 ekspertarst KR; 17.02.2023 ekspertarst IK; 27.04.2023 ekspertarst KR). Ekspertarstide järeldused on põhjendatud ja neis on osundatud 4(5)
3-23-705 Tervise Infosüsteemi (TIS) andmetele. Vaideotsuses on taotluse rahuldamata jätmist veenvalt põhjendatud ja tõendid ei kinnita vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Ekspertarst on põhjendanud oma hinnanguid kõigis valdkondades, milles ta andis erineva hinnangu kui kaebaja ise. Ekspertarsti seisukohad on jälgitavad. TIS-i andmete hindamisel ei ole ekspertarstid jätnud olulisi andmeid tähelepanuta.
13.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 1 sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse § 6). Määruse § 8 lg 5 järgi hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
14.Määruse § 5 lg 3 järgi arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega. Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga.
15.Olukorras, kus kaebaja ei tööta, on tõenäoline, et esialgse õiguskaitse korras töövõimetoetuse väljamaksmisel võib hiljem osutuda raskendatuks toetuse tagasinõudmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks seetõttu kaasa riigieelarve kulutused, mille tagasinõudmine ei pruugi olla võimalik.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.