X kaebus Tallinna Vangla 21.04.2022 käskkirja nr 53/22/500 ja Tallinna Vangla 22.05.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/154-2 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.09.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.09.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1217.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.09.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-1217 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla määras 21.04.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/500 kinnipeetava X tööle majandustöödele abitööliseks alates 23.04.2022 kuni 23.08.2022 tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele.
X esitas 21.04.2022 käskkirja peale 09.05.2022 vaide, milles leidis, et õiglane töötasu on 2 eurot tunnis, ja teatas, et tema keeldub töötamast 0,63 eurot tunnis makstava tasu eest. Vaides sisaldus ka nõue 72 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.Tallinna Vangla jättis 22.05.2022 vaideotsusega nr 5-15-22/154-2 vaide rahuldamata.
4.Tallinna Vangla jättis 28.06.2022 otsusega nr 5-37/22/89-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3-22-1217
5.X esitas 01.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 22.05.2023 vaideotsus ja hüvitada 72 500 euro suurune kahju. Käskkirjaga määratud töötasu ei ole õiglane. Sellega on riik rikkunud kaebaja õigust eraelu puutumatusele, ohustanud kohustust kindlustada õigused ja vabadused, alandanud kaebaja inimväärikust ja teda diskrimineerinud. Seetõttu nõuab kaebaja 72 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlkimiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 12.09.2022 määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel (resolutsiooni p 1), jättis muus osas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja.
7.X tasus 22.09.2023 riigilõivu 20 eurot ja esitas halduskohtu 12.09.2022 määruse peale määruskaebuse.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.10.2022 määrusega osaliselt X määruskaebuse, tühistas halduskohtu 12.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja saatis kaebuse kahju hüvitamise nõude osas menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et puudus alus hüvitamisnõude tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei olnud kaebuse esitamise ajal halduskohtu menetluses kaebaja mõnes muus haldusasjas esitatud kaebust sama nõudega samal alusel. Osas, mis puudutas kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
9.Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2022 määrusega kaebuse käiguta ja andis 1030 euro suuruse riigilõivu tasumiseks tähtaja.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 15.12.2022 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks riigilõivu. Tallinna Vangla 21.04.2022 käskkirja ja 22.05.2022 vaideotsuses tühistamise nõudes võttis halduskohus kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2).
11.X esitas halduskohtu 15.12.2022 määruse peale määruskaebuse.
12.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.06.2023 määrusega X määruskaebuse, tühistas halduskohtu 15.12.2022 määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saatis selles osas asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on kaebuse tagastanud ennatlikult. Halduskohus ei olnud lahendanud menetlusabi taotlust mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ja seetõttu ei saanud ta anda ka tähtaega 1030 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
13.Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2023 määrusega rahuldamata X menetlusabi taotluse kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kaebaja kaebus sisaldab tühistamis- ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja tasus tühistamisnõudelt seaduses ettenähtud riigilõivu 20 eurot. Kahju hüvitamise nõudelt tuleb tal tasuda 1050 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2). Kuna kaebaja on juba tasunud 20 eurot, tuleb tal tasuda täiendav riigilõiv 1030 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttelt nähtuvalt on tema sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu jooksul olnud kokku 150,74 eurot ning kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi moodustavad koos kaupluses kaupade eest tasumisega kokku 120,87 eurot. Kaebaja konto lõppjääk 31.05.2022 seisuga oli 36,13 eurot.
2(4)
3-22-1217 Kaebuse eduväljavaated mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on vähesed ja seega tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata (HKMS § 111 lg 3). Riigivastutuse seaduse (RVastS) §-dest 7 ja 9 tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kinnipeetava töö eest tasustamise kord ja määrad on reguleeritud vangistusseadusega (VangS) ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning muud töö eest tasu maksmist reguleerivad õigusaktid kohaldamisele ei kuulu. VangS § 43 lg-st 1 tulenevalt makstakse kinnipeetavale töötasu ka majandustöödel. VangS § 43 lg 2 näeb ette, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2022. a-l tunnitasu alammäär 3,86 eurot. VangS § 43 lg-st 2 tulenev 10 protsenti sellest alammäärast oleks seega 0,386 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa vangla tegevust kaebajale 0,63 euro suuruse tunnitasu määramisel pidada õigusvastaseks, kuna vangla on selgelt lähtunud kehtivatest õigusaktidest. Kaebaja määrati küll Tallinna Vangla käskkirjaga teatud perioodiks tööle, kuid kaebaja keeldus tööle asumast, esitas vaide ja kaebuse ning lõppkokkuvõttes ei ole siiani tööle asunud ega käskkirjas määratud töötasu saanud. Isegi kui kohus tuvastaks käskkirja õigusvastasuse, ei kuulu mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, sest isikule ei ole kahju tekkinud. Pelgalt faktist, et kaebajale on selline käskkiri välja antud, ei saa talle kahju tekkida. Kaebus on seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas puudustega, mistõttu tuleb see jätta käiguta ning anda kaebajale tähtaeg 1030 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.09.2023 määruse resolutsiooni p 2 ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Jääb arusaamatuks, miks 21.04.2022 käskkirja ja 22.05.2022 vaideotsust ei saa tunnistada õigusvastaseks ning lugeda, et sellega on hõlmatud ka hüvitamisnõue (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2023 määrus asjas nr 3-23-372, p 8). Menetlusabi võimaldamisest keeldumine on õigusvastane, ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega. Halduskohus on RVastS § 7 lg-t 1 ja § 9 valesti kohaldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
16.HKMS § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel mh määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Lisaks sellele, kas isik on oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline riigilõivu tasuma, tuleb menetlusabi andmisel hinnata ka menetluses osalemise edukust (HKMS § 111 lg-d 1–3).
17.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja esitatud mittevaralise kahju nõudel puuduvad eduväljavaated. Halduskohus ei ole seejuures RVastS sätete tõlgendamisel eksinud. 3(4)
3-22-1217 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kuna kahju hüvitamise nõudes ei saa kaebaja osalemist kohtumenetluses pidada edukaks, on põhjendatud jätta menetlusabi taotlus HKMS § 11 lg-dest 1–3 tulenevalt rahuldamata. Nagu ringkonnakohus on juba 12.10.2022 määruses praeguses haldusasjas selgitanud, ei piira edulootuseta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust. Kui kaebaja soovib sellist vaidlust pidada, tuleb tal vaidlusega kaasnevad kulud ise kanda.
18.Kaebaja väitel on arusaamatu, miks ei saa hüvitamisnõuet lugeda hõlmatuks Tallinna Vangla 21.04.2022 käskkirja ja 22.05.2022 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus järeldab sellest väitest, et kaebaja hinnangul ei oleks sellisel juhul täiendava riigilõivu nõudmine põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et esiteks ei saa õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmata hüvitamisnõuet, sest haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on ainult üks eeldustest, mille täidetust tuleb hüvitamisnõude lahendamisel kontrollida. Nagu halduskohus oma määruses selgitas, tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks teha kindlaks isiku õiguste rikkumine ja talle kahju tekitamine, avaliku võimu kandja süü, põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine. Seega saab hüvitamisnõue hõlmata õigusvastasuse tuvastamise nõuet (nagu ringkonnakohus on selgitanud kaebaja osutatud 06.04.2023 määruses asjas nr 3-23-372), kuid vastupidine ei ole võimalik. Teiseks sätestab HKMS § 104 lg 1 konkreetse juhise riigilõivu arvestamiseks mitme nõude esitamise korral. Nimetatud sätte teise lause kohaselt tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Tühistamiskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot ja 72 500 euro suuruse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel 1050 eurot (RLS § 60 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebaja esitas kaebuses vangla käskkirja ja vaideotsuse tühistamisnõude ja 72 500 euro suuruse kahju hüvitamise nõude, on seega halduskohus nõudnud õiguspäraselt kaebajalt riigilõivu, lähtudes esitatud kahju hüvitamise nõudest.
19.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.09.2023 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.