7 isiku kaebus Valga Vallavalitsuse 26.10.2021.a korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks, alternatiivselt ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimise õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 15.06.2023
Menetlusosalised
Kaebajad Aare Kurg, Kardo Künnapuu, Vahur Veski, Renee Rannamäe, Marat Semjonov, Larisa Kobar ja Freia Tamme - Freia Tamme esindaja Marek Tamme - Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja Valga vald, esindaja advokaat Janar Kuus Kolmas isik Elering AS, esindajad vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Veiko Vaske
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vahur Veski avaldus kaebusest loobumiseks läbi vaatamata.
2.Tõlgendada kaebust nii, et kaebajad esitasid nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021.a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest 94301:001:1001 kuni katastriüksuseni 94301:001:0441 (mõlemad kaasa arvatud). Lubada kaebajatel täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimine eeltoodud vahemikus toimuva ehitamise osas.
5.Rahuldada kaebus. Tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021.a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest 94301:001:1001 kuni katastriüksuseni 94301:001:0441 (mõlemad kaasa arvatud).
6.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
7.Mõista vastustajalt välja menetluskulud: 7.1 ühiselt kõigi kaebajate kasuks 3 710 eurot;
7.2 ühiselt Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara kasuks 1 600 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
8.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.07.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
9.Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 54).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus andis 26.10.2021 korralduse nr 87 (I kd tl 79-82, edaspidi vaidlustatud korraldus). Korralduse põhjal esitati vastustajale ehitusteatis nr 2111201/12323 ning AS Connecto Eesti ja LEONHARD WEISS OÜ koostatud eelprojekt „L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine“ (töö nr 626K1) Valga vallas TartuValmiera 330 kV õhuliini (ehitisregistri kood 221324099) ümberehitamiseks. Ümberehitatava ehitise pikkus Valga vallas on kokku 29,58 km ning see hõlmab vähemalt 137 kinnistut. Vastustaja edastas ehitusteatise ja projekti kooskõlastamiseks pädevatele asutustele (Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet) ning kajastas korralduses ehitamisele seatud tingimused. Ehitusteatis edastati ka Terviseametile, kes vastas, et elektrirajatiste ehituslubade kooskõlastamine ei ole tema pädevuses (rahvatervise seaduse § 12 lg 3). Terviseamet juhtis tähelepanu, et elukeskkonnas on kehtestatud piirväärtused välisõhus levivale mürale ja mitteioniseerivale kiirgusele ning nendega tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel arvestada. Valga Vallavalitsusele laekus ehitusetatise menetluse käigus mitmeid vastuväiteid, s.h Priipalu küla kogukonna esindajatelt 17, 20. ja 21.05.2021. Vastustaja avaldas 31.05.2021 väljaandes Lõuna-Eesti Postimees ja Valga valla koduleheküljel teate ehitusteatise ja projekti menetluse kohta ning kutsus projektiga puudutatud isikuid arvamust avaldama. Vastustaja käsitles esitatud vastuväiteid vaidlustatud korralduses ning leidis, et ehitusseadustiku (EhS) § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ehitis on kooskõlas kehtivate planeeringutega - Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+ ning Õru valla ja Tõlliste valla üldplaneeringutega. Tegemist on ümberehitamisega, kuna rajatakse lammutatud ehitisega olemuslikult sarnane ehitis, see on sama kasutusotstarbe, pingeklassi ja asukohaga. Elering AS rekonstrueerib õhuliini, mis on paiknenud selles asukohas juba üle 60 aasta. Õhuliini kaitsevöönd jääb samaks. See tähendab, et rekonstrueerimisega ei kaasne kinnisasja omanikele täiendavat negatiivset mõju ja piiranguid. Elanike praegune olukord pärast ümberehitustöid halvemaks ei muutu. Pigem muutub see paremaks, kuna rekonstrueerimise järgselt väheneb oluliselt vanadest kõrgepingeliinidest niiske ilmaga kostuv iseloomulik särin ehk koroonaefekt. Uutel liinidel on koroonaefekt väike ning kõrvale praktiliselt kuuldamatu. Vastustajal ei ole pädevust hinnata, kas asjaõigusseadus seisukohalt on trassivaldaja kohustatud sõlmima kinnistute omanikega uued kokkulepped või kehtib olemasolev kitsendus ka pärast õhuliinide rekonstrueerimist edasi. Osapoolte eraõiguslikud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkorras. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine
ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Kokkuvõttes luges vastustaja teavitatuks Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest.
2.Kaebajad esitasid 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt on 330 kV õhuliinid kõige suuremad ja võimsamad elektrikoguste ülekandmiseks mõeldud elektriliinid Eestis. Need on ligikaudu 40 m kõrged ja neid ümbritseb mõlemal pool liini telge 40 m laiune kaitsevöönd. Õhuliin läbib kaebajatele kuuluvaid kinnisasju Priipalu ja Õlatu külas või paikneb nende lähedal. Kaebajate Aare Kure, Kardo Künnapuu, Vahur Veski, Renee Rannamäe ja Larisa Kobara kinnisasjadel paiknevad hooned jäävad õhuliini kaitsevööndisse. Kaebajate Marat Semjonovi ja Freia Tamme hooned ei jää küll õhuliini kaitsevööndisse, kuid õhuliin on siiski elumajadele ja hoonetele liiga lähedal. Õhuliin jookseb üle puurkaevu, mis on ehitatud enne õhuliini esmast püstitamist, see loob ohtliku olukorra mistahes õnnetuse korral puurkaevuga. Õhuliin põhjustab ohtu inimeste tervisele ja vähendab kinnisasjade väärtust. Kaebajate hinnangul on ehitusõigus õigusvastane kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel. a) Tegemist ei ole ümberehitamisega, vaid uue ehitise ehitamisega, milleks on nõutav ehitusluba. Olemasolev õhuliin lammutatakse (s.h vundament) ning seejärel ehitatakse uuesti (vundament, mastid, liinid). Õhuliin ehitatakse täiesti nullist uuena üles. Praegu läbivad kaebajate kinnisasju ainult 330 kV õhuliinid. Rajatavad uued mastid hakkavad kandma 330 kV ja 110 kV õhuliine. See, et ehitustegevus toimub senises kaitsevööndis ja uued õhuliinid rajatakse vanade liinidega samal asukohale, ei oma tähendust ehitustegevuse liigendamisel ehitamiseks või ümberehitamiseks. Kohtuistungil viitasid kaebajad sellele, et uutel mastidel hakkab paiknema ka fiiberoptiline sidekaabel, seda vanadel mastidel ei olnud. b) Seoses ehitise ja ehitamise mõjuga: - vastustaja ei ole hinnanud kõrgepingeliinide võimalikke mõjusid inimese tervisele. Kõrgepingeliin tekitab madalsagedusega mitteioniseeriva kiirgusega elektromagnetvälja. Kindlaks on tehtud selle seos naiste viljatusega (I kd tl 70-72). Inimestel soovitatakse elada vähemalt 600 m kaugusel kõrgepingeliinist (I kd tl 63-69, 124-128); - vaidlustatud korraldusest ei selgu, kuidas arvestas vastustaja Terviseameti viidatud piirväärtustega mürale ja mitteioniseerivale kiirgusele; - kavandatav mastaapne ehitusmaht mõjutab kinnisasjade omanikke. Kolmandal isikul tuleb kasutada ka maad, mis jääb väljapoole kaitsevööndit; - kaebajate elu oma kodus on õhuliini tõttu tugevalt ja ebavajalikult häiritud; - tulekahju korral jäetakse päästetööd õhuliini lähedal teostamata (I kd tl 73); - vastustaja on valesti võtnud võrdluse aluseks ümberehitusest tingitud täiendava negatiivse mõju. Kaaluda oleks tulnud võimalust leevendada või vähendada pikemat aega eksisteerinud negatiivseid mõjusid; - vastustaja ei ole hinnanud seda, kas mõju on üleliia koormav ja kas seda saaks vähendada või leevendada. c) Vastustaja ei ole kohaselt teostanud kaalutlusõigust, kuna
- ta ei ole kaalunud kaebajate ettepanekut viia õhuliini trassikoridor Riigimetsa Majandamise Keskuse maale, eemale kaebajate kinnisasjadest ja nende elumajadest. Ehitamine alternatiivses asukohas ei saa olla oluliselt kulukam. Alternatiivse asukoha maaomanikud olid liini ümberpaigutamisega nõus (I kd tl 35-43). Kolmas isik selgitas vastustajale, et tehniliselt oleks liini asukoha muutmine põhimõtteliselt võimalik (I kd tl 45); - ta ei ole sisuliselt kaalunud kaebaja Aare Kure esitatud vastuväiteid. d) Vastustaja rikkus kaebajate ärakuulamise kohustust, kuna kaebajaid (välja arvatud Aare Kurg) ei kaasatud menetlusse ja neil ei olnud võimalust esitada oma seisukoht. e) Ehitist ei ole kooskõlastanud Päästeamet.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebajate õigusi. 110 kV õhuliini kaebajate kinnisasjade piirkonnas uutele mastidele ei lisata. Kaebajad ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et olemasolevas liinikoridoris õhuliinide rekonstrueerimisega rikutakse nende subjektiivseid õigusi enam võrreldes sellega, kui need tööd jäetakse tegemata. Üksnes oletusele tuginedes ei saa öelda, et kolmas isik hakkab tulevikus üle kandma suuremat võimsust, kui hetkel olemasoleva liiniga. Tegemist on ümberehitamisega. Kõik kohalikud omavalitsused, mille territooriumitel projekti kohaselt ehitustöid teostatakse, lugesid ehitusteatised teavitatuks. Ei ole usutav, et nad kõik rikuvad seadust. Vastustaja ei ole rikkunud ka kinnisasjade omanike haldusmenetlusse kaasamise kohustust. Ehitusteatise esitamine puudutas üle 100 kinnistu omanikku (täpsemalt läbivad õhuliinid Valga valla territooriumil 137 katastriüksust) ja seetõttu võis vastustaja teavitada isikuid haldusmenetluse alustamisest ja arvamuse avaldamise õigusest ajalehe kaudu. Kaebajad ei ole välja toonud, millised täiendavad asjaolud oleksid nad haldusmenetluse raames vastustajale esitanud. Osad kaebajad osalesid haldusmenetluses. Soov liini ümberpaigutamiseks esitati vastustajale haldusmenetluse ajal. Üksnes menetlusnõuete rikkumine ei ole haldusakti tühistamiseks piisav. Ehitusteatise teavitatuks lugemise haldusmenetluses ei saa vastustaja nõuda kolmandalt isikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist. Kaebajad ja kolmas isik saavad liini ümberpaigutamise osas kokku leppida. Kui kokkulepet ei saavutata, siis kuulub see vaidlus läbivaatamisele maakohtus. Vastustaja leidis vaidlustatud korralduses, et täiendavat negatiivset mõju ja piiranguid ei ole, kuna ehitamine toimub olemasoleva õhuliini kaitsevööndis. Kaebajad pole kaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt kaasneb õhuliinide rekonstrueerimisega neile varasemast negatiivsem ja koormavam mõju. Vastustaja esitas ehitusteatise kooskõlastamiseks Päästeametile.
4.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Ehitamise eesmärk on tagada valmisolek Eesti elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks, milleks Eesti riik on võtnud rahvusvahelise kokkuleppega kohustuse tähtajaga 01.01.2026. Liini olulisus mõjutab ka kaalutavaid huve. Elektrienergiaga varustatuse tagamine on elutähtis teenus hädaolukorra seaduse tähenduses. Kõrgepingeliin kui varustuskindluse tagamise vahend on kogu ulatuses üks tervik. Rekonstrueeritavad õhuliinid on vananenud ja muutumas ohtlikuks. Liini asukoht on määratud Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+ (I kd tl 137) ning kaebajate kinnisasjade piirkonnas Õru valla üldplaneeringuga (I kd tl 138). Liini asukoha muutmine ei
ole võimalik ehitusteatise menetluses ega ehitusloa menetluses. See eeldab minimaalselt üldplaneeringu menetluse läbiviimist koos maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga, selle raames põhjalikku keskkonnamõju strateegilist hindamist ja mitme alternatiivse asukoha kaalumist kõiki huve arvestades. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga objektiga, mille toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Planeerimismenetlus välistaks liini õigeaegse rekonstrueerimise. Vastustaja ei saanud kaaluda liini üleviimist teise asukohta. See, et miski on tehniliselt võimalik, ei tähenda, et see on õiguslikult võimalik ja ei muuda erinevate huvide kaalu. Tegemist on ümberehitamisega. Ehitise taastamisel on nõutud, et see peab asuma vana ehitise asukohas ja olema olemuslikult selle sarnane. Vaidlusaluse ehitusteatisega esitatud projekti alusel ehitatakse praegusega olemuslikult sarnane kõrgepingeliin. Liini kasutusotstarve ei muutu - 330 kV kõrgepingeliin asendatakse sama nimipingega kõrgepingeliiniga, mis funktsionaalselt jätkuvalt tagab Eesti ja Läti vahelist elektriühendust. Kaebajate kinnisasjade piirkonnas ei kinnitata mastidele 110 kV õhuliini. Liini arhitektuuriline lahendus jääb praegusega sarnaseks (kaks mastijalga, kaks trossihoidjat jne). Mastide arhitektuur ei ole täpselt identne ega saagi nii vana õhuliini rekonstrueerimisel tehniliselt identne olla. Sellist nõuet seadus rekonstrueerimisele ka ei sätesta. Rekonstrueerimine on definitsiooni järgi ehitise omaduste oluline muutmine. Kõrgepingeliini maht ei muutu. Mahu (ega ka kasutusotstarbe) muutmiseks ei saa pidada liini üksikute tehniliste parameetrite muutmist. Liinist tulenev mõju on vähene. Objektiivselt ei kaasne kavandatava rekonstrueerimisega kaebajate olukorra halvenemist ega omandiõiguse sisulist riivet. Rekonstrueerimisega asendatakse amortiseerunud liinikomponendid moodsatega, mille faktiline mõju kaebajatele on hoopis väiksem. Koroonaefekt ehk niiske ilmaga kostev särin on rekonstrueeritud liinil praktiliselt kuuldamatu ning kaebajate viidatud „vilin“, mis võib tuulega tekkida, ei suurene. Kuivõrd õhuliini pinge jääb samaks, siis elektrivälja tugevus ei muutu. Kuna juhtme ristlõige võimaldab suuremat võimsust edasi kanda, siis võib magnetvälja tugevus muutuda suuremaks, kuid jääb kindlasti ettenähtud normide piiresse. Kinnistute väärtus täna lähtub asjaolust, et kinnistuid läbib olemasolev kõrgepingeliin. Selle rekonstrueerimine moodsamaks, ohutumaks ja vähem müra tekitavaks liiniks ei saa kinnistute väärtust vähendada. Liini kaitsevööndisse (välimisse serva) jääb kaebajate kinnistutel üks eluhoone. Mitmed kaebajate kinnistud asuvad liinist sadu meetreid eemal. Põhjendamatu oleks lähtuda kaebajate õiguste riive hindamisel fiktiivsest eeldusest, nagu rekonstrueeritavat ehitist ei eksisteeriks ega oleks kunagi eksisteerinud. Vastustaja on korrektselt teostanud kaalutlusõigust. Puudutatud isikuid teavitati seisukoha esitamise võimalusest avalikult. Kaebajate väited kohtumenetluses on samad, mis vaidlustatud korralduses kaalutud Priipalu küla elanike väited. Päästeameti kooskõlastus ei olnud vajalik, kuna elektriliinile tuleohutusnõudeid kehtestatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebajad
5.Kaebuse esitasid seitse isikut. Üks neist, Vahur Veski teatas kohtule e-kirjaga, et ta ei soovi selle kohtuasjaga enam edasi minna. Kohus selgitas 29.05.2023.a määruses, et kaebusest loobumise avaldus peab olema alla kirjutatud, ning selgitas kaebusest loobumise tagajärgi.
Vahur Veski ei esitanud kohtu määratud tähtajal nõuetekohast kaebusest loobumise avaldust. Kohus jätab Vahur Veski avalduse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
6.Kaebajad esitasid kaebuse ühiselt ja nende seisukohad menetluses on ühtsed. Kohus käsitleb otsuses kaebajaid ühtse grupina. Kaebuse nõue
7.Seoses kaebuse nõudega tuleb lahendada kaks küsimust - menetlusse võetud nõude ehk vaidlustatud korralduse tühistamise nõude kohasus ja lubatavus ning kohtuistungil esitatud taotlus alternatiivse nõude esitamiseks.
8.Kaebajate nõue on kaebuses sõnastatud nii, et kaebajad taotlevad vaidlustatud korralduse täielikku tühistamist. Samas tuleneb kaebajate avaldustest üheselt mõistetavalt, et kaebajad soovivad saavutada vaidlustatud korralduse tühistamist osas, milles see reguleerib ehitamist nende kinnisasjade piirkonnas. Kaebus ei hõlma kogu Valga vallas paiknevat kokku 29,58 km pikkust liini lõiku või kõiki 137 kinnistut. Seega on tegemist nõudega tühistada vaidlustatud korraldus osas, milles see reguleerib ehitamist alates Kure-Ratniku kinnistu koosseisus olevast katastriüksusest 94301:001:1001 kuni Valdatare kinnistu koosseisus oleva katastriüksuseni 94301:001:0441, mõlemad kaasa arvatud (vt I kd tl 120).
9.Ehitusseadustiku sätetest tuleneb alljärgnev: - EhS lisas 1 nimetatud juhtudel tuleb ehitamise õiguse saamiseks esitada pädevale asutusele (praegusel juhul vastustajale) ehitusteatis ja kui seda on nõutud, siis ka ehitusprojekt (EhS § 35 lg 1-3 ja § 36 lg 4); - kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2); - vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kui esinevad eeltoodud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina (EhS § 36 lg 5 ja 6).
10.Ehitusseadustiku seletuskirjas (kättesaadav lehel riigikogu.ee, XII koosseisu eelnõu 555 SE) on ehitusteatise kohta öeldud järgmist. Ehitusteatise menetlus eelnõus sätestatud kujul on uuenduslik. Menetluse loomise eesmärk on: 1) vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav; 2) võimaldada isikutel vähem ohtlikke või avaliku huvita ehitisi ehitada ehitusloata; 3) võimaldada avalikul võimul saada teavet ehitatavate ehitiste kohta ning suurendada sel viisil teadlikkust kohaliku omavalitsuse territooriumil olevate ehitiste kohta, mis võimaldaks efektiivsemalt planeerida järelevalvet. Ehitusteatise esitamisel on isikul õigus teatud ooteperioodi möödumisel alustada ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega. Haldusorganile on järgnevate paragrahvidega antud õigus kaaluda, kas teatud juhtudel on siiski vajalik põhjalikuma menetluse läbiviimine. Kui viiakse läbi põhjalikum menetlus, siis on haldusorganil võimalik esitada ka lisatingimusi.
Kui pädev asutus otsustab, et on vaja esitada täiendavaid tingimusi, siis lähtutakse ehitusloa menetluse sätetest. See tähendab, et ehitusteatise esemest teavitatakse vajalikke asutusi või kaasatakse puudutatud või huvitatud isikud. Kooskõlastuse sisule ja arvamuste esitamisele tulenevad nõuded on samad, mis ehitusloa menetluses. Ehitusloa menetlusega sarnaselt tuleb lahendada ka täiendavate tingimuste andmine. Kui täiendavate tingimuste andmine võib olla vastuolus huvitatud või puudutatud isikute õigustega või ei soovi pädev asutus arvestada kooskõlastamata jätmisega, siis tuleks vastavad selgitused esitada täiendavate tingimuste andmise juures. See tähendab, et koostada tuleks dokument, mida on võimalik vajaduse korral vaidlustada. Kohtupraktikas on Riigikohus selgitanud, et ehitusteatise esitamist nõudva ehitamisega nõustumine selge sõnaga on halduse toiming juhul, kui pädev asutus nõustub ehitamisega pärast ehitusteatise kontrolli EhS § 36 lg 5 alusel ilma täiendavaid nõudeid esitamata. Kui kontrolli tulemusena esitatakse täiendavad nõuded, siis on tegemist haldusaktiga (18.12.2019.a otsus asjas 3-17-1859, 06.06.2018.a otsus asjas 3-17-1152).
11.Praeguses asjas leidis vastustaja, et täiendav kontroll tuleb läbi viia. Vastustaja esitas ehitusprojekti kooskõlastamiseks pädevatele asutustele ning kaasas puudutatud isikud (kutsus projektiga puudutatud isikuid arvamust avaldama). See tähendab, et ehitusõigus ei tekkinud EhS § 36 lg 2 alusel ehk seeläbi, et pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Täiendava kontrolli tulemusena andis vastustaja vaidlustatud korralduse. Vastustaja kehtestas korralduses ehitamisele täiendavad tingimused - kooskõlastamise raames kogunenud teiste haldusorganite seatud tingimused ja Liini kinnisasja omaniku tingimused. Samas jättis vastustaja arvestamata Priipalu küla elanike ja Metsatervenduse OÜ seisukohad.
12.Tartu Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas tehtud 21.07.2022.a määruses, et vaidlustatud korralduse kui haldusakti sisuks on üksnes sellega kehtestatud täiendavad tingimused. HKMS § 202 lg 2 alusel ei ole see seisukoht kohtule otsuse tegemisel siduv (tegemist ei ole asja uue läbivaatamisega vaidlustatud halduskohtu otsuse / määruse tühistamise korral) ning kohus sellega ei nõustu. Ehitusõigus on üks ühtne tervik. Vaidlustatud korraldusega kehtestatud täiendavatel tingimustel puudub igasugune sisu ja tähendus, kui vaadelda neid lahus ehitusteatise sisust ehk andmetest selle kohta, mida üldse kavatsetakse ehitada. Kui ehitusõigus ei teki EhS § 36 lg 2 alusel ehitusteatise aktsepteerimisega, siis saab see tekkida üksnes EhS § 36 lg 6 alusel täiendavate tingimuste kohta haldusakti andmisega ning haldusakti andmisega tekib ehitusõigus tervikuna - ehitada võib ehitusteatises (ja ehitusprojektis) kirjeldatud ehitist haldusaktis toodud täiendavatel tingimustel. See ühtlasi tähendab, et kui kohus haldusakti, praegusel juhul vaidlustatud korralduse tühistab, siis kaotab kehtivuse ehitusõigus tervikuna. EhS § 36 lg 2 sätestatud alust ehitusõiguse tekkimiseks ju ei ole ja ei ole olnud algusest peale.
13.Järgmisena tekib küsimus, milline tähendus on siis asjaolul, et vastustaja käsitles vaidlustatud korralduses ka puudutatud isikute väiteid ehitise mõjude kohta, kuid ei olnud nõus sellega, et lähtudes nendest väidetest oleks tulnud ehitusteatise aktsepteerimisest keelduda või seada kohaseid täiendavaid tingimusi puudutatud isikute huvides. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud korraldust niimoodi osadeks jagada, et osa sellest
(ehitusteatise aktsepteerimine täiendavatel tingimustel) on haldusakt, kuid osa (puudutatud isikute vastuväidete arvestamata jätmine) ei ole. Puudutatud isikute vastuväidete eesmärgiks oli, et vastustaja annaks välja haldusakti, millega ehitusteatises kirjeldatud ehitamist ei lubata või lubatakse nende õiguste kaitseks kehtestatud täiendavatel tingimustel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses oli tegemist taotlusega haldusakti andmiseks, kuna ehitusteatises nimetatud ehitamise keelamiseks või täiendavate tingimuste kehtestamiseks tuleb anda haldusakt. Sel juhul tuleb ka keeldumine soovitud haldusakti andmisest vormistada haldusaktina (HMS § 43 lg 2). Kohtu hinnangul tuleneb ka seletuskirjast, et kui pädev asutus kaalub täiendavate tingimuste kehtestamist, kuid kehtestab nendest ainult osad, siis on tegemist ühtse tervikliku haldusaktiga, mida kohtul on võimalik tühistada. Kohtupraktikas on sarnastes olukordades viidatud puudutatud isikute võimalusele taotleda ehitusjärelevalve tegemist (EhS § 130 lg 2). Nõude lubatavuse seisukohast viib see sama tulemuseni. Ehitusteatise menetluses avaldatud puudutatud isikute tahe oli üheselt mõistetavalt suunatud sellele, et vastustaja hindaks ehitamise tulemusena tekkiva ehitise mõju ning kehtestaks abinõud puudutatud isikute õiguste kaitseks. HMS sätetest (§ 6, § 15 lg 2, § 36 lg 1) tuleneb, et haldusmenetluses on piisav, kui menetlusosaline selgelt ja arusaadavalt avaldab oma eesmärgi ja asjaolud, millele ta tugineb, ning haldusorgani ülesanne on selgitada menetlusosalisele, milline on tema eesmärgi saavutamiseks kohane õiguslik vorm. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et kui puudutatud isikud oleksid taotlenud järelevalve teostamist, siis oleks ta andnud haldusakti. Vaidlustatud korralduse osa, mis käsitles puudutatud isikute vastuväidete arvestamata jätmist, saab seega käsitleda ka haldusaktina, milles vastustaja järelevalvet teostades leidis, et puudutatud isikute vastuväiteid ei tule arvestada. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohast tuleb välja nii, et vastustaja otsustas algatada ehitusteatise kontrolli menetluse muuhulgas EhS § 36 lg 5 p 4 alusel, kaasas vähemalt 137 kinnisasja omanikud, käsitles talle esitatud vastuväiteid, kuid tulemuseks on lihtsalt mõttevahetus - vaidlustatud korralduse vastav osa ei loo kellelegi õigusi või kohustusi ning ei ole kohtus tühistamiskaebusega vaidlustatav. Kaebajatel tuleks esitada uus taotlus ehitusjärelevalve tegemiseks ning kogu menetlus tuleks uuesti läbi viia. Selline tõlgendus on vastuolus HMS § 5 lg 2 nõudega, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
14.Kokkuvõttes on ülekaalukalt argumente selle kasuks, et vaidlustatud korraldus on haldusakt, millega vastustaja andis kolmandale isikule õiguse ehitada ehitusteatises kirjeldatud ehitist vaidlustatud korralduses toodud tingimustel, s.h puudutatud isikute vastuväiteid arvestamata jättes. Kaebajatel on õigus esitada vaidlustatud korralduse tühistamise nõue alusel, et ehitis rikub sellisena nende õigusi.
15.Kohtu hinnangul on kohane täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise aktsepteerimine. Esiteks on kohtupraktika ehitusteatise vaidlustes praegu veel kujunemas ning kohtuotsuse vaidlustamise korral võivad järgmised kohtuastmed olla teistsugusel seisukohal. Sel juhul on ainsaks võimalikuks nõudeks toimingu ehitusteatise aktsepteerimise - õigusvastasuse kindlakstegemine. Teiseks võib menetluse kestel vaidlus ehitusteatise üle asenduda vaidlusega kasutusteatise üle ning analoogia põhjal ehitusloa vaidlustega muutub sel juhul kohaseks tuvastamisnõue. Kaebajatel on kaebeõigus tuvastamisnõude esitamisel. Kaebajad selgitasid kohtuistungil, et tuvastamisnõude rahuldamine suurendab nende väljavaateid võimalikus kasutusteatise
vaidluses. Kohus nõustub sellega, et kaebajate õiguste edasise kaitse huvides on põhjendatud nende soov kindlaks teha, kas vastustaja andis ehitusõiguse õiguspäraselt.
16.Kohus lisab toimikusse ehitusteatise nr 2111201/12323 väljatrüki. Tegemist ei ole uue tõendi asja juurde võtmisega, kuna menetlusosalised on ehitusteatisele menetluse käigus korduvalt viidanud ja seda käsitlenud. Kuna ehitusteatise väljatrükki toimikus ei ole, siis lisab kohus selle selguse huvides. Uusehitis või ümberehitamine
17.Üheks olulisemaks vaidluse all olevaks küsimuseks on see, kas vastustaja õigesti leidis, et vaidluse all oleva ehitamise õiguse annab ehitusteatise esitamine ja sellega nõustumine vastustaja poolt. EhS lisa 1 näeb ette, et 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini püstitamiseks / rajamiseks / paigaldamiseks on nõutav ehitusluba, kuid ümberehitamiseks ehitusteatis. EhS lisa 1 ei nõua 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamisel ehitusprojekti esitamist. Ehitusteatise esitaja lisas omal algatusel ehitusprojekti ehitusteatise koosseisu (I kd tl 15). Kohus käsitleb ehitusprojekti ehitusteatise osana, mis sisaldab teavet ehitamise ja ehitise kohta. Kohtule on esitatud ehitusprojekti (eelprojekti staadiumis) seletuskiri (I kd tl 90-100).
18.Uusehitise ja ümberehitamise eristamisel omab tähtsust, milliste omadustega ehitise vaidluse all olev ehitusõigus ette näeb. Menetlusosalised kohtuistungil põhimõtteliselt nõustusid sellega, et: - uued mastid rajatakse ligikaudu samadesse kohtadesse, kus paiknesid vanad mastid, kuid mitte alati täpselt samasse kohta; - uued mastid on kõrgemad ja laiemad kui vanad; - liini kaitsevööndi laius või paiknemine sellest ei muutu (kaitsevööndi ulatus on 40 m mõlemal pool liini telge); - elektriliini pinge oli enne ja on pärast ehitamist 330 kV; - elektriliini võimsus suureneb. Vanadel mastidel oli kaks juhet koguvõimsusega 500 MW, uutel mastidel on kolm juhet koguvõimsusega 800 MW; - lisaks elektrijuhtmetele paigaldatakse uutele mastidele fiiberoptiline sidekaabel. Kaebajad selgitasid istungil, et vaidluse all oleva ehitamise raames oli nende kinnisasjadele ette nähtud paigaldada kokku kaheksa uut masti, neist seitse on tegelikult paigaldatud (kaebaja Aare Kure kinnisasjal ei saanud töid teha, kuna kaebaja ja kolmanda isiku vahel toimus vaidlus maakasutusõiguse üle). Kaebaja Aare Kurg esitas tema tehtud joonise ühest kaebajate kinnisasjadele paigaldatavast mastitüübist 31S1F (I kd tl 152). Kaebajad kinnitasid istungil, et see mastitüüp on nende kinnisasjadele ette nähtud mastidest kõige suurem. Menetlusosalised on välja toonud uute mastide erinevaid omadusi, mida võib olenevalt vaatenurgast pidada heaks või halvaks: - uute laiemate ja kõrgemate mastide alt saab põlluharimiseks kasutatavate masinatega läbi sõita, vanade mastide puhul see võimalik ei olnud; - uute laiemate mastide tõmmitsad paiknevad samuti laiemal alal ja mast tervikuna võtab rohkem ruumi;
- kuna mastid on laiemad, siis on juhtmed hoonetele ja elukeskkonnale lähemal; - kuna mastid on kõrgemad, siis on kiirguse ja müra allikas elukeskkonnast kaugemal.
19.Kohtu hinnangul saab asja lahendada otsuse punktis 18 toodud andmete alusel ning asja arutamise uuendamine täpsemate andmete kogumiseks ei ole vajalik. Kohus jätab rahuldamata kaebajate Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara 09.06.2022.a taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ehitatava liini ning vana ja uue liini erinevuste kohta. Kohus märgib, et vastustaja kinnitusel tal kaebajate soovitud dokumente õhuliini rajamise kohta 1960-ndatel aastatel ei ole.
20.EhS § 4 lg 3 sätestab ümberehitamise mõiste järgmiselt: ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. EhS § 4 lg 4 ütleb, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Eespool viidatud ehitusseadustiku seletuskirja põhjal on uue kvaliteedi loomine ümberehitamist ja muud ehitamist, sealhulgas remonti eristav kriteerium. Näiteks kui tee liikluskoormus muutub, ehitatakse tee ümber - paigaldatakse uus katend ehk viiakse kooskõlla seisundinõuetega, kui parandatakse teel olevaid löökauke, on tegemist remondiga. Kui olemasolevast ehitisest ehitatakse teise funktsiooniga või mahuga ehitis, siis on tegemist samaväärse ehitamisega, kui seda oleks uue ehitise ehitamine. Ümberehitamine ei pea tervikuna olema loakohustuslik. Loakohustuslikkuse üheks kriteeriumiks on ruumiline mõju. Ümberehitamisega ei pruugi kaasneda muutused ehitise ruumilises mõjus. Lammutatud ehitise asemele samasuguse ehitise ehitamist saab pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel on ilmne eesmärgiline seos, kui lammutamise eesmärk oligi uue ehitise ehitamine. Kohtupraktikast uusehitise ja ümberehitamise eristamisel palju abi ei ole. Vähe on lahendeid, kus kaalutakse, kas tegemist on uusehitise või ümberehitamisega ning olemas olevad lahendid käsitlevad hooneid (näiteks Tallinna Halduskohtu 25.02.2022.a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023.a otsus asjas 3-21-188, Harju Maakohtu 10.11.2020.a otsus asjas 4-20-3532). Enamasti seisneb vaidlus selles, kas tegemist on ümberehitamisega, milleks tuleb hankida ehitusõigus, või üksnes remondiga, mille puhul mingit teavitamis- või loakohustust ei ole. Uusehitise ja ümberehitamise eristamisel on hoone mõõtmete kõrval tähtsust omanud ka hoone kasutusviis. Näiteks asjas 3-21-188 oli kohtu hinnangul tegemist ümberehitamisega, kuna pärast vana hoone lammutamist ehitatava uue hoone maht ja mõned omadused küll muutusid vähesel määral (näiteks kinni ehitatud rõdud asendati algupäraste lahtiste rõdudega) ning hoone ehitati kaasaegsest materjalist, kuid arhitektuurne lahendus, välisilme ja
kasutusotstarve (elamu) jäi samaks. Asjas 4-20-3532 oli tegemist uusehitisega, kuna lammutati ühekorruseline küün, milles kütet ei olnud, ja ehitati samas kohas sama suurele uuele vundamendile kahekorruseline väljaehitise, ahikütte ja lokaalse kanalisatsiooniga elamu.
21.Eeltoodu kohaldamine praeguse vaidluse asjaoludele on keeruline. EhS § 4 lg 4 on nimetatud kolm olemusliku sarnasuse tunnust - kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht. Pooled põhimõtteliselt ei vaidle selle üle, et ehitise kasutusotstarve jääb samaks. Nii enne kui ka pärast vaidluse all olevat ehitamist on tegemist määruse „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas nimetatud kasutamise otstarbega 22142 ehk 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin. Ehitise mahtu praeguses asjas uusehitise ja ümberehitamise eristamisel kasutada ei saa, kuna vaidluse all oleval liinil kui ehitisel mahtu ei ole. Määrus „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 34 lg 1-3 tuleneb, et - ehitise maht on ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa; - ehitise maapealse osa maht on kogu ehitise maapealne füüsiline maht lähtudes maapinnast ja arvutatuna ehitise välispiirete välispinnast, mitte arvestades kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente, tehnoseadmeid ja -süsteeme ja muud taolist. Kui elektriliinil ei ole välispiirdeid, siis ei ole tal ka mahtu. Ehitisregistris on ehitise mahuks märgitud 0; - maa-aluse osa mahtu praegusel ehitisel ei ole (vundamenti mahu määramisel arvesse ei võeta). Kohtu hinnangul ei ole võimalik jätta ehitusõiguses kehtivat mahu mõistet tähelepanuta ning mõista mahu all liiniposti ümbritseva mõttelise silindri või koonuse mahtu või hoopis liini võimsust. On vaieldav, kas kõrgepingeliinil saab olla arhitektuuriline lahendus EhS § 4 lg 4 tähenduses. Elektriliini mastid on osa tehnorajatisest ning neil on pigem funktsionaalne ülesanne. Kaebajate esitatud joonise (I kd tl 152) põhjal on nii endised kui ka uued mastid kavandatud sellisena, et nad täidaksid oma ülesannet ehk hoiaksid turvaliselt üleval elektriliine. Seega võib öelda, et ehitise kasutusotstarve ehitamise tulemusena ei muutu, kuid kaht ülejäänud tunnust ei saa vaidluse all oleva ehitise puhul kasutada.
22.Ka EhS § 4 lg 3 toodud kriteeriumitest kolm ei ole kasutatavad. Kriteeriumid 1 ja 2 räägivad hoonest ning on pigem mõeldud remondi ja ümberehitamise, mitte ehitamise ja uusehitise eristamiseks. Kriteerium 6 ei ole asjakohane, kuna ehitis ei ole hävinud. Kriteeriumid 3, 4 ja 5 räägivad pigem selle kasuks, et tegemist on ümberehitamisega. Ümberehitamiseks loetakse tehnosüsteemi paigaldamine või muutmine, kui see muudab ehitise omadusi, s.h välisilmet. Ehitatav elektriliin on tehnovõrk, mille välisilme ehitamise tulemusena muutub. Kolmanda isiku selgituste põhjal toimub ehitamine selleks, et muuta tehnovõrgu tööparameetreid (suurendada liini võimsust) ning ehitamise tulemusena muudetakse kasutatavat tehnoloogiat (võetakse kasutusele kaasaegne tehnoloogia). Ümberehitamise kasuks räägib ka kriteerium 5. Ehitamise vajaduse tingis muuhulgas see, et endine elektriliin oli amortiseerumas ning tekkinud oli kahtlus selle ohutuses. See tähendab, et ehitis ei vastanud EhS § 8 sätestatud nõudele, et ehitis ja selle kasutamine peab olema ohutu. Ehitusseadustiku seletuskirjas on ümberehitamise näitena toodud tee, mille liikluskoormus on muutunud ja millele tuleb seisundinõuete täitmiseks paigaldada uus katend.
23.Tartu Ringkonnakohus lahendas 08.03.2023.a määrusega asjas 2-22-4354 kolmanda isiku avalduse talumiskohustuse täitmise kohustamiseks kõrgepingeliini suhtes. Puudutatud isikuteks selles vaidluses oli üks kaebajatest, Aare Kurg, ja veel üks maaomanik, kes praeguses asjas kaebajaks ei ole. Kohus kohustas puudutatud isikuid talumiskohustust täitma, sealhulgas taluma kõrgepingeliinide mastide ja liinijuhtme vahetust. Määrus jõustus 05.06.2023. Määruse põhjendustes on öeldud, et tegemist on rekonstrueerimisega, mitte uue õhuliini rajamisega, kuna vananenud õhuliin vahetatakse uue vastu (amortiseerunud postid ja liinid asendatakse uutega), õhuliini kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu ning liini asukoht, pingeklass ja kaitsevöönd jääb samaks. Asjaolu, et uus õhuliin on mastaapsem, st mõnevõrra muutub rajatise välimus ja tehnilised näitajad ja seda eelkõige seetõttu, et ajaga on tehnoloogia edasi arenenud, ei tähenda seda, et tegemist on uue tehnorajatise esmakordse püstitamisega.
24.Kokkuvõttes on ülekaalus argumendid selle kasuks, et tegemist on ümberehitamisega. Vaidlustatud korralduse õiguspärasus
25.Kui tegemist on ümberehitamisega, siis langevad ära mitmed kaebajate etteheited. Ümberehitamise korral ei olnud nõutav ehitusluba, vaid piisas ehitusteatise esitamisest. Kohtu hinnangul ei saa ümberehitamise korral tõusetuda ka küsimust ehitise asukoha valikust või asukoha muutmisest, kuna sel juhul ei ole enam tegemist ümberehitamisega. Kohus nõustub sellega, et senise asukoha all tuleb mõista liini kui terviku paiknemist (liini telge ja kaitsevööndit), mitte mastide täpselt samu asukohti.
26.Mõned maaomanikud (s.h kaebaja Aare Kurg) tegid kevadel 2021 kolmandale isikule ettepaneku muuta liini asukohta kaebajate kinnistute piirkonnas, s.h pakkusid välja alternatiivse asukoha ja kogusid vastavate maaomanike nõusolekuid, kuid kolmas isik ei olnud sellega nõus (I kd tl 16-21, 35, 37-39, 41-43). Elering AS 01.06.2021.a e-kirjas (I kd tl 45) sisaldub lause „Esmane hinnang on, et tehniliselt oleks liini asukoha muutmine põhimõtteliselt võimalik“. Samas kirjas ja teistes arutelu käigus saadetud kirjades tõi kolmas isik välja oma vastuväited, miks ta ettepanekuga ei nõustunud. Nende seas on, et ümberehitamise korral ei saa ehitise asukohta muuta, ümberehitamine on kolmanda isiku teadlik valik üle kogu Eesti, kuna see on sotsiaalmajanduslikult kõige otstarbekam ja on väikseima mõjuga keskkonnale ning kolmas isik soovib kohelda kõiki maaomanikke üle Eesti võrdselt. Kohus ei näe midagi pahatahtlikku või lubamatut argumendis, et kui kolmas isik põhimõtteliselt nõustub muutma ümberehitamise raames liini asukohta, siis tuleb see võimalus anda võrdselt kõigile soovijatele ning ümberehitamine tervikuna võib seetõttu osutuda teostamatuks. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole eeltoodul sisulist tähtsust. Asjas on vaidluse all, kas vastustaja õiguspäraselt andis kolmandale isikule ehitusõiguse vastustajale esitatud ehitusteatises ja selle koosseisu kuuluvas ehitusprojektis kirjeldatud ehitamiseks, s.h ehitamiseks kolmanda isiku soovitud asukohas. Kolmas isik otsustab selle üle, milliseks ehitamiseks ja millises asukohas ta ehitusõigust taotleb. Vastustaja saab seaduses sätestatud alustel (näiteks kui ehitise asukoht on vastuolus planeeringuga, ehitis põhjustab soovitud asukohas lubamatut mõju) keelduda ehitusõiguse andmisest. Vastustaja keeldumise korral oleks kolmandal isikul olnud õigus otsustada, kuidas edasi tegutseda, s.h kas taotleda ehitusõigust muus asukohas. Ehitise asukohta saab muuta ka kokkuleppe sõlmimise teel, seda nii ehitusõiguse menetluses kui ka eraõigluslikult. Kuid kokkuleppe sõlmimiseks ei saa
kedagi kohustada.
27.Kaebajad on välja toonud ehitamise ja selle tulemusena kasutusele võetava ehitise mõjud, mida nad hindavad ülemäärasteks ja oma õigusi rikkuvateks: - elektriliini võimsus suureneb oluliselt. Sellel võib olla mõju kaebajate tervisele. Vastustaja ei ole ehitusõiguse andmisel seda mõju hinnanud; - elektriliin tekitab teatud tuule suuna korral vilisevat heli, mis on tugevam ja häirivam kui enne; - kohtuistungil lisasid kaebajad, et elektriliinile on paigaldatud linnutõkked, mis tekitavad tugevat ja häirivat heli. Varem seda ei olnud; - mastide kuju ja suurus muutus, see põhjustab varasemast suuremaid häiringuid, s.h mastid hõivavad rohkem ruumi, suureneb visuaalne reostus; - elektriliini läheduse tõttu tulekahju korral kaebajate hooneid ei kustutata; - eeltoodu rikub kaebajate õigusi tervise kaitsele ja omandiõigust.
28.Kohtu hinnangul on otsuse punktis 27 toodud asjaolud kohased ja põhjendatud. Kohtupraktikas aktsepteeritakse ehitusõiguse vaidlustamisel selliseid asjaolusid kaebuse alusena. Kuidagi ei saa väita, et kaebajate õiguste rikkumine ehitusõiguse andmisega ei ole võimalik.
29.EhS § 36 lg 5 p 1 ja 4 kohaselt saab ehitusteatise täiendava kontrolli algatada muuhulgas selleks, et viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse ning kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. EhS § 36 lg 6 alusel lähtutakse sel juhul ehitusloa andmisest keeldumise alustest. EhS § 44 p 1 ja 4 sätestavad, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või ehitisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitisele kehtivateks nõueteks EhS § 44 p 1 tähenduses on muuhulgas järgmised õigusnormid. Rahvatervise seaduse § 4 p 7, 9, 12 ja 13 sätestavad, et ehitised ja rajatised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist, eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist, staatilise elektrija magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) kasutamine peab olema nõuetekohane, inimese tervisele ohutu ja vastama kehtestatud piirväärtustele ning müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ja peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg 1 kohaselt on välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine keelatud. Viidatud õigusaktide alusel on kehtestatud piirmäärad mürale ja mitteioniseerivale kiirgusele: - atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 4 ja § 61 lg 1 alusel on keskkonnaminister andnud määruse „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; - rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel on sotsiaalminister andnud määruse „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; - rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel on sotsiaalminister andnud määruse „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“.
30.Asjas on tõendatud, et kaebajate hooned ja elukeskkond on elektriliinile lähedal: - kõige enam mõjutatud on Aare Kure kaasomandis olev Kure-Ratniku kinnisasi ja Vahur Veskile kuuluv Valdatare kinnisasi; - Kure-Ratniku kinnisasjal (94301:001:1001) paiknevad hooned moodustavad ühtse kompleksi ning asuvad osaliselt liini kaitsevööndis. 1911. aastal ehk ammu enne liini rajamist ehitatud elamu asub praktiliselt kaitsevööndi piiril, sellest mõni meeter eemal. Mast asub hoonete vahetus läheduses. Igapäevane juurdepääsutee hoonetele ja õuealale läheb liini alt läbi (I kd tl 117, 23, 21, 184); - Valdatare kinnisasjal (94301:001:0441) jääb 1911. aastal ehitatud elamu liini kaitsevööndisse ning terviklik hoonete kompleks paikneb kaitsevööndile väga lähedal. Liin kulgeb elamu pikema küljega paralleelselt, liini telje ja elamu vahele jääb ca 25 m, mast on ligikaudu kohakuti elamu nurgaga (I kd tl 118, 27, 183 pöördel); - Freia Tammele kuuluval Küti-Veski kinnisasjal (94301:001:0750) paikneb 1949. aastal ehitatud elamu kaitsevööndist 25 m kaugusel (I kd tl 119); - muudel kinnisasjadel on hooned kaitsevööndist kaugemal, inimeste igapäevane elukeskkond (hooned, õueala) jääb liini telje ja sellest ca 150 - 200 m kaugusele jääva mõttelise joone vahelisse koridori (I kd tl 120); - Larisa Kobara kaasomandis oleval Puurkaevu kinnisasjal (94301:001:0056) paikneb puurkaev liini kaitsevööndis, praktiliselt liini all (I kd tl 118 pöördel, 34).
31.Kohtu hinnangul tuli vastustajal vaidlustatud korralduse andmisel hinnata EhS § 44 p 1 ja 4 toodud tingimuste täidetust ehk esiteks seda, kas ehitusteatises kirjeldatud ehitise, s.h selle kasutamise prognoositavad mõjud (müra, kiirgus) üldiselt jäävad õigusaktidega lubatud piiridesse ning teiseks kas ehitisel, s.h selle kasutamisel on püsivad negatiivsed mõjud konkreetsetele ehitise mõjualas olevatele isikutele, kas see on üleliia koormav ja kas seda saaks vähendada või leevendada. Kohus leidis eespool, et uusehitise ja ümberehitamise eristamine vaidluse all oleva elektriliini puhul on keeruline ja vaieldav, kuid ülekaal on ümberehitamise kasuks. Samad asjaolud tähendavad, et vastustaja kohustused ümberehitamise mõjude hindamisel on tavapärasest suuremad. Hoone puhul ei tuleks kõne allagi, et ehitamist saab käsitleda ümberehitamisena, kui ehitise mõõtmed ja välisilme sel määral muutuvad. Kui elektriliini puhul saab seda käsitleda ümberehitamisena, siis tuleb ehitise uute omaduste võimalikku mõju hinnata EhS § 44 p 4 alusel.
32.Kohus peab üldjoontes usaldusväärseks kaebajate esitatud joonist vanade mastide ja 31S1F tüüpi uue masti võrdluse kohta (I kd tl 152). Sellele dokumendile tuginemist võimaldab ka asjaolu, et vastustaja ja kolmas isik vaidlesid vastu kaebajate taotlusele nõuda välja ehitusprojekti viimane versioon ning andmed vanade ja uute mastide võrdluse kohta. S. h tugines vastustaja sellele, et kaebajad on tutvunud projektiga vastustaja juures. Projektiga tutvumise raames ongi kaebajate väitel tehtud eelviidatud joonis. Joonise põhjal on erinevus vande mastide ja uue masti 31S1F vahel kõrguses ca 12 - 18 m ja laiuses ca 4 - 10 m. Kui mastid on kõrgemad ja laiemad, siis muutub nende visuaalne mõju. Kui mastid ja järelikult ka neid hoidvad tõmmitsad on laiemad, siis olukorras, kus mast asub hoonete lähedal, muutub sellest lähtuv häiring inimeste igapäevases elus, s.h jääb mast liikumisel rohkem ette. Kui mastide asukohta kaitsevööndi piires mõnel juhul siiski muudeti, siis
vähemalt seda häiringut oleks saanud vähendada.
33.Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et kõrgepingeliin tekitab müra. Ka vastustaja ja kolmas isik ei eita seda, kuna asjas on juttu olnud liini särinast (koroonaefektist) ja tuulega juhtmetes tekkivast vilinast. Kaebajad tõid istungil välja, et müra põhjustavad ka lindude tõrjumiseks kasutatud abinõud. Vastustaja on hinnanud koroonaefekti, muudest võimalikest müra allikatest vaidlustatud korralduses juttu ei ole. Ilma konkreetsete andmeteta ei saa eeldada, et kõigi müra liikide puhul see ümberehitamise tulemusena ei muutu või väheneb.
34.Tõenäoliselt ei ole eeltooduga samaväärset mõju sellel, et liini võimsus (läbilaskevõime) oluliselt suureneb. Võimsuse suurendamine oli algusest peale üks ümberehitamise eesmärke. Kolmas isik on selgitanud, et liinide rekonstrueerimisega parandatakse liinide läbilaskevõimet võrreldes vana nõukogude aegse standardiga pea poole võrra. Suurt läbilaskevõimet on vaja kriitilistel hetkedel tulevikus (näiteks varustuskindluse säilitamine Eesti tarbijatele suuremate avariide korral). Põhiosa ajast on süsteemis normaaltalitlus ning reaalsed võimsusvood sõltuvad elektrituru nõudlusest ja hinnast, ilmast, elektri impordist-ekspordist lõuna ja põhja suunas, töös olevate liinide hulgast jne (I kd tl 50). Eeltooduga ühtivad kaebajate esitatud andmed, et liini kavandatav võimsus oli enne 500 MW ja on pärast ümberehitamist 800 MW, võimsus suureneb seega 1,6 korda. Määruses „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ on kehtestatud piirväärtused, mida elektri-, magnet- ja elektromagnetväljade tasemed elukeskkonnas ei tohi ületada. Eesti elektrivõrgu sagedus on 50 Hz. Määruse § 6 lg 2 toodud tabelis langeb see vahemikku 0,025-0,8 kHz (50 Hz = 0,05 kHz). Seega magnetvälja tugevuse H piirväärtuseks on määruse järgi 4/f, kus f on sagedus tabeli rea sagedusühikutes ehk 0,05 kHz. Piirväärtus on H = 4 / 0,05 = 80 A/m. Magnetvoo tiheduse piirväärtuseks on 5/f, kus f on sagedus tabeli rea sagedusühikutes ehk 0,05 kHz. Piirväärtus on B = 5 / 0,05 = 100 μT. Kaebajate esitatud artiklis (originaal I kd tl 63-69, tõlge I kd tl 124-128) on tabelis 4 toodud magnetvoo tiheduse (originaalis field intensity, mõõtühik μT) mõõtmise tulemused erinevatel kaugustel 400 kV pingega liinist. Suurim võimalik näit liinil endal (kaugus liinist 0) on 32,8 μT. Juba see on väiksem kui piirväärtus 100 μT. Kaugusel 30 m liinist on magnetvoo tihedus 3,76 μT. Selleks, et see ületaks piirväärtust, peaks näit olema suurem 27 korda, kohtuasjas suurenes võimsus 1,6 korda. Tabeli andmeid ei saa üks-ühele üle kanda kohtuasja asjaoludele, kuna esiteks ei ole teada, milline oli nende mõõtmiste puhul liini võimsus (voolutugevus) ja teiseks ei ole teada, kui kaugel on konkreetsetes olukordades liin (juhe) iga kaebaja elukeskkonnast. Siiski on eeltoodu alusel vähe tõenäoline, et magnetvoo tihedus kaebajate elukeskkonnas ületab õigusaktiga kehtestatud piirväärtust. Samas see ei tähenda, et kiirguse saab ümberehitamise mõjuna kindlasti välistada (eriti elamu puhul, kus liini telg on elamust ca 25 m kaugusel ning juhe järelikult veel lähemal) või et vastustajal ei olnud kohustust magnetvälja prognoositav tihedus kindlaks teha ja seda hinnata.
35.Kohus nõustub sellega, et vaidluse all olev ehitusõigus ei näe ette 110 kV liini lisamist uutele mastidele kaebajate kinnisasjade piirkonnas. Lõigud, kus 330 kV mastidele riputatakse ka 110 kV õhuliinide ahelad, on ära toodud ehitusprojekti seletuskirjas (I kd tl 91) ning kaebajate kinnisasjade piirkond nende hulka ei kuulu. Seda kaebajate algselt väidetud mõju ümberehitamisel ei ole.
36.Vastustaja ei ole ehitusteatise kontrolli menetluses otsuse punktis 32-34 tooduga seotud
asjaolusid välja selgitanud ja ei ole nende võimalikke mõjusid hinnanud. S.h vastustaja ei tea, milline on liini prognoositav müra ja mitteioniseeriv kiirgus kaebajate elukeskkonnas tavatingimustes ja erakorralistes tingimustes (tugev tuul, suurte võimsuste ülekandmine). Vastustaja eeldas, et ehitusprojekt vastab kõigile kehtivatele nõuetele. Vastustaja hinnangul on piisav ehitise kasutamise mõjude hindamine kasutusteatise menetluses, kuna enne ehitise kasutusele võtmist on ette nähtud auditi tegemine. Vastustaja ei osanud selgitada, mille poolest on kaebajate võimalused kaitsta oma õigusi kasutusteatise menetluses erinevad või paremad. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga. Vastustajale oli ehitusteatise kontrollimenetluse ajal teada, et elanikud soovivad liini ümberpaigutamist, kuna see mõjutab negatiivselt nende elu. Vastustaja ei saa lihtsalt eeldada ehitise vastavust kõigile kehtestatud nõuetele. Seda eriti olukorras, kus ehitusprojekti seletuskirjas ei ole ehitise võimalikke mõjusid inimestele, s.h mastide suuruse muutumisest tingitud häiringuid elukeskkonnas, liini vastavust müra- ja kiirgusnormidele või muid ehitise võimalikke mõjusid inimestele üldse käsitletud. Vastustaja leidis vaidlustatud korralduses, et ehitise mõju ei muutu, kuna nii enne kui pärast ümberehitamist on liini pinge 330 kV. Kuid mastide suurusest ja paiknemisest tingitud häiringud, müra ja mitteioniseeriv kiirgus ei sõltu pinge tugevusest. Vaidlustatud korralduse põhjal selgitas Terviseamet haldusmenetluse raames vastustajale, et elukeskkonnas on kehtestatud normid mürale ja mitteioniseerivale kiirgusele, millega tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel arvestada. Õige ei ole vastustaja arvamus, et ehitusteatise menetluses võib piirduda kontrolliga, kas ehitusprojekt vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele. Riigikohus on selgitanud, et kohalik omavalitsus ei või piirduda ehitusteatise kooskõlastamise menetluses vaid ehitusprojekti vastavuse kontrollimisega määruses „Nõuded ehitusprojektile“ toodud kriteeriumitele. Ka ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui esinevad ehitusloa andmisest keeldumise alused (EhS § 44), tuleb algatada täiendav kontroll ning ehitusloa andmisest keelduda, kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate nõuetega (18.12.2019.a otsus asjas 3-17-1859 p 19, 20).
37.See, et põhimõtteliselt on võimalik ehitise mõjusid uurida ka kasutusõiguse andmise menetluses, ei muuda vaidlustatud korraldust õiguspäraseks. Vastasel korral puuduks üldse vajadus selleks, et ehitusseadustikus on eraldi menetlustena ette nähtud ehitusõiguse ja kasutusõiguse andmine.
38.Kohtu hinnangul oleks käsitlemist ja kaalumist väärinud ka Päästeameti selgitus, mille põhjal on päästesündmuse korral kõrgepingeliini läheduses oht päästjate elule ja tervisele ning seetõttu liini lähedal olevaid hooneid ei kustutata. Võimalik on kaitsta kõrval olevaid hooneid. Inimelu päästmist tehakse igal juhul, välja arvatud kui näiteks pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (I kd tl 73, 144). Kohtu hinnangul on tulekahju kustutamisel määrav tähtsus mitte liini telje või kaitsevööndi asukohal, vaid elektrijuhtmete tegelikul asukohal hoonete suhtes. Kui mastide mõõtmed muutusid, siis muutus ka juhtmete kaugus hoonetest. Vastustajal oleks tulnud välja selgitada, millised on need hooned, mida Päästeamet lähtudes juhtmete paiknemisest pärast ümberehitamist tulekahju korral ei kustuta ning hinnata, kas see on mõju, mida vastavate hoonete omanikel tuleb taluda. Samuti oleks väärinud väljaselgitamist, kui reaalne on saavutada elektri väljalülitamine vaidluse all olevast liinist tulekahju kustutamise eesmärgil. Põhjendatud ei ole kaebajate etteheide, et ehitamise oleks pidanud kooskõlastama Päästeamet.
Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1 ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusteatise menetluses ehitise ehitamise Päästeametiga, kui ehitise kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded ja koos ehitusvõi kasutusteatisega on vaja esitada ehitusprojekt. Kohtule ei ole teada õigusnormi, mis kehtestaks tuleohutuse nõuded elektriliinile. Määruses „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ei ole selliseid ehitisi nimetatud. Ka ei näe EhS lisa 1 praegusel juhul ette ehitusprojekti esitamist, kolmas isik esitas selle omal algatusel.
39.Asjas on korduvalt viidatud sellele, et vaidluse all olevaks ehitamiseks, s.h ümberehitamisena ehitise endises asukohas oli oluline avalik huvi - Eesti elektrisüsteemi lahutamine Venemaa elektrisüsteemist ja ühendamine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, selle kohta sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete täitmine ja põhivõrgu töökindluse tagamine. Kohus nõustub, et see huvi on oluline. Kuid see ei tähenda, et ehitise omadused ja mõju võib jätta välja selgitamata ja sellest tulenevad isikute huvid kaalumata. Samuti ei takistanud see huvi kõigi kaebajate huvidega arvestamist, näiteks hoonete lähedal asuvate mastide nihutamist kaitsevööndi piires liini kulgemise sihis.
40.Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas teostada võrdlust nullvariandiga ehk olukorraga, kus liini kaebajate kinnistute piirkonnas ei ole. Elektriliin ei olnud enne ümberehitamist ajutine ehitis EhS § 3 lg 4 tähenduses. Kõik ehitised kuluvad aja jooksul ja kui sellesse ei sekkuta remondi või ümberehitamisega, siis lõpuks hävivad. See ei tähenda, et nende ümberehitamiseks ehitusõiguse andmisel on alternatiiviks ehitise puudumine. Kolmas isik on kinnitanud, et alternatiiviks vaidluse all oleva ehitusõiguse andmata jätmise korral ei olnud ehitise lõplik lammutamine, vaid korrashoiutööd, mida oleks saanud teha ilma ehitusõiguse taotlemiseta. Eeltoodu ei takistanud vastustajal otsida võimalusi ka selliste ehitise mõjude leevendamiseks, mis võrreldes vana elektriliiniga ei suurene, kuid siiski on inimestele häirivad. Kuid kohtus kaitstavat nõudeõigust sellistele mõjudele rajada ei saa. Kohus käsitles eespool mõjusid, mis ümberehitamise tõttu kindlasti või suure tõenäosusega muutuvad.
41.Kohtu hinnangul ei oma iseseisvat tähendust asjaolu, et mastidele paigaldatakse ka sidekaabel. See oli ette nähtud ehitusprojektis - projekti seletuskirjas on öeldud, et mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga piksekaitsetross ning lähteandmete hulgas on nimetatud Tele2 tehnilisi tingimusi (I kd tl 91). Tõenäoliselt on tegemist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 2 lg 5 kohaldamisega ehk olukorraga, kus olemasolev talumiskohustusega tehnovõrk antakse allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks. Selleks ei olnud vaja täiendavat ehitusõigust, kuna EhS lisa 1 alusel ei ole üksnes liini paigaldamisel olemasolevatele postidele ja ehitistele nõutav ehitusluba ega -teatis.
42.Vastustaja ei ole rikkunud kaebajate menetlusse kaasamise ja ärakuulamise nõuet. HMS § 31 lg 1 p 1 andis vastustajale õiguse kaasata puudutatud isikud ja teavitada neid seisukoha esitamise võimalusest teate avaldamisega ajalehes.
43.Kohus on menetluse käigus korduvalt selgitanud, et käesolevas kohtuasjas ei ole tähtsust sellel, kas vastustajal on õigus kasutada kaebajatele kuuluvat maad. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Kohus jätab tähelepanuta menetlusosaliste väited, mis on seotud maa kasutamise õiguse / talumiskohustuse olemasoluga. Kokkuvõte
44.Kokkuvõttes ei ole kõik kaebajate etteheited põhjendatud. Kuid põhjendatud on väide, et vastustaja rikkus HMS § 6 tulenevat kohustust selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Vastustajale ei olnud teada, millist müra või mitteioniseerivat kiirgust võib ehitis põhjustada ning ta ei ole kindlaks teinud, kas see jääb õigusaktidega lubatud piiridesse. Vastustaja ei ole piisavalt välja selgitanud, milliste mõõtmetega mastid rajatakse inimeste elukeskkonnale väga lähedale, kas ja mil määral need häirivad igapäevast elu, täpsemalt milline mõju on liinil pärast ümberehitamist päästetööde tegemisele. Vastustaja ei ole täitnud EhS § 36 lg 5 ja 6 ning § 44 p 4 koosmõjust tulenevat kohustust hinnata, kas ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, kas see on üleliia koormav ja kas seda oleks võimalik vähendada või leevendada. Eeltoodu tähendab, et vastustaja andis ehitusõiguse õigusvastaselt. Eeltoodud rikkumisi ei saa kõrvaldada kohtumenetluses. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus haldusmenetluses ei kogutud õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke andmeid, ei ole võimalik tehtud viga kõrvaldada uute tõendite kogumisega kohtumenetluses. Vastasel juhul asuks kohus haldusmenetluses uurimata jäänud olulisi asjaolusid hindama ja nende alusel kaalutlusõigust teostama täitevvõimu asemel, mis oleks vastuolus HKMS § 158 lõikega 3 ja võimude lahususe põhimõttega (19.05.2020.a otsus asjas 3-18-529/137 p 34).
45.Kuna vaidlustatud korraldus (ehitusõiguse andmine) on õigusvastane ja rikub kaebajate õigusi, siis tühistab kohus vaidlustatud korralduse kaebajaid puudutavas osas. Alternatiivne nõue sel juhul eraldi lahendamist ei vaja.
46.Kaebuse rahuldamine tähendab, et vastustaja andis ehitusõiguse õigusvastaselt ja haldusakt, millega ehitusõigus anti (vaidlustatud korraldus) ei ole kehtiv. Kaebuse rahuldamine ei tähenda seda, et ehitist ei saa edasises haldusmenetluses seadustada. Kohus rahuldas kaebuse eeskätt seetõttu, et vastustaja töö haldusmenetluses on jäänud tegemata, s.h otsustamiseks vajalikud andmed kogumata ja nendel rajanevad isikute huvid kaalumata. Vastustaja tulevikus tehtavatesse otsustesse ei saa kohus ennetavalt sekkuda.
47.Kohtul tekkis asja lahendamisel kahtlus, kas ehitusseadustiku normid on kooskõlas põhiseadusega. Kohtuasja andmetel toimub kogu Eestit hõlmav ja paljude inimeste õigusi puudutav ehitamine. Samas EhS lisa 1 ütleb, et ehitusõiguse alusena on piisav ehitusteatise esitamine. Isegi ehitusprojekti esitamine ei ole nõutav. Kohtuasjas vaatluse all olnud ehitamist ei saa kuidagi käsitleda vähem ohtliku ja avaliku huvita ehitamisena, mille tarbeks ehitusseadustiku seletuskirja järgi oli mõeldud lihtne ja vähe koormav ehitusteatise menetlus. Võimalik, et kohasem oleks olnud ehitusseadustikuga kehtestada ehitusloa nõue, nii et kohaliku omavalitsuse üksusel oleks tulnud anda terviklikult põhjendatud ja kaalutletud haldusakt. Ehitusloa menetluses oleks ehitamisest puudutatud isikutel olnud paremad võimalused kaitsta oma õigusi, s.h õigust tervise kaitsele ja omandiõigust (põhiseaduse § 28, § 32). Kuna EhS lisa 1 kohaldamine ei osutunud asja lahendamisel määravaks (s.h põhjusel, et ehitusprojekti esitas kolmas isik ise ehitustatise koosseisus), siis ei tekkinud ka alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Menetluskulud. Selgitused
48.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on kaebaja menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
49.Kõigi kaebajate esindajaks olid kaebuse esitamisel advokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab. Advokaadid esitasid kaebajate nimel kaebuse (sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust) ja 01.12.2021.a avalduse. Kaebus sisaldab taotlust määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 30.05.2022 teatas advokaat Vahur Kivistik, et ta on Aare Kure esindaja ning 09.06.2022 esitatud avalduses, et ta on ka Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara esindaja. 28.06.2022 teatasid advokaadid Pilv ja Aab, et nad ei ole juba pikka aega enam kaebajate esindajad. Advokaat Kivistik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid oma esindatavate nimel, s.h esitas advokaatide Pilve ja Aabi esitatud arved, kuid arvestas need kulud proportsionaalselt ümber oma esindatavate eest (koefitsendiga /7*3). Enda esitatud arvete puhul ei taotlenud advokaat bürootasu või sõidukulu (aja- ja kütusekulu) väljamõistmist. Advokaat näitas menetluskulude nimekirjas oma esindatavate eest tasutud riigilõivud.
50.Kohtu hinnangul saab menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta kõigi kaebajate eest tasutud riigilõivud ja kõigil kaebajatel tekkinud kohustuse tasuda esindaja kulud. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohtul tuleb arvesse võtta need menetluskulud, mis on kohtule teada ja mille kohta on olemas kuludokumendid. Näiteks on riigilõiv menetluskuluna arvestatav ja väljamõistetav ka siis, kui kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud (Riigikohtu lahend 3-3-1-75-13 p 13). Kaebajad on eraisikud, sel juhul ei ole neil võimalust sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus näitab kõik esindaja kulud koos käibemaksuga.
51.Eeltoodut arvestades tuleb käsitleda järgmisi menetluskulusid: - advokaatide Pilve ja Aabi osutatud õigusabi, esindatavateks kõik kaebajad, kogusumma 7 740,20 eurot; - advokaat Kivistiku osutatud õigusabi, esindatavateks kolm kaebajat, kogusumma 3 552,52 eurot; - kaebajate tasutud riigilõivud: kaebuse esitamisel 7 x 15 = 105 eurot, esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 7 x 15 = 105 eurot, teise esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 3 x 20 = 60 eurot, kokku 270 eurot.
52.Kohtu hinnangul ei saa kaebajate esindajate kulusid täies ulatuses pidada vajalikeks ja põhjendatuteks HKMS § 109 lg 6 tähenduses, kuna - käesolev vaidlus ei ole sedavõrd keeruline ja mahukas, et objektiivselt oleks põhjendatud kahe advokaadi kasutamine samal ajal. Kui kaebajad otsustasid seda teha, siis ei saa vastavaid kulutusi panna vastustaja kanda; - tasutatud ajakulu kuni kaebuse esitamiseni on kokku 39 tundi 16 minutit, see on vaidluse sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud; - kui kaebaja otsustab vahetada esindajat menetluse kestel, siis ei saa asjaga korduvaks tutvumiseks kulutatud aega täies ulatuses pidada kuluks, mida saab panna vastustaja kanda. Aeg-ajalt uus tutvumine asja materjalidega, s.h teiste menetlusosaliste lisandunud seisukohtadega on põhjendatud ja vajalik; - põhjendatud ja vajalikuks tegevuseks ei saa pidada korduva esialgse õiguskaitse taotluse ja sellega seotud määruskaebuse esitamist. Samas esimese esialgse õiguskaitse taotlusega seotud kulusid ei saa kõrvale jätta üksnes seetõttu, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Kohtuasjaga seotud kulud on üks tervik ning tegevusi eesmärgil kaitsta kaebajate huve esialgse õiguskaitse korras ei saa pidada ebavajalikuks või põhjendamatuks. Kohus peab eeltoodut arvestades vajalikuks ja põhjendatuks kõigile kaebajatele osutatud
õigusabi kulu 3 500 eurot, kolmele kaebajale osutatud õigusabi kulu 1 600 eurot ning riigilõivu kulu kaebuse ja esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 210 eurot. Kokku tuleb vastustajalt välja mõista ühiselt kõigi kaebajate kasuks 3 710 eurot ning ühiselt kaebajate Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara kasuks 1 600 eurot. Kaebajatel (vastavalt 7 ja 3 kaebajal) tuleb ühiselt teatada vastustajale, kellele ja millisele arvele nad menetluskulude tasumist soovivad.
53.Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seega ei saa HKMS § 108 lg 8 alusel tema kasuks menetluskulusid välja mõista.
54.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.