Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel 21.07.2022, Tartu 3-21-2759 Aare Kure, Kardo Künnapuu, Vahur Veski, Renee Rannamäe, Marat Semjonovi, Larisa Kobara ja Freia Tamme kaebus Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.06.2022. a määrus Aare Kure, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobara määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad Vahur Veski, Renee Rannamäe, Marat Semjonov ja Freia Tamme Freia Tamme seaduslik esindaja Marek Tamme Kaebajad / määruskaebuse esitajad Aare Kurg, Kardo Künnapuu ja Larisa Kobar Määruskaebuse esitajate volitatud esindaja v.adv. Vahur Kivistik Vastustaja Valga vald Volitatud esindaja adv. Janar Kuus Kolmas isik Elering AS Volitatud esindajad v.adv. v.adv. Veiko Vaske
Veikko
Puolakainen,
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.06.2022. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valga Vallavalitsus luges 26.10.2021. a korraldusega nr 87 Valga valda läbiva Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise teavitatuks 26.10.2021 tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti,
Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest. Ehitusteatis on kantud ehitisregistrisse numbriga 2111201/12323.
A. Kurg, K. Künnapuu, V. Veski, R. Rannamäe, M. Semjonov, L. Kobar ja F. Tamme esitasid 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 tühistamiseks. Lisaks esitasid kaebajad kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse korralduse kehtivuse peatamiseks. Taotluse kohaselt luuakse ehitamisega kaebajatele pöördumatud tagajärjed, sest valminud õhuliini lammutamine ei ole reeglina mõistlik. Liin põhjustab kahjulikke mõjusid kaebajate tervisele ja vähendab kinnisvara väärtust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva avalikku huvi. Vaidluse ajal saab kasutada olemasolevaid õhuliine. Ehitustegevuse viibimine ei saa kolmandale isikule avaldada olulist negatiivset mõju.
3.Tartu Halduskohus jättis 08.12.2021. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Ümberehitatud õhuliini mõju ei pruugi olla oluliselt suurem praeguse elektriliini mõjust ning kui mõju on suurem, siis on selle leevendamiseks muid võimalusi kui ehitamise keelamine. Kaebajate kardetud 110 kV õhuliini liitmist olemasolevale ei toimu. Õhuliini pingeks on 330 kV nii enne kui ka pärast vaidlusalust ehitamist. Voolutugevus saab (liini läbilaskevõime piires) olla väiksem või suurem ning selle tugevust saab vajadusel mõjutada ehitise kasutamisele (voolutugevusele) seatava piiranguga. Vaidlustatud korraldusega lahendati kolmanda isiku taotlus õhuliini ümberehitamiseks selle praeguses asukohas. Kaebuse rahuldamise tulemuseks ei ole olemasoleva õhuliini likvideerimine, vaid praeguse olukorra jätkumine. 2) Avalikuks huviks on Eesti elektrisüsteemi lahutamine Venemaa elektrisüsteemist ja ühendamine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, selle kohta sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete täitmine ja põhivõrgu töökindluse tagamine. Usutav on kolmanda isiku selgitus, et ehitamise peatamine kohtuasja lahendamiseni võib neid huve ohustada. Kolmas isik tõi huvide riivena välja ka majandusliku kahju, kuna ehitamise peatamine võib põhjustada Euroopa Liidu pakutava rahastamise äralangemise. Avalik huvi ja kolmanda isiku huvi on kaalukam kui kaebajate huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjulik mõju avalikule huvile ja kolmandale isikule on tõenäolisem ja ulatuslikum.
4.A. Kurg, K. Künnapuu ja L. Kobar esitasid Tartu Halduskohtule 09.06.2022 esialgse õiguskaitse taotluse ja 13.06.2022 taotluse täienduse. Taotlejad palusid peatada ehitusteatise nr 2111201/12323 täitmine või alternatiivselt peatada ehitusteatise täitmine osas, mis puudutab õhuliini ümberehituse käigus uute õhuliinide püstitamist ja keelata kõik ehitustegevused, mis ei ole suunatud olemasoleva õhuliini lammutamisele õhuliini trassi lõigul Priipalu ja Õlatu külas Valga vallas. Taotlejate väitel ei ole taotlus korduv, sest nõuded on varasemast erinevad. Taotluse esitamise tingisid asjaolud, mis said A. Kurele teatavaks mais 2022. a, kui ta käis vallas õhuliini rekonstrueerimise projektiga tutvumas. Kavandatavad mastid on oluliselt suuremad kui taotlejatele on varem lastud näida. Uued mastid ja tõmmitsad kavatsetakse ehitada maaparandussüsteemide peale. Seega ei ole tegemist ümberehitamisega ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 3 tähenduses, vaid uue ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamisega või ehitise laiendamisega EhS § 4 lg 2 tähenduses. Kavandatav õhuliin on olemasolevast õhuliinist erinev ja selle negatiivne mõju taotlejatele on oluliselt suurem. Seda mõju on võimalik leevendada ainult liini ümberpaigutamisega. Kolmas isik ja vastustaja ei ole tõendanud, et õhuliinidele puudub teostatav alternatiivne trass.
5.Valga vald palus 17.06.2022. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja väitel ei ole taotlejad välja toonud uusi asjaolusid, mis kaaluksid üles nende huvi. Õhuliinide kiire rekonstrueerimise puhul tuleb avaliku huvi olemasolu eeldada. Mastidel
valmiduse olemasolu ei saa riivata taotlejate subjektiivseid õigusi. Kõrgem mast ja laiemad tõmmitsad, mis asuvad liinikoridoris, ei saa rikkuda taotlejate subjektiivseid õigusi, sest need ei seondu tervisega (müra ja mitteioniseeriv kiirgus sellest ei suurene). 110 kV õhuliine ei ole mastidele lisatud. Kui traadid asuvad kõrgemal, siis väheneb sellega nii müratase kui ka mitteioniseeriv kiirgus. Tegemist on ümberehitamisega.
6.Elering AS palus 17.06.2022. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kolmanda isiku väitel ei ole taotlejad võrreldes esimese taotlusega välja toonud uusi asjaolusid. Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole muutunud. Kõrgepingeliin on funktsionaalselt üks tervik ja tööde „tükeldamine“ erinevate kinnisasjade lõikes ei ole võimalik. Liini asukoht on kooskõlas kehtivate planeeringutega ja seda saaks muuta üksnes planeeringu kaudu. Tegemist on ümberehitamisega. Õhuliini asukoht, pingeklass ja kasutusotstarve ei muutu. Mastide arhitektuur (s.h kõrgus) ei ole täpselt identne ega saa nii vana õhuliini rekonstrueerimisel tehniliselt identne olla. Kõrgepingeliini maht ei muutu. Tartu Maakohus keelas 25.03.2022. a määrusega asjas nr 2-22-4354 A. Kurel ja H. Kurel takistada kolmanda isiku esindajate ja töötajate ligipääsu Kure-Ratniku ja Ääreratniku kinnisasjadel paiknevale kõrgepingeliinile.
7.Tartu Halduskohus jättis 22.06.2022. a määrusega A. Kure, K. Künnapuu ja L. Kobara esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused: 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel on formaalselt tegemist erinevate esialgse õiguskaitse abinõudega. Taotlejad tõid välja mõned alused, mida esimeses taotluses ei esitatud. Seetõttu lahendas kohus taotluse sisuliselt. 2) Taotlejatel ei ole õigust tugineda mõjudele, mida kaebuse rahuldamine võib põhjustada kolmandale isikule (nt talle täiendavate kulude tekkimisele), kui kolmas isik ise seda vajalikuks pidanud ei ole. Taotlejate uued väited ei anna alust kohaldada esialgset õiguskaitset. Vaidlus selle üle, kas kolmandal isikul on õigus tegutseda taotlejate kinnisasjadel, väljub vaidluse raamidest. 3) Asjas on tegemist ehitusteatisega, mille alusel ehitamine muutus lubatavaks vaidlustatud korralduse andmisega (EhS § 36 lg-d 2, 5 ja 6). Seega taotlus peatada korralduse kehtivus või täitmine võrdub taotlusega peatada ehitusteatise kehtivus või täitmine. Kohtuasja asjaoludel ei ole sisulist erinevust ehitusõiguse kehtivuse ja täitmise peatamisel, kuna taotlejate seisukohast on määrav tähtsus sellel, kas ehitamine toimub või mitte. Taotlusel keelata kolmandal isikul ehitamine ei ole iseseisvat tähendust, kuna ehitusõiguse peatamise korral ei ole ehitamine niikuinii lubatud. Kokkuvõttes on taotlejate nõuded formaalselt erinevad, kuid nende mõju ja tähendus taotlejate seisukohast vaadatuna on võrreldes esimese taotlusega sama. 4) Kohtu 08.12.2021. a määruse põhjendused kehtivad ka olukorras, kus taotlejad soovivad ehitusteatise täitmise peatamist või ehitamise keelamist. Kohus jäi nende põhjenduste juurde. 5) Kuna isik saab kohtu poole pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), siis oleks ka esimese taotluse rahuldamise puhul võimalik olnud üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajate kinnisasjade piirkonnas. Uueks asjaoluks võrreldes 08.12.2021. a määruse seisukohtadega ei saa olla andmed, mis said taotlejatele teatavaks seeläbi, et nad alles mais 2022 tutvusid põhjalikult ehitusprojektiga. Tähtsust ei oma rajatise valmidus, vaid see, mida mastidele tegelikult paigaldatakse ja vaidlusalune ehitusõigus mastidele 110 kV liini paigaldamist ette ei näe. Taotlejad tuginevad maaparandussüsteemide olemasolule Ääreratniku kinnisasjal, kuid selle kinnisasja omanik H. Kurg ei ole kaebust esitanud. Küsimus, kas tegemist on ümberehitamisega, s.h kas ja kuivõrd on õhuliin pärast ümberehitamist erineb olemasolevast õhuliinist, väljub esialgse õiguskaitse menetluse raamest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.A. Kurg, K. Künnapuu ja L. Kobar esitasid 07.07.2022 määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 22.06.2022. a määrus ja rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: 1) HKMS § 251 lg 1 p 5 võimaldab seada (ehitus)tegevusele esialgse õiguskaitse korras tingimusi. Kohus ebaõigesti jättis hindamata konkreetse ehitustegevuse (uute mastide rajamist puudutav) osalist, s.t piirkondlikku peatamist üksnes konkreetses trassikoridoris. Kolmas isik ei ole tõendanud, et piiritletud trassikoridoris ehitustegevuse peatumisel on sama mõju kolmandale isikule, nagu kogu ehitustegevuse peatamisel. Usutav ei ole, et ehitamise peatamine ainult ühel õhuliini lõigul ei ole teostatav. Kolmandal isikul tuleb eeltoodut tõendada. 2) Määruskaebuse esitajatele kanduva negatiivse mõju hindamiseks tulnuks kohtul arvestada esialgse õiguskaitse taotlustes kirjeldatud negatiivseid mõjusid kogumis, sest 25.11.2021. a taotluses kirjeldatud negatiivsed mõjud ei ole ära langenud. Kohus jättis arvestamata kavandatavate mastide parameetrite muutusest tingitud mõjudega, s.h et mastidele on võimalik tulevikus paigaldada 110 kV liine, kahe traadi asemel võimaldavad uued mastid kinnitada kolm traati ja liin läheb 400 kV peale. Valmiduse olemasolul on üksnes aja küsimus, millal mastidele kinnitatakse 110 kV liinid ja lisatakse kolmandad traadid. 3) Ehitusprojekti viimase versiooni järgi on rajatavad uued mastid sedavõrd suured ja kõrged, et õnnetuse korral (mastide ümber kukkudes) häviksid määruskaebuse esitajate kodud ning oleks oluline oht nende elule. 4) Kohus leidis 08.12.2021. a määruses ebaõigesti, et kolmanda isiku huvid kaaluvad üles määruskaebuse esitajate huvid. Avalik huvi esineb õhuliini rekonstrueerimiseks eesmärgiga ühenduda lahti Venemaa energiasüsteemist, kuid avaliku huviga ei ole kaetud uute, suuremate mastide püstitamine. Rekonstrueerimise eesmärki on võimalik avaliku huvi seisukohast täita, nihutades õhuliinide trassi ohutusse kaugusesse. Õhuliini osas eksisteerib alternatiivne trassikoridor ja maaomanikud Priipalu külas on andnud selleks ka nõusoleku. Kolmas isik on kinnitanud, et õhuliini nihutamine on tehniliselt võimalik. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei saa kohus ignoreerida eraõiguslikke küsimusi. Kuivõrd määruskaebuse esitajaid ja ka teisi kaebajaid ähvardavad olulised pöördumatud tagajärjed, siis kaebajate huvid kaaluvad üles kolmanda isiku huvid. 5) Projekti viimase versiooni olemasolu ja A. Kure poolset tutvumas käimist kinnitas vastustaja 17.06.2022. a seisukohas (p 3.3). Vastustaja ei ole ümber lükanud 09.06.2022. a taotluses esitatud informatsiooni uue ehitusprojekti ja mastide andmete kohta. 6) Kohtul on võimalik rakendada esialgset õiguskaitset määruskaebuse esitajate taotluse alusel ja teiste kaebajate huvide kaitseks omal algatusel (HKMS § 249 lg 1 ls 1).
9.Elering AS palus 15.07.2022. a seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata, märkides järgmist: 1) Tegemist on sisuliselt korduva esialgse õiguskaitse taotlusega. Määruskaebus ei sisalda senisest erinevaid argumente või uusi asjaolusid. Kaebajate olukord ei ole muutunud. Kuna 08.12.2021. a määrus on kehtiv ja seda kaebajad ei vaidlustanud, siis ei ole alust asuda määruskaebemenetluses hindama 25.11.2021. a taotluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi. 2) Ülekaalukas avalik huvi (Eesti elektrisüsteemi liitumine Mandri- Euroopa elektrivõrguga, s.h julgeolekuline huvi) on olemas. Kõrgepingeliini asukoht on määratud maakonnaplaneeringu ja valla üldplaneeringuga. Õhuliini asukoha muutmist tühistamiskaebuse raames ei ole võimalik nõuda. Muutunud asjaoluks ei ole viited Riigikohtu praktikale ehitusloa asjades. Alternatiivset trassikoridori ei eksisteeri. Kaebuse lisade nr 17-18 puhul on tegemist maaomanike kaardile joonistatud arvamusega ja/või ettepanekuga, millel kolmanda isiku ega ühegi teise isiku jaoks mingit siduvat või muud tähendust ei ole. Kõrgepingeliin on funktsionaalselt üks tervik
kogupikkusega 84,3 km (Eesti territooriumil), mille rekonstrueerimine saab toimuda üksnes terviklikult. 3) Ehitustegevuse õiguslikuks aluseks ei ole vaidlustatud korraldus, vaid ehitusteatis koos korralduses seatud lisatingimustega. Ehitusteatis tühistamiskaebuse esemeks ei ole. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu oleks kaebajate jaoks kasutu, see ei tooks kaasa nende olukorra paranemist ega ehituse katkemist. Kaebajad väite, nagu kaasneks liini rekonstrueerimisega senisega võrreldes oluliselt negatiivsemad tagajärjed, on tõendamata. Vaidluse raames ei hinnata seadusjärgse talumiskohustuse sisu ja ulatust. 4) Ohtlikud on olemasolevad mastid, mitte uued mastid. Määruskaebuse esitajad eksitavad kohut joonisega nr 1, milleks on pildi allkirja kohaselt V. Veski kinnistu. V. Veski määruskaebemenetluses ei osale ega osalenud ka uue õiguskaitse taotluse esitamisel. 5) Ehitusteatisega esitatud projekti alusel ehitatakse praegusega olemuslikult sarnane kõrgepingeliin. Õhuliini asukoht, pingeklass ja kasutusotstarve ei muutu. Mastide arhitektuur (s.h kõrgus) ei ole täpselt identne ega saagi nii vana õhuliini rekonstrueerimisel tehniliselt identne olla, kuid sellist nõuet seadus rekonstrueerimisele ei sätesta. Ka ei muutu kõrgepingeliini maht. 6) Määruskaebuse esitamise sildi all ei saa esitada otse ringkonnakohtule sisuliselt kolmandat (uut) esialgse õiguskaitse taotlust. Põhivaidlus on jätkuvalt halduskohtu menetluses eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus saab keskenduda 22.06.2022. a määruse õiguspärasuse kontrollile.
10.Valga vald palus 18.07.2022. a seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata, märkides järgmist: 1) Kaebajad ei ole uues esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud uusi asjaolusid, millest nähtuks, et olukord oleks võrreldes esmase esialgse õiguskaitse esitamise ajaga muutunud ja seda kaebajate jaoks ebasoodsamaks. Kaebajad ei ole välja toonud ka selliseid uusi asjaolusid, mis kaaluksid üles nende huvi avaliku huvi ees. 2) Kohus on põhjendanud, miks on 08.12.2021. a määruse põhjendused kehtivad ka olukorras, kus taotluse esitajad soovivad ehitusteatise täitmise peatamist või ehitamise keelamist. Eluliselt usutav on kolmanda isiku kinnitus selle kohta, et ehitamise peatamine ainult ühel õhuliini lõigul ei ole reaalselt teostatav. Kui mingisuguses lõigus ei ole uusi õhuliine valmis ehitatud, siis elektrit selle kaudu juhtida ei saa. Oluline on ka märkida, et liinikoridori ei ole võimalik niisama muuta, vaid see eeldab planeerimismenetluste alustamist ja isegi see ei pruugi viia kaebajate jaoks uute planeeringute kehtestamiseni. 3) Projektijärgse ehitamisega ei saa võimaliku tervisekahju risk suureneda. Mastidel valmiduse olemasolu ei saa kuidagi riivata kaebajate subjektiivseid õigusi. Seni kuni 110 kV õhuliine pole mastidele lisatud, on kõik kaebajate viited esialgse õiguskaitse vajadusele hüpoteetilised. Kõrgem mast ja laiemad tõmmitsad ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, sest need ei seondu kuidagi tervisega (müra ja mitteioniseeriv kiirgus sellest ei suurene). Lisaks on kohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et kui ehitamine ei toimu kooskõlas ehitusprojektiga, siis on kaebajatel õigus taotleda vastustajalt ehitusjärelevalve teostamist EhS § 130 lg 2 p 2 ja 3 alusel. 4) Kohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et küsimus sellest, kas tegemist on ümberehitamisega, sh kas ja kuivõrd on õhuliin pärast ümberehitamist erinev olemasolevast õhuliinist, väljub esialgse õiguskaitse menetluse raamest ja kuulub asja sisulise lahendamise hulka. Kuna kolmas isik plaanib ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult sarnase ehitise, siis on tegemist ümberehitamisega, mitte uue ehitise rajamisega. On väheusutav, et seadusandja mõte oli selline, et kõrgepingeliinide uuendamist tuleb käsitleda uue ehitise rajamisena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 210 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Arvestades esialgse õiguskaitse asja kiireloomulisust ning asjaolu, et kõik ringkonnakohtu kohtunikud peale allakirjutanu puhkavad, lahendab ringkonnakohus määruskaebuse üheliikmelises koosseisus.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajad taotlesid käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel ka esialgset õiguskaitset, mille halduskohus jättis 08.12.2021. a määrusega rahuldamata. Halduskohtu määrus on jõustunud. Kaebajad A. Kure, K. Künnapuu ja L. Kobara esitasid halduskohtule 09.06.2022 teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse. Korduva taotluse puhul tuleb kontrollida, kas kohus on varasemalt lahendanud sama taotlust samadel asjaoludel ja samal alusel. Taotluse samasuse puhul ei oma tähtsust see, et 25.11.2021 taotlesid kaebajad Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 (lugeda ehitusteatis teavitatuks) kehtivuse peatamist ning 09.06.2022 ehitusteatise nr 2111201/12323 täitmise peatamist või alternatiivselt täitmise osalist peatamist ning kogu ehitustegevuse keelamist, mis ei ole suunatud olemasoleva õhuliini lammutamisele õhuliini trassi lõigul Priipalu ja Õlatu külas Valga vallas. Nagu kaebajad ka ise 13.06.2022 menetlusdokumendis halduskohtule kinnitasid, on alternatiivnõudena esitatud nõude osas tegemist Elering AS-i huve oluliselt vähem piiravama esialgse õiguskaitse abinõuga kui varasemalt taotletud. Seega on taotletud õiguskaitse abinõud osaliselt kattuvad ning uue taotluse näol ei ole tegemist taotlusega, mida varasem taotlus veel ei hõlmanud. Oluline on, et nii 25.11.2021 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kui ka 09.06.2022 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgid ühtivad ning selleks on Valga valda läbiva Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamistööde osaline või täielik peatamine/keelamine. Kuna kohtul on esialgse õiguskaitse abinõu valikul suur kaalutlusruum, sai halduskohus kaaluda kolmandat isikut vähem koormavate abinõude kohaldamist ka juba esmase esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Vaidlust ei ole ka selle üle, et mõlema taotluse alus on sama – liini mõju kaebajate tervisele ja kinnisvara väärtusele ning asjaolu, et ehitamisega luuakse kaebajatele pöördumatud tagajärjed, sest valminud õhuliini hilisem lammutamine ei ole mõistlik. Ringkonnakohus möönab, et 09.06.2022 menetlusdokumendis tõid kaebajad pärast 2022. a mais vallas ehitusplaanide ja muu dokumentatsiooniga tutvumist uue asjaoluna esile, et neile teadaolevalt kavandatakse uued mastid suuremana kui praegused, ka ei tule mastid uue projekti järgi samadesse asukohtadesse ning lisaks tuleb uutel mastidel juurde ka kolmas traat, mille tulemusel suureneb õhuliini läbilaskevõime 1/3 võrra võrreldes varasemaga, mis tähendab, et magnetväli ja induktsioon lähevad suuremaks ja elutingimused halvemaks. Kuigi ringkonnakohtul puudub veendumus, et uue asjaoluna esile toodud asjaolud ei esinenud juba esmase esialgse õiguskaitse esitamise ajal, saab pidada õigeks halduskohtu otsustust, teistkordset esialgse õiguskaitse taotlust HKMS § 55 lõike 3 mõistes korduva taotlusena siiski mitte käsitleda.
14.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tekib kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajatel ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebajate jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Siinkohal on oluline ka see, et esialgse õiguskaitse taotlus peab olema lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt ning teenima
sama eesmärki. Esialgset õiguskaitset ei saa paluda haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad1.
15.Kaebajate põhivaidluses esitatud nõudeks on Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 „Valga valda läbiva Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise teavitatuks lugemine ja täiendavate nõuete esitamine“ tühistamine. Ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Ringkonnakohus märgib, et ehitusteatise puhul antakse haldusakt vaid EhS § 36 lg 6 alusel täiendavate nõuete esitamise korral. Ehitusteatisele vastamata jätmine ei ole haldusakt, vaid halduse toiming. Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus ehitamisele seatud piirangu (vt RKHK 06.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-1152 p 11, 18.12.2019. a otsus asjas nr 3-17-1859, p-d 15, 17). Vaidlustatud haldusakti tühistamine ei sea seega kolmandale isikule keeldu õhuliini ümberehitamiseks, vaid kaotab üksnes ehitusteatisega nõustumisega seatud tingimuse, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest. Eeltoodust tulenevalt ei saa haldusasjas esitatud tühistamisnõue kuidagi kaitsta ka kaebajate õigusi ja huve.
16.Kõrvalepõikena märgib ringkonnakohus, et Riigikohus on leidnud, et vastustaja tegevust saab isik vaidlustada ennekõike kohustamiskaebusega riikliku järelevalve tegemiseks. Kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega (vt RKHK 18.12.2019. a otsus asjas nr 3-17-1859, p 15). Ringkonnakohus möönab samas, et olukorras, kus põhiliseks vaidlusküsimuseks on õhuliinide asukoht, mis on määratletud Valga maavanema 15.12.2017. a korraldusega nr 1-1/17-417 kehtestatud Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+ ning Õru Vallavolikogu 14.07.2006. a määrusega nr 6 kehtestatud Õru valla üldplaneeringuga, on kaebajate võimalus õhuliinide asukoha muutmiseks kohalikult omavalitsuselt õhuliinide ümberehitamistööde nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve teostamise nõudmise kaudu sisuliselt olematu, kuna küsimus tuleks lahendada planeerimismenetluses, sh kohaliku omavalitsuse pädevust ületava planeeringu menetluses.
17.Seega punktis 15 tooduga analoogselt ei saa kaebajate huvi esialgse õiguskaitse korras ümberehitustegevuse keelamiseks või lõpetamiseks tagada korralduse kehtivuse või täitmise peatamine, mistõttu puudub kaebajatel selliste abinõude järele esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad taotlesid 09.06.2022 esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ehitusteatise täitmise peatamist. Ringkonnakohus märgib, et ehitusteatise esitas kolmas isik. Ehitusteatis ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõistes haldusakt, mille kehtivuse või täitmise saaks kohus esialgse õiguskaitse abinõuna (vt HKMS § 251 lg 1 p 1) peatada.
18.HKMS § 251 lg 1 p 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks. Arvestades eelnevalt väljendatut, mille kohaselt ei ole ehitusteatisega nõustumise korral haldusakti andmine vajalik ning viimane tuleb anda vaid siis, kui seatakse ehitamisele täiendavaid tingimusi, ei saa ka
Merusk, K., Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, lk 688. 2013.
vaidlusalust korraldust tõlgendada ümberehitamiseks õigust andva, vaid eelkõige ümberehitamisel täiendavaid tingimusi seadva haldusaktina. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik ka keelata HKMS § 251 lg 1 p 5 alusel õhuliinide ümberehitustööde teostamist. Keelamise esemeks saavad olla vaid korralduse resolutsioonis nimetatud täiendavad tingimused. Seega ei ole HKMS § 251 lg 1 p 5 alusel õhuliini ümberehitamise keelamine täiendava esialgse õiguskaitse abinõuna lubatav. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei olnud kaebajate taotluse puhul täidetud, lahendas halduskohus ekslikult kaebajate teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Halduskohus pidanuks jätma esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
19.Olenemata sellest peab ringkonnakohus ka halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluse sisulisel läbivaatamisel esitatud põhjendusi (määruse p-d 11 ning p 12 laused 2-4) asjakohasteks. Taotluse sisulisel lahendamisel tuli halduskohtul arvesse võtta avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
20.Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei ole kaebus perspektiivikas, sest kaebajatel ei ole võimalik oma põhilist eesmärki - õhuliinide asukoha muutmist - vaidlusaluse haldusmenetluse raames saavutada ning kaebajate õiguste kaitse võimalus jääb ringkonnakohtule esitatud nõude pinnalt arusaamatuks. Haldusasja materjalidest ei nähtu ka see, et avalik huvi õhuliinide ümberehituse vastu kaaluks üles kaebajate huvi seda mitte teostada.
21.Kolmas isik on käesoleva haldusasja menetluses selgitanud, et vaidlusaluse kõrgepingeliini rekonstrueerimine on üks osa suuremast, kogu Balti riike ja Poolat hõlmavast projektist (Balti riikide peaministrite, Poola peaministri ja Euroopa Komisjoni presidendi poolt 28.06.2019 allkirjastatud kokkulepe lahutada Balti riikide elektrisüsteemid 01.01.2026 Venemaa elektrisüsteemist ja ühendada need Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga). Lisaks nähtub, et varustuskindluse tagamise aspektist lähtuvalt peavad liinid L300 ja L301 saama enne rekonstrueeritud, kui on võimalik alustada töödega liinil L353 (03.12.2021 menetlusdokumendi lk 4, tl 107p). Seega ei saa töid teostada kaebajatele meelepärases järjekorras.
22.Kolmas isik on ka varem kaebajatele selgitanud, et õhuliinid L301 ja L353 on tänaseks amortiseerunud ja oma eluea (50 aastat) ületanud. Õhuliinide detailid on aastakümnete pikkusest ekspluatatsioonist oksüdeerunud, korrodeerunud ning kohati mõranenud. Ehitustegevus toimub olemasolevas liinikoridoris, seadusjärgses õhuliini kaitsevööndis, mis on 330 kV pingega õhuliinide puhul 40 meetrit kummalegi poole liini telge (vt Elering AS 22.03.2021. a vastuskiri õhuliinide asukoha muutmise ettepanekule). Leonhard Weiss OÜ ja Connecto Eesti AS Eelprojektist 626K1 „L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine“ nähtub, et liinilõigu, pikkusega 84,3 km rekonstrueerimisel asendatakse kõik olemasolevad mastid uutega, lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid L148, L147 ja L677 (l040). Asendatavad mastid paigaldataks olemasolevate mastide asemele. Uute, trassikoridorist välja jäävate, 330 kV ja 110 kV liinirajatiste (sisseviikude ja haruühenduste) ehitamiseks taotletakse projekteerimistingimused ja ehitusload (tl 91). Seega uute liinirajatiste puhul tuleb nagunii järgida vastavat menetlust. Kaebajate kinnistutesse puutuvalt samas uut liini uude liinikoridori ei püstitata, kuid need eluhooned ja ehitised, mis on olemasoleva liini kaitsevööndis või selle läheduses juba aastakümneid paiknenud, täiendavat mõju liini rekonstrueerimisega seonduvalt taluma ei pea (vt Elering AS selgitused vaidlustatud korralduse p-s 5.7, tl 81).
23.Terviseameti 02.08.2021. a põhjenduse kohaselt on elukeskkonnas kehtestatud piirväärtused välisõhus levivale mürale ja mitteioniseerivale kiirgusele ning nendega tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel arvestada (vaidlustatud korralduse lk 2). Samas selgitab kolmas isik, et ümberehitustööde käigus liini faktiline mõju ei suurene, vaid hoopis väheneb. Nimelt väheneb igapäevane mõju müra näol (nn koroonaefekt ehk niiske ilmaga kostev särin, mis on rekonstrueeritud liinil kvaliteetsemast ja ühtlasemast materjalist tulenevalt praktiliselt kuuldamatu). Samuti ei suurene kaebajate viidatud „vilin“, mis võib tuulega tekkida. Väheneb ka väga oluliselt liinist tulenev oht (tl 109). Kolmanda isiku 03.12.2021. a selgitusest nähtub, et sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 300 miljonit eurot ning projekti rahastab 75% ulatuses Euroopa Liit. Rahastuse eelduseks on aga see, et kõik tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2025. 01.01.2026 peab olema tagatud Eesti jätkusuutlik elektrivarustus Mandri-Euroopa sagedusalas (tl 108).
24.Ringkonnakohtu hinnangul on õhuliinide ümberehitamine kaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kaebajate huvi õhuliinide ümberehitamist mitte alustada. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul tähele panna ka seda, et õhuliinide ümberehitustöid vaidlustades ei ole kaebajatel alust nõuda õhuliinide eemaldamist, vaid neil on võimalik esitada vastuväiteid üksnes õhuliinide ümberehitustöödele. Võttes samas arvesse õhuliinide vanust ning kolmanda isiku väiteid õhuliinide seisundi kohta, sh uute liinide vähemat mõju elukeskkonnale, ei saaks asuda ka seisukohale, et status quo säilimine kaebajate huve kõige paremini kaitseb. Tervisele vastavad nõuded tuleb vaieldamatult tagada nii ümberehitustööde käigus kui ka õhuliinide kasutusse võtmisel ning ennetavalt ei saa eeldada kolmanda isiku kaebajate õigusi rikkuvat / õigusnorme eiravat käitumist. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi halduskohtuga selles, et küsimus sellest, kas tegemist on ümberehitus- või ehitustöödega, tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus.
25.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.