Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari Sepp Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 25. mail 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25. juulini 2023 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, ja teiste füüsiliste isikute nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 25. mail 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad VSS §-s 15 nimetatud põhimõtted ning VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.24.05.2023 kell 01.14 fikseeris Smartdec kaamera kahe isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas ning kell 04.18 pidasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid kinni kaks meessoost isikut, kes väitsid end olevat Afganistani kodanikud. Asjaolude kontrollimisel kordonis leiti isiku
asjade hulgast koopia Afganistani Islamivabariigi ID-kaardist, mille alusel tuvastati Afganistani Islamivabariigi kodanik X (sündinud 25.08.1999). PPA ametnikud tuvastasid, et isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks ning ta peeti 24.05.2023 kell 04.18 VSS alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega. Isik esitas 24.05.2023 kell 10.40 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 24.05.2023 kell 10.40 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ning alustati menetlustoimingutega. Isik avaldas 24.05.2023 kl 18.08 soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda. PPA selgitas, et sel juhul jätkatakse illegaalimenetlusega. 25.05.2023 soovis isik esitada rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse (dtl ning peeti 25.05.2023 kl 09.24 uuesti kinni VSS § 15 alusel.
1.2.Tegemist on Afganistani kodanikuga, kellel puudub seaduslik alus Eestis ning Schengeni territooriumil tervikuna viibimiseks, mistõttu saadetakse isik välja kodakondsusjärgsesse riiki Afganistani Islamivabariiki.
1.3.Isiku puhul esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus (põgenemisoht) VSS § 68 p-de 6 ja 8 tähenduses. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile (sh kogu Schengeni alale) seaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas ning varjas ennast mitme tunni jooksul metsas peitudes politsei eest, kuigi patrull oli isiku lähedal ning isikul oli võimalus abi ja kaitse palumiseks ametnike poole pöörduda. Samal ajal kontrollis patrulli samas piirkonnas kl 01:45 Eesti registreerimisnumbriga sõiduautot, kus olid sees kaks isikut, juhiks Portugali IDkaardiga Y ja kaasreisijaks Itaalia ID-kaardiga afgaani rahvusest Z. X väitel ta neid isikuid ei tunne. PPA hinnangul on väheusutav, et Eesti välispiiri lähistele samasse piirkonda sattusid samal öisel kellaajalkaks ebaseaduslikult Eestisse saabunud afgaani ja sõiduautos kaasreisijana afgaan, kusjuures sõiduautoga piiri lähistele saabunud afgaanil on sama perekonnanimi ebaseaduslikult ühe piiri ületanud isikuga (Q). PPA hinnangul olid Y ja Z tulnud vastu ebaseaduslikult piiri ületanud Xle ja temaga koos liikunud afgaanile. Kuna nimetatud isikud on Portugalist ja Itaaliast, järeldab PPA, et X plaan oli edasi liikuda Itaaliasse või Portugali. Tema ütlused kinnitavad PPA järeldust, et isikul ei olnud plaani Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda kohe Saksamaale ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. PPA hinnangul kinnitavad isiku käitumine ja ütlused, et tema puhul esineb põgenemise oht. Pigem saabus ta Eestisse, kuna soovis seda marsruuti kasutada võimalusena liikuda Saksamaale. Isiku soovi mitte lahkuda kinnitab ka asjaolu, et olles kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse, mida ta polnud alguses kavatsenud.
1.4.Isiku puhul esineb ka VSS § 1 lg 1 p-s 3 nimetatud alus – välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid.
1.5.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei ole piisavad, et tagada tema kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine ja isiku suhtuminekehtivasse õiguskorda (ebaseaduslik sisenemine Eestisse, enda peitmine politseiametnike eest, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise edasilükkamiseks või vältimiseks), et isik ei pruugi vabaduses viibides olla väljasaatmiseks vabatahtlikult kättesaadav. Elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda põgenemisohtu. Teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku elukohta ning on soov minna Saksamaale ja planeeritud selleks edasine transport. Isikul puudub reisidokument, mida hoiule võtta. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Saksamaale
või mujale Euroopasse, sest Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning ka dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
1.6.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega
vastuolus
Kohus vaatas PPA taotluse läbi 25. mail 2023 toimunud kohtuistungil.
Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. Lisaks selgitas PPA esindaja, et ebaseaduslikult Eestis viibivat isikut ei saa lubada ebaseaduslikult Eestisse jääda. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et eelnevalt elas Venemaal 20 päeva, ei teinud seal midagi, vaid varjas ennast. Isikud, kes piiriületusega aitasid, ütlesid, et teisel pool piiri ootab auto, isik ei teadnud, mis riik teisel pool piiri on. Eestis ta kedagi ei tundnud (istungil alates 00:27:16 ja 00:29:44).
3.Kohus koostas esmalt 25. mail 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25. juulini 2023. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esinevad VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema suhtes kehtib sundtäidetav lahkumisettekirjutus (taotluse lisa, dtl 21-23).
Taotluse kohaselt esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.
8.PPA on väljendanud kahtlust, et ilma isikut kinnipidamiskeskusesse paigutamata võib ta selle sundtäitmist vältima hakata, st esineb põgenemisoht. Põgenemisohu sisu on avatud VSS §-s 68.. Taotleja tugineb VSS § 68 p-dele 6 ja 8. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtupraktikas (vt ka (Riigikohtu 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2436, p 15) on kujunenud seisukoht, et prognoosotsus põgenemisohu hindamisel peab tuginema isikuga seonduvate asjaolude kogumile. Vaidlust ei ole selles, et isik ületas piiri ebaseaduslikult ning tal pole seaduslikku alust Eestis ning Schengeni alal tervikuna viibimiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku käitumine ja ütlused kogumis annavad aluse järeldada põgenemisohtu ning et isik ei pruugi olla edasiseks väljasaatmismenetluseks kättesaadav. Sellele viitab nii selgelt välja öeldud eesmärk jõuda Saksamaale ja seal rahvusvahelist kaitset taotleda, aga ka eelnevalt kirjeldatud käitumine Eesti piiri ületades ja piirilt edasi liikudes, sh enda peitmine politseiametnike eest. Põhjendatud on ka PPA kahtlus, et isiku ja tema kaaslase edasine liikumine ja transport oli korraldatud (vt käesoleva määruse p 1.5). Isik küsis ka kohtuistungil, kas on võimalik teda ja tema kaaslast vabadusse jätta, et nad saaksid minna Saksamaale (istungil 00:44:46). Eelnevale tuginedes leiab kohus, et esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus.
9.Samuti puudub isikul reisidokument, tema kinnipidamisel on tema asjade hulgast leitud vaid ID-kaardi paberkoopia (dtl 7). Seega esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud alus.
10.VSS § 23 lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Isikul puuduvad Eestis majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on ka vabaduses kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. elamiskoht, kus elamiseks saaks isikut kohustada ning sealt registreerumisele ilmuma. On ka ilmne, et isiku eesmärk ei ole enda elu Eestis sisse seada. Isikul puudub ka isikut tõendava dokumendi originaal, mistõttu ei oleks dokumentide hoiulevõtt (VSS § 10 lg 2 p 6) leebema abinõuna kohaldatav.
11.Eelnevat arvestades on X kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Terviseseisundi on kiirabitöötajad isiku kinnipidamisel hinnanud heaks (dtl 9). Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (VSS § 14 lg 4 p 2).
12.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
13.Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.