lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1249/32

Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1249/32
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4555
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1249

Haldusasi

OÜ Dzali kaebus Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja osaliseks tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 11.06.2020 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Dzali, esindaja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inken Logberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Dzali apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Dzali apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-1249 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Munitsipaal- ja riigivara
  • 15.06.20263-26-1491/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-480/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.04.20263-23-741/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.03.20263-25-4052/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.03.20263-26-381/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-381/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-1249 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2000 korralduse nr 3704-k "Punane tn 70a kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamine" alusel sõlmisid Tallinna linn ja osaühing (OÜ) Dzali 18.10.2000 notariaalse lepingu (isikliku kasutusõiguse seadmise leping), mille alusel seati kinnistule asukohaga Punane tn 70a (katastritunnus 78403:314:0700; pindala 21 190 m2; sihtotstarve tootmismaa) isiklik kasutusõigus viieks aastaks OÜ Dzali kasuks. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut on mitmel korral muudetud ning isikliku kasutusõiguse tähtaega pikendatud. Viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020.
2.OÜ Dzali esitas 10.02.2020 Tallinna Linnavaraametile taotluse pikendada Punane tn 70a kinnisasja koormavat isikliku kasutusõiguse lepingut.
3.Tallinna Linnavaraameti 09.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-2 teavitati OÜ-d Dzali, et kuna taotluse osas seisukoha kujundamine vajab täiendavat analüüsi ja teiste ametite arvamuse väljaselgitamist, siis tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 6 pikendatakse vastamise tähtaega 1 kuu võrra.
4.Tallinna Linnavaraameti 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 teavitati OÜ-d Dzali, et Tallinna linn soovib isikliku kasutusõiguse tähtaja möödumisel, s.o 15.04.2020 lepingu lõpetada, milleks on broneeritud notaribüroos 28.04.2020 kell 11.30 tehingu aeg. OÜ-l Dzali paluti leida võimalus eelnimetatud ajal notarisse ilmumiseks. Lisaks selgitati, et Tallinna linn kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise korras, millest ka OÜ-l Dzali on huvi korral võimalus osa võtta.
5.Vastuseks OÜ Dzali 12.05.2020 pöördumisele pikendada Punane tn 70a kinnisasja valduse üleandmise tähtaega, teatas Tallinna Linnavaraamet 14.05.2020 kirjaga nr 2.1-3/22503, et lepingut ei ole lõpetatud kasutaja poolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, vaid 18.04.2000 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes 15.04.2020 tähtaja möödumise tõttu. Pärast nimetatud tähtpäeva puudub OÜ-l Dzali igasugune õiguslik alus kinnisasja kasutamist jätkata. 30.04.2020 saadetud kirjas juhiti tähelepanu lepingu p-le 6, mille kohaselt on kasutaja kohustatud isikliku kasutusõiguse eseme likvideerima ja tagama ehitiste püstitamise eelse olukorra ning ehitistega seotud maa-ala heakorrastama. Kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtajaks määrati 22.05.2020. Asjaolu, et kinnisasjal asub kolmandatele isikutele kuuluv vara, ei oma tähtsust, kuna OÜ Dzali pidi lepingu poolena olema teadlik lepingu lõppemise tähtajast ja OÜ-l Dzali puudus õiguspärane ootus eeldada, et lepingut pikendatakse. Lisaks juhiti OÜ Dzali tähelepanu lepingu p-le 5.1, mille kohaselt ei võinud kasutaja isikliku kasutusõiguse eset omaniku nõusolekuta allkasutusse anda. Linn selgitas, et on valmis valduse üleandmise tähtaja osas vastu tulema ja määrama uueks tähtajaks 30.06.2020. OÜ-le Dzali selgitati, et juhul, kui nimetatud tähtajaks ei ole ehitisi lammutatud, korraldab Tallinna linn ehitiste lammutamise ja maa-ala heakorrastamise ise OÜ Dzali kulul.
6.OÜ Dzali tegi 11.06.2020 Tallinna Linnavaraametile ettepaneku lükata edasi OÜ-le Dzali 30.06.2020 määratud Punane tn 70a kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtaeg ning palus seada samale kinnisasjale OÜ Dzali kasuks otsustuskorras isikliku kasutusõiguse.
7.Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirjaga nr 2.1-21/2250-6 teatati, et linn jääb oma varem esitatud nõudmistele kindlaks ning paluti OÜ-l Dzali hiljemalt 30.06.2020 isikliku kasutusõiguse ese lepingus ettenähtud seisukorras tagastada. Kirjas selgitati, et valduse 2(10)

3-20-1249 üleandmise ajaks peab kinnisasi olema heakorrastatud ning vabastatud seal asuvatest ehitistest. Juhul, kui OÜ Dzali selleks ajaks valdust kinnisasja omanikule üle ei anna ja jätkab kinnisasja kasutamist ilma õigusliku aluseta, on Tallinna Linnavaraamet sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Vastuseks ettepanekule anda Punane tn 70a kinnisasi OÜ Dzali kasutusse otsustuskorras vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (linnavara kasutusse andmise kord) § 41 p-dele 1 ja 8 juhiti kirjas tähelepanu, et reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu ning OÜ-l Dzali on samuti võimalik sellest osa võtta võrdsetel alustel teiste pakkujatega.

8.OÜ Dzali esitas 30.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis jäi halduskohtu menetlusse nõuetes tühistada Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kiri osas, milles jäeti rahuldamata kaebaja taotlus seada otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane tn 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel või sama kirja viidatud osas õigusvastasuse tuvastamiseks, ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 11.06.2020 taotlus otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks kaebaja kasuks. Vastustaja 22.06.2020 kiri nr 2.1-21/2250-6 on õigusvastane, kuivõrd keeldumine anda kinnisasi kaebaja kasutusse otsustuskorras põhineb diskretsiooni kuritarvitamisel (vt linnavara kasutusse andmise korra § 3 lg 3 p 2, § 4 lg 2 teine lause, § 41 p-d 7, 8 ja 11, § 47 lg 2 teine lause). Tallinna linna tegevus (nõue lammutada ehitised ja lõpetada äritegevus, et seejärel enampakkumise võidu korral need taastada ja äritegevust samas kohas taasalustada) on väärhaldus ja vastuolus lisaks kehtivale õigusele ka hea halduse tavaga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-85-04, p 16; nr 3-3-1-4-10, p 12). Vastustaja 22.06.2020 kiri nr 2.1-21/2250-6 rikub kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 9 lg-s 2 ja §-des 31 ja 32 kaitstud õigusi. Olukorras, kus vastustaja kavatseb jätkata isikliku kasutusõiguse ala kasutusse andmist ning kaebajal on õigus osaleda selleks korraldataval enampakkumisel, tähendaks lammutamisnõude esitamine üksnes kaebaja varaliste huvide kahjustamist. Samuti ei saa välistada, et kui avalikul enampakkumisel osutub võitjaks muu isik, võib ta soovida olemasolevate hoonete ja rajatiste kasutamist. Kaebaja märkis taotluses, et isikliku kasutusõiguse alale püstitatud hoonete ja rajatiste lammutamiseks on vajalik ehitusluba (ehitusseadustiku (EhS) lisa 1). Tallinna planeeringute registrist nähtuvalt on detailplaneeringu nr DP024120 "Punane tn 68, 68a, 68b, 70 ja 70a kruntide ning lähiala detailplaneering" suhtes algatatud kehtetuks tunnistamise menetlus. Sellises olukorras lammutamise ehitusloa menetlus ei pruugi olla kooskõlas hea haldustavaga. Isegi ehitusloa saamisel ei ole nõutavate suuremahuliste lammutustööde läbiviimine juuni lõpuks mõistlikult võimalik. Isikliku kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamine tähendaks seda, et kaebaja äritegevus katkeb ja avaliku enampakkumise võidu korral peab kaebaja tegema kulutused selle taastamiseks. Samuti ei saaks vastustaja selle aja eest tulu. Kaebaja soovib tasuda vastustajale tasu vastavalt varem kehtinud isikliku kasutusõiguse lepingule. Kui kaebaja tagastab otsese valduse, siis kuni uue rentniku või kasutaja leidmiseni vastustaja tasu ei saa. Sellele vaatamata soovib vastustaja kaebaja äritegevust kahjustada ka vastustajale endale kahju tekitamise hinnaga. Vaatamata kaebaja palvele on vastustaja keeldunud arveid väljastamast. Vaidlusaluses kirjas on kõikidele kaebaja argumentidele vastatud lakooniliselt. Selgusetu on, miks ei saa kaebaja jätkata maa kasutamist kuni enampakkumise tulemuste selgumiseni (taotluse esimene alternatiiv) ning ka see, miks vastustaja isegi ei kaalu maa kasutusse andmist otsustuskorras (vt linnavara kasutamise kord § 41 p-d 8 või 11). Ekslik on vastustaja seisukoht, et otsustuskorras kasutada andmise erandlikkus vabastab vastustaja kaebaja taotluse 3(10)

3-20-1249 nõuetekohasest läbivaatamisest. Isikul ei ole õigust erandi tegemist nõuda, kuid selle õigusliku võimaluse korral peab linn kaebaja taotluse üle otsustama, arvestades kaalutlusreegleid (vt Riigikohtu lahend nr 3-18-1901, p 14). Vastustaja väidab 16.09.2021 vastuse p-s 5, et otsustuskorras kasutada andmist saab taotleda ainult enne varasema lepingu lõpetamist, vastuse p-s 8 väidab vastustaja, et otsustuskorras kasutada andmist saab taotleda ainult pärast valduse tagastamist ehk pärast varasema lepingu lõpetamist. Seetõttu on vastustaja õiguslik positsioon arusaamatu. Leping lõppes 15.04.2020, samas kui esimene pöördumine lepingu tähtaja pikendamiseks oli tehtud 05.08.2019 ja seejärel 10.02.2020. Kaebaja jätkas taotlemist pärast isikliku kasutusõiguse tähtaja lõppu. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtueelses menetluses väitnud, et keeldumise põhjuseks oli kaebaja poolne kinnisasja kasutusviis, siis see asjaolu tähendust ei oma (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Samuti jääb selgusetuks, kuidas see võis mõjutada vastustaja huve, sest oluliseks rikkumiseks on ainult kasutustasu maksmata jätmine. Tegemist on otsitud argumendiga, sest vastustajale oli aastaid teada või vähemasti pidi olema teada, mis on kaebaja äritegevuse sisu. Vaidlustatud kirja väljaandmiseks vajas selle koostaja linnapea volitusi (vt Tallinna põhimäärus § 44 lg 1 p 2). Kaebaja ei tea, kas vastav volitus oli olemas.

Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Osapoolte vahel sõlmitud isiklik kasutusõigus kinnistu kasutamiseks lõppes 15.04.2020. E-kiri, milles kaebaja on palunud otsustuskorras lepingu pikendamist, saadeti vastustajale 11.06.2020, ligi kaks kuud pärast vaidlusaluse lepingu lõppemist, mistõttu ei olnud enam võimalk lepingu pikendamist kaaluda. Lepinguline suhe oli juba lõppenud. Enne kaebaja 11.06.2020 e-kirja oli vastustaja korduvalt teavitanud kaebajat asjaolust, et isikliku kasutusõiguse lepingut ei pikendata ning palutakse valdus üle anda (vt 19.03.2020 kiri). Samuti oli enne 11.06.2020 kirja teavitatud kaebajat korduvalt notari aja broneerimisest isikliku kasutusõiguse märke kustutamiseks kinnistusraamatust. Isikliku kasutusõiguse seadmisele ja lepingu pikendamisele kohaldatakse Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrust nr 51 „Linna kinnisasjas reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“, mille § 15 lg 2 kohaselt oleks lepingu muutmine eeldanud linnavalitsuse haldusakti. Käesoleval ajal sellise sisuga kasutuslepinguid enam ei sõlmita, kuna see vastab oma sisult rendilepingule. Otsustuskorras antakse kinnisasi kasutusse erandkorras, et tagada linnavara kasutusse andmisel läbipaistvus, õiglane konkurents ja välistada igasugune korruptsioonioht. Kinnistute kasutusse andmisel kasutatakse enampakkumise menetlust, et kõike seda tagada. Kasutusse andmise menetluse valikul tuleb lähtuda linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg-st 1. Kinnisvara kasutusse andmise pädevaks organiks on Tallinna Linnavalitsus või linnavolikogu. Tallinna Linnavaraametil ei ole pädevust otsustada kinnisasja kasutusse andmise üle. Sellist otsust ei olnud pädev organ teinud, kuna valdust ei ole korrektselt linnale üle antud. Linnavara kasutusse andmist otsustuskorras reguleerib linnavara kasutusse andmise korra 3. ptk. Otsustuskorras kasutusse andmise lubatavus on ära toodud kinnise loeteluna §-s 41, mille p 8 eeldab äriruumi kasutuslepingu olemasolu viimasel viiel aastal, varasemate lepinguliste kohustuste korrektset täitmist ning turuhinnale vastavat kasutustasu. Kaebajaga sõlmitud leping ei vasta ühelegi eeltoodud eeldusele. Punane tn 70a kinnistut kasutatakse parkimisteenuse osutamiseks ning tegemist on transpordimaa kinnistuga, mitte äriruumiga. Kaebaja ei ole kasutanud kinnistut vastavalt isikliku kasutusõiguse lepingus sätestatud tingimustele ehk on lepingut rikkunud. Varem kohtule esitatud tõendite kohaselt on kaebaja ise vastustajale kinnitanud, et on andnud kinnistu kasutada allüürnikele, mistõttu ei ole võimalik ka valdust vabastada nõutud tähtajaks. Allkasutusse andmine oli lepingu kohaselt keelatud. Kaebajaga on leping sõlmitud 2000. a-l, käesolevaks ajaks ei kasuta kaebaja kinnistut turuhinnaga ning ei ole kordagi esitanud soovi 4(10)

3-20-1249 kinnistu kasutuslepingut pikendada turuhinnale vastavalt. Pigem on kaebaja igas e-kirjas rõhutanud, et soovib kasutuslepingut pikendada täpselt samadel tingimustel, kui kehtis nüüdseks lõppenud leping. Viimati esitati kaebajale arved 17.01.2020 ja 10.06.2020. Arvel näidatud kogusumma on arvestatud poolaasta eest, milleks on kokku 2410,78 eurot, s.o jagatuna 6 kuu peale on ühe kuu kasutustasu suuruseks 401,80 eurot. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ 25.03.2020 eksperthinnangu kohaselt on Punane tn 70a kinnistu kasutustasu 6000 eurot kuus. Linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 11 eeldab, et kasutusse antav maa on ehitusobjekti nt naaberkinnistuks. Sätte eesmärgiks on võimaldada ehitustööde teostamise ajaks hoiustada materjale ja soojakuid mugavama ja kiirema ehituse valmimise eesmärgil vabal kõrvalkinnistul või kinnistu osalisel maa-alal. Punane tn 70a kinnistu ei vasta p 11 sätte eesmärgile, seda ei saa meelevaldselt kasutada otsustuskorras kasutusse andmiseks. Isiklikku kasutusõigust ei saanud linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 7 alusel pikendada, kuivõrd isikliku kasutusõiguse seadmise leping oli 11.06.2020 seisuga juba lõppenud. Samas näeb linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg 1 ette võimaluse pikendada kasutuslepingut üksnes sama korra § 41 p-s 8 nimetatud tingimustel, mille tingimused täidetud ei olnud. Tallinna Linnavaraametil oli pädevus lahendada isikliku kasutusõiguse pikendamise taotlus.

10.Tallinna Halduskohus jättis 11.02.2022 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Riigikohus leidis, et Tallinna linn on 22.06.2020 kirjaga sisuliselt keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest põhjendusega, et kasutusõigus seatakse enampakkumise korras (vt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14). Seega on tegemist haldusaktiga, mida on kohus selgitanud kaebajale ka 19.10.2020 kohtuistungil ning kaebaja teatas istungil, et juhul, kui kohus peaks leidma, et 22.06.2020 kiri on haldusakt, siis palub kaebaja selle tühistamist. Vastustaja ei ole 22.06.2020 kirjas esitanud põhjendusi, miks ei ole linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-de 7 ja 11 alusel isikliku kasutusõiguse seadmine otsustuskorras põhjendatud. Vastustaja on õiguslike alustena viidanud sama korra § 41 p-dele 1 ja 8 ning selgitanud, et reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu (kaebuse lisa 1, lk-d 1‒2). Seega on tegemist põhjendamispuudustega haldusaktiga (HMS § 56 lg-d 1‒3), mistõttu on see formaalselt õigusvastane. See ei tähenda aga vältimatult, et vaidlusalune keeldumine kuuluks tühistamisele

(HMS § 58).

Kohtupraktikas on peetud võimalikuks haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Seoses linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-ga 8 on vastustaja selgitanud, et Punane tn 70a kinnistut kasutatakse parkimisteenuse osutamiseks ning tegemist on transpordimaa kinnistuga, mitte äriruumiga ning seetõttu ei ole normi eeldused täidetud. On usutav, et vastustaja lähtus sellest põhjendusest ka 22.06.2020 keeldumisel, sest sellele õiguslikule alusele on vaidlusaluses keeldumises viidatud. Kuivõrd linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 8 üks eeldustest (tegemist ei ole äriruumiga) on täitmata, puudub vajadus kontrollida, kas ülejäänud eeldused (lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt ning kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse vähemalt turuhinnast) on täidetud. Seetõttu ei oma vastustaja selgitused osas, kas kaebaja on lepingut rikkunud või kas pikendamist on taotletud turutingimustel, asja lahendamisel tähtsust. 5(10)

3-20-1249 Kaebajale on siiski juba 14.05.2020 kirjas nr 2.1-3/2250-3 selgitatud, et lepingut ei lõpetatud kaebaja kohustuste täitmata jätmise tõttu, vaid 18.04.2000 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes 15.04.2020 tähtaja möödumisel. Vastustaja on juhtinud siiski kaebaja tähelepanu ka isikliku kasutusõiguse lepingu p-le 5.1, mille kohaselt ei võinud kasutaja isikliku kasutusõiguse eset omaniku nõusolekuta allkasutusse anda (vt kaebuse lisa 9, lk 1). Seega on ekslik kaebaja väide, et kohtueelses menetluses ei ole vastustaja viidanud kaebaja poolsele lepingurikkumisele. Seoses linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-ga 11 on vastustaja selgitanud, et p 11 eeldab, et kasutusse antav maa on ehitusobjekti nt naaberkinnistuks: sätte eesmärgiks on võimaldada ehitustööde teostamise ajaks hoiustada materjale ja soojakuid mugavama ja kiirema ehituse valmimise eesmärgil vabal kõrvalkinnistul või kinnistu osalisel maa-alal. Punane tn 70a kinnistu ei vasta p 11 sätte eesmärgile. Olukorras, kus vaidlusalune linnavara on transpordimaa kinnistu, on usutav, et vastustaja lähtus nendest seisukohtadest ka 22.06.2020 keeldumisel. Puudub kahtlus, et linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 11 alusel ei saanud kaebaja taotlust rahuldada, sest taotluse objektiks ei olnud maa, millel sooviti hoiustada ehitusmaterjale või muid ehitamiseks vajalikke ajutisi rajatisi. Vastustaja on 19.10.2020 kohtuistungil selgitanud seoses linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-ga 7, et kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebajal õigust enam linnavara kasutada, mistõttu puudus võimalus pärast isikliku kasutusõiguse lepingu lõppemist lepingut pikendada. Lisaks on vastustaja märkinud, et linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg 1 kohaselt on kasutuslepingut lubatud pikendada üksnes korra § 41 p-s 8 nimetatud tingimustel. Kaebaja on viidanud üksnes linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg-le 2, kuid jätnud tähelepanuta, et sama paragrahvi lõikes 1 tehakse viide kasutuslepingu pikendamise alusena vaid korra § 41 ple 8. Seega ei ole keeldumine vastuolus linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg-ga 2. Vastustaja on 16.09.2021 menetlusdokumendi p-s 5 selgitanud, et isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamist saab kaaluda olukorras, kus leping on veel kehtiv (nt ei ole möödunud selle kehtivuse tähtaeg). 11.06.2020 avaldus oli aga esitatud pärast isikliku kasutusõiguse lõppemist. Vastustaja on 16.09.2021 menetlusdokumendi p-s 8 selgitanud linnavara kasutusse andmist otsustuskorras, st milline organ on pädev sellist otsust langetama ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kaalutakse otsustuskorras linnavara kasutusse andmist. Vastustaja seisukohad ei ole vastuolulised, kuivõrd vastustaja on selgitanud, millal on võimalik isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamine (vt linnavara kasutusse andmise kord § 47 lg 1), võrreldes olukorraga, mil otsustatakse isikliku kasutusõiguse seadmine otsustuskorras (vt linnavara kasutusse andmise kord § 41), st kui kasutusleping on lõppenud. Halduskohus nõustus Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2021 määruse nr 3-20-1249 p-s 22 esitatud seisukohtadega, mille kohaselt ei tulene kaebajale õigusaktidest õigust nõuda Punane tn 70a kinnistu kasutamise jätkamist senistel tingimustel. Sellist õigust ei tulene talle ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ega Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrusest nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (§ 15 lg 2). Vastustaja ei keeldunud õigusvastaselt kaebaja taotluse rahuldamisest ning asja uuel otsustamisel tuleks teha samasugune otsus. Kuigi ei ole välistatud, et kaebaja saab õiguse sama kinnistu kasutamiseks enampakkumise tulemusena, on vastustaja selgitanud, et linnavalitsus ei ole veel teinud otsust selle kohta, kas kinnistut on vaja linnale kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks või antakse see kasutusse enampakkumise korras. Selle otsuse saab linn teha alles pärast seda, kui kinnistu on ebaseaduslikust valdusest vabastatud, isikliku kasutusõiguse märge kustutatud ja kinnistul asuvad hooned lammutatud. Asja sisulise läbivaatamise käigus ei ole ilmnenud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2021 määrust uusi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. 6(10)

3-20-1249 Kaalutlusotsuste õiguspärasuse kontrollimisel ei hinda kohus eraldiseisvalt kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 lause 2). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited küsimuses, kas isikliku kasutusõiguse otsese valduse tagastamisel peaks kaebaja avaliku enampakkumise võidu korral tegema kulutusi hoonete taastamiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus vaidlustada keeldumist argumendil, et vastustaja kannaks kahju. Õigusaktid ei anna kaebajale õigust vaidlustada 22.06.2020 keeldumist avalikes huvides. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited ka osas, et vastustaja ei saaks tasu kuni uue rentniku leidmiseni. Lahkumis- ja lammutamisnõude (Punane tn 70a olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine) osas on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 13). Kuna kaebajal puudus 11.06.2020 õiguslik alus vastustajale kuuluvat vara kasutada ja käsutada, ei saa rääkida PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse või §-s 32 sätestatud omandiõiguse rikkumisest. Linnavara kasutusse andmise otsustamiseks otsustuskorras on pädevad organid nii linnavolikogu kui ka linnavalitsus (linnavara kasutusse andmise korra § 3 lg 3). Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määruse nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ § 1 lg-le 1 ja § 6 lg-le 1 vaatab isikliku kasutusõiguse seadmise taotluse läbi Linnavaraamet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11.OÜ Dzali palub 14.03.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on valesti arvestanud vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendustega. Haldusakti faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, sest sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks (Riigikohtu lahend nr 3-17-1994, p 26; nr 319-2069, p 12). Praegusel juhul on haldusakti kahelauseline põhjendus asendatud halduskohtu otsuse kaheleküljelise põhjendusega, mis on seejuures erinev vaidlustatud kirjas toodust. Niivõrd olulise põhjendamispuudusega haldusakti puhul oli kohtul õigus jätta kaebus rahuldamata ainult siis, kui asja uuel läbivaatamisel peaks vastutaja tegema samasisulise haldusakti. Praegusel juhul nii ei ole. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kuna tegemist ei ole äriruumiga ning kaebaja on andnud parkimiskohad üürile, ei rakendu linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 8. Normi eesmärgiks ei saa olla see, et viidatud sätte järgi on võimalik otsustuskorras pikendada äriruumi kasutuslepingut, kuid mitte muu rajatise kasutuslepingut. Kuivõrd lepingu oluliseks rikkumiseks on ainult kasutustasu maksmata jätmine, ei ole parkimiskohtade kasutusse andmine oluline rikkumine. Nende küsimuste otsustamine kuulub vastustaja diskretsiooniruumi. Linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 11 rakendamise eelduseks ei ole see, et isik teeks ehitustöid naaberkinnistul. Säte võimaldab maa otsustuskorras kasutusse andmist, kui seda kasutatakse soojakute ja ehitusmaterjalide hoiustamiseks. Neid kaebaja maatükil hoiabki (vt kaebuse lisa 10). Seetõttu ei saa väita, et kaebaja taotluse rahuldamine oleks linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 11 alusel õiguslikult võimatu.

7(10)

3-20-1249 Kui kaebaja 11.06.2020 taotlus oli perspektiivitu nagu leidis halduskohus, oleks Riigikohus sellele osutanud. Riigikohus seda ei teinud, järelikult ei ole taotluse uuel läbivaatamisel selle rahuldamine välistatud. Kui ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 26.06.2020 kiri tuli jätta tühistamata, oleks halduskohus pidanud jätma menetluskulud vastutaja kanda (HKMS § 108 lg 61).

12.Tallinna linn palub 21.04.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, millisele õiguspraktikale tuginedes on võimalik lugeda kohtumenetluse käigus antud selgitused võrdväärseks haldusakti andmisel nõutava selgituskohustuse täitmisega. Kaebaja ei kasuta oma menetluslikke õigusi heauskselt, vaid tal on kindel soov venitada õiguslikku vaakumit maatüki kasutamisel ning sellest tulenevaid õiguslikke vaidlusi. Kohus tegi kaebajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kompromissi sõlmimiseks pakutud aja jooksul ei esitanud kaebaja ühtegi ettepanekut olukorra lahendamiseks moel, mis oleks arvestanud mõlema osapoole huve. Kaebaja edastas 25.10.2021 teate, et kompromissettepaneku tegemiseks on vaja tellida hindamine, millega määratakse vaidlusaluse kinnisasja turuväärtusele vastav üür. 12.11.2021 esitas kaebaja vastutajale ettepaneku, mille sisuks oli lõppenud isikliku kasutusõiguse uuendamine vanadel tingimustel, hindamisakti kirjale ei lisatud. Vastustaja palub jätta rahuldamata taotlus menetluskulude jaotuse muutmiseks HKMS § 108 lg 61 alusel. Kaebaja esindaja on vastustajale 11.06.2020 esitatud avalduses viidanud linnavara kasutusse andmise korra sätetele ning pidi mõistma, et enampakkumise korraldamise plaan välistab objekti otsustuskorras kasutada andmise. Seetõttu puuduvad eeldused käsitada vastustaja 22.06.2020 kirjas antud lakoonilisi selgitusi olulise põhjendamispuudusena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised.
14.Kohalikul omavalitsusel on lai kaalutlusõigus otsustamisel, kas kasutada oma vara ise õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, anda vara teisele isikule kasutada või vara võõrandada. Kohtud võivad kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust, mitte otstarbekust. Kaebajal ei ole halduskohtus kaitstavat subjektiivset õigust nõuda isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu jätkamist ning kinnisasja kasutusse andmist kaebajale otsustuskorras (vrdl Riigikohtu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-115-01, p 26). Samuti ei tulenenud kaebajale linnaga sõlmitud lepingust õiguspärast ootust, et vastustaja pikendab kaebajaga sõlmitud lepingut ning võimaldab kaebajal ka edaspidi kinnisasja kasutada (Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus praeguses asjas, p 18).
15.Riigikohus on 15.06.2021 määruses praeguses asjas selgitanud (p 15), et kohtu ülesanne on käesoleva vaidluse puhul kontrollida, kas vastustaja on vara kasutusse andmise taotluse rahuldamata jätmisel järginud menetluskorda ja kaalumisreegleid ning täitnud põhjendamiskohustuse, samuti ka seda, kas linnavara kasutusse andmisest keeldumine oli linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-de 7, 8 ja 11 alusel õiguspärane.
16.Hoolimata sellest, et Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 keeldumise põhjendused on napid, ei ole see aluseks haldusakti tühistamisele (HMS § 58), sest hinnates vaidlustatud 8(10)

3-20-1249 keeldumist koosmõjus sellele eelnenud kaebaja ja vastustaja vahelise kirjavahetusega ning kohtumenetluses esitatud vastustaja põhjendustega, on ringkonnakohtule selge, et vastustaja ei ole keeldunud õigusvastaselt kaebaja taotlust rahuldamast ning asja uuel otsustamisel tuleks teha samasugune otsus. Nagu öeldud eelnevalt, oli vastustajal linnavara kasutusse andmisel lai kaalutlusruum ning kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda linnavara kasutusse andmist talle otsustuskorras, sh tingimustel, mis oli eelmises lepingus kokku lepitud.

17.Ringkonnakohus jääb 25.10.2021 määruse praeguses asjas (p 22) esitatud seisukohtade juurde: kinnisasja saab otsustuskorras kasutusse anda vaid erandjuhtudel (linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg 1). Punane tn 70a puhul ei ole tegemist äriruumiga ega ka maaga, mida kasutatakse ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning soojakute, ehitusmaterjalide või ehitustarvikute hoidmiseks. Seega ei ole täidetud tingimused selleks, et kinnistu saaks kaebajale kasutusse anda linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-de 8 või 11 alusel. Samuti ei ole täidetud tingimus, et vaidlusaluse kinnistu kasutuslepingut pikendada korra § 47 lg 1 ja § 41 p 8 alusel. Linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 7 kohaselt võib linnavara anda otsustuskorras kasutusse tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise või linnavara kasutusse andmise otsuse menetlemise ajaks, samuti linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise tulemuste kinnitamiseni, kui linnavara ajutine kasutusse andmine ei ole vastuolus kohtuasja, otsuse menetlemise või linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise võimalike tulemustega. Seega on ka korra § 41 p 7 alusel linnavara kasutusse andmise otsustamisel linnal suur kaalumisruum. Kaebaja on sealjuures soovinud kinnistu kasutamist jätkata varasematel tingimustel (dtl 16, 271). Vastustaja on esitanud halduskohtule koos vastusega kaebusele eksperthinnangu (dtl 229‒245), millest võib järeldada, et kaebaja on kinnistut kasutanud hinnaga, mis on praegusest turuhinnast märkimisväärselt madalam (vt dtl 227). Ka otsustuskorras kasutusse andmine eeldab, et seda tehakse turuhinna alusel (linnavara kasutusse andmise korra § 6, § 42 lg 1). Turuhinnast väiksema tasu eest kasutusse andmist õigustab üksnes avalik huvi, mille olemasolu praeguses asjas ei nähtu. Seega ei tulene kaebajale õigusaktidest õigust nõuda Punane tn 70a kinnistu kasutamise jätkamist senistel tingimustel. Sellist õigust ei tulene talle ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust (dtl 19–23) ega Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrusest nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (§ 15 lg 2).
18.Halduskohus ei ole vääralt sisutanud linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-e 8 ja 11. Linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 8 kohaselt võib linnavara anda otsustuskorras kasutusse juriidilisele või füüsilisele isikule, kes on kasutanud sama äriruumi vähemalt viis aastat ning soovib kasutuslepingut pikendada. Kasutuslepingu pikendamine eeldab, et lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt ning kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse vähemalt turuhinnast. Kuna tegemist ei olnud äriruumiga, lepingulisi kohustusi polnud kaebaja poolt täidetud korrektselt (parkla allüürile andmine) ja lähtutud polnud turuhinnast (vt eksperthinnang kasutustasu kohta, dtl 229 jj), ei olnud sel alusel vara kasutusse andmine lubatav. Isegi kui nõustuda kaebaja käsitusega, et p-s 8 märgitud äriruumi saaks tõlgendada ka kui maad, ei saa nõustuda sellega, et lepinguliste rikkumistena selle sätte tähenduses saab mõista üksnes Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2011 korralduse nr 551-k (dtl 278) p-s 1.6 märgitud isikliku kasutusõiguse tasu maksmisega hilinemist. Viidatud punkt reguleerib kasutusõiguse ennetähtaegset lõpetamist, millega praegusel juhul tegemist ei olnud ning vastustaja on juba 14.05.2020 kirjas (dtl 40) kaebajale lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise kontekstis viidanud, et kaebaja ei võinud isikliku kasutusõiguse eset anda omaniku nõusolekuta allkasutusse. Linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 11 sätestas, et linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse, kui kasutusse antav linnavara on maa, mida kasutatakse ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning soojakute, ehitusmaterjalide või ehitustarvikute hoidmiseks. Asjaolu, et kaebaja ladustas parklas ka mõnda tühja konteinerit 9(10)

3-20-1249 (fotod dtl 42 jj), ei muuda seda maad ehitustöid teenindavaks ja nõnda ei saanud maad anda kasutusse ka sellel alusel.

19.Vastustaja on korduvalt kaebajale selgitanud, et linnavara kasutusse andmise leping lõppes tähtaja möödumise tõttu ja linn soovib edaspidi anda maa kasutusse enampakkumise teel. See viitab üheselt vastustaja soovile anda linnavara kasutusse üldkorras ja saada linnavara kasutusse andmise eest vähemalt turuhinda, mis on kooskõlas ka linnavara kasutusse andmise ühe põhilise eesmärgiga – teenida linnavara kasutusse andmiselt võimalikult suurt tulu (linnavara kasutusse andmise korra § 6, § 42 lg 1). Nõnda ei saa ka väita, et vastustaja oleks teinud kaalumisvea, kui ei soovinud anda linnavara kasutusse kohtuvaidluse ajaks või enampakkumise tulemuste selgumiseni linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 7 alusel. Halduskohtu vastavasisuline kompromissettepanek nurjus just seetõttu, et kaebaja ei soovinud maa kasutamise eest maksta turuhinda. Lisaks nähtub § 47 lg-st 1, et kasutuslepingut on lubatud pikendada üksnes korra § 41 p-s 8 nimetatud tingimustel.
20.Halduskohus ei eksinud menetluskulude jagamisel, kui jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg-t 61 kohaldada pole alust, kuna vaidlustatud keeldumine ei olnud põhjendamispuudustega määral, kus akti põhjendamine oleks olulises osas kandunud üle kohtumenetlusse. Aktis olid ära märgitud õiguslikud alused, mille alusel oli keeldumine toimunud ning sellele oli eelnenud pikk kirjavahetus kaebajaga, kus vastustaja oli esitanud täiendavaid selgitusi. Vastustaja selgitused ei olnud vastuolulised ega andnud kaebajale alust arvata, et linnavara kasutust oleks võimalik otsustuskorras jätkata.
21.Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.02.20263-25-3126/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.01.20263-25-4380/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja