OÜ Dzali kaebus Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja nr 2.1-21/2250-6 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks uuesti läbi vaatama kaebaja 11.06.2020 taotlust
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Dzali, volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Karoli Unus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Dzali määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse OÜ Dzali määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1249.
Jätta OÜ Dzali määruskaebus rahuldamata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse resolutsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „Jätta OÜ Dzali esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata“. Asendada halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2000 korralduse nr 3704-k „Punane tn 70a kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamine“ alusel sõlmisid Tallinna linn ja OÜ Dzali 18.10.2000 lepingu (isikliku kasutusõiguse seadmise leping), mis on tõestatud Tallinna notar Sirje Ormani poolt notariaalregistri nr 11223/2000 all ja mille alusel seati kinnistule asukohaga Punane tn 70a (katastritunnus 78403:314:0700; pindala 21 190 m2; sihtotstarve tootmismaa) isiklik kasutusõigus viieks aastaks OÜ Dzali kasuks. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut on mitmel korral muudetud ning isikliku kasutusõiguse tähtaega pikendatud. Viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020.
2.OÜ Dzali esitas 10.02.2020 Tallinna Linnavaraametile taotluse pikendada Punane tn 70a kinnisasja koormavat isikliku kasutusõiguse lepingut.
3.Tallinna Linnavaraameti 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 teavitati OÜ-d Dzali, et Tallinna linn soovib lõpetada isikliku kasutusõiguse tähtaja möödumisel, s.o 15.04.2020 ja selleks on broneeritud 28.04.2020 kell 11.30 notaribüroos tehingu aeg. Lisaks selgitati, et Tallinna linn kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise korras, millest ka OÜ-l Dzali on huvi korral võimalus osa võtta.
4.Vastuseks OÜ Dzali 12.05.2020 pöördumisele pikendada Punane tn 70a kinnisasja valduse üleandmise tähtaega teatas Tallinna Linnavaraamet 14.05.2020 kirjaga nr 2.1-3/2250-3, et isikliku kasutusõiguse lepingu p 6 kohaselt on kasutaja kohustatud isikliku kasutusõiguse eseme likvideerima ja tagama ehitiste püstitamise eelse olukorra ning ehitistega seotud maa-ala heakorrastama. Kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtajaks määrati 22.05.2020. Asjaolu, et kinnisasjal asub kolmandatele isikutele kuuluv vara, ei oma tähtsust, kuna OÜ Dzali pidi lepingu poolena olema teadlik lepingu lõppemise tähtajast ja OÜ-l Dzali puudus õiguspärane ootus eeldada, et lepingut pikendatakse. Linn on valmis valduse üleandmise tähtaja osas vastu tulema ja määrama uueks tähtajaks 30.06.2020. OÜ-le Dzali selgitati, et juhul, kui nimetatud tähtajaks ei ole ehitisi lammutatud, korraldab Tallinna linn ehitiste lammutamise ja maa-ala heakorrastamise OÜ Dzali kulul.
5.OÜ Dzali tegi 11.06.2020 Tallinna Linnavaraametile ettepaneku lükata edasi 30.06.2020 määratud Punane tn 70a kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtaeg ning palus seada samale kinnisasjale OÜ Dzali kasuks otsustuskorras isiklik kasutusõigus.
6.Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirjaga nr 2.1-21/2250-6 teatati, et linn jääb oma varem esitatud nõudmistele kindlaks, ning paluti OÜ-l Dzali hiljemalt 30.06.2020 isikliku kasutusõiguse ese lepingus ettenähtud seisukorras tagastada. Tallinna Linnavaraamet selgitas, et kui OÜ Dzali selleks ajaks valdust kinnisasja omanikule üle ei anna ja jätkab kinnisasja kasutamist ilma õigusliku aluseta, on Tallinna Linnavaraamet sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole.
7.OÜ Dzali esitas 30.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja nr 2.1-21/2250-6 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks uuesti läbi vaatama OÜ Dzali 11.06.2020 taotlus lükata lahkumise ja lammutamise nõude täitmine edasi. Munitsipaalvara kasutusse andmise küsimused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Kaebaja tahe on suunatud linnavara kasutamise pikendamisele. Seetõttu on vaidlus avalik-õiguslik. Vastustaja tegevus – nõue lammutada ehitised ja lõpetada äritegevus, et seejärel enampakkumise võidu korral need taastada – on vastuolus hea halduse tavaga. Isikliku kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamine tähendaks ka seda, et kaebaja äritegevus katkeb ja avaliku enampakkumise võidu korral peab kaebaja tegema kulutused selle taastamiseks. Samuti ei saa välistada, et kui avalikul enampakkumisel osutub võitjaks muu isik, võib ta soovida olemasolevate hoonete ja rajatise alles jätmist. Vaidlustatud kirjas puudub põhjendus, miks ei saa kaebaja jätkata kinnisasja kasutamist kuni enampakkumise tulemuste selgumiseni ja miks vastustaja ei kaalu kinnisasja kasutusse andmist otsustuskorras. Vastustaja on rikkunud kaalutlusreegleid.
8.Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määrusega tagastati OÜ Dzali kaebus pädevuse puudumise tõttu.
9.OÜ Dzali esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrusega rahuldamata.
2(7)
3-20-1249
10.Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrusega rahuldati OÜ Dzali määruskaebus osaliselt (resolutsiooni punkt 1) ning tühistati Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni punkt 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni punkt 3 otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmise taotlust puudutavas osas ning saadeti asi tühistatud osas tagasi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (resolutsiooni punkt 2). Osas, milles kaebaja taotles vastustajalt lahkumis- ja lammutamisnõude edasilükkamist, ei ole vaidlus lahendatav halduskohtumenetluse korras. Tegemist on vaidlusega pooltevahelise lepingu täitmise ja lõpetamise tingimuste üle, mis on olemuselt tsiviilõiguslik ja tuleb lahendada tsiviilkohtus. Küll aga ei saanud kaebust tagastada tervikuna. Kaebuses sisaldub ka avalikõiguslik nõue, mille lahendamist on peetud ebaõigesti halduskohtu pädevusse mittekuuluvaks. Kaebaja 11.06.2020 taotluses esitatud nõue – seada otsustuskorras OÜ Dzali kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel – on jäänud kohtutel põhjendamatult tähelepanuta. Kuna vastustaja oma 22.06.2020 kirjas kaebaja taotlust otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei rahuldanud, siis sisuliselt keeldus ta kaebaja taotletust põhjendusega, et kasutusõigus seatakse enampakkumise korras.
11.Tallinna Halduskohus võttis 16.08.2021 määrusega OÜ Dzali kaebuse menetlusse osas, milles taotletakse Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja tühistamist osas, milles jäeti rahuldamata kaebaja taotlus seada otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel, või Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja viidatud osas õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna linna kohustamist uuesti läbi vaatama kaebaja 11.06.2020 taotlus otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks OÜ Dzali kasuks.
12.OÜ Dzali esitas 23.08.2021 esialgse õiguskaitse taotluse keelata vastustajal kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni tõsta kaebaja välja kinnistult Punane tn 70a, Tallinn või alternatiivselt keelata vastustajal kaebajale lahkumis- ja lammutamisnõude esitamine või selle nõude realiseerimine (HKMS § 251 lg 1 p 2). Kaebaja eesmärgiks on jätkata kinnistu Punane 70a, Tallinn kasutamist, mis on kaebaja kasutuses 18.10.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu nr 1223/2000 alusel, kas samadel või sarnastel tingimustel, nagu oli lepingus kokku lepitud. Kinnistul toimub kogu kaebaja äritegevus ja seal paiknevad selleks vajalikud rajatised. Vastustaja aga nõuab rajatiste lammutamist. Sellepärast soovib kaebaja ära hoida olukorda, kus ta peab rajatised ära lammutama ja seejärel lepingu otsustuskorras pikendamisel või lepingu sõlmimisel enampakkumisel need omal kulul taastama. Kui vastustaja tõstab kaebaja kinnistult välja enne seda, kui ta nõuetekohaselt lahendab taotluse otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks, muutub kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võimatuks. Nimelt peab kaebaja jätkama äritegevust mujal ja ka siis, kui kohus kohustab vastustajat taotluse läbi vaatama ning vastustaja teeb kaebajale positiivse otsuse, ei ole kaebajal sellest enam kasu. Kaebaja äritegevus on selleks ajaks kas lõppenud või toimub mujal ja selle tagasiviimine eelmisse kohta on seotud tarbetute kuludega ehk on majanduslikult ebaotstarbekas. Kaebaja müügitulu 2020. a oli 36 037 eurot ja kasum 23 088 eurot. Selliste soojakute ja abiruumide asendamiseks, nagu kaebajal praegu on, läheb tarvis vähemalt kümme soojakut või merekonteinerit. Soojaku või merekonteineri hind sõltuvalt suurusest ja seisukorrast on 5000– 7000 eurot/tükk. Hinnale lisandub transpordikulu, mis sõltub veokaugusest. Olemasolevate rajatiste lammutamiskulu ei oska kaebaja hetkel hinnata. Seega peab kaebaja arvestama vähemalt 55 000 euro suuruse väljaminekuga, mis 2020. a majandusnäitajaid arvestades on kaebajale selgelt võimatu.
13.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3(7)
3-20-1249 Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ei ole piisavalt põhjendatud ega tõendatud, milliseid kaebaja õigusi õiguskaitse puudumine kahjustab. Seetõttu ei ole kaebaja õiguste kahjustamine usutav. Kaebaja esitatud majandusaasta aruandest selgub, et kaebaja äritegevuse sisuks Punane tn 70a kinnistul on parkimisteenuse osutamine. Samuti nähtub, et ettevõttel ei ole töötajaid ning palgakulud moodustasid 2020. a majandusaasta aruande kohaselt 0 eurot. Arusaamatu ja ebausutav on kaebaja väide, et ta peaks kandma ülemäärast majanduslikku kahju, kui oleks sunnitud enda äritegevuse viima teisele kinnistule. Arusaamatuks jääb ka soojakute rentimisvajadus, kui ettevõttel puuduvad töötajad. Kaebaja esitatud taotluse kohaselt tuleks parkimisteenuse osutamiseks teisel kinnistul rentida vähemalt 10 soojakut või merekonteinerit. Kaebaja ei ole tõendanud, milleks neid konteinereid või soojakuid peaks kasutatama. Kaebaja ei ole ka piisavalt põhjendanud, miks väidetav kulu (ligi 55 000 eurot) peaks kinnistu vabastamisest tekkima. Põhjendatud ei ole ka merekonteinerite ostmise vajadus. Isikliku kasutusõiguse leping lõppes juba 15.04.2020, millest kahe kuu möödudes saatis kaebaja esindaja Tallinna Linnavaraametile kirja palumaks kasutuslepingut pikendada otsustuskorras. Kaebajal ei olnud alust enam nõuda kasutuslepingu pikendamist, kuna kehtivat kasutuslepingut poolte vahel enam ei olnud. Kaebaja pidi juba 16.04.2020 mõistma, et ta valdab kinnistut Punane tn 70a ebaseaduslikult ning valdus tuleb vabastada. Kaebaja esitatud lepingu pikendamise avaldus ei anna kaebajale põhjendatud lootust, et ta saab valdust edasi kasutada samadel tingimustel ning ei pea enda äritegevust mujale viima. Kaebaja ei kasutanud 2020. a, mil leping lõppes, kinnistut enam turuväärtusega. Kinnistute müügi- ja kasutustasud on aastatega tõusnud ning 2000. a sõlmitud kinnistu kasutustasu jääb selgelt alla keskmise sarnase kinnistu kasutamise turuväärtuse. Eelnevat tõendab ka kohtule esitatud kinnistule Punane 70a tellitud ekspertakt turuhinna määramiseks. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ kohaselt on kinnisasja kasutusse andmine otsustuskorras võimalik vaid erandjuhtudel (korra § 4 lg 1). Üldjuhul tuleb läbipaistvuse ja ausa konkurentsi tagamiseks anda kinnisasi kasutusse avaliku enampakkumise menetluses. Otsustuskorras kinnisasja kasutusse andmiseks peab olema äärmiselt põhjendatud vajadus, mis käesolevas asjas puudub. Tegemist on parkimisplatsiga, mille osas on igati põhjendatud just enampakkumise korraldamine juhul, kui linn otsustab kinnistu kasutusse anda. Samuti ei ole vastustaja kinnitanud, kas kinnistu antakse kasutusse. Otsuse, kas kinnistut on vaja linnale kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks või saab enampakkumise korras välja rentida, otsustuspädevus on linnavalitsusel. Seda otsust ei saa teha enne kinnistu vabastamist ebaseaduslikust valdusest, isikliku kasutusõiguse märke kustutamist ning kinnistul asuvate vanade hoonete lammutamist. Nende tegevuste järel saab linn tellida kinnistule eksperthinnangu üüri- või müügihinna väljaselgitamiseks, mille järel saab pädev organ arutada kinnistu edasist rolli linnale. Linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 8 sätestab äriruumi kasutusse andmise pikendamise. Linnal ei ole võimalik Punane tn 70a kinnistu kasutuslepingut eeltoodud sätte alusel pikendada, kuna tegemist on parkimisplatsiga ning ei saa analoogiat tõmmata äriruumiga, mida on sätte all mõeldud. Samuti toob korra § 41 p 8 välja eelduse, et kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse turuhinnast, mida kaebaja isikliku kasutusõiguse lepingu lõppemise ajaks (15.04.2020) enam ei maksnud. Korra § 41 p 11 reguleerib olukorda, kus maa antakse kasutusse kõrvalkinnistul tehtava ehitustöö raames. Kumbki korra säte, mille alusel kaebaja on palunud lepingu pikendamist, ei kohalduks vaidlusalusele lepingule, niisamuti nagu ükski teine kasutusse andmise korra §-s 41 toodud säte.
14.Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2021 määrusega OÜ Dzali esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 4(7)
3-20-1249 Kaebaja taotleb vaidlustatava toimingu tegemise keelamist. HKMS § 251 lg 1 p-s 2 sätestatud abinõu kasutatakse üldjuhul keelamiskaebuse puhul. Kohus on võtnud menetlusse tühistamisja kohustamisnõuded, mistõttu ei ole tegemist keelamiskaebusega. Veelgi enam, kuigi keelamiskaebus on kohustamise eriliik, ei ole kohustamise pöördnähtusena keelamine rakendatav soodustusest ilmajäämisel, vaid koormavate haldusaktide või toimingute tõrjumiseks. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on jätnud kaebaja 11.06.2020 taotluse (seada otsustuskorras OÜ Dzali kasuks aadressile Punane tn 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel) õiguspäraselt rahuldamata. See tähendab, et kaebaja vaidlustab haldusakti, millega ta jäeti ilma soodustusest, vaidluse all ei ole kaebajat koormav haldusakt. Seega väljub taotletav esialgse õiguskaitse abinõu käesoleva vaidluse eseme raamest, mistõttu ei ole see lubatav. Nii taotlus keelata kaebajat kinnistult Punane tn 70a välja tõsta, taotlus keelata vastustajal lammutamis- ja lahkumisnõuet esitada kui ka taotlus keelata lammutamis- ja lahkumisnõuet realiseerida seonduvad rendilepingust võrsunud tsiviilõigusliku vaidlusega (vt Riigikohtu 15.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1249, p 13). See tähendab, et esialgse õiguskaitse abinõu, mis on suunatud tsiviilõigusliku suhte ajutisele reguleerimise halduskohtumenetluses, praegusel juhul lubatav ei ole. Menetluses olevate tühistamis- ja kohustamisnõuete edukuse korral saaks kohus kohtuotsuse resolutsioonis tühistada vaidlusaluse keeldumise ning kohustada vastustajat kaebaja 11.06.2020 taotlust isikliku kasutusõiguse andmist otsustuskorras puudutavas osas uuesti läbi vaatama (vt HKMS § 5 lg p-d 1 ja 2). See tähendab, et taotletav esialgse õiguskaitse abinõu väljub vaidluse esemest (HKMS § 41). Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus väljub kaebuse piiridest, ei saa rääkida kaebaja vajadusest kindlustada põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi või tõrjuda kahjulikke mõjutusi. Sellisel juhul tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.OÜ Dzali palub määruskaebuses halduskohtu 01.09.2021 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ning keelata vastustajal kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni tõsta kaebaja välja kinnistult Punane tn 70a, Tallinn või, alternatiivselt keelata vastustajal kaebajale lahkumis- ja lammutamisnõude esitamine või selle nõude realiseerimine (HKMS § 210 lg 3, § 251 lg 1 p 2, § 252 lg 7). Sisuliselt on kaebaja eesmärgiks jätkata kinnistu Punane 70a, Tallinn kasutamist, mis on kaebaja kasutuses 18.10.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu nr 1223/2000 alusel, kas samadel või sarnastel tingimustel, nagu oli lepingus kokku lepitud. Kaebaja jaoks on väga oluline tegevuse katkematus, sest kinnistul toimub kogu kaebaja äritegevus ja paiknevad selleks vajalikud rajatised. 2020. a teenis kaebaja tulu kinnistul põhinevalt tegevuselt summas 36 037 eurot (dtl 194). Seoses majandusliku olukorraga juhatuse liikmele tasu tõepoolest ei makstud, kuid see ei tähenda, et äritegevust ei toimu. Vastustaja väide, et kaebaja ei kasutanud 2020. aastaks kinnistut enam turuväärtusega, on paljasõnaline. Praeguses asjas ei ole kaebus suunatud kaebaja ja vastustaja vahelise uue õigussuhte loomisele, vaid olemasoleva õigussuhte jätkamisele – otsustuskorras asja kasutada andmise pikendamisel teel. Õigussuhte jätkamine kaebuses esiletoodud asjaoludel ja õiguslikul alusel on võimalik ainult siis, kui kaebaja asja katkestamatult valdab (vt Riigikohtu 15.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1249, p-d 12 ja p 15). Kaebaja soovib ära hoida olukorda, kus ta peaks rajatised ära lammutama ja seejärel lepingu pikendamisel otsustuskorras või lepingu sõlmimisel enampakkumisel võidu korral need omal kulul taastama. Esialgses õiguskaitses esitatud põhistuste ja taotlusele lisatud tõendite kohaselt tähendaks see 55 000 euro suurust väljaminekut, mis on 2020. a majandusnäitajaid arvestades 5(7)
3-20-1249 kaebajale selgelt võimatu. Äritegevuse lõpp on kaebaja jaoks mõistagi rakse tagajärg. Seega juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama, ei saavuta kaebaja esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel kaebuse eesmärki, ning positiivne kohtuotsus oleks kaebajale tarbetu. Arvestades vastustaja seisukohti vastuseks esialgse õiguskaitse taotlusele, on selge, et ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta tõstab vastustaja kaebaja välja.
16.Tallinna linn ei soovinud halduskohtule esitatud seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta täiendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
18.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus väljub kaebuse piiridest. Kaebaja eesmärk on jätkata kinnistu Punane 70a, Tallinn kasutamist, mis on kaebaja kasutuses olnud 18.10.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu nr 1223/2000 alusel. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse mh nõuetes tühistada Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kiri nr 2.1-21/2250-6 osas, milles jäeti rahuldamata kaebaja taotlus seada otsustuskorras tema kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus varasematel tingimustel, ja kohustada Tallinna linna kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse rahuldamise korral peaks Tallinna linn kaebaja taotluse uuesti läbi vaatama, mis tähendab, et kaebaja võimalus jätkata Punane tn 70a kinnistu kasutamist ei ole välistatud. Kohtumenetluse tulemusel võib tekkida olukord, kus kinnistult lahkumise ning hoonete ja rajatiste lammutamise nõue ei ole uue kinnistu kasutusse andmise kohta tehtud otsuse valguses põhjendatud. Seega teenib kaebaja taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras tema Punane tn 70a kinnistult väljatõstmine, talle lammutamis- ja lahkumisnõude esitamine või lammutamis- ja lahkumisnõude realiseerimine põhivaidlusega sama eesmärki ja see ei välju kaebuse piiridest. Järelikult ei saanud halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata jätta.
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole siiski alust.
20.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi.
21.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. On usutav, et Punane tn 70a kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste lammutamiseks ning taastamiseks peab kaebaja tegema kulutusi, millel on kaebaja müügitulu ja kasumit arvestades tuntav mõju. Kuigi kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, milleks ta olemasolevaid hooneid või rajatisi kasutab ja kas tema äritegevus oleks ilma nendeta võimalik, tekib ka praeguste ehitiste likvideerimise ja vähemalt osalise asendamisega kaebajale kulusid, mille kompenseerimine hilisema võimaliku positiivse kohtulahendi korral oleks raskendatud.
22.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole siiski õigustatud perspektiivitu kaebuse korral. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated vähesed. Nagu vastustaja on selgitanud, saab kinnisasja otsustuskorras kasutusse anda vaid erandjuhtudel (linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg 1). Punane tn 70a puhul ei ole tegemist äriruumiga ega ka maaga, mida kasutatakse 6(7)
3-20-1249 ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning soojakute, ehitusmaterjalide või ehitustarvikute hoidmiseks. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole seega täidetud tingimused selleks, et kinnistu saaks kaebajale kasutusse anda linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 8 või p 11 alusel. Samuti ei ole täidetud tingimus, et vaidlusaluse kinnistu kasutuslepingut korra § 47 lg 1 ja § 41 p 8 alusel pikendada. Linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 7 kohaselt võib linnavara anda otsustuskorras kasutusse tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise või linnavara kasutusse andmise otsuse menetlemise ajaks, samuti linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise tulemuste kinnitamiseni, kui linnavara ajutine kasutusse andmine ei ole vastuolus kohtuasja, otsuse menetlemise või linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise võimalike tulemustega. Seega on ka korra § 41 p 7 alusel linnavara kasutusse andmise otsustamisel linnal suur kaalumisruum. Kaebaja on sealjuures soovinud kinnistu kasutamist jätkata varasematel tingimustel (dtl 16, 271). Vastustaja on esitanud halduskohtule koos vastusega kaebusele eksperthinnangu (dtl 229-245), millest võib järeldada, et kaebaja on kinnistut kasutanud hinnaga, mis on praegusest turuhinnast märkimisväärselt madalam (vt dtl 227). Ka otsustuskorras kasutusse andmine eeldab, et seda tehakse turuhinna alusel (linnavara kasutusse andmise korra § 6, § 42 lg 1). Turuhinnast väiksema tasu eest kasutusse andmist õigustab üksnes avalik huvi, mille olemasolu praeguses asjas ei nähtu. Seega ei tulene kaebajale õigusaktidest õigust nõuda Punane tn 70a kinnistu kasutamise jätkamist senistel tingimistel. Sellist õigust ei tulene talle ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust (dtl 19–23) ega Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrusest nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (§ 15 lg 2). Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu jaoks äratuntav, et vastustaja oleks õigusvastaselt keeldunud kaebaja taotlust rahuldamast ning asja uuel otsustamisel tuleks teha teistsugune otsus. Kuigi ei ole välistatud, et kaebaja saab õiguse sama kinnistu kasutamiseks enampakkumise tulemusena, on vastustaja selgitanud, et linnavalitsus ei ole veel teinud otsust selle kohta, kas kinnistut on vaja linnale kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks või antakse see kasutusse enampakkumise korras. Sealjuures märkis vastustaja, et selle otsuse saab linn teha alles pärast seda, kui kinnistu on ebaseaduslikust valdusest vabastatud, isikliku kasutusõiguse märge kustutatud ja kinnistul asuvad hooned lammutatud.
23.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka avaliku huvi olemasolu tõttu. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et isiklik kasutusõigus Punane tn 70a kinnistul on talle seatud ajutiselt. Järelikult on kaebaja ise võtnud riski, et isikliku kasutusõiguse lõppemise korral ei pruugi tal senisel kujul äritegevuse jätkamine enam võimalik olla. Samas on avalikes huvides see, et kinnistu antaks kasutusse enampakkumise tulemusel turuhinnaga, mis tagab ausa konkurentsi ning linnavara võimalikult tulusa kasutamise. Kaebaja huvi jätkata oma äritegevusega samal kinnistul samadel tingimustel ei saa seega pidada avalikust huvist kaalukamaks.
24.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määruse resolutsiooni tuleb muuta ja jätta OÜ Dzali esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.