Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1) OÜ-le Agriland esitati kriminaalasjas nr xxxxxxxxx kahtlustus, mille kohaselt esitas OÜ Agriland koostöös Pro Group Invest OÜ-ga ja teiste ühingute ja isikutega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile erinevaid põllumajandustoetuse taotlusi, mille tulemusena realiseeriti erinevatel viisidel KarS § 210 lg 3 koosseis. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis süüdistusakti Tartu Maakohtule üldmenetluses arutamiseks 02.02.2017. Kaebaja on kriminaalasjas süüdistuse saanud OÜ Agriland üks juhatuse liikmetest. Kaebajale endale aga kriminaalasja raames kahtlustust ei esitatud. 2019. aastal hakkasid kaebajani ootamatult jõudma kahtlustused ja kaebajale hakati esitama süüdistusi selle kohta, et kaebaja on kriminaalasjas olnud salajasele koostööle kaasatud isikuks. Sellega seoses on kaebaja esitanud PPA-le korduvalt teabenõudeid ning palunud kinnitust, et kaebaja ei olnud kriminaalasjas salajasele koostööle kaasatud isikuks. PPA on jätnud kaebaja palutud teabe välja andmata. 2) Kaebaja eesmärk ei ole, et talle väljastataks salajasele koostööle kaasatud isikute kohta käivat teavet. Kaebaja soovib, et talle väljastataks kinnitus, et ta ei ole olnud salajasele koostööle kaasatud isikuks. Selline negatiivne teave ei ole riigisaladusena kaitstud ning sellise teabe väljastamine ei ole mis tahes õigusaktides välistatud. Negatiivse kinnituse väljastamine ei anna kaebajale teavet mistahes salajasele koostööle kaasatud isiku identiteedi kohta ega saa seega riivata kellegi õigusi. Ka PPA on möönnud, et õigusaktides puudub otsene säte, millega oleks välistatud salajasele koostööle kaasamise fakti kohta eitava kinnituse väljastamine. Salajasele koostööle kaasatud isikute saladuses hoidmise eesmärgiks on kaitsta nende elu, tervist ja õigusi. Riive kaebaja õigustele pole nimetatud eesmärgi suhtes õigustatud ega proportsionaalne. Tulevikus tekkiva hüpoteetilise ohuga ei saa õigustada kaebaja reaalset ja juba tekkinud põhiõiguste riivet. Taotluse rahuldamine ei riivaks ühegi kolmanda isiku õigusi, kuna see ei puuduta kellegi teise isikuandmeid. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord (RSVKK) § 6 lg 2 ei anna alust keelduda väljastamast kinnitust, et teatud isik ei ole jälitustegevusel salajasele koostööle kaasatud isikuks, kuna selline teave ei ole teave salajasele koostööle kaasatud isiku identiteedi kohta. Negatiivse kinnituse väljastamine ei anna teavet mistahes salajasele koostööle kaasatud isiku identiteedi kohta. Kuna kaebaja pole salajasele koostööle kaasatud, siis ei eksisteeri vastavat teavet, mille suhtes kehtiksid juurdepääsupiirangud AvTS alusel, või see oleks riigisaladusena kaitstud riigisaladuse ja salastatud välisteabe (RSVS) alusel. Seega ei saa kaebaja palutud teabe osas kehtida õiguslikke aluseid, millele tuginedes saaks PPA kaebaja palutud negatiivse asjaolu kinnituse väljastamisest keelduda. Kui selline hüpoteetiline olukord peaks ka tulevikus aset leidma, kus kurjategijate survel käib hulk inimesi PPA-lt negatiivse asjaolu kohta kinnitusi küsimas, et kurjategijad saaksid tuvastada, kellele sellist kinnitust ei väljastata, saaks PPA ka tegelikult koostööle kaasatud isikule tema kaitseks anda valekinnituse. Antud juhul ei esine ühtegi PS § 44 lg-s 3 loetletud alust, millele tuginedes saaks palutud kinnituse väljastamisest keelduda. Ainus isik, kelle õigusi kinnituse väljastamine puudutaks, oleks kaebaja ise. 3) Õiguslikult seisneb antud küsimus selles, kas kõnealuse negatiivse teabe väljastamise juures on tegemist seadusest PPA-le tuleneva absoluutse keelu või kohustusega või põhiõiguste kaalumise küsimusega ning mõlemal juhul saab lõpliku hinnangu anda kohus. Kui kohus leiab, et tegemist peab olema seadusest tuleneva keelu või kohustusega, siis puudub selline õigusakt, mis sellise teabe väljastamise võimaluse selgelt välistaks. Kui tegemist on põhiõiguste kaalumise küsimusega, siis tekib küsimus, kui vahetu või suur peaks olema riive või oht kaebaja õigustele, et kaebaja taotluse saaks rahuldada. Sisuliselt on kaebajal võimatu kaitsta antud olukorras oma õigusi, st kaitsta ennast kolmandate isikute süüdistuste ja sellega kaasnevate tagajärgede eest.

(AvTS § 2 lg 2 p 4, arvestades ka § 35 lg 1 p-st 1 tulenevaga). Pärast kriminaalmenetluse lõppemist käsitab vastustaja taotlust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid andmesubjekti päringuna isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 15 lõike 1 tähenduses. Vastustajal on võimalik andmesubjekti õiguse teostamise raames teabe esitamist piirata üksnes juhul, kui andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õiguse riive kaalub üles teise isiku põhiõiguse või vabaduse kaitse või muu seaduses sätestatud eesmärgi. Teiste isikute õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele on antud juhul oluliselt suurem kaebaja väidetavast individuaalsest olukorrast tulenevast huvist lükata ümber võimalikud kahju tekitavad väited. 2) Salajasele koostööle kaasamine rajaneb vastastikusel usaldusel. Riik kaitseb seda suhet seaduse tasemel. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 751 lg-s 5 on loetletud kaasatud isiku kohustused teabe hoidmisel ning teiselt poolt on RSVS § 8 p 2 alusel loodud kaitse kaasatud isiku andmetele. Juhul, kui vastustaja asuks väljastama kinnitusi kellegi salajasele koostööle mittekaasamise kohta, seaks see ühest küljest ohtu kõigi järgmiste kaasatavate isikute elu ja tervise ja teisest küljest riigi usaldusväärsuse. Kui isik, keda soovitakse kaasata, ei saa usaldada riiki, et tema andmed ning sellest tulenevalt tema elu ja tervis, on edaspidi kaitstud, siis loobub ta koostööst. Lisaks võib selline teabe väljastamine takistada kuritegude tõkestamist, avastamist või menetlemist kui salajasele koostööle kaasamise laiemat eesmärki. 3) Vaatamata sellele, et RSVS-s otsesõnu puudub säte, millega oleks välistatud salajasele koostööle kaasamise fakti kohta eitava kinnituse väljastamine, ei saa sellest järeldada, et vastustaja peaks selliseid kinnitusi väljastama. Juhul kui seadusandja mõte oleks olnud vastavate kinnituste väljastamine, oleks see seadusesse nii ka kirja saanud. 4) Igaühel on õigus oma au ja väärikuse kaitseks pöörduda kohtu poole ning nõuda valeväidete ümberlükkamist. Nii ka kaebajal. Selle eesmärgi täitmiseks ei ole kaebajal vaja kinnitust vastustajalt. Ühekordne kinnitus salajasele koostööle mittekaasamise kohta ei täida kaebaja soovitud eesmärki lükata ümber valed faktiväited, sest see kinnitaks vaid, et sellel konkreetsel hetkel ei ole ta kaasatud. Seda, kas ta kunagi üldse on kaasatud või kaasatakse järgmisel hetkel, kinnitada ei saaks. Teave kellegi salajasele koostööle kaasatud isikute hulka kuulumise kohta on kaitstud riigisaladusega kolmandate isikute eest ning vastustajal ei ole võimalik kaebaja teabenõuet täita. Kaebaja väljakäidud ideel, nagu võiks vastustaja edaspidi salajasele koostööle kaasatud isikute kaitseks hakata väljastama valekinnitusi, puudub õiguslik alus. Riigil olev teave on kas avalik või piiranguga, osas, milles konkreetsel taotlejal puudub õigus juurdepääsuks. Kaebaja pakutud valekinnitused ei kuulu kummagi jaotuse alla, seega tuleks selleks luua vastav regulatsioon nt analoogselt PPVS §-le 754. Vastustaja lähtub oma tegevuses õigusaktides kehtestatud reeglitest ning ei saa fabritseerida suva järgi kinnitusi. Kuid isegi juhul, kui selline norm loodaks, oleks see ju üldteada, mistõttu kaotaks sellise kinnituse väljastamine mõtte.

KOHTU PÕHJENDUSED

le 3. Kaebaja on kohtule avaldanud, et ta ei olnud kriminaalasjas nr xxxxxxxxx salajasele koostööle kaasatud isikuks. Seega ei saanudki vastavat kaasamist toimuda, kuna PPVS §751 lg 4 kohaselt saab salajasele koostööle kaasata isikut ainult tema nõusolekul ning kuidagi ei saa esineda olukorda, et isik ei teaks sellisest asjaolust midagi. Asjaoludest nähtuvalt oli kaebaja OÜ Agriland juhatuse liige, OÜ-le Agriland aga esitati kriminaalasjas nr xxxxxxxxx kahtlustus. Seetõttu on kaebajal olnud võimalik tutvuda kriminaalasja toimikuga ning kaebaja teab, millist informatsiooni see toimik sisaldab. Seetõttu ei saa kaebajat pidada andmesubjektiks, kelle taotlus tuleks kvalifitseerida teabe nõudmisena IKS § 24 lg 1 või PS § 44 lg 3 alusel.

saa isikutele väljastada valekinnitusi, kuna selleks puudub õiguslik alus. Lisaks muudaks võimalike valekinnituste väljastamine eesmärgipäratuks kaebaja väljendatud soovi tõendada PPA kaudu avalikkusele enda mitteolemist salajasele koostööle kaasatud isikuks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.